Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Tapa vallas

(1) Käesolev määrus sätestab sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra ja tingimused Tapa vallas.

(2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib Tapa vallas makstavate sotsiaaltoetuste (edaspidi toetus) taotlemist, määramist ja maksmist ning osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste (edaspidi teenus) taotlemise ja osutamise tingimusi sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtete kohaselt.

Korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) sotsiaaltoetus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav rahaline hüvitis;

2) sotsiaalteenus on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis.

3) sotsiaalhoolekandega hõlmatud isik on isik, kes on saanud ja saab erinevaid sotsiaaltoetusi -ja teenuseid või vältimatut sotsiaalabi.

(1) Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ning nende alusel antud riiklike õigusaktidega kohalikule omavalitsusele pandud ning käesoleva määrusega nimetatud Tapa valla ülesandeid täidab Tapa Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), kes võib otsustamise delegeerida Tapa Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) struktuuriüksusele või ametnikule, kelle õigused ja pädevus sätestatakse ametiasutuse sisepädevust reguleerivate aktidega (ametiasutuse põhimäärus, ametijuhendid, valla¬vanema käskkirjad, asjaajamist reguleerivad korrad jms).

(2) Tapa Vallavalitsus moodustab korras sätestatud ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuste andmise ja teenuste osutamise otsuse tegemise kaalumiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ametiasutuse juures tegutseva komisjoni.

(3) Vallavalitsus kehtestab teenuste osutamise ja toetuste määramise täpsema regulatsiooni.

(1) Toetust määratakse ja teenust osutatakse füüsilisele isikule, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tapa vald.

(2) Vältimatut sotsiaalabi osutatakse isikule, kes on sattunud sotsiaalselt abitusse olukorda elatus-vahendite kaotuse või puudumise tõttu ja mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse.

(3) Abivajadusest mittesõltuva toetuse taotlemise õigustekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab taotleja taotluse, milles kirjeldab abivajadust ja millele lisab abivajadust tõendavad dokumendid ning vajadusel sissetulekut ja kulutusi tõendavad dokumendid.

(2) Taotluste vormid kinnitab vallavalitus.

(3) Toetust ja teenust võib taotleda abivajava isiku huvides ka muu isik, kellel on andmeid abivajava isiku kohta.

(1) Taotluse esitanud isiku vajaduse abi saamiseks ja abi andmise võimalused selgitab välja ameti-asutus.

(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse esitatud taotlusest, terviklikust lähenemisest isiku abi-vajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid.

(3) Isikule osutatava abi viisi ja mahu määramisel arvestatakse abi osutamise mõju abistatava ise-seisva toimetuleku või heaolutaseme taastamisele või säilitamisele.

(4) Abi osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukesk-konna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest võib keelduda, kui taotlus ei ole põhjendatud. Keeldumisest teatatakse taotlejale kirjalikult, esitades keeldumise põhjused.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustatakse üldjuhul 10 tööpäeva jooksul isikult taotluse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega.

(2) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või andmata jätmine ning vaidemenetluse tähtaeg tehakse taotlejale teatavaks taotluses märgitud aadressil või arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist soovi.

(3) Toetused makstakse taotlejale 10 tööpäeva jooksul haldusakti tegemise päevast arvates taotluses näidatud viisil (arveldusarvele või makstakse välja valla kassast sularahas), arvestades taotleja eelnevalt väljendatud vastavasisulist kirjalikku soovi.

(4) Perioodilised toetused makstakse välja alates toetuse määramise vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust ja kantakse toetuse saaja nimetatud arveldusarvele hiljemalt kuu viimaseks tööpäevaks.

(1) Tapa vallas osutatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest, vallaeelarvest ja annetustest.

(2) Korras sätestatud juhtudel võib teenuse eest võtta isikult tasu. Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majandus-likust olukorrast. Kaalutlusotsusega võib vabastada isiku täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(3) Teenuse osutamise eest võetava tasu tasub teenuse saaja või muu isik vallavalitsuse poolt esitatava arve alusel.

