Haljala valla raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Haljala valla raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Haljala valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad «Raamatupidamise seadusest» ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi Raamatupidamise Üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri). Eelarve koostamise ja täitmise arvestuse korraldus tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest (edaspidi KOKS), kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS) ja Haljala valla õigusaktidest.

(3) Haljala vald raamatupidamiskohustuslasena korraldab oma ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste raamatupidamist ja finantsaruandlust tsentraliseeritult Haljala vallavalitsuse kaudu.

(4) Haljala Vallavalitsuse kui ametiasutuse (edaspidi ametiasutus) hallatavateks asutusteks on

1) Haljala Gümnaasium

2) Haljala Lasteaed Pesapuu

3) Haljala Rahvamaja

4) Haljala Vallaraamatukogu

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele ja ametiasutuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).

(2) Sise-eeskiri reguleerib ametiasutuse ja hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(1) Ametiasutuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan. Raamatupidamise paremaks korraldamiseks on pearaamatupidajal õigus avada ja sulgeda allkontosid kontogruppide lõikes.

(2) Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest

1) kontode koodid (lisa 1);

2) tegevusalade koodid (lisa 2);

3) rahavoo koodid (lisa 3).

(1) Saldoandmik esitatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis XML failina, üldeeskirjas kehtestatud tähtaegadel.

(2) Eelarve täitmise aruanded koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

(3) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(4) Statistikaametile esitatakse aruanded Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Ametiasutus koostab konsolideeritud majandusaasta aruande vastavuses üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega, lähtudes «Raamatupidamise seaduses» ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele.

(2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Ametiasutus avaldab oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega oma veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teatades sellest seejärel koheselt Rahandusministeeriumile, või esitavad nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega Rahandusministeeriumile 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest.

(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse ametiasutuses tsentraliseeritud korras.

(2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (vallavanem, direktor, juhataja), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(3) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(4) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse tarkvara PMen.

(1) Vara kajastatakse ametiasutuse bilansis selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st. kontrollib antud vara kasutamist) ja kannab põhilisi antud vara kasutamisega seotud riske. Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Nõuded kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid) kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(4) Tütar- ja sidusettevõtjate netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(5) Sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(6) Kohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(7) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises.

(8) Ametiasutuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse raamatupidamise aastaaruandes.

(1) Saadud maksud kajastatakse ametiasutuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

(3) Kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga.

(4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse ametiasutuse tulemiaruandes.

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema rekvisiidid vastavalt raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 toodud nõuetele.

(2) Algdokumentideks võivad olla

1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);

2) pangakonto või e-riigikassa väljavõtted;

3) saatelehed;

4) palgadokumendid;

5) arved;

6) vallavalitsuse korraldused, vallavanema käskkirjad;

7) vallavolikogu otsused ja volikogu esimehe käskkirjad;

8) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, inventuurid);

9) lepingud;

10) lähetuse aruanded;

11) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

(3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud raamatupidaja (konteerija) ja kulusid tegema volitatud (kohustatud) isiku poolt.

(5) Ametiasutuse kuluarved kooskõlastatakse enne rahandusosakonna juhataja kinnitamist järgmiselt

1) arved sõidukite ülalpidamiskulude, inventari soetamise ja ruumide ülalpidamise ning majandamise kohta - vallavanem;

2) arved esindus- ja välissuhete kohta - vallavanem;

3) töötajate koolituskulude arved - vallavanem;

4) lähetuskulude arved - vallavanem ;

5) põhivarade soetamine - vallavanem;

6) kapitaalremondi kulude dokumendid - vallavanem;

7) infotehnoloogia kulude arved - vallavanem;

8) maade erastamise kuludega seotud arved - vallavanem;

9) administreerimiskulude arved - vallavanem;

10) juriidilise teenindamise kulude arved - vallavanem;

11) hallatavate asutuste kuludokumendid - asutuse juht.

(6) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid, jt.) peavad kooskõlastajad andma allkirja ja kirjutama kuupäeva, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning kirjutama selgituseks

1) ameti nimetuse, kelle tellimusel kulu tehakse või vara soetatakse;

2) sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumber ja kasutaja nimi;

3) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus, mille arvelt kulu tehakse;

4) muu informatsioon, mis selgitab kulu otstarvet võttes vajadusel selgitused teistelt töötajatelt, kes kinnitavad kauba kättesaamist ja kasutusele võtmist.

