Hiiumaa Vallavolikogu töökord

(1) Töökorraga määratakse kindlaks Hiiumaa Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja tema eestseisuse, fraktsioonide ja komisjonide istungite ja koosolekute ettevalmistamise ja läbiviimise kord.

(2) Volikogu töökorda muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega.

(3) Volikogu töökorras reguleerimata menetlusküsimused otsustab volikogu esimees.

Õigusakti eelnõu (edaspidi eelnõu) võib algatada

1) volikogu liige;

2) volikogu fraktsioon;

3) volikogu komisjon;

4) volikogu eestseisus;

5) Hiiumaa vallavalitsus (edaspidi valitsus);

6) vallavanem;

7) osavallakogu;

8) osavalla vanem;

9) vähemalt 1% hääleõiguslikest Hiiumaa valla elanikest;

10) valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesande täitmiseks.

(1) Eelnõu esitatakse volikogu esimehe nimele vallavalitsuse kantseleisse e-postiga või paberkandjal. Eelnõuga koos esitatakse algataja e-posti aadress ja telefoni number, välja arvatud kui eelnõu algatab valitsus.

(2) Eelnõu või selle seletuskiri sisaldab

1) eelnõu algataja staatust, esitaja nime, esitaja allkirja, esitamise kuupäeva;

2) algatamise õigust kinnitavaid materjale ja nimekirju;

3) istungile kutsutavate isikute kontaktandmeid;

4) kuluarvutusi ning kulutuste katteallikate loetelu.

(3) Kui eelnõu algataja ei ole järginud selles paragrahvis sätestatud vorminõudeid tagastab volikogu esimees selle algatajale.

(1) Volikogu esimees määrab esitatud eelnõule juhtivkomisjoni, milleks saab olla volikogu alatine komisjon.

(2) Kui valitsus ei ole eelnõu algataja, esitab ta oma arvamuse eelnõu kohta volikogu esimehele. Seisukoht esitatakse kirjalikult hiljemalt kahe nädala jooksul, arvates eelnõu saamisest. Seisukoha andmisest loobumisel teavitab valitsus sellest volikogu esimeest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui volikogu istungi ajaks.

(3) Komisjoni, eestseisuse, fraktsiooni ja valitsuse ettepanek teema päevakorda võtmiseks esitatakse volikogu esimehele.

(1) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal neljapäeval algusega kell 15.

(2) Muul ajal kutsutakse volikogu istungile valitsuse, volikogu eestseisuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu põhjendatud ettepanekul.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumiseks saadetakse kutse volikogu liikmetele ja isikutele, kes on otseselt seotud arutatava küsimusega, vähemalt neli päeva enne istungi algust. Materjalid on kättesaadavad elektrooniliselt valla kodulehel ja paberkandjal vallavalitsuse kantseleis.

(1) Istungi tööaeg on koos vaheaegadega kuni kolm tundi, volikogu nõusolekul võib istungi aega pikendada. Käsitlemata päevakorrapunkti arutatakse järgmisel istungil.

(2) Istungil võib pärast 90 minutilist tööaega teha vaheaja kuni 10 minutit.

(1) Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees arvestades komisjoni, eestseisuse, fraktsiooni ja vallavalitsuse ettepanekut või seisukohta. Sama teemat käsitlevaid eelnõusid võib arutada ühise päevakorrapunktina.

(2) Istungi esimeseks päevakorrapunktiks on reeglina vallavalitsuse info, viimaseks muud küsimused.

(3) Istungi päevakord kinnitatakse volikogu istungil. Ettepaneku päevakorra kohta võivad teha volikogu liige, valitsus, vallavanem, komisjon ja fraktsioon.

(4) Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb volikogu istungi juhataja kõik päevakorrapunktid ükshaaval hääletusele. Päevakorrapunkt võetakse päevakorda poolthäälteenamusega.

(5) Muude küsimuste päevakorrapunktis arutatakse töökorda puudutavaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul ning volikogu liikmel ja vallavanemal on õigus edastada volikogu tööks vajalikku teavet.

(6) Päevakorrapunkti võib vastu võtta protokollilise otsusena.

(1) Pärast päevakorra kinnitamist ja enne valitsuse infot on volikogu liikmel õigus saada volikogu esimehelt sõna avalduseks.

