Tartu vallavara eeskiri

Tartu vallavara eeskiri (edaspidi eeskiri) määrab kindlaks Tartu valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra.

Vallavara käesoleva eeskirja tähenduses on Tartu valla omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused.

(1) Vallavara valitsejad on vallavolikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused.

(2) Vallavara valitsemine on valitseja õigus ja kohustus valla nimel ja oma pädevuse piirides korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja kasutamist.

(1) Vallavara kasutajaks võib olla vallavalitsus, vallavalitsuse hallatav asutus ja kolmandad isikud.

(2) Vallavara kasutamine on vallavara omaduste tarbimine üldiseks otstarbeks, valitsemiseks või tulu saamiseks. Vallavara võib kasutada mitmel otstarbel üheaegselt.

(3) Vallavara valitsejad ja kasutajad on kohustatud nende valitsemisel olevat või kasutada antud vallavara majandama heaperemehelikult ning tagama vara säilimise, korrashoiu ja sihipärase kasutamise.

(4) Vallavara majandamisega seotud lepingud sõlmib vallavara valitseja, kui käesolevast eeskirjast või vallavara kasutusse andmise otsusest ei tulene teisiti.

(1) Vallavara arvestuse tagab vallavalitsus Raamatupidamise seaduse alusel, rahandusministri kehtestatud korras ning vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktides sätestatud korras.

(2) Vallavara inventeerimine toimub valla raamatupidamise sise-eeskirjades kehtestatud korras.

Vallavara omandamisel tuleb vahendeid kasutades järgida

1) hankijate paljususe põhimõtet;

2) eraldatud vahendite säästliku kasutamise põhimõtet;

3) omandatava vallavara pikaajalise kasutamise põhimõtet.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise maksumusega üle riigihanke piirmäära otsustab vallavolikogu.

(2) Asja ostmise ja teenuse või ehitustöö tellimise alla riigihanke piirmäära otsustab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus kui kulutus vastab eelarve kuludes ettenähtud piiridele.

(3) Asja ostmise ja teenuse või ehitustöö tellimise reservfondi arvelt maksumusega kuni 250 000 eurot, milleks ei ole eelarves vahendeid ette nähtud, otsustab vallavalitsus.

(4) Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavalitsus, kui lepingu sõlmimine ei kuulu valitseja pädevusse käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel.

(1) Asja ostmise, teenuse või ehitustöö tellimise otsustab vallavalitsus, kui kulutus vastab eelarve kuludes ettenähtud piiridele.

(2) Riigihankeid korraldab ja pakkumismenetluse korra kinnitab vallavalitsus.

(3) Pakkumise edukaks tunnistamise ja hankelepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.

(4) Kui pakkumine ületab eelarves asja ostmiseks, teenuse või ehitustöö tellimiseks ettenähtud vahendeid üle 15 protsendi, siis annab loa lepingu sõlmimiseks volikogu.

(1) Laenu ja muu rahalise kohustuse võtmise otsustab vallavolikogu.

(2) Pärandvara vastuvõtmise otsustab vallavolikogu.

(3) Pankrotivara omandamise otsustab vallavolikogu.

(4) Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise, kui see tekitab eelarves mitteettenähtud kulutusi otsustab vallavolikogu. Ostueesõiguse kasutamise või sellest loobumise otsustab vallavalitsus, kui sellega ei võeta vallale jooksvas eelarves sätestamata lisakulutusi.

(1) Kui vallavara ei ole enam vajalik, seda ei ole võimalik võõrandada ning selle säilitamine ei ole otstarbekas, kantakse see maha ja vajadusel hävitatakse.

(2) Vallavara mahakandmisel koostab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus mahakandmise akti, milles peavad sisalduma järgmised andmed: mahakandmisele kuuluva vallavara täpne koosseis, bilansiline maksumus, lühiiseloomustus, kõlbmatuks muutumise põhjused, vallavaraga seotud rahalised õigused ja kohustused, vallavara hävitamise tegevuskava ja selle maksumus, samuti muud vallavaraga seotud olulised andmed.

(3) Vallavara mahakandmise otsustab vallavalitsus.

(4) Vallavara hävitamise kohta koostab vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus akti, mis peab sisaldama andmeid hävitamise kulude ja viisi kohta, samuti andmeid vallavara hävitamisest saadud materiaalsete väärtuste kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud akti koostajad korraldavad vastava kande tegemise vallavara registrisse ja raamatupidamisdokumentidesse.