(7) Ametiasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks vallavanem, vastava tegevusala tegevust korraldav spetsialist või volitatud (kohustatud) ametnik ja volikogu kuludele volikogu esimees või aseesimees.

(8) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

(9) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

(10) Rahandusosakonna töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse;

2) tekkepõhise perioodi;

3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku (te) poolt.

(11) Rahandusosakonna töötajate vastutus määratakse ametijuhendites.

(12) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitavad lisaks kassa eest vastutavale isikule ka rahandusosakonna juhataja ja vallavanem.

(1) Ametiasutus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites nende toimumise ajal, kui see ei ole võimalik, siis vahetult pärast seda. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(3) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(4) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiustada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(5) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad

1) pearaamat;

2) arveldused;

3) pank/kassa;

4) palk;

5) arved;

6) põhivara;

7) eelarve.

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja ametiasutuses Tööaja arvestuse tabel iga kuu viimasel tööpäeval kantselei töötaja, hallatavate asutuste juhid Töövõtu- ja käsunduslepingud tasu maksmiseks 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist kantselei töötaja, hallatavate asutuste juhid Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 1 tööpäev enne tasude väljamaksmist kantselei töötaja, hallatavate asutuste juhid Ostu-müügi-, laenu- jms võlaõiguslikud lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist kantselei töötaja, hallatavate asutuste juhid Lähetuskulude aruanded 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Avansiaruanded kuu viimaseks tööpäevaks avansi saaja Sularaha arved ja kassatšekid kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Tarnijate arved kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist inventeerimiskomisjoni esimees Kassa dokumendid iga kuu 1. tööpäevaks pearaamatupidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist sotsiaalosakonna juhataja Sõidupäevik iga kuu viimasel tööpäeval auto kasutajad, volitatud isikud Projektide kuludokumendid jooksvalt projektijuht Põhivarade arvelevõtmine koos kasutusea määramisega 3 päeva jooksul peale vara kättesaamist volitatud isik Põhivarade mahakandmine 3 päeva jooksul peale vallavalitsuse korralduse allkirjastamist inventeerimiskomisjoni esimees

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas ametiasutuse arvelduskontodel ja sularaha ametiasutuse kassas pearaamatupidaja kontrolli all olevas seifis.

(2) Pangaoperatsioonide teostamiseks kasutatakse maksekorraldusi, mis allkirjastatakse järgnevas korras

1) esimese allkirjaõigusega vallavanem või rahandusosakonna juhataja;

2) teise allkirjaõigusega pearaamatupidaja.

(3) Allkirjastamisel kasutatakse digitaalallkirja.

(4) Maksekorraldused valmistab pangaprogrammis ette pearaamatupidaja, peale eelpool toodud korras allkirjastamist teostab pangaga sideseansi raha ülekandmiseks rahandusosakonna juhataja.

(5) Teleteenuse või internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

(1) Kassaoperatsioone teostab pearaamatupidaja.

(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente

1) kassa sissetulekuorder;

2) kassa väljaminekuorder;

3) kassaraamat.

(3) Kassa väljaminekuorderi kinnitavad vallavanem ja rahandusosakonna juhataja.

(4) Kassa sissetulekuorderi kinnitab rahandusosakonna juhataja.

(5) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(6) Hallatavates asutustes tšekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul ametiasutuse kassasse koos väljastatud tšekkide koopiatega (tšekkide väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt volitatud isikul). Pearaamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisarvestusprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.

(7) Hallatava asutuse juhil (või tema poolt volitatud isikul) on õigus teostada sularaha väljamakseid ametiasutuse juhi poolt kinnitatud dokumendi alusel (näit. töötasu väljamaksed, toetuste maksmised) vormistades selle kohta kassa väljamineku orderi. Pearaamatupidaja sisestab raamatupidamisprogrammi tehingu hallatava asutuse juhiga (või tema poolt volitatud isikuga). Kassa väljamineku orderi aluseks on kõik väljamaksmise aluseks olevad dokumendid.

