Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 14/27-m kinnitatud „Sillamäe linna põhimääruse“ muutmine

Sillamäe Linnavolikogu 30. septembri 2003. a määrusega nr 14/27-m kinnitatud „Sillamäe linna põhimääruses“ (RT IV, 08.06.2017, 23) tehakse järgmised muudatused

1) Põhimääruse § 6 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang „Korruptsioonivastases seaduses“ sätestatu kohaselt. Sellisel juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata isikuvalimistele ega valitsuse liikme kinnitamisele või ametisse nimetamisele.“;

2) Põhimääruse § 7 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on õigusaktiga antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud linnavalitsusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.“;

3) Põhimääruse § 11 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

4) Põhimääruse § 11 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Kahe aseesimehe korral nende tööjaotuse otsustab volikogu esimees.“;

5) Põhimääruse § 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

㤠12. Volikogu esimehe valimine

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Volikogu esimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl.

(4) Volikogu esimehe valimist korraldab uue koosseisu esimesel istungil Sillamäe linna valimiskomisjon. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. Muul ajal korraldab volikogu esimehe valimist volikogu poolt moodustatud hääletamiskomisjon.

(5) Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. Volikogu esimehe valimise korraldamisel Sillamäe linna valmiskomisjoni poolt tehakse valimistulemused kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Volikogu esimehe valimise korraldamisel hääletamiskomisjoni poolt koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.“;

6) Põhimääruse § 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„§ 13. Volikogu aseesimehe või aseesimeeste valimine

(1) Volikogu aseesimees või aseesimehed valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Enne volikogu aseesimehe kandidaatide ülesseadmist otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega aseesimeeste arvu.

(3) Volikogu aseesimehe kandidaadi ülesseadmine

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(4) Volikogu aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui volikogu on otsustanud, et valitakse kaks aseesimeest, saab iga volikogu liige anda poolthääle kuni kahele kandidaadile.

(5) Volikogu aseesimehe valimised korraldab volikogu liikmete hulgast moodustatud hääletamiskomisjon.

(6) Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid. Hääletamistulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. Hääletamiskomisjoni liikme keeldumine fikseeritakse protokollis.“;

7) Põhimääruse § 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

"§ 14. Volikogu komisjon

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse komisjoni moodustamise otsuses.

(2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega vastavalt „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ §-le 47. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Komisjoni kuulub vähemalt kolm volikogu liiget.

(3) Esilduse komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu fraktsioonide taotluste alusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul.“;

8) Põhimääruse § 20 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Volikogu moodustab põhimääruse §-s 14 sätestatud korras, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, oma volituste kehtivuse ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.“;

9) Põhimääruse § 26 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega.“;

10) Põhimääruse § 27 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„§ 27. Salajane hääletamine

(1) Salajase hääletamise korraldamiseks moodustab volikogu poolthäälte enamusega hääletamiskomisjoni. Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel volikogu liikmete hulgast põhimääruse §-s 14 toodud korras.

(2) Kui seadusest või põhimäärusest ei tulene teisiti toimub salajasel hääletamisel kandidaatide ülesseadmine järgmiselt

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitab eelnõu ettekandja või volikogu liige istungi juhatajale kirjaliku ettepaneku;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega volikogu;

4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja igal volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus.

(3) Hääletamiskomisjon kontrollib hääletamiskasti ja pitseerib selle enne hääletamise algust. Hääletamiskasti ava on kaetud. See avatakse üksnes hääletussedeli kasti laskmiseks.

(4) Hääletamiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

(5) Volikogu liige täidab hääletussedeli hääletamisruumis, mis peab võimaldama salajast hääletamist. Volikogu liige täidab hääletussedeli ise. Volikogu liige kirjutab hääletussedelile selleks ettenähtud kohta kandidaadi või kandidaatide registreerimisnumbri, kelle poolt ta hääletab.

(6) Kui volikogu liige rikub hääletussedeli, on tal õigus saada hääletamiskomisjonilt uus sedel, rikutud või kasutamata hääletamissedel tuleb hääletamiskomisjonile tagastada.

(7) Pärast hääletussedeli täitmist murrab volikogu liige sedeli kokku ning annab selle hääletamiskomisjoni liikmele, kes paneb kokkumurtud hääletussedeli välisküljele hääletamiskomisjoni pitsati jäljendi. Volikogu liige laseb hääletussedeli hääletamiskasti ise.

(8) Hääletamise ja hääletamise tulemuste kohta koostab hääletamiskomisjon protokolli ja valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega.“;

11) Põhimääruse § 34 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

㤠34. Linnapea valimine

(1) Linnapea valib volikogu koosseisu häälteenamusega kuni neljaks aastaks.

(2) Linnapea valitakse salajase hääletamise teel vastavalt põhimääruse §-le 27.“;

12) Põhimääruse § 49 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna ja rahvastiku tervise arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;“;

13) Põhimääruse § 85 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Linnasekretär

1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja linnavalitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab linnavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

5) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

6) hoiab linna vapipitsatit;

7) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

8) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9) registreerib „Kriminaalmenetluse seadustiku“ §-s 141 sätestatud juhul eeluurimiskohtuniku määruse või kohtumääruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

10) korraldab valimisi või rahvahääletusi linnas „Euroopa Parlamendi valimise seaduses“, „Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses“, „Riigikogu valimise seaduses“ või „Rahvahääletuse seaduses“ sätestatud korras;

11) täidab teisi seaduses, põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis linnasekretärile sätestatud ülesandeid.“.