Sillamäe Gümnaasiumi põhimäärus

Määrusega sätestatakse Sillamäe Gümnaasiumi eesmärgid ja ülesanded, õppe ja kasvatuse korralduse, õppekavavälise tegevuse korraldamise alused, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, hoolekogu ja direktori kohustused, töötajate õigused ja kohustused, majandamise ja asjaajamise alused.

(1) Gümnaasiumi ametlik nimetus on Sillamäe Gümnaasium (edaspidi gümnaasium).

(2) Gümnaasiumi asukoht ja tegutsemiskoht on Viru pst 26, 40232 Sillamäe linn, Ida-Virumaa.

(3) Gümnaasium on Sillamäe Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) hallatav asutus.

(4) Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks. Gümnaasiumi tegutsemise vorm on gümnaasium. Gümnaasiumis toimub nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe. Nominaalne õppeaeg gümnaasiumis on kolm aastat.

(5) Gümnaasium juhindub oma tegevuses „Eesti Vabariigi haridusseadusest“, „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest“, muudest haridusvaldkonda reguleerivatest Eesti Vabariigi ja Sillamäe linna õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(6) Andmed gümnaasiumi kohta kantakse Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(1) Gümnaasiumi asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Gümnaasium teeb üldsusele kättesaadavaks vähemalt õigusaktide alusel avalikustamist vajavad dokumendid ja andmed.

(3) Gümnaasiumil on oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika. Gümnaasiumi pitsat on sõõrikujuline. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „Sillamäe Gümnaasium“, sõõri alumisel äärel kiri „Sillamäe linn“. Pitsati keskel kasutatakse Sillamäe linna vappi. Gümnaasiumil on oma sümboolikaga kirjaplangid.

(4) Gümnaasiumi sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.

(1) Gümnaasiumil on raamatukogu, mille kogud jagunevad otstarbe järgi põhikoguks ja õppekirjanduse koguks.

(2) Raamatukogu ülesannet põhikogu osas võib täita gümnaasiumiga samas hoones asuv Sillamäe Raamatukogu.

(3) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu gümnaasiumi õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisvat õpitööd ja teabe hankimise oskust ning toetada lugemishuvi.

(1) Gümnaasiumi tegevuse eesmärk on luua tingimused õpilastele üldkeskhariduse omandamiseks nii statsionaarses kui ka mittestatsionaarses õppevormis.

(2) Gümnaasium pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks, suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas, valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks, soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast.

(1) Gümnaasiumil on nii hariv kui kasvatav ülesanne. Gümnaasiumis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks, et õpilased leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee ja selleks täidab gümnaasium järgmisi ülesandeid

1) valmistada õpilane ette toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna;

2) kujundada õpilase arengut toetav õppekeskkond, luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes;

3) luua õpilastele tingimused huvitegevuseks sh kultuuri- ja sporditegevuseks;

4) toetada koostöös partnerõppeasutustega ja -organisatsioonidega õpilaste edasisi karjäärivalikuid;

5) toetada õpetajate professionaalset arengut ja kaasaegsete õpetamismetoodikate rakendamist, õpetajate omavahelist koostööd kooliorganisatsiooni ja õpilaste arendamisel;

6) luua gümnaasiumi töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste rakendamiseks;

7) kasutada gümnaasiumile eraldatud ressursse sihipäraselt ja mõistlikult õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteedi tagamiseks;

8) teha gümnaasiumi eesmärkide täitmisel koostööd õpilaste seaduslike esindajatega, linnavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna, sotsiaal- ja tervishoiutöötajate, lastekaitsespetsialistide, teiste koolide ning muude organisatsioonidega ja isikutega nii Sillamäe linna, Ida-Virumaal kui ka kaugemal Eesti ja rahvusvahelisel tasandil;

9) tagada gümnaasiumi jätkusuutlik areng ning toetada õppimise ja õpetamise väärtustamist gümnaasiumis ja ühiskonnas üldiselt;

10) tagada õpilastele tervisekaitsenormide kohane päevakava, õppekorraldus ja õppekoormus ning toitlustamine;

11) korraldada koolitervishoiuteenuse kättesaadavus vastavalt õigusaktidele;

12) tutvustada oma tegevust vanematele, koostööpartneritele ja üldsusele.