(8) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru kord kuus avansiaruandega.

(9) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele.

(10) Ametiasutuses sularaha operatsioonide tegemise õigust omavate ja riigilõivude tasujate soovil sularahas vastuvõtmise õigust omavate isikute nimekirja kinnitab vallavanem käskkirjaga.

(11) Hallatavas asutuses sularaha operatsioonide tegemise õigust omavate isikute nimekirja kinnitab hallatava asutuse juht käskkirjaga. Käskkirja koopia edastatakse rahandusosakonnale.

(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud

1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla pearaamatupidaja ja ametiasutuse juht.

(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(8) Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu.

(9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse ametiasutuse poolt valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

(1) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Kui eksisteerib sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna vastava riski kadumisel.

(2) Toetust kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval vastavuses käesoleva paragrahvi lõikega 1. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena (bilansiväliselt kontodel 911010 ja 912010).

(3) Sihtfinantseerimise andjad ja vahendajad kajastavad antud ja vahendatud sihtfinantseerimist kuludes (vahendajad ka tuludes) samades perioodides kui toetuste saajad. Põhivara sihtfinantseerimise andmist ja vahendamist kajastatakse kuludes (vahendajad ka tuludes) sellel perioodil, millal toetuse saaja kajastab põhivara soetamise, olenemata sellest, kas toetuse saaja kajastab samal ajal saadud toetuse kohustuste kontoklassis 257 või tulude kontogrupis 3502.

(4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud.

(5) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena, vaid vastavalt tegelike kulutuste majanduslikule sisule.

(6) Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud, kajastatakse saadud vahendid ettemaksena (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena (103550 ja 103555).

(1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna kontoklassis 3502.

(2) Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilist arvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse välja põhivara soetusmaksumus, kogunenud kulum, sihtfinantseerimisest saadud summad ja kogunenud kulum ning sihtfinantseerimise tehingupartner ja allika kood. Sihtfinantseerimise teel soetatud osa põhivara jääkmaksumusest peab vastama iga kuu lõpus sihtfinantseerimise jääkmaksumusele.

(3) Sihtfinantseerimise amortisatsiooni arvestamiseks kajastatakse esimeses järjekorras kõik põhivaraga antud kuul toimunud tehingud ja arvestatakse põhivara amortisatsioon. Seejärel tehakse sihtfinantseerimise amortiseerimise kanded. Kui põhivara on täielikult amortiseeritud, eemaldatakse sihtfinantseerimise soetusmaksumus ja kogunenud kulum bilansist. Täielikult amortiseerumata põhivara müügi või mahakandmise kuul amortiseeritakse ka sihtfinantseerimine täies mahus tuluks ning sihtfinantseerimine ja selle kogunenud kulum eemaldatakse bilansist.

(4) Kui sihtfinantseerimine on laekunud, kuid põhivara ei ole veel soetatud, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol kas lühiajalise (203856 ja 203857) või pikaajalise (kontoklass 257) kohustusena. Kui põhivara on soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid sihtfinantseerimine on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühm 257) või tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse sihtfinantseerimise saaja poolt tuluna kontorühmas 352 ja sihtfinantseerimise andja poolt kuluna kontorühmas 452 hetkel, kui toetus on laekunud.

(1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse

1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;

2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

(2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

(1) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestamise aluseks on Haljala Vallavolikogu või Haljala Vallavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse ja hallatavate asutuste juhtide käskkirjad, lepingud ja tööaja arvestamise tabelid.

(2) Palgaarvestus sisaldab

1) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;

2) puhkusetasu arvestust;

3) ühekordsete väljamaksete arvestamist;

4) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;

5) maksete kinnipidamist;

6) muid vabatahtlike kinnipidamisi palgast;

7) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;

8) isiku töötasu kaartide vormistamist ja säilitamist.

(3) Palka makstakse üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole või sularahas ametiasutuse kassast.

(4) Palga maksmise kuupäevast erineval ajal on lubatud maksta toetusi, preemiaid ja muid ühekordseid tasusid.

(5) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust.

(6) Lõpparve töötaja/teenistuja töölt/teenistusest vabastamisel makstakse välja seaduses sätestatud tähtaegadel.