(2) Avalduse sisu ei pea olema seotud kinnitatud päevakorraga.

(3) Avalduse pikkus on kuni kolm minutit.

(1) Kuni 20 minutilises valitsuse infos annab valitsus ülevaate olulisematest teemadest.

(2) Volikogu liikmel on õigus esitada valitsuse info kohta kaks küsimust.

(1) Hääletamine volikogus on avalik. Nimeline või salajane hääletamine viiakse läbi siis kui seda nõuab vähemalt viiendik kohal olevatest volikogu liikmetest.

(2) Ettepanek, mis eelnõu muutmiseks on tehtud istungil, pannakse hääletusele juhul, kui see on esitatud kirjalikult volikogu esimehele enne määruse või otsuse eelnõu hääletamist.

(3) Enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist on õigus kuni 10 minutit vaheaega võtta eelnõu algatajal, komisjoni esimehel, fraktsiooni esimehel ja volikogu esimehel.

(1) Volikogu arutab üldjuhul määruse eelnõud kahel lugemisel ja otsuse eelnõud ühel lugemisel.

(2) Päevakorrapunkti arutelu koosneb ettekandest, kaasettekandest, küsimustest ja sõnavõttudest.

(3) Ettekanne on päevakorrapunkti tutvustamine eelnõu või teema algataja poolt.

(4) Kaasettekanne on päevakorrapunkti täiendav ettekandmine komisjoni poolt.

(5) Küsimusi saab esitada ettekandjale ja kaasettekandjale ettekannete lõpul. Küsimus esitatakse lühidalt ja arusaadavalt omapoolse kommentaarita. Volikogu liige saab esitada ühele ettekandjale kuni kaks küsimust.

(6) Sõnavõtt on volikogu liikme põhjendatud esitus arutatavas päevakorrapunktis sh muudatusettepaneku tegemine. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus kaheks sõnavõtuks kestvusega kuni kolm minutit. Volikogu esimehel on õigus anda volikogu nõusolekul sõnavõtuks lisaaega kuni kolm minutit. Volikogu esimees lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat teemat.

(7) Istungil on sõnaõigus volikogu liikmel, vallavanemal, valitsuse liikmel ja vallasekretäril. Teisele vallavalitsuse teenistujale ja istungile kutsutud isikule sõna andmise otsustab volikogu esimees.

(8) Volikogu võib päevakorrapunkti arutelu katkestada igal hetkel. Sellega peab kaasnema otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepaneku esitamise tähtaja kohta. Kui arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja katkestatakse arutelu hääletamata. Kui katkestamise ettepanek tuleb volikogu liikmelt, pannakse see hääletamisele.

(9) Volikogu fraktsioonil on igal hetkel õigus teha ettepanek eelnõu tagasilükkamiseks, mis pannakse hääletamisele.

(10) Eelnõu muudatusettepaneku saab esitada eelnõu algataja, volikogu liige, volikogu komisjon, fraktsioon ja valitsus. Muudatusettepaneku algatajal on õigus igal hetkel oma algatus tagasi võtta.

(11) Kõik vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laekunud muudatusettepanekud, mida juhtivkomisjon või eelnõu algataja ei toetanud, esitatakse volikogule otsustamiseks koos muudetud eelnõuga.

(12) Enne muudatusettepaneku hääletamist on eelnõu või muudatusettepaneku algatajal õigus ettepanekut tutvustada.

(13) Muudatusettepanekuid, mida eelnõu algataja või juhtivkomisjon ei toetanud, hääletatakse juhul, kui ettepaneku esitaja või volikogu liige seda nõuab. Võrdsete häälte korral otsustab juhtivkomisjoni arvamus.

(14) Volikogu istungil tehtud uued muudatusettepanekud pannakse hääletusele.

(15) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral otsustab juhtivkomisjoni seisukoht.

(16) Pärast muudatusettepaneku hääletamist paneb volikogu esimees eelnõu hääletamisele terviktekstina.

(17) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek saab poolthäälte enamuse.

(18) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.

(19) Päevakorrapunkti arutelu lõpetamise ettepaneku teeb volikogu esimees.

(1) Esimesel lugemisel kuulatakse eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne.