(2) Gümnaasiumil on oma ülesannete täitmiseks õigus osaleda organisatsioonide, liitude ja töögruppide (sealhulgas rahvusvahelised) tegevuses vastavalt eelarve võimalustele või taotleda lisavahendeid projektis osalemiseks või projektide läbiviimiseks.

(1) Hariduse liik on üldharidus.

(2) Hariduse tase on keskharidus. Gümnaasiumis on 10. - 12. klassid.

(1) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

(2) Gümnaasiumi õpilastele võimaldatakse kuni 40% kursustest läbida vene keeles.

(1) Gümnaasium koostab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppekava, mis on õpingute alusdokumendiks.

(2) Gümnaasiumi õppekava kehtestab direktor. Õppekavale ja selle muudatustele annavad enne kehtestamist arvamuse gümnaasiumi hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu.

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja lõpeb järgmise aasta 31. augustil.

(2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.

(3) Õppeaastas on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpueksami toimumise päev ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

(4) Ühes õppenädalas on kuni viis õppepäeva.

(5) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

(6) Gümnaasium moodustab lähtuvalt õppesuundadest, õppijate arvust ja klassiruumide võimalusest õpperühmad.

(7) Gümnaasiumi vastuvõtu tingimused ja korra kehtestab direktor esitades selle eelnevalt enne kehtestamist hoolekogule ja Sillamäe Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) haridus- ja kultuurikomisjonile arvamuse andmiseks.

(8) Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise tingimused ja kord sätestatakse riiklikes õppekavades ning täpsustatud tingimused ja kord gümnaasiumi õppekavas, hindamisest teavitamine sätestatakse gümnaasiumi kodukorras.

(9) Gümnaasium võimaldab üldkeskharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt gümnaasiumi õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

(10) Gümnaasiumi lõpetamine toimub „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud korras.

(11) Gümnaasiumi lõpetanutele väljastatakse gümnaasiumi lõputunnistus.

(12) Gümnaasiumi õpilasi tunnustatakse õpingute jooksul, gümnaasiumi lõpetamisel vastavalt haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud tingimustel ja korras. Gümnaasium võib oma kodukorras sätestada ka muid tunnustusmeetmeid.

(13) Gümnaasium võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes gümnaasiumi õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, tuleb õpilasele koostada riiklikes õppekavades sätestatud tingimustel individuaalne õppekava.

(14) Individuaalse õppekava kehtestab direktor.

(15) Gümnaasiumil on üldtööplaan, milles määratletakse ühe õppeaasta tegevuskava, lähtudes gümnaasiumi arengukavast ja õppekavast, õppeaasta üldeesmärkidest ja eelmise aasta töökokkuvõttest. Üldtööplaani kinnitab õppenõukogu.

(1) Huvitegevus on gümnaasiumis toimuv või gümnaasiumi poolt korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Gümnaasiumil on õigus korraldada õppekavaväliseid tegevusi sh ringid, stuudiod jms.

(3) Lähtuvalt gümnaasiumi eelarvest võib huvitegevust korraldada tasu eest, kaasrahastamisega või tasuta. Huvitegevuse korraldamisel tasuga või kaasrahastamisega kinnitab huvitegevuse hinna (tasu, kaasrahastamise) linnavalitsus.

(4) Gümnaasiumi huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on gümnaasiumi üldtööplaan ja päevakava.

(1) Gümnaasiumil on kodukord, mille kehtestab õigusaktides sätestatud korras direktor. Enne kodukorra ja selle muudatuste kehtestamist esitab direktor kodukorra ja selle muudatused arvamuse andmiseks gümnaasiumi hoolekogule ja õpilasesindusele.

