Põltsamaa linna kaevetööde eeskiri

(1) Kaevetööde eeskiri (edaspidi eeskiri) reguleerib kaevetööde teostamise korda Põltsamaa linna haldusterritooriumil ning on kohustuslik kõikidele kaevetöid teostavatele isikutele ning ehitusprojektide koostajatele (edaspidi projekteerijatele).

(2) Eeskirja sätteid ei kohaldata kaevetööle eraõiguslike isikute omandis olevatel kinnistutel, välja arvatud tingimusel, et seal ei asu teistele isikutele kuuluvaid tehnovõrkusid või -rajatisi. Eeskirja sätteid ei kohaldata ehituskrundi sisese kaevetöö puhul, kui antud ehitusobjektile on väljastatud linnavalitsuse poolt ehitusluba ja veel kinnistusraamatusse kandmata maa-aladel juhul, kui need ei ole avalikus kasutuses.

(3) Eeskiri ei reguleeri kaevetöö teostamist Põltsamaa linna kalmistul või territooriumil, kus kaevetöö on reguleeritud teiste eeskirjadega.

(1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) kaevetöö all mõistetakse käesolevas eeskirjas alljärgnevaid pinnases tehtavat kaevetööd

a) süvendi kaevamine ja puurimine sügavamale kui 30 cm algsest maapinnast;

b) mille käigus eemaldatakse või rikutakse tee- või pinnakatet (asfalt, sillutis, muru jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes;

c) kui planeerimise käigus muudetakse pinnase esialgset kõrgust;

d) ehitusgeoloogilised puurimistööd;

e) mis on seotud puude istutamise või väljajuurimisega.

2) kaevetöö teostaja all mõistetakse juriidilist või füüsilist isikut, kes teostab kaevetööd kaeveloa alusel;

3) vastutav isik - kaevetöö teostaja poolt kirjalikult määratud isik, kes vastutab kaevetöö eest. Kui vastutavat isikut ei ole määratud, loetakse vastutavaks isikuks kaevetöö teostaja tegevjuht või juhatuse esimees. Kui kaevetöö teostaja on füüsiline isik, siis on ta ise vastutavaks isikuks;

4) avariikaevetöö all mõistetakse kaevetööd, mille tegemise vajadus tekib ootamatult ja mis on edasilükkamatu;

5) kaeveloa taotluse all mõistetakse vormikohast blanketti, mis täidetakse ja esitatakse kaevetöö teostaja poolt linnavalitsusele. Kaeveloa taotluse vormi kinnitab Põltsamaa Linnavalitsus.

6) kaeveloa all mõistetakse luba, mis annab õiguse kaevetöö tegemiseks, määrab kaevetöö teostamise tingimused ja tähtaja. Kaeveloa vormi kinnitab Põltsamaa Linnavalitsus.

7) kaevetööde piirkond - piirkond, kus toimub antud kaevetööga seotud tegevus (kaevamine, ehitusmaterjalide ladustamine, ajutised ümbersõiduteed);

8) omanik – tänava, haljasala, kinnistu omanik, kelle maal kaevetööd toimuvad.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõiste kasutamisel lähtutakse teeseaduses, ehitusseaduses ja teistes kaevetöid reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, vastava legaaldefinitsiooni puudumisel sõna üldlevinud tähendusest.

(3) Eeskirja tähenduses linnavalitsust määratletakse kui ametiasutust ja Põltsamaa Linnavalitsust kui täitevorganit. Ametiasutuse sisemise töö korraldamine ja ülesannete jagamine määratakse linnapea käskkirjaga või ametijuhendiga.

(1) Kaevetöö teostaja esitab linnavalitsusele kaeveloa saamiseks vormikohase taotluse, millele on lisatud

1) ehitusprojekt, kui kaevetööd teostatakse ehitamise käigus. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseaduses esitatud nõuetele ja sisaldama kõikide kaevepiirkonda jäävate tehnovõrkude ja -rajatiste omanike või valdajate kooskõlastusi;

2) tee-ehitusprojekt, kui teostatakse eeskirja §-s 9 nimetatud kaevetööd. Tee-ehitusprojekt peab vastama teeseaduses nimetatud nõuetele.

3) kaevetöö teostamise ajagraafik;

4) kaevetöö piirkonna skeem - linna plaanil märgistatud ja kaevetöö alla jääv ala, koos ala suurusega ruutmeetrites;

5) teede ja tänavate sulgemise loa taotlus vastavalt Põltsamaa Linnavolikogu kehtestatud korrale, millele on lisatud liikluskorralduse skeem koos kasutatavate liiklusmärkide, piirete ja ümbersõitude äranäitamisega, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 2 või § 9 lõikes nimetatud kaevetööd;

6) Muinsuskaitseameti kirjalik luba, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 6 nimetatud kaevetööd;