(4) Toetuste määrad kehtestab vallavolikogu ning teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(1) Tapa vallas makstavad toetused on

1) abivajadusest mittesõltuvad toetused;

2) abivajadusest sõltuvad toetused.

(2) Abivajadusest mittesõltuvad toetused on

1) sünnitoetus;

2) ranitsatoetus;

3) matusetoetus;

4) hooldajatoetus;

5) koolieelses lasteasutuses toitlustamise toetus;

6) eaka sünnipäevatoetus.

(3) Abivajadusest sõltuvad toetused on

1) ühekordne toetus.

2) erakorraline toetus.

Sünnitoetust (edaspidi toetus) makstakse lapse sünni korral.

Toetust makstakse ühele lapsevanemale või eestkostjale, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Tapa vald ja sündinud lapse elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel esmakandena kantud Tapa vald.

(1) Toetuse saamiseks tuleb esitada ametiasutusele taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Ametiasutus kontrollib toetuse saamise õigsust ning toetus kantakse taotleja taotluses märgitud arveldusarvele.

Ranitsatoetus (edaspidi toetus) on lapse põhihariduse omandamise alustamise toetus.

Toetust makstakse ühele lapsevanemale, eestkostjale või hooldajale, kui lapse elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tapa vald.

(1) Toetus määratakse Tapa valla koolide poolt ametiasutusele esitatud koolikohustuslike laste nimekirjade alusel jooksva aasta 10. septembri seisuga.

(2) Toetust on õigus saada ka juhul, kui laps ei asu õppima Tapa valla kooli erivajaduse tõttu või on vallavalitsuse poolt suunatud õppima väljaspool Tapa valda asuvasse kooli ning lapsevanem esitab toetuse saamiseks taotluse vastavalt korra §-le 5.

(3) Ametiasutus kontrollib toetuse saamise õigsust ning toetus kantakse saaja arveldusarvele.

Matusetoetus (edaspidi toetus) on Tapa valla registris olnud isiku matuse kulude osaliseks kompenseerimiseks makstav toetus.

(1) Toetus makstakse ühele matuse korraldamisega seotud füüsilisele isikule.

(2) Kui matusekorraldajaid on mitu, peavad matusega seotud kulusid teinud isikud kokku leppima, kes kulu teinud isikutest taotleb matusetoetust.

(3) Toetust on võimalik taotleda kolme kuu jooksul pärast surmakande koostamist.

(1) Toetuse saamiseks esitab matusekorraldaja ametiasutusele taotluse vastavalt korra §-le 5.

(2) Ametiasutus kontrollib toetuse saamise õigsust ning toetus kantakse taotleja arveldusarvele.

Hooldajatoetus (edaspidi toetus) on raske või sügava puudega isiku hooldamise toetamiseks makstav perioodiline toetus.

Toetust on õigus saada raske või sügava puudega isiku hooldajal, kui on samaaegselt täidetud alljärgnevad tingimused

1) hooldatav vajab oma puude tõttu igapäevast juhendamist ja järelevalvet;

2) hooldatava abivajaduse tõttu ei ole hooldajal võimalik täistööajaga tööle asuda.

(1) Toetuse saamiseks esitab hooldaja, lapsevanem või eestkostja taotluse vastavalt korra §-le 5.

(2) Toetus määratakse haldusaktiga.

(3) Toetust ei määrata, kui isiku hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridus-teenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

Koolieelses lasteasutuses käiva lapse toitlustamise toetus (edaspidi toetus) on lasteaia toidupäeva maksumuse tasumine valla eelarvest.

Toetust võimaldatakse Tapa valla lasteaedades käivatele lastele, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Tapa vald.

(1) Toetus määratakse laste lasteaia nimekirja alusel.

(2) Toetuse määramise korraldab ametiasutus.

Eaka sünnipäevatoetus (edaspidi toetus) on Tapa valla eelarvest eakale isikule sünnipäeva puhul makstav toetus.

Toetust on õigus saada isikul tema 80. ja 85. sünnipäeva puhul ning alates 90. eluaastast iga sünnipäeva puhul, kui tema elukohaks on Eesti rahvastikuregistri andmetel Tapa vald.