(2) Kodukord on õpilastele ja gümnaasiumi töötajatele täitmiseks kohustuslik.

(3) Gümnaasiumi kodukorras nähakse muuhulgas ette

1) õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute gümnaasiumile tagastamise tingimused ja kord;

2) vajadusel täiendavad alused õpilase gümnaasiumist väljaarvamiseks;

3) õpilaste ja vanemate hindamisest teavitamise kord;

4) õpilase õppest puudumisest vanema teavitamise kord;

5) õppest puudumise mõjuvad põhjused või puudumise põhjuste mõjuvaks lugemise tingimused;

6) õpilasele õppekavaväliseks tegevuseks tasuta gümnaasiumi rajatiste, ruumide, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehniliste ja muude vahendite kasutusse andmise tingimused ja kord;

7) õpilaste ja töötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise ning „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud meetmete rakendamise kord;

8) jälgimisseadmestiku kasutamise kord;

9) õpilasele ja vanemale gümnaasiumi päevakavast õpilasele kohalduva osa teatavaks tegemise kord;

10) õpilase tunnustusmeetmed;

11) gümnaasiumi hoiule võetud esemete hoiustamise ja nende tagastamise kord;

12) õpilase suhtes tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord;

13) gümnaasiumi kasutuses olevale linnavarale õpilase poolt süüliselt tekitatud kahju hüvitamise kord;

14) gümnaasiumi elu korraldamiseks tehtud otsustest või kinnitatud dokumentidest õpilase ja vanema teavitamise kord;

15) gümnaasiumihoones ja territooriumil keelatud tegevused;

16) vastutus kodukorra rikkumise eest.

(4) Gümnaasiumi päevakava kajastab õppetegevuste ning gümnaasiumi õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu ringides, stuudiotes korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Gümnaasiumi päevakava kehtestab direktor.

(5) Õppetund on gümnaasiumi päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on gümnaasiumi määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka õpetaja.

(6) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

(7) Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

Õpilasel on õigus

1) saada täiendavat pedagoogilist juhendamist vastavalt direktori poolt kinnitatud konsultatsioonide graafikule;

2) saada gümnaasiumi poolt pakutavaid tugiteenuseid;

3) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid gümnaasiumi õppekavas määratletud valikainete piires;

4) õppida individuaalse õppekava järgi lähtuvalt gümnaasiumi õppekava nõuetest;

5) olla valitud õpilasesindusse;

6) asutada klubisid, stuudiod ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus gümnaasiumi ja kodu kasvatustaotlustega;

7) kasutada huvitegevuses tasuta gümnaasiumi rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooskõlas gümnaasiumi päevakavaga ja kodukorras sätestatud korras;

8) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise võimaluste kohta;

9) saada teavet gümnaasiumi korralduse, karjääriplaneerimise ja õpilaste õiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu, õppimisvõimaluste ja õppetöö korralduse kohta;

10) saada teavet õppeveerandi või kursuse jooksul läbivatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest õppeveerandi või kursuse alguses;

11) saada teavet temale kohalduva päevakava kohta;

12) pöörduda oma õiguste kaitseks gümnaasiumi hoolekogu, linnavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

(1) Õpilasel on kohustus

1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;

2) õppida oma võimete kohaselt;

3) käituda gümnaasiumis väärikalt, hoida gümnaasiumi head mainet;

4) täita gümnaasiumi kodukorda;

5) kasutada gümnaasiumi vara sihipäraselt ja säästlikult;

6) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

7) täita teisi õpilastele õigusaktidega pandud kohustusi.

(2) Varalise kahju, mille õpilane on gümnaasiumile tekitanud, hüvitab õpilane või tema vanem gümnaasiumi kodukorras ja õigusaktides sätestatud korras.

