Vana-Vigala Põhikooli põhimäärus

Kooli ametlik nimetus on Vana-Vigala Põhikool (edaspidi kool).

Kool on Vigala valla munitsipaalomandil põhinev kool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks.

Koolil on oma nimega pitsat, Vigala valla eelarves iseseisev eelarve ja oma sümboolika.

Kooli asukoht on Vana-Vigala, Vigala vald, Raplamaa. Postiindeks 78003

Koolil on õigus luua ja arendada välissidemeid.

Koolis on väike raamatukogu.

Koolil on kehtiv koolitusluba, mis annab õiguse viia läbi koolitustegevust vastavalt riiklikule õppekavale.

Kool juhindub põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, vallavolikogu- ja valitsuse õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ning muudest õigusaktidest.

Kooli tegevuse eesmärk on õpilastele riikliku õppekava alusel põhihariduse andmine, tingimuste ja võimaluste loomine haritud, kõlbelise ja vaba isiku kujundamiseks ning koolikohustuse täitmise tagamine.

Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

Kool on kolmeastmeline ühtluskool

1) 1-3 klass

2) 4-6 klass

3) 7-9 klass

Ühtluskoolis tugineb iga järgmine õppeaasta (klass) vahetult eelmisele ning võimaldab tõrgeteta ülemineku ühest koolist teise.

Kooli juurde võib direktor moodustada vallavalitsuse nõusolekul koolieelikute ettevalmistus-, pikapäeva-, õpiabirühmi, ringe jm. klassivälise tegevuse vorme.

Kooli juures on õpilaskodu, kus tagatakse õpilasele tema individuaalsetele vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused. Õpilaskodu töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

Kool korraldab võimalust mööda lastevanematele õpiringe.

Koolis ei võeta kooli õppekava ulatuses õppemaksu.

Koolis toimub õppetöö statsionaarses vormis ning põhihariduse omandamine mittestatsionaarses vormis on lubatud koolikohustusliku vanuse ületanud isikutel, kes pole omandanud põhiharidust.

Kooli juurde võib moodustada klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega ja kasvatusraskustega õpilastele.

Koolis on õpingute alusdokumendiks riikliku õppekava alusel välja töötatud kooliõppekava, mille kinnitab direktor.

Haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud õppekirjanduse hulgast teeb valiku õpetaja, mille kinnitab kooli direktor.

Koolis on õppekeeleks eesti keel.

Õppeaasta algab 1.septembril.

Õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 35 õppenädalat ja 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 päeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

Ühes õppenädalas on kuni 5 õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides määratakse kooli õppekavaga.

Õppetunni pikkus on 45 minutit, vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit. Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaaniga, mis on kooli direktori poolt kinnitatud.

Klassi täituvuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Pikapäevarühmas võib olla kuni 35 õpilast.

Õpilaste teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse vastavalt kooliõppekavas kehtestatud korrale.

Põhikooli lõpetamiseks sooritatakse lõpueksamid. Põhikooli lõpueksamid on ühtlustatud küsimuste ja ülesannetega eksamid ja kooli kinnitatud materjalidega koolieksamid.

Klassi ja kooli lõpetamine toimub vastavalt põhikooli riiklikus õppekavas sätestatule.

Põhikooli lõpetajale väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

Kooli õppekavaväline tegevus on ürituste, huviringide, loengute jmt korraldamine

Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta sihtotstarbeliselt oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid.

Õppekavaväliselt kool rendib ruume harrastustegevuse ja erinevate ürituste läbiviimiseks vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud hinnakirjale.

Kool on kohustatud tagama õppimisvõimalused igale kooli teeninduspiirkonnas elavale koolikohustuslikule lapsele. Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt haridus- ja teadusministri määrusele.

Vanemad on kohustatud looma lapsele soodsad tingimused õppimiseks ja koolikohustuse täitmiseks.

Kooli õpilase ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus on kindlaks määratud kooli kodukorraga ning põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega.

Õpilastel on õigus valida koolis õpilasesindus.

Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

Õpilasesinduse põhimäärus jõustub pärast selle kinnitamist direktori poolt.

Õpilastele avaldatakse tunnustust ja laitust haridus- ja teadusministri määruses ning kooli kodukorras ettenähtud korras.

Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse ja koostab tervisekaitseeeskirjade ja -normide kohase päevakava.

Õpilase meditsiinilist teenindamist korraldab perearst sotsiaalministri määrusega kehtestatud korras.

Õpilasel ja tema vanematel on õigus õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna poole.

Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda tema vanemad vastavalt kehtestatud korrale.

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub kooli juhtkond kokku vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas.

Klassijuhataja kutsub klassi õpilaste vanemate koosoleku kokku üks kord poolaastas kooli juhtkonnaga kooskõlastatud ajal. Kui kolmandik klassi õpilaste vanemaid nõuab, on kooli juhtkond kohustatud kokku kutsuma selle klassi vanemate koosoleku.