Toetus kantakse toetuse saaja arveldusarvele.

(1) Ühekordne toetus (edaspidi toetus) on Tapa valla eelarvest makstav toetus isiku ajutise raske majandusliku olukorra leevendamiseks, toimetuleku soodustamiseks ning hädavajalike sotsiaalsete majanduslike vajadustega seotud kulude katmiseks.

(2) Toetuse suurus sõltub konkreetsest põhjendatud abivajadusest arvestades korra § 8 lg 4 alusel kehtestatud piirmäära.

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja ametiasutusele taotluse vastavalt korra §-le 5.

(2) Toetuse taotluse vaatab läbi korra 3 lõikes 2 nimetatud komisjon, kes teeb ametiasutusele ette-paneku toetuse määramiseks või taotlus rahuldamata jätmiseks.

(3) Toetus määratakse haldusaktiga.

Erakorraline toetus (edaspidi toetus) on Tapa valla eelarvest erandkorras makstav toetus isikule või perekonnale õnnetusjuhtumi (loodusõnnetus, tulekahju, avarii vms) või kriisiolukorra puhul.

Toetust on õigus saada õnnetusjuhtumi, kriisiolukorra või kuriteo läbi kannatada saanud isikul või perekonnal korra § 8 lg 4 alusel kehtestatud piirmäära ulatuses.

(1) Toetuse saamiseks esitab toetuse taotleja ametiasutusele taotluse vastavalt korra §-le 5.

(2) Toetuse taotluse vaatab läbi korra 3 lõikes 2 nimetatud komisjon, kes teeb ettepaneku ameti-asutusele toetuse määramiseks või taotluse rahuldamata jätmiseks.

(3) Toetus määratakse haldusaktiga.

Tapa vallas osutatakse või korraldatakse järgnevaid teenuseid

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus

13) järelhooldusteenus;

14) dementse eaka ja mäluhäirega isiku päevahoiuteenus.

(1) Koduteenus on ametiasutuse osutatav teenus (edaspidi teenus), mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Teenuse maht selgitatakse välja menetluse käigus ning lähtudes isiku abivajadusest.

(3) Teenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimetest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks (toiduainete ja majapidamisetarvetega varustamine, küttematerjali ja veega varustamine, vajadusel reovee käitlemine, arstiabi korraldamine ja ravimitega varustamine, abistamine asjaajamisel jms).

Teenust on õigust taotleda eakatel või puudega isikutel, sh osalise või puuduva töövõimega isikutel.

(1) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenuse osutamine on üldjuhul tasuline.

(3) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kahepoolne kirjalik leping, mille osapoolteks on vallavalitsus ja teenust vajav isik. Lepingus määratakse kindlaks teenuste tasu ja tingimused ning poolte õigused ja kohustused. Lepingu tähtaja möödumisel tuleb teenust vajava isiku huvidest lähtuvalt lepingu tingimused üle vaadata, otsustades ühtlasi ka lepingu pikendamise vajaduse. Lepingut võib muuta, täiendada või lõpetada ka varem, kui selleks tekib põhjendatud vajadus.

Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi üldhooldusteenus) on teenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla ning isik ise ja tema seadusjärgsed ülalpidajad ei ole võimelised tasuma üldhooldusteenuse eest täies mahus.

Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ööpäevaringse hooldamise ja kõrvalabi vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik.

(1) Üldhooldusteenus saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Valla eelarvest tasutakse üldhooldusteenuse maksumuse osa, mis jääb katmata isiku enda ja tema seadusjärgsete ülalpidajate maksesuutmatuse tõttu.

(3) Tasu maksmise puudujääva osa kohta koostatakse haldusakt, mille alusel sõlmitakse kolme¬poolne leping teenuse osutaja, teenuse saaja ja vallavalitsusega, mille lahutamatuks lisaks, teenuse saaja ja teenuse osutaja poolt koostatud hooldusplaan.

(1) Tugiisikuteenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Lapsele teenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik abistab last arendavates tegevustes, juhendab ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu.

Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul (sh alaealisel) või perel, kes vajab järgmist kõrvalaabi

1) abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) abi puude, haiguse või raske sotsiaalse olukorra tõttu, mis kahjustab isiku või tema pere toimetulekut;

3) abi sotsiaalseks toimetulekuks kinnipidamiskohast vabanemiseks;

4) abi iseseisvalt elama asumisel asenduskoduteenuse, perekonnas hooldamise teenuse või eestkoste lõppemisel;

5) abi psüühika- või käitumishäire tõttu.

(1) Teenuse saamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenus määratakse haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse kolme¬poolne leping teenuse osutaja, teenuse saaja ja vallavalitsusega.

(3) Teenust osutatakse saajale tasuta.

(1) Täisealise isikule seatakse hooldus, kui isik vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Hooldus seatakse ja hooldav isik määratakse hooldatava nõusolekul.

Hooldaja määramist on õigustaotleda sotsiaalhoolekandega hõlmatud täisealisel isikul, kellel üldjuhul puuduvad perekonnaseaduse alusel ülalpidamist andma kohustatud isikud ning kellele ei ole määratud eestkostjat, kuid kes vajab raske ja sügava puude tõttu oma õiguste ja kohustuste täitmiseks teatud toimingutes abi.

(1) Täisealise isiku hoolduse seadmiseks tuleb esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Hoolduse seadmiseks määratakse kindlaks hooldatava vajadused ja selgitatakse välja hooldaja võimalused isikule vajaliku kõrvalabi tagamiseks.

(3) Hooldajaks ei määrata isikut, kellele endale on määratud raske või sügav puue ja on perekonna-seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(4) Hoolduse seadmine ja hooldaja määramine lõpetatakse alates hooldusvajaduse möödumisest või hooldusvajaduse äralangemisest teada saamisel.

(1) Isikliku abistaja teenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Isiklik abistaja ei osuta koduteenuseid, vaid abistab klienti nende teostamisel. Isiklik abistaja abistab isikut lähtuvalt tema puudest järgmistes tegevustes: liikumisel, söömisel, riietumisel, suhtlemisel, hügieeniprotseduuride sooritamisel, kirjutamisel, lugemisel, majapidamis¬töödes ja teistes toimingutes, milles isik puude tõttu abi vajab. Isiklik abistaja aitab puudega inimesel endal tegutseda, isik ja isiklik abistaja tegutsevad koos.

Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kellele on määratud puue ning kellel objektiivsetel asjaolude hindamise tulemusena on vajadus kasutada füüsilist kõrvalabi igapäeva-elutoimingutes, et tagada harjumuspärases keskkonnas võimalikult iseseisvalt toimetulek ning võimalus osaleda teistega võrdsetel alustel ühiskonnaelus.

(1) Teenuse saamiseks tuleb ametiasutusele esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenuse osutamine on üldjuhul saajale tasuline.

(3) Teenus määratakse haldusaktiga, mille alusel sõlmitakse kolme¬poolne leping teenuse osutaja, teenuse saaja ja vallavalitsusega, kus sätestatakse isikliku abistaja konkreetsed tööülesanded ja tööaeg, märgitakse tegevuste loetelu, teenuse tasu, maht ja periood.

Varjupaigateenuse (edaspidi teenus) eesmärk on ajutise eluaseme võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises eluaseme peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

Teenust on õigus saada sotsiaalhoolekandega hõlmatud isikul, kes viibib abivajaduse hetkel Tapa valla haldusterritooriumil, kellel puudub ööbimiskoht ja kes ei ole võimeline endale öömaja tagama ning kellele ei ole võimalik mõne muu sotsiaalhoolekandelise toetuse või meetmega alalist ööbimiskohta tagada.

(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada taotluse vastavalt korra §-le 5. Ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

(2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku varjupaika suunamiseks.

(3) Teenust osutatakse saajale tasuta.

(4) Teenuse korraldamiseks sõlmitakse teenuse osutajaga haldusleping, millega määratakse varjupaigateenuse võimaldamine ning isiku asutusse teenusele võtmine.

Turvakoduteenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on tagada lapsele, täisealisele isikule ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi. Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

Teenus tagatakse isikutele, kes vajavad turvalist keskkonda ja esmast abi, perioodiks, mis on vajalik turvalisuse tagamiseks ning edasise elu korraldamiseks.