(7) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga.

(8) Maksud ja maksed peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt.

(9) Palgalehed koostatakse ametiasutuse ja hallatavate asutuste lõikes ning allkirjastatakse koostaja, pearaamatupidaja ja ametiasutuse juhi poolt. Töötajale antakse teatis temale arvutatud palga koostisosade, kinnipeetud summade, tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja tema nimel tehtud sissemaksete kohta.

(10) Aruandeaasta kohta trükitakse iga töötaja kohta isikukontokaart.

(1) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja paragrahvile 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja lõivud maksukulu kontole.

(2) Materjalid võib kanda kohe kuludesse, kui ostuarve summa ei ületa 2 000 eurot ilma käibemaksuta.

(3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

(4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

(1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 nõuetest.

(2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerumise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajalistena kontodel 103300 ja 209000. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 6 põhimõtetest, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erinõudeid.

(2) Kinnisvarainvesteeringuks üldeeskirja tähenduses loetakse ainult sellist maad või hoonet või osa hoonest, mida renditakse välja avalikku sektorisse mittekuuluvale üksusele renditulu teenimise eesmärgil või hoitakse turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ei kasutata oma põhitegevuses.

(3) Kinnisvarainvesteeringuid kajastatakse kontorühmas 154 soetusmaksumuse meetodil (soetusmaksumuses, millest on maha arvatud kogunenud kulum ja võimalikud allahindlused).

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara arvestuses lähtutakse RTJ-s 5 esitatud põhimõtetest. Erinõudena ei ole lubatud kapitaliseerida materiaalse ja immateriaalse põhivara maksumusse käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

(2) Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156. Põhivara amortisatsiooni, väärtuse langust (allahindlust) ja põhivara jääkväärtust mahakandmisel kajastatakse kontorühmades 611 ja 613. Põhivara müügist saadud kasumit või kahjumit kajastatakse kontogruppides 3811 ja 3813.

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiir on kuni 31.12.2010 soetatud vara korral 1917 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates 01.01.2011 soetatud vara korral 2000 eurot (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest.

(2) Erandina on lubatud võtta olenemata soetusmaksumusest arvele

1) kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene;

2) raamatud nendes avalikes raamatukogudes, kus raamatute hoidmine ja väljalaenutamine avalikkusele on põhitegevuseks.

(3) Põhivara võib arvele võtta kogumina ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja kogumi soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus algab vähemalt põhivara kapitaliseerimise alampiirist ilma käibemaksuta).

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele, lammutuskulud, mis on vältimatud seoses objekti ehitamise või renoveerimisega). Vara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita vara kasutuselevõtmisega seotud koolitus- või lähetuskulu. Vara tellimisega seotud kulu (hankekonkursi korraldamine, tellija järelvalve) ei kapitaliseerita, kui seda tehakse oma töötajate poolt ning selle suurus ei ole usaldusväärselt määratav või oluline. Samuti ei kapitaliseerita varade soetamisega seotud makse ja lõive.

(5) Põhivara soetusmaksumusse ei kapitaliseerita laenukasutuse kulutusi, vaid need kantakse tekkimise perioodil intressikuludesse.

(6) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised või paberkandjal. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) täpsustav registrikood selle olemasolu korral (maa puhul katastritunnus, hoone puhul aadress, transpordivahendi puhul registreerimisnumber jne);

5) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

6) amortisatsiooni kehtiv norm;

7) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(7) Põhivara nimekiri klassifitseeritakse vähemalt kontoplaani kontode liigenduses.

(8) Sihtfinantseerimisega soetatud materiaalse põhivara kohta peetakse eraldi analüütilist arvestust, et tagada sihtfinantseerimisega kaetud varade soetusmaksumuse, kulumi ja väärtuse languse arvestus.

(9) Põhivara soetusmaksumust üldjuhul ümber ei hinnata.

(1) Materiaalse ja immateriaalse põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Maad, kunstiväärtusi ja muuseumieksponaate, mille väärtus aja jooksul ei vähene, keelpille ja avalikes raamatukogudes põhivarana arvelevõetud raamatuid ei amortiseerita. Kujunduseesmärgil soetatud kunstiobjekte, millel ei ole püsivat väärtust, samuti muuseumieksponaate, mis kuuluvad teatud aja järel väljavahetamisele, amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul.