Põhikooli õpilaste vastuvõtmine, ühest koolist teise üleminek, koolist lahkumine ja väljaarvamine toimub haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides. Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

Kooli personal on pedagoogid (õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ning kooli direktor) ja muu teenindav personal.

Kooli personali koosseisu määrab direktor, tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

Kooli personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, töökorralduse reeglite, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseadusandlusega ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate õigusaktidega

Kooli personaliga sõlmib töölepingud ning muudab ja lõpetab need kooli direktor.Kooli direktor korraldab õpetajate, õppealajuhataja ning huvijuhi vabadele ametikohtadele konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.

Kooli direktor korraldab õpetajate, õppealajuhataja ning huvijuhi vabadele ametikohtadele konkursi, mille läbiviimise korra kinnitab hoolekogu direktori ettepanekul.

Õpetajate kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud korrale atesteerimine.

Kooli juhib direktor.

Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi kuulutab välja ja selle läbiviimise korra kehtestab vallavalitsus.

Kooli direktoriga sõlmib töölepingu ning peatab, muudab ja lõpetab vallavanem või tema volitatud ametiisik.

Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord, juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust, majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasesindusega.

Kooli õppealajuhataja organiseerib kooli õppe- ja kasvatustegevust, nõustab ja kontrollib metoodilist tööd ning pedagoogide tööd, direktori äraolekul täidab tema kohustusi.

Kooli majandusjuhataja organiseerib kooli materiaal-tehnilist varustamist, juhendab ja kontrollib teenindava personali tööd, teeb pisiremonti ning tagab koolihoonete ja kooli vara säilimise ja sihipärase kasutamise.

Kooli huvijuht organiseerib koolis klassivälist tegevust, korraldab õpilasüritusi ja loob tingimused õpilasühenduste tegevuseks koolis, suunab ja kontrollib huviringi juhendajate tööd.

Koolil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

Kooli õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks moodustab vallavalitsus hoolekogu, mille koosseisu kuuluvad: kooli pidaja, õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse (kui koolis on olemas) ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

Hoolekogu tegutsemise korra kehtestab kooli pidaja oma määrusega.

Kooli direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Koolis tehakse sisehindamist. Sisehindamine on pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust.

Kooli sisehindamise korra kehtestab direktor.

Kool koostab sisehindamise aruande vähemalt üks kord kolme õppeaasta jooksul. Aruandes tuuakse välja kooli tegevuse tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise aruande kehtestab kooli direktor, esitades selle enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja vallavalitsusele.

Kooli nõustatakse sisehindamise küsimustes. Nõustamise eesmärk on anda koolile soovitusi kooli sisehindamise kohta.

Sisehindamise küsimustes kooli nõustamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

Kooli vara kasutamise kord määratakse kindlaks töökorraldusreeglitega, ametijuhenditega ja töölepingutega personalile ning kodukorras õpilastele või kooli juhtkonna erikorraldustega nii personalile kui õpilastele vastavalt kehtivale seadusandlusele ja vallavolikogu poolt kehtestatud Vigala vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korrale.

Kool saab oma rahalised vahendid riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest sihtfondidest, asutustest, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikute annetustest ning kooli õppekava välisest tegevusest saadud tuludest.

Kooli direktori, õppealajuhataja ja õpetajate palgad, täiendkoolituse, investeeringute ning õppvahendite soetamise kulud katab haridus- ja teadusministeerium, lähtudes õpilaste arvust koolis. Arvestusliku kulu ühe õpilase kohta, koefitsiendi vallale, eriõppele ja õpikute soetamise arvestusliku kulu ühe õpilase kohta kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega.

Kõigi muude tegevus- ja kapitalikulude katmises osalevad kõik omavalitsused proportsionaalselt nende haldusterritooriumil elavate koolis õppivate õpilaste arvuga.

Riigieelarves nähakse ette kooli pidajale sihtotstarbelised eraldised riiklikult toetatavale õpilaskodu kohale.

Õpilaskodutoetuse kasutamise tingimused ja korra ning toetuse jaotuse koolide pidajate vahel kehtestab Vabariigi Valitsus. Õpilaskodutoetuse jaotamisel lähtutakse hariduse infosüsteemi järgsest riiklikult toetatavatel õpilaskodu kohtadel elavate õpilaste arvust planeeritavale aastale eelneva aasta 10. novembri seisuga.

Kooli dokumentatsiooni peetakse haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsuse raamatupidamine.

Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korralduse ning taseme üle teostatakse riikliku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kooli raha ja vara kasutamist kontrollivad riigikontroll, haridus- ja teadusministeerium, maavalitsus ja vallavalitsus.

Kooli ümberkorraldamise otsustab vallavolikogu ja tegevuse lõpetab vallavalitsus seadustes sätestatud alustel ja korras.

Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumi, asukohajärgset maavanemat, kooli, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi teavitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse ajavahemikus 1. juulist sama aasta 31. augustini.

Vallavalitsus tagab tegevuse lõpetanud kooli õpilastele võimaluse jätkata õpinguid muus koolis.

Vallavalitsusel on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

Määrus jõustub 6.jaanuar 2011.a.