(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega gümnaasiumis läbi arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

(2) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Vajaduse korral kaasatakse teovõimelise õpilase vanem, samuti teisi töötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse linna- või vallavalitsuse esindajaid kui õpilane on andnud selleks nõusoleku.

(3) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab gümnaasiumi direktor esitades selle enne arvamuse avaldamiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

(1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires gümnaasiumi sisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(2) Esimene õpilasesindus valitakse õpilaskonna üldkoosolekul, mille kutsub kokku direktor.

(3) Kui esimene õpilasesindus on valitud, koostab õpilaskond direktori poolt määratud töötaja abil õpilasesinduse põhimääruse.

(4) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaskonna üldkoosolekul poolthäälte enamusega.

(5) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile, 30 päeva jooksul peale põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikult põhjendused, miks põhimäärust pole võimalik kinnitada.

(6) Õpilasesinduse liikmete valimise, moodustamise kord, õpilasesinduse pädevus, õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

(7) Õpilasesinduse põhimääruse ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks õpilaskonnale.

(1) Gümnaasium tagab õpilase gümnaasiumis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

(2) Õpilaste ja gümnaasiumi töötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitseks ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamiseks gümnaasiumi kodukorras sätestatu kohaselt luuakse võimalused vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele“.

(3) Õpilaste ja töötajate vaimselt või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord on sätestatud gümnaasiumi kodukorras.

(1) Gümnaasiumi statsionaarses õppes õppivate õpilaste koordineerimiseks gümnaasiumiga kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku.

(2) Kui vähemalt üks viiendik statsionaarses õppes õppivate klassi õpilaste vanematest nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle statsionaarses õppes õppivate klassi õpilaste vanemate koosoleku.

Vanemal on õigus

1) olla valitud gümnaasiumi hoolekogu koosseisu vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale;

2) saada gümnaasiumist teavet ja selgitusi gümnaasiumi korralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

3) saada teavet õppeveerandi või kursuse jooksul läbivatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest õppeveerandi või kursuse alguses;

4) saada teavet õpilasele kohalduva päevakava kohta;

5) saada teavet õpilase hinnetest;

6) saada nõustamist õpilase kasvatamise ja õpetamise küsimustes;

7) pöörduda hoolekogu poole õpetamist ja/või kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

8) taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatule;

9) pärast välisriigis õppimist taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis;

10) kasutada gümnaasiumi või linnavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;

11) pöörduda gümnaasiumi ettepanekul spetsialistide või koolivälise nõustamismeeskonna poole.

Vanemal on kohustus

1) luua õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitada gümnaasiumile oma kontaktandmed ja teavitada nende muutustest;

3) tutvuda gümnaasiumi elu reguleerivate õigusaktidega ning toimida vastavalt nendele;

4) teha õpilase arendamisel ja arengu toetamisel koostööd gümnaasiumiga;

5) kasutada gümnaasiumi või linnavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;

6) teavitada gümnaasiumi õpilase puudumisest gümnaasiumi kodukorras sätestatud korras.

(1) Gümnaasiumi töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetajad, abiõpetajad, tugispetsialistid ning teised õppe- ja kasvatusalal töötavad isikud ja muud töötajad.

(2) Gümnaasiumi töötajate koosseisu kinnitab direktor, arvestades gümnaasiumile kinnitatud eelarvet.

Töötajal on õigus

1) saada gümnaasiumilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada „Täiskasvanute koolituse seaduses“ ja gümnaasiumis sätestatud tingimuste kohaselt täienduskoolitust;

3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes;

4) kasutada gümnaasiumi eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks gümnaasiumi ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid direktori kehtestatud tingimustel ja korras tasuta;

5) esitada direktorile ja hoolekogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Pedagoogide kohustuseks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustegevuse aluseks on õppekava, õpilaste ning pedagoogide vastastikune lugupidamine ja teineteisemõistmine ning koostöö põhimõtted.