(2) Seejärel esitatakse ettekandjatele küsimusi ja kuulatakse ära vastused.

(3) Kui juhtivkomisjon toetab eelnõud ja fraktsioon ei ole esitanud eelnõu tagasilükkamise ettepanekut, lõpetakse esimene lugemine hääletamata.

(4) Eelnõu teisele lugemisele saatmisel esitatakse muudatusettepanek volikogu esimehele kahe nädala jooksul või volikogu määratud ajaks.

(5) Volikogu esimees edastab esitatud muudatusettepanekud komisjoni esimehele ja valitsusele.

(1) Teiseks lugemiseks esitab eelnõu algataja muudetud eelnõu ja vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud muudatusettepanekud koos komisjoni, eelnõu algataja ning valitsuse seisukohaga. Ettekandes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel toimunut ja kommenteeritakse muudatusettepanekuid.

(2) Päevakorrapunkti arutelu jätkub kooskõlas paragrahviga 11.

(3) Kui muudatusettepanekute hääletamise järel ei ole tehtud ettepanekut kolmandaks lugemiseks, siis pannakse teisel lugemisel, pärast muudatusettepanekute hääletamist, kogu eelnõu tervikuna hääletamisele.

(4) Kui on tehtud ettepanek kolmandaks lugemiseks ja volikogu nõustub ettepanekuga ning eelnõu menetlemist jätkatakse kolmandal lugemisel, mis viiakse läbi kooskõlas paragrahviga 11.

Eelnõu algatajal on õigus, ükskõik millisel eelnõu menetlemise etapil, see tagasi võtta. Sellisel juhul läheb eelnõu volikogu menetlusest välja.

(1) Volikogu moodustab volikogu töö korraldamiseks eestseisuse.

(2) Eestseisuse tööd juhib ja korraldab volikogu esimees.

(3) Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, volikogu aseesimees ja fraktsioonide esimehed.

(4) Eestseisuse töövorm on koosolek. Eestseisuse koosolek toimub üldjuhul nädal enne volikogu istungit.

(5) Eestseisuse koosolekul osaleb sõnaõigusega vallavanem või tema määratud valitsuse liige ja volikogu esimehe kutsel komisjoni esimees.

(6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled eestseisuse liikmed. Otsused tehakse poolthäälteenamusega ja protokollitakse.

(7) Volikogu eestseisus vaatab läbi ja kinnitab volikogu esimehe ettepanekul volikogu päevakorra projekti ja arutab volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

(8) Eestseisus võib kujundada seisukoha volikogu istungile esitatud otsuse eelnõu või päevakorrapunkti osas.

(1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ning valib volikogu liikmete hulgast komisjonide esimehed ja aseesimehed ja kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul komisjoni liikmed.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku ja seda juhib komisjoni esimees.

(3) Komisjoni koosolek on kinnine, kui komisjon eelnevalt ei otsusta teisiti.

(4) Komisjoni esimees

1) juhib komisjoni tööd;

2) koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti ja edastab selle komisjoni liikmetele ja volikogu esimehele;

3) annab komisjoni liikmele komisjoni tööga seotud ülesande;

4) korraldab komisjoni koosoleku protokolli koostamist.

(5) Komisjoni koosolekule kutsutakse vastavat valdkonda esindav vallavalitsuse teenistuja või päevakorraga seotud isik. Teise isiku kutsumise ja talle sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees.

(6) Volikogu komisjon on kuni 9 liikmeline. Üle poole komisjoni liikmetest on volikogu liikmed.

(7) Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees. Otsused võetakse vastu konsesnsuslikult või kohal olevate komisjoniliikmete poolthäälteenamusega. Poolt- ja vastuhäälte võrdsuse korral on otsustav esimehe või aseesimehe hääl. Komisjoni liige võib komisjoni koosolekul osaleda erandkorras infotehnoloogilise vahendi kaudu, teavitades sellest komisjoni esimeest mõistliku aja jooksul. Oma seisukoha päevakorrapunkti kohta saab komisjoni esimehele esitada vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavad vormis.

(8) Volikogu esimees edastab eelnõud ja teemad komisjonile arutamiseks ning määrab juhtivkomisjoni.