(1) Teenuse saamiseks võib isik esitada taotluse vastavalt korra §-le 5. Ametiasutus on kohustatud teenuse korraldama ka taotlust esitamata.

(2) Taotlust esitamata peab ametiasutus välja selgitama isiku tahte ja nõusoleku teenusele suunamiseks.

(3) Teenust osutatakse saajale tasuta.

(4) Teenus määratakse haldusaktiga.

Sotsiaaltransporditeenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kellel puue või tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

Teenust on õigus saada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul või isikul, kelle tervislik seisund takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, avalike teenuste kasutamiseks või tööle või õppeasutusse sõitmiseks.

(1) Teenuse saamiseks esitab isik taotluse vastavalt korra §-le 5. Taotluses esitatakse teenuse aeg ja sihtkoht.

(2) Teenust peab taotlema üldjuhul 5 tööpäeva enne teenuse vajadust.

(3) Teenuse osutamine on üldjuhul tasuline.

(4) Teenus loetakse määratuks, kui tellija ja ametiasutus on kinnitanud teenuse osutamise aja kuupäevaliselt ja kellaajaliselt.

Eluruumi tagamise teenuse (edaspidi teenus) eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast või kes ei ole puudest tulenevatest raskustest võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama või ei ole suuteline senises eluruumis enam oma elu ja tervist ohtu seadmata iseseisvalt hakkama saama.

Teenust on õigus saada isikul, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingitud raskusi eluruumis liikumisega, endaga toimetulekuga või suhtlemisega.

(1) Teenuse saamiseks tuleb esitada taotlus vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenuse osutamine on üldjuhul tasuline.

(3) Teenuse saajaga, kellele on haldusakti alusel eluruumi eraldatud, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks üürileping, kuhu on märgitud eluruumi kasutamise tingimused, teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse eest tasumise põhimõtted.

Võlanõustamisteenus (edaspidi teenus) on teenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

Teenust on õigus saada isikul, kellele on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(1) Teenust antakse vahetult teenust osutava isiku poolt ning teenus hõlmab õigustatud isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(2) Piiratud teovõimega isikule osutatakse teenust tema seadusliku esindaja taotluse alusel.

(3) Teenust osutatakse isikule tasuta.

(1) Lapsehoiuteenus (edaspidi teenuse) eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada raske ja sügava puudega lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Teenus on lapse hooldusõigust omava isiku või hooldaja toimetulekut või töötamist toetav teenus, mille osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

Õigusteenusele on

1) isikul, kes kasvatab 1,5 - 3aastast last ning kellele ei ole võimalik tagada hoidu koolieelses lasteasutuses;

2) raske või sügava puudega last kasvataval isikul.

(1) Teenuse saamiseks esitab lapse seaduslik esindaja taotluse vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenus määratakse haldusaktiga, kus märgitakse teenuse maht ning teenuse osutamise tähtaeg ja teenuse osutaja.

(3) 1,5-3aastasele lapsele (v.a raske ja sügava puudega laps) lasteaia koha asemel lapsehoiuteenuse osutamisel tasub last kasvatav isik koolieelses lasteasutuse seaduse § 27 lõikes 3 sätestatud alustel kehtestatud tasu.

(4) Puudega last kasvatavale isikule lapsehoiuteenuse osutamine on teenust saavale isikule tasuta.

(1) Asendushooldusteenuse (edaspidi teenus) eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Teenuse osutaja on hoolduspere, perekodu või asenduskodu.

(3) Teenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

Õigusteenusele on sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõigetes 1-3 märgitud lapsel ja sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatel alustel kuni 19-aastasel isikul.

(1) Teenuse osutamiseks võib esitada taotluse iga isik või asutus, kellel on teave abivajavast lapsest.

(2) Teenus määratakse haldusaktiga taotluse alusel või asjaoludest teadasaamisel ka ilma taotlust esitamata.

(3) Teenuse andmiseks sõlmitakse haldusleping hoolduspere, perekodu või asenduskodu kui teenuse osutajaga.