(2) Gümnaasiumi töötajate ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks gümnaasiumi töökorralduse reeglitega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseaduste ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

(3) Gümnaasiumi töötajatel on keelatud avalikustada õpilaselt saadud teavet õpilase ja tema perekonna kohta.

(4) Gümnaasiumi töötajad on kohustatud andma teavet linnavalitsuse teenistujale, kelle pädevusse kuuluvad sotsiaaltöö või lastekaitseküsimused, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui õpilane on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver.

(1) Gümnaasiumi õppealajuhataja, õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ametikohtade täitmiseks korraldatakse avalik konkurss. Konkursi läbiviimise korra kehtestab gümnaasiumi hoolekogu direktori ettepanekul.

(2) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus ning kelle kvalifikatsioon ja pedagoogiline kompetentsus on piisavad, et tagada gümnaasiumi õppekavas määratud õpieesmärkide täitmine ning õpitulemuste saavutamine. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(1) Gümnaasiumi juhib direktor. Direktor vastutab gümnaasiumi tegevuse eesmärkide ja ülesannete elluviimise, õppe- ja kasvatustegevuse, põhimääruse alusel gümnaasiumis läbiviidava muu tegevuse, üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase, sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest, samuti gümnaasiumi kasutada antud linnavara heaperemeheliku majandamise ja selle säilimise ning korrashoiu eest.

(2) Gümnaasiumi direktor täidab „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega“ ning teiste õigusaktidega ja direktorile pandud ülesandeid.

(3) Direktor täidab linnavolikogu ja linnavalitsuse õigus- ja haldusaktidega määratud ülesandeid sh

1) korraldab gümnaasiumi valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;

2) korraldab gümnaasiumi finantsmajanduslikku tegevust;

3) korraldab gümnaasiumi arengukava koostamist;

4) esitab linnavalitsusele gümnaasiumi eelarve kava ja eelarve muudatuste ettepanekud;

5) kannab vastutust gümnaasiumi üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning eelarve täitmise eest;

6) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks gümnaasiumi eelarves selleks ettenähtud vahendite piires;

7) tegutseb gümnaasiumi nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

8) sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles gümnaasiumi töötajatega töölepingud;

9) annab pädevuse piires gümnaasiumi töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

10) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

11) sõlmib igapäevase õppe- ja majandustegevuse raames gümnaasiumi nimel lepinguid ja kokkuleppeid.

(4) Ülesannete täitmiseks gümnaasiumi direktor oma pädevuste piires

1) esindab gümnaasiumi ja teeb Sillamäe linna nimel tehinguid, mis on suunatud käesolevas põhimääruses, õigus- ja haldusaktides sätestatud ja töölepingus (sh ametijuhendis) kokkulepitud ülesannete täitmisele;

2) planeerib gümnaasiumi eelarve tulud ja kulud;

3) annab välja käskkirju;

4) annab töötajatele korraldusi;

5) esitab linnavalitsusele õigusaktides sätestatud nõuetele vastavaid gümnaasiumi tegevuseks vajalike dokumentide eelnõusid;

6) moodustab ajutisi töörühmi või komisjone;

7) allkirjastab gümnaasiumi nimel dokumente;

8) koostab analüüse;

9) korraldab riigihankeid;

10) teeb teisi gümnaasiumi juhtimiseks vajalikke toiminguid.

(5) Direktori äraolekul asendab teda linnapea poolt määratud isik.

(1) Gümnaasiumil on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe- ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe -ja kasvatusalaste otsuste tegemiseks.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on gümnaasiumi direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja teised direktori nimetatud isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse esindaja.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on tagada õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajate ühistegevus õppe -ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Gümnaasiumi hoolekogu täidab oma ülesandeid „Põhikooli -ja gümnaasiumiseaduses“ ja teistes õigusaktides sätestatu alusel.

(1) Gümnaasiumis tegutsevad tervisenõukogu, ainevaldkondade õppetoolid, metoodikanõukogu jt kooliarenduse töörühmad ning mittestatsionaarse õppe osakond.