(1) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavolikogu.

(2) Vallavara hulka kuuluvatest nõuetest loobumise otsustab vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 15 000 eurot.

(3) Nõudest võib loobuda, kui see on lootusetu või selle sissenõudmine ei ole majanduslikult põhjendatud.

(1) Vallavara kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras rendile andmisena.

(2) Vallale kuuluvate eluruumide ja mitteeluruumide kasutusse andmine toimub enampakkumise teel või otsustuskorras üürile andmisena.

(3) Vallavara kasutusse andmine toimub otsustuskorras tasuta kasutada andmisena.

(4) Vallavara kasutusse andmise viisi otsustab kasutusse andmise otsustaja.

(1) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavolikogu, kui

1) kasutustähtaeg on rohkem kui 10 aastat või

2) kasutajale seatakse ostueesõigus.

(2) Vallavara kasutusse andmise otsustab vallavalitsuse hallatav asutus, kui vara väärtus on alla 1000 euro ning vallavara kasutusse andmist ei otsustata käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alustel.

(3) Muudel juhtudel otsustab kasutusse andmise vallavalitsus.

Vallavara ei tohi kasutusse anda

1) kauemaks kui 5 aastat, kui tegemist on vallasasjaga;

2) kauemaks kui 10 aastat, kui tegemist on kinnisasjaga.

Vallavara kasutusse andmise lepingu sõlmib

1) vallavalitsuse hallatav asutus käesoleva korra paragrahv 13 lõikes 2 toodud juhul;

2) muudel juhtudel vallavalitsus.

(1) Vallavalitsus kinnitab

1) enampakkumise viisi;

2) rendi suuruse alghinnana, alghind määratakse arvestades väljakujunenud rendihindasid piirkonnas;

3) enampakkumise korraldaja;

4) rendilepingu põhitingimused (kestus, kasutusotstarve, vara hoid, sanktsioonid, muutmine, lõppemine, lõpetamine);

5) osavõtumaksu ja tagatisraha suuruse;

(2) Enampakkumine kuulutatakse välja vähemalt 15 kalendripäeva enne enampakkumise toimumist ühes üleriikliku leviga ajalehes enampakkumise korraldaja poolt.

(3) Kuulutuses peab sisalduma

1) enampakkumise korraldaja nimetus;

2) renditava vara täpne nimetus, asukoht ja iseloomustus;

3) rendi algsuurus;

4) enampakkumise viis, kirjaliku enampakkumise korral tähtajad ja märgusõna;

5) enampakkumise läbiviimise aeg ja koht;

6) osavõtutasu ja tagatisraha suurus, tasumise tähtajad ja kord

Enampakkumise läbiviimiseks moodustab vallavalitsus vähemalt kolmeliikmelise komisjoni ja määrab liikmete hulgast komisjoni esimehe.

Enampakkumine on suuline või kirjalik.

(1) Enampakkumise komisjoni esimees registreerib pakkumisel osalejad, kes on kohustatud esitama isikut tõendava dokumendi, vajadusel esindust tõendava dokumendi ning tõendid osavõtutasu ja tagatisraha maksmise kohta.

(2) Enampakkumisel osalejad on kohustatud andma allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise tingimustest. Allkirja andmisest keeldumisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nõutud dokumentide mitteesitamisel isik kaotab õiguse osaleda enampakkumisel.

(3) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui

1) ei ole ilmunud ühtegi pakkujat või

2) pakkujad on ilmunud, kuid neid ei registreerita käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud põhjustel.

(4) Registreeritud pakkujale antakse registreerimisnumber. Komisjoni esimees tutvustab enampakkumise läbiviijat, selgitab pakkumise ja kaebuste esitamise korda, kinnitab pakkumise sammu suuruse.

(5) Pakkumine algab läbiviija haamrilöögist või suulisest märguandest. Pakkujad annavad pakkumise soovist märku registreerimisnumbri tõstmisega, peale läbiviija luba teatab pakkuja pakkumise suuruse. Pakkumine lõpeb peale läbiviija kolmekordset haamrilööki või suulist märguannet. Enampakkumise võitja on suurima pakkumise teinud pakkuja.

(6) Suurim pakkuja annab allkirja selle kohta, et kohustub sõlmima ostu-müügilepingu esitatud tingimustel.