(2) Ettepaneku amortisatsiooninormi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes eeldatavast vara kasulikust elueast. Uute varade puhul võib lähtuda järgmistest vahemikest

Põhivara liik Eeldatav kasulik eluiga aastates Amortisatsiooni norm protsentides Hooned 20–50 a 2–5% Rajatised 10–40 a 2,5–10% Masinad ja seadmed 5–10 a 10–20% Inventar 10 a 10–50% Arvutustehnika 2–3 a 33–50% Immateriaalne põhivara 2–20 a 5–50%

(3) Uute varade amortisatsiooninormid määratakse varade arvele võtmisel.

(4) Vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil. Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerumise või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul.

(5) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustumine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlused kinnitab vallavalitsus põhivara allahindluse aktil.

(6) Kui ilmneb, et vara tegelik kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, muudetakse amortisatsiooniperioodi. Selleks hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga vähemalt aastainventuuri ajal. Olemasolevate varade eluiga vaadatakse üle investeeringu-(renoveerimis-)plaanide koostamisel ja parenduste (renoveerimissummade) lisamisel põhivara soetusmaksumusele. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(7) Aruandeaasta lõpul hinnatakse mittekasutatava vara tõenäolist neto realiseerimismaksumust ja vara hinnatakse alla, kui bilansiline jääkväärtus on sellest kõrgem.

(1) Parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele (RTJ 5 tähenduses) ja vara bilansis kajastamise kriteeriumitele ning kulutuse maksumus on vähemalt § 24 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirina (ilma käibemaksuta) sätestatud summa. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse tulemiaruandes perioodi kuluna.

(2) Kui parendusega kaasnes vara olulise osa väljavahetamine, kantakse väljavahetatud osa hinnanguline esialgne soetusmaksumus ja sellele vastav kogunenud kulum põhivara arvelt maha.

(3) Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse võimalikku vara järelejäänud eluea pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi.

(4) Teede ja trasside parendused võetakse arvele iga-aastaste ehitustööde kogumitena, kui neil on ühesugune hinnanguline keskmine kasulik eluiga. Vastavat liiki ehitustööde kogum kantakse maha, kui selle jääkväärtus jõuab nullini.

(1) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 kuni 3813.

(2) Põhivara tasuta võõrandamist kajastab võõrandaja mitterahalise sihtfinantseerimisena eemaldades vara bilansist ja kajastades selle jääkväärtuse kontol 450200.Mitterahalise sihtfinantseerimise saaja võtab vara arvele põhivara ja mitterahalise sihtfinantseerimise kontol 257000 või 350200 põhivara õiglases väärtuses või kui see ei ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele.

(3) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks. Kuna tasuta rendile andmisel kapitalirendinõuet ega -kohustust ei teki, kajastatakse rendile andja põhivara jääkväärtuses. Põhivara tasuta kasutusse andja eemaldab vara bilansist ja kajastab selle jääkväärtuse kontol 450200, ning peab vara kohta edaspidi arvestust bilansiväliselt. Rentnik võtab ta arvele põhivara ja saadud sihtfinantseerimise kontol 257000 või 350200 kas põhivara õiglases väärtuses või vastaspoole poolt näidatud põhivara jääkväärtuses, kui õiglane väärtus ei ole teada. Kui põhivara õiglane väärtus on teada, kajastab vara võõrandaja eelnevalt varade ümberhindluse õiglasele väärtusele.

(1) Erandina asendatakse põhivara objekti algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti õiglane väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest järgmisest asjaolust

1) põhivara objekt on soetatud 1995. aastal või varem;

2) põhivara objekti tegeliku soetusmaksumuse kohta puuduvad korrektsed andmed, sealhulgas juhul, kui see on avaliku sektori üksusele üle antud ümberkorralduste käigus või omaniku puudumise tõttu, kusjuures saajal puuduvad korrektsed andmed selle soetusmaksumuse kohta või kui see on tingitud varem kehtinud arvestuspõhimõtete erinevusest võrreldes üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Maad on lubatud hinnata ümber ümberhindluse läbiviimise ajal kehtinud maa maksustamishinna alusel.