(4) Teenuse osutamine on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

(1) Järelhooldusteenuse (edaspidi teenus) eesmärk on asendushoolduselt ja/või eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(2) Teenuse täpsem sisu tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest.

Teenus tagatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 4516 märgitud täisealisele isikule.

(1) Teenus määratakse haldusaktiga lähtuvalt juhtumiplaanist.

(2) Teenuse osutamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping, kus osapoolteks on teenuse saaja, teenuse osutaja ja vallavalitsus.

(3) Teenuse osutamine on teenuse saajale üldjuhul tasuta.

(1) Dementse eaka ja mäluhäirega isiku päevahoiuteenuse (edaspidi teenus) eesmärk on isikute päevane hooldamine võimaldamaks nende isikute lähedasel ja/või hooldajal vähendada hoolduskoormust, asuda tööturule või säilitada oma töökoht.

(2) Teenuse raames pakutakse isikutele toitlustamist ja arendavaid tegevusi.

Teenusele õigustatud isik on dementne ja mäluhäirega isik, kes vajab päevahoidu ja hooldust.

(1) Taotluse võib esitada teenust vajava isiku pereliige või hooldaja vastavalt korra §-le 5.

(2) Teenusele määramine toimub haldusaktiga.

(3) Teenuse osutamine on üldjuhul tasuline.

(4) Teenuse taotlejaga sõlmitakse päevahoiuteenuse osutamise leping, kus osapoolteks on teenuse saaja esindaja, teenuse osutaja ja vallavalitsus.

Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määruse nr 111 “Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“ § 5 alusel määratud sünnitoetuse teine osa makstakse õigustatud isikutele välja 2018. aasta jooksul.

Vabariigi Valitsuse 05.01.2017 määruse nr 13 “Tamsalu valla ja Tapa valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995 määruse nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine“ muutmine“ alusel moodustus haldusreformi tulemusel Tamsalu valla ja Tapa valla ühinemisel uus omavalitsusüksus Tapa vald, kes Eesti territooriumi haldusjaotuse § 92 lõike 2 alusel on ühinenud omavalitsusüksuste õigusjärglane. Arvestades eelmärgitut ning haldusreformi seaduse § 16 lõiget 1 ja Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse § 14 lõiget 41, tunnistada kehtetuks

1) Tapa Vallavolikogu 12.01.2006 määrus nr 13 „Tapa valla sotsiaalkorterite eraldamise ja kasutamise kord“;

2) Tapa Vallavolikogu 08.11.2007 määrus nr 73 „Riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise kord“;

3) Tapa Vallavolikogu 08.11.2007 määrus nr 74 „Tapa valla eelarvest lapsehoiuteenuse rahastamise kord“;

4) Tapa Vallavolikogu 16.04.2009 määrus nr 111 „Sotsiaaltoetuste määramise ja maksmise kord Tapa vallas“;

5) Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrus nr 28 „Valla eelarvest makstavate toetuste määrade kinnitamine“;

6) Tapa Vallavolikogu 09.12.2010 määrus nr 30 „Tapa valla eelarvest eraldatava lapsehoiuteenuse toetuse suuruse kinnitamine“;

7) Tapa Vallavolikogu 29.12.2011 nr 59 „Koduteenuste loetelu ning nende osutamise tingimused ja kord“;

8) Tapa Vallavolikogu 22.02.2012 määrus nr 63 „Täisealisele isikule hoolduse seadmise ja hooldaja määramise ning hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord“;

9) Tapa Vallavolikogu 27.06.2013 nr 91 „Hooldusteenusele suunamise tingimused ja kord Tapa vallas“;

10) Tapa Vallavolikogu 27.03.2014 määrus nr 10 „Hooldajatoetuse maksmise kord puudega lapse hooldajale“;

11) Tamsalu Vallavolikogu 16.10.2013 määrus nr 16 “Hooldajatoetuse suuruse määramine“;

12) Tamsalu Vallavolikogu 30.11.2016 määrus nr 16 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord Tamsalu vallas“;

Määrus jõustub 01. juulil 2018.