(7) Kui parima pakkumise teinud isik keeldub allkirja andmisest ja lepingu sõlmimisest, tunnistab komisjon enampakkumise nurjunuks. Vallavalitsusel on õigus sellisel juhul teha ettepanek paremuselt teiseks jäänud isikule lepingu sõlmimiseks parima pakkuja hinnaga.

(8) Kogu pakkumise protseduur protokollitakse.

(1) Kirjaliku enampakkumise korral tuleb pakkumine esitada pakkumiste esitamise tähtajaks kinnises ümbrikus, mis on tähistatud nõutud märgusõnaga.

(2) Pakkumine peab sisaldama

1) füüsilise isiku puhul nime, isikukoodi, elukohta, vajadusel isikut tõendava dokumendi;

2) juriidilise isiku puhul nimetust, registrikoodi, vajadusel esindust tõendava dokumendi;

3) osavõtutasu ja tagatisraha maksmist tõendavaid dokumente;

4) pakkumise summat;

5) pakkumise kehtivusaega;

6) pakkuja allkirja;

7) nõutud täiendavaid dokumente.

(3) Enampakkumise korraldaja registreerib saabunud pakkumised märkides ümbrikule vastuvõtmise kuupäeva ja kellaaja.

(4) Pakkumised avatakse kuulutuses nimetatud ajal ja kohas.

(5) Pakkumiste avamise kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama pakkujate nimesid ja pakutud summat. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

(6) Enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, kui ei esitatud ühtegi pakkumist või kui ükski pakkumine ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodud nõuetele.

(1) Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavalitsus 10 tööpäeva jooksul enampakkumisest. Oluliste enampakkumise tingimuste rikkumise korral tulemusi ei kinnitata.

(2) Enampakkumise tulemuste kinnitamisel sõlmitakse leping parima pakkumise teinud isikuga. Lepingu sõlmimise otsustab vallavalitsus.

(3) Enampakkumise võitjale saadetakse korraldus enampakkumise tulemuste kinnitamise kohta tähitud postiga või väljastatakse allkirja vastu. Korraldusele peab olema lisatud teade selle kohta, kuhu enampakkumise võitja peab lepingu sõlmimiseks ilmuma. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne tööpäeva jooksul korralduse kättesaamisest.

(4) Kui enampakkumise võitja keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud korralduse vastuvõtmisest või mõjuva põhjuseta ei ilmu ettenähtud tähtaja jooksul lepingu sõlmimisele, kaotab ta õiguse lepingu sõlmimiseks ja sissemakstud tagatisraha.

(5) Enampakkumise võitja on kohustatud hiljemalt lepingu sõlmimise ajaks esitama lepingu alusel nõutavad lepingu täitmise tagatised. Nimetatud kohustuse täitmata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse lepingu sõlmimiseks ja tagatisraha.

(6) Enampakkumises osalejaile, kellele ei laiene käesoleva paragrahvi 4. lõikes sätestatu, tagastatakse tagatisraha kolme tööpäeva jooksul pärast enampakkumise tulemuste (mitte)kinnitamist või enampakkumise nurjunuks tunnistamist. Osavõtumaks tagastamisele ei kuulu. Osavõtumaksu arvel katab enampakkumise korraldaja enampakkumise ettevalmistamise ja korraldamisega seotud kulud.

(7) Lepingu sõlmimise korral loetakse tagatisrahana makstud summa makseks lepingu järgi või tagastatakse.

(8) Lepingus tuleb ära määrata vallavalitsuse poolt ametiisik, kes on kohustatud perioodiliselt kontrollima vara sihipärast ja heaperemehelikku kasutamist ning võtma kasutusele kõik seaduslikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist.

(9) Kui enampakkumine tunnistatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või võitjaga lepingut ei sõlmita, otsustab vallavalitsus, kas korraldada uus enampakkumine, anda vara kasutusse otsustuskorras või käsutada seda muul viisil.

(1) Lepingute muutmise ja uuendamise otsustab vallavalitsus. Uuendamine ei tohi kahjustada kolmandate isikute huve.

(2) Allrendile andmiseks nõusoleku andmise otsustab vallavalitsus.

(1) Vallavara parendamiseks tehtavad tööd peab vallavara kasutaja kooskõlastama vallavalitsusega enne tööde alustamist. Kooskõlastamisel hinnatakse planeeritavate tööde jaotumist vajalikeks, kasulikeks ja toreduslikeks kulutusteks tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses.

(2) Parenduslike tööde hüvitamine lepitakse kokku lepingus. Vallavalitsus võib hüvitamise kohustuse võtta ainult vajalike tööde eest.