(3) Ümberhinnatud väärtust loetakse uueks soetusmaksumuseks ning senine soetusmaksumus ja akumuleeritud kulum elimineeritakse, kasutades vastaskontodena kontogrupi 2904 kontosid.

(4) Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

(5) Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud.

(1) Põhivara kantakse maha (bilansist välja), kui vara enam ei eksisteeri (on hävitatud või hävinud, kadunud vms) või põhivara mahakandmise otsuse alusel enne selle utiliseerimist või hävitamist. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas Haljala vallavara eeskirjaga.

(2) Vara mahakandmisel kantakse põhivara jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611 või 613).

(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta).

(2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(3) Arendusväljaminekuid kapitaliseeritakse juhul, kui on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks, on võimalik hinnata immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu ja nende arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta.

(4) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(5) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on alljärgnevad

1) tarkvara, patendid, litsentsid ja muu 5 - 50 %.

(1) Valitseva mõju (kontrolli) all olevateks üksusteks on sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles Haljala vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevuspoliitikat.

(2) Äriühingute puhul eeldatakse valitseva mõju olemasolu siis, kui emaettevõtja omab kas otseselt või kaudselt üle 50 % tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest.

(3) Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad olema asutatud Haljala valla poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Haljala Vallavalitsus.

(4) Valitseva ja olulise mõju määramisel mitte-äriühingutes lähtutakse ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitte-äriühingu varad selle likvideerimisel.

(5) Olulise mõju all olevateks üksusteks loetakse üksused, milles Haljala vald osaleb finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel. Olulise mõjuvõimu eelduseks äriühingus arvatakse 20 - 50 % hääleõigusest.

(6) Kuni 31.12.2003 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse aruannetes tuletatud soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlustega; tuletatud soetusmaksumuseks loetakse osalust nende üksuste netovaras seisuga 31.12.2003.

(7) Alates 01.01.2004 omandatud osalusi valitseva ja olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse aruannetes soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega.

(8) Osalusi olulise mõju all olevates üksustes kajastatakse ametiasutuse konsolideeritud aruandes kapitaliosaluse meetodil.

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on kuni 2000 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3) Raamatupidamisprogrammis peetakse arvestust koguseliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(4) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Haljala vallavara eeskirjas sätestatud korras.

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki bilansis kajastatuga. Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid bilansiga. Läbi viidud võrdlused fikseeritakse kirjalikult (analüütilisele dokumendile tehakse kontrolli teostaja poolt märge kontrolli teostamise kohta, tuuakse välja vahed nende olemasolul ja kinnitatakse kontrolli teostamist oma allkirjaga).

(2) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi riigiraamatupidamiskohustuslase üksuse kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu varade ja kohustuste gruppide kaupa

1) materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventuur;

2) nõuete analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

3) kohustuste analüütiliste nimekirjade inventuur ja oluliste kohustuste kohta kinnituskirjade saatmine;

4) sularahakassade inventuur;

5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;

6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

7) muude varade inventuur.

(3) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtajaks. Vallavanem määrab aastainventuuri läbiviijad. Inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt 2 liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(4) Otsuse selle kohta, milliste nõuete ja kohustuste kohta saadetakse tehingupartneritele kinnituskirjad, teeb pearaamatupidaja.

(5) Saldoandmikke esitavate avaliku sektori üksuste (vt üldeeskirja § 7 lg 3) vahel ei saadeta kirjalikke kinnituskirju, vaid vahetatakse saldode ja käivete informatsiooni e-posti teel.

(6) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust. Nimetatud dokumentatsioon säilitatakse kui majandustehingute algdokumentatsioon «Raamatupidamise seaduses» sätestatud korras.

Varade ja kohustuste inventeerimise läbiviimise ajalised nõuded on alljärgnevad

Inventeeritav vara / kohustus Inventuuri läbiviimise sagedus ja ulatus Sularaha ja pangakontod Igapäevane saldode võrdlemine, aasta lõpus kinnituskirjad pankadelt.