(2) Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja töötajate esindajate koostöökogu, kus lahendatakse gümnaasiumi töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

(3) Tervisenõukogu koostab gümnaasiumi õppekavavälise terviseedenduse kava ning korraldab selle täitmist.

(4) Gümnaasiumi õppekava ja ainekavade arendustegevuseks, ainealase metoodilise töö ja aineolümpiaadide ja teiste ainealaste õpilasürituste läbiviimiseks ja õpetajate vahelise koostöö tõhustamiseks moodustab direktor õppetoolid. Õppetoolid moodustatakse ainevaldkonniti. Õppetoole juhivad direktori poolt kinnitatud õppetoolide juhatajad.

(5) Kooliarenduse töörühmad tegelevad gümnaasiumi arengukavas seatud eesmärkide täitmise ja arengukava tegevuskava elluviimise korraldamisega.

(6) Mittestatsionaarse õppe osakond on gümnaasiumi juhtimisstruktuuri üksus, mille ülesandeks on koordineerida õppe korraldust mittestatsionaarses õppevormis.

(7) Kõikide käesolevas paragrahvis nimetatud organite koosseisu, täpsemad ülesanded ja tegevuse korraldamise põhimõtted kinnitab direktor.

(1) Gümnaasiumi vara moodustavad linna poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, seadmed, inventar ning muu vara. Gümnaasiumi vara on Sillamäe linna omand.

(2) Gümnaasiumi vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Sillamäe linna põhimäärusele.

(3) Gümnaasium hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes gümnaasiumile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

(1) Gümnaasiumi rahalised vahendid moodustuvad linna eelarvest.

(2) Gümnaasiumi eelarve kava kohta annab arvamuse gümnaasiumi hoolekogu ning eelarve kinnitab linnavolikogu Sillamäe linna eelarve koosseisus, alaeelarve kinnitab linnavalitsus.

(3) Eelarve eelnõu koostamiseks esitab direktor linnavalitsusele kirjalikult põhjendatud ettepanekud vastavalt Sillamäe linna põhimäärusele.

(4) Gümnaasiumi raamatupidamise arvestust teostab linnavalitsuse hallatav asutus Linna Raamatupidamine oma põhimääruses ja „Sillamäe linna raamatupidamise sise-eeskirjas“ ettenähtud korras ning vastavalt „Raamatupidamise seadusele“.

(5) Gümnaasium saab rahalisi vahendeid riigieelarvest, linna eelarvest, laekumistest sihtfondidest, annetustest ning gümnaasiumi põhitegevusega seotud tasulistest teenustest.

(6) Linnavalitsuse poolt kinnitatud hindade alusel osutatud teenuste eest saadud tulu kasutatakse õigusaktidega kehtestatud korras.

(7) Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama linnavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ja „Sillamäe linna raamatupidamise sise-eeskirjas“.

(1) Gümnaasiumis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Gümnaasiumi asjaajamise korraldus reguleeritakse gümnaasiumi asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor kooskõlas Sillamäe linna ühtse asjaajamiskorraga.

(3) Gümnaasium esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse haldusjärelevalvet vastavalt „Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatule.

Gümnaasiumi arengukava kinnitatakse ja muudetakse linnavolikogu poolt kehtestatud korras.

(1) Gümnaasiumi ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ ettenähtud korras.

(2) Gümnaasiumi ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi, gümnaasiumi, vanemaid, õpilasi ja õpilaste elukohajärgseid valla- või linnavalitsusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(1) Gümnaasiumi põhimääruse kehtestab, muudab ja tunnistab kehtetuks linnavolikogu.

(2) Põhimääruse muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks gümnaasiumi hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Tunnistada kehtetuks Sillamäe Linnavolikogu 29. novembri 2011. a määrus nr 68 „Sillamäe Gümnaasiumi põhimäärus“ (RT IV, 10.06.2014, 44).