(1) Vallavara võib võõrandada kui

1) vallavara ei ole enam vallale vajalik või

2) vallal on vallavara võõrandamise kohustus.

(2) Enne vara võõrandamise otsustamist teeb vallavalitsus või vallavalitsuse hallatav asutus kindlaks, et teised valla asutused ei vaja vara.

(1) Vallavara võõrandamise otsustab vallavolikogu.

(2) Vallavara võõrandamise otsustab vallavalitsus kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on alla 10 000 eurot või vallavalitsuse hallatav asutus kui võõrandatava vara bilansiline maksumus on alla 1000 eurot.

(1) Vallavara võõrandatakse

1) enampakkumise korras või

2) otsustuskorras tasu eest või

3) tasuta või alandatud hinna eest.

(2) Tasuta või alandatud hinna eest võõrandamine peab olema otsustaja poolt põhjendatud.

Vallavara võõrandamine otsustuskorras võib toimuda, kui

1) võõrandatav vara võib laguneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist või

2) enampakkumise korras võõrandamine on nurjunud või

3) vara võõrandatakse valla osalusega äriühingutele, mittetulundusühingutele, mille liikmeks on vald või sihtasutustele, mille asutaja on vald või

4) ostja on vara senine kasutaja või

5) võõrandatava vara bilansiline maksumus on alla 10 000 eurot.

Vallavara võõrandamine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on ostuhind;

2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks käesoleva eeskirja paragrahvi 16 lõikes 3 nimetatud andmetele ära müüdava vara ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning ostuhinna järelmaksuga tasumisel lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama tingimustega tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega;

3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse ostu-müügi leping;

4) pärast enampakkumise tulemuste kinnitamise korralduse saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma ostuhinna või järelmaksu rakendamisel osa sellest enampakkumise tingimustes ettenähtud suuruses ja tähtaja jooksul;

5) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma ostu-müügilepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.

Alghinna määramisel võetakse aluseks vara eeldatav turuväärtus ja vara erilised omadused. Vajadusel võetakse alghinna määramisel aluseks eksperdi hinnang. Alghinna määramise aluse ja alghinna kinnitab vara võõrandamise otsustaja.

(1) Vallavara erastamine toimub vastavalt seadustele, käesolevale korrale ja teistele õigusaktidele.

(2) Erastamise korraldaja on vallavalitsus.

Vallavara koormamine käesoleva eeskirja tähenduses on valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, isikliku servituudi, reaalkoormatise, ostueesõiguse või hoonestusõiguse seadmine.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale reaalservituudi, reaalkoormatise või ostueesõiguse seadmine on lubatud, kui

1) see toimub isiku, kellel on selleks õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja kasuks;

2) see toimub avalikes huvides

(2) Valla omandis olevale kinnisasjale seatakse reaalservituut, reaalkoormatis või ostueesõigus vallavolikogu poolt.

(3) Vallavara koormamise lepingu, vajadusel ka asjaõiguslepingu sõlmib vallavalitsus.

(1) Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku servituudi seadmine on lubatud, kui

1) see toimub selleks seadusest tulenevat õigust omava isiku nõudel ja kasuks;

2) see toimub avalikes huvides.

(2) Isikliku servituudi seadmise otsustab vallavalitsus, kui see toimub vastaval kinnisasjal asuva tehnovõrgu või -rajatise omaniku kasuks.

(3) Isikliku servituudi seadmise otsustab muudel juhtudel vallavolikogu.

(4) Isiklik servituut seatakse tasu eest või tasuta. Tasu suuruse määrab kindlaks isikliku servituudi seadmise otsustaja. Tasuta isikliku servituudi seadmine võib toimuda seaduses sätestatud juhtudel või avalikest huvidest lähtuvalt. Sellekohast avalikku huvi peab põhjendama.

(5) Isikliku servituudi seadmise lepingu sõlmib vallavalitsus.

(1) Hoonestusõigus seatakse hoonestamata või hoonestatud munitsipaalmaale või munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks.

(2) Hoonestusõigust võib seada enampakkumise või otsustuskorras. Hoonestusõiguse seadmine otsustuskorras võib toimuda

1) valla osalusega äriühingute kasuks;

2) avalik-õiguslike juriidiliste isikute kasuks;

3) munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks;

4) mittetulundusühingute kasuks, mille liikmeks on vald ja sihtasutuste, mille asutaja on vald;

5) muudel juhtudel lähtudes avalikest huvidest.