(9) Komisjon, kui ta on määratud juhtivkomisjoniks, vaatab eelnõu läbi ühe nädala jooksul alates juhtivkomisjoni määramisest. Komisjonile suunatud kirja, avalduse ja muu materjali, mis ei ole seotud volikogu päevakorrapunktiga, arutab komisjon läbi ja vastab saatjale ühe kuu jooksul.

(10) Komisjon võib arutada ka eelnõud või teemat, kus ta ei ole määratud juhtivkomisjoniks. Eelnõu või teema komisjoni koosoleku päevakorda võtmise otsustab komisjoni esimees. Kui komisjoni liige nõuab küsimuse päevakorda võtmiseks hääletamist, siis tehakse seda poolthäälteenamusega.

(11) Komisjoni liikmel on õigus nõuda oma ettepaneku hääletamisele panemist komisjonis.

(12) Komisjoni võib teha ettepaneku volikogule või valitsusele küsimuste lahendamiseks.

(13) Komisjoni otsus on soovitusliku iseloomuga.

(14) Komisjon võib oma tegevuses kasutada eksperti ja konsultanti ning nende eest tasumine kooskõlastatakse eelnevalt volikogu esimehega.

(1) Volikogu ajutise komisjoni töövaldkond ja ülesanne sätestatakse komisjon moodustamise otsuses.

(2) Ajutise komisjoni koosseisus on volikogu liikmeid vähemalt üks kolmandik.

(3) Ajutine komisjon ei saa eelnõu menetluses olla juhtivkomisjon.

(4) Komisjoni koosolekud protokollitakse.

(1) Fraktsiooni võivad moodustada kolm või enam volikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad volikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Fraktsiooni nimeks on selle nimekirja esitanud erakonna või valimisliidu nimi.

(2) Kui samast nimekirjast osutusid valituks vähem kui kolm volikogu liiget võivad erinevatest nimekirjadest valitud volikogu liikmed moodustada vähemalt kolmeliikmelise fraktsiooni. Samuti on volikogu liikmel õigus liituda esimeses lõikes nimetatud fraktsiooniga.

(3) Volikogu fraktsiooni moodustamise avaldus, mis sisaldab fraktsiooni nimetust, esimehe, aseesimehe ja liikmete nimesid ning allkirju, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse registreerituks istungi juhataja poolt vastava informatsiooni edastamist volikogu istungil.

(4) Fraktsiooni esindab esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. Fraktsiooni esimees ei või samal ajal olla volikogu esimehe ametikohal.

(5) Liikmete vastuvõtmise otsustab fraktsioon. Lahkumine toimub fraktsiooni liikme avalduse või fraktsiooni otsuse põhjal. Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(6) Volikogu liikmed ja fraktsioonid võivad vabalt arendada omavahelist koostööd mitmesuguste ühenduste ja rühmade moodustamise teel.

(1) Volikogu istungi ning komisjoni ja eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokolli vastavuse eest istungi tegelikule käigule.

(2) Volikogu istung salvestatakse.

(3) Protokollijal on õigus juhtida tähelepanu vigadele istungi läbiviimisel, mis takistavad protokolli koostamist.

(4) Protokoll koostatakse viie tööpäeva jooksul ja esitatakse vallavalitsuse kantseleile.

(5) Protokollid ja salvestused on kättesaadavad valla dokumendihalduskeskkonnas.

(6) Juhul kui volikogu liige hilineb istungile või lahkub varem, märgitakse istungi protokolli, millise küsimuse arutelust alates ta istungil osaleb.

(7) Protokollid nummerdatakse koosseisu esimesest koosolekust kuni koosseisu viimase koosolekuni ühtse läbiva numeratsiooniga

(1) Volikogu liige lähetatakse riigisiseselt teenistuslähetusse volikogu esimehe käskkirjaga ja välislähetusse volikogu otsusega.

(2) Lähetusse suunamiseks (koolitusel osalemiseks jne) esitab volikogu liige sellekohase soovi nõusoleku saamiseks volikogu esimehele.

(1) Tunnistada kehtetuks Hiiu Vallavolikogu 09. septembri 2016 määrus nr 73 „Hiiu Vallavolikogu kodukord”.

(2) Tunnistada kehtetuks Käina Vallavolikogu 23. jaanuari 2014 määrus nr 10 „Käina Vallavolikogu töökord”.