Sularahakassa ootamatu kontroll vähemalt kaks korda aastas ja inventuur aasta lõpus Maksunõuded ja -kohustused Bilansisaldode võrdlus maksuameti kontokaartidega e-Maksuameti infosüsteemist vähemalt iga kvartali lõpus, vahede selgitamine ja likvideerimine Muud nõuded ja ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega ja vähemalt iga kvartali lõpus aegunud nõuete allahindlused, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt deebitoridelt Materiaalne põhivara ja kinnisvarainvesteeringud Füüsiline inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, hinnang järelejäänud eluea õigsusele ning vara alla- või ümberhindluse läbiviimise vajaduse suhtes Muud varad Inventuur vähemalt üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga või kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu, kasutades sobivaid meetodeid, mis kinnitaksid vara olemasolu ning bilansis kajastatud väärtuse õigsust Kohustused ja saadud ettemaksed Igakuiselt allregistrite võrdlus bilansisaldodega, aasta lõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt olulistelt kreeditoridelt

(1) Sularaha inventuuri käigus

1) loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularaha inventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt;

2) kontrollitakse sularaha inventuuriakti vastavust raamatupidamises kajastuva sularaha saldoga.

(2) Pangakontode kontrollimisel

1) võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ning kuupäeva ja allkirja lisamisega;

2) üks kord aastas saadetakse kõikidele finantsinstitutsioonidele, kellega on aruandeaasta jooksul toimunud rahalisi arveldusi, saldojääkide kinnitamiseks kirjad.

(3) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi

1) nõuete periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine;

3) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega. Saldokinnituste saatmisel näidatakse saldokinnitusel nõuete nominaalsummasid, millest ei ole maha arvatud ebatõenäoliselt laekuvaid summasid ega diskonteeritud intressi, samuti näidatakse bilansivälised trahvi- ja viivisenõuded nende olemasolul.

(4) Materiaalse põhivara ja kinnisvarainvesteeringute inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid

1) varad paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) ettetäidetud lugemislehtedel kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta;

3) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

4) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara;

5) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

6) lugemislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, allahindluse ja ümberhindluse aktid, mille põhjal koostab pearaamatupidaja kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara korrigeerimiskanded.

(5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

3) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;

4) maksukohustuste võrdlemine Maksuameti väljavõtetega;

5) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

6) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(6) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Selleks kasutatakse peale saldoandmiku esitamist saldoandmike infosüsteemi saldode võrdlemise ja ridade võrdlemise päringuid. Kui saldoandmiku esitaja eeldab, et saldoandmikus võib tõenäoliselt esineda vahesid teiste üksustega, ennetatakse seda saldode võrdluse taotluse esitamisega teisele saldoandmiku esitajale enne saldoandmiku esitamise tähtaja saabumist.

Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Haljala Vallavalitsuse dokumentide loetelule ja antakse vastutava ametniku poolt ametiasutuse arhiivi hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt asjaajamiskorrale.

(1) Raamatupidamise aastaaruannet ja finantsmajandusliku tegevuse kontrollakte säilitatakse alatiselt.

(2) Isikukontokaarte säilitatakse 50 aastat.

(3) Raamatupidamisdokumente säilitatakse 7 aastat alates vastava majandusaasta lõpust, vastavalt Haljala Vallavalitsuse dokumentide loetelus kinnitatud säilitustähtaegadele ning “Raamatupidamise seaduses” sätestatud nõuetele.

(4) Programmperioodi 2004-2006 struktuurifondide projekte puudutavat dokumentatsiooni säilitatakse kuni 2015. aasta 31. detsembrini. Programmperioodi 2007-2013 struktuuri-toetuste projektide puhul on see tähtaeg 31.detsember 2025.a.

(1) Raamatupidamises rakendatakse koode vastavalt lisadele 1., 2. ja 3.

(2) Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid

1) D - deebet

2) K - kreedit

3) TP - tehingupartneri kood

4) TT - tegevusala

5) A -allikas

6) R - rahavoo kood

7) Art – artikkel

(1) Tunnistada kehtetuks Haljala Vallavalitsuse 23.01.2012.a määrus nr 1 „Haljala valla raamatupidamise sise-eeskiri“.

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist ja rakendatakse 01. jaanuarist 2014.a.