(3) Hoonestusõiguse seadmise otsustab vallavolikogu.

(4) Hoonestusõiguse seadmise munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks otsustab vallavalitsus.

(5) Hoonestusõiguse seadmisel ei või hoonestusõiguse tähtaeg olla üle viiekümne aasta, v.a juhud mil hoonestaja peab hoonestusõiguse lepingu kohaselt teostama kinnisasjal või selle abil teatud töid valla huvides, mille tähtaeg ületab viiskümmend aastat. Hoonestusõiguse tähtaeg ei või siis ületada üheksakümmend üheksat aastat.

(6) Hoonestusõiguse lepingu sõlmib vallavalitsus.

(1) Hoonestusõiguse seadmise algatab ning vajalikud materjalid valmistab ette vallavalitsus omal algatusel või huvitatud isiku taotlusel.

(2) Hoonestusõiguse seadmise ettevalmistamisel vallavalitsus

1) korraldab kehtestatud planeeringut arvestades kinnisasjale katastriüksuse moodustamise sellele hoonestusõiguse seadmise eesmärgil;

2) määrab hoonestusõiguse aastatasu algsuuruse.

(3) Hoonestusõiguse seadmiseks vajalike ettevalmistustööde lõppedes võtab vallavalitsus vastu korralduse hoonestusõiguse seadmiseks või enampakkumise korraldamiseks, mis peab sisaldama järgmisi andmeid

1) hoonestusõigusega koormatava maa suurus, asukoht, sihtotstarve ja katastritunnus;

2) hoonestusõiguse aastatasu (alg)suurus;

3) hoonestusõiguse seadmise tingimused;

4) hoonestamise tingimused (katastriüksuse sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil, ehitiste lubatud suurim ehitusalane pind, ehitiste lubatud kõrgus) ja hoonestamise tähtaeg;

5) hoonestusõiguse seadmise viis (enampakkumine või otsustuskord);

6) enampakkumise viis (suuline või kirjalik);

7) enampakkumises osalemise osavõtumaks ja tagatisraha;

8) lepingu sõlmimiseks nõutavad tagatised;

9) enampakkumise korraldaja.

(4) Hoonestusõiguse seadmisel otsustuskorras ei märgita korraldusse käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 6–7 ja 9 nimetatud andmeid.

(5) Hoonestusõiguse seadmine enampakkumise korras toimub käesoleva eeskirja 3. peatükis sätestatud korras arvestades järgmisi erisusi

1) enampakkumise esemeks on hoonestusõiguse aastatasu;

2) enampakkumise kuulutuses märgitakse lisaks eeskirja paragrahvi 11 lõikes 2 nimetatud andmetele hoonestusõiguse tähtaeg ning hoonestamise tingimused ja tähtaeg;

3) enampakkumise võitjaga sõlmitakse hoonestusõiguse leping;

4) enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma hoonestusõiguse lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt ühe kuu jooksul korralduse kättesaamisest.

Hoonestusõiguse lepingus tuleb kindlaks määrata

1) hoonestusõigusega koormatava maa asukoht, katastriüksuse sihtotstarve, katastritunnus ja kinnistu registriosa number;

2) hoonestusõiguse tähtaeg, selle pikendamise tingimused;

3) hoonestusõigusega koormatava maa üleandmise tähtaeg ja kord;

4) hoonestusõiguse tasu suurus, maksmise kord ja sanktsioonid selle rikkumise eest;

5) maksude tasumise kohustus ja reaalkoormatise teostamise kohustus;

6) kindlustamiskohustus (vajadusel);

7) hoonestamise tähtaeg;

8) lepingu täitmise tagatised;

9) hüvitis hoonestusõiguse omanikule langemise puhul;

10) muud vajalikud andmed.

(1) Munitsipaalmaal asuva ehitise omaniku kasuks seatakse hoonestusõigus vallavalitsuse poolt otsustuskorras.

(2) Ehitise omaniku kasuks hoonestusõiguse seadmisel lähtutakse käesoleva eeskirja paragrahvide 33-35 sätetest.

Tartu Vallavolikogu 15. detsember 2004 aasta määrus nr 5 „Tartu vallavara eeskirja kehtestamine“ tunnistatakse kehtetuks.

Tartu vallavara eeskiri jõustub 1. jaanuarist 2011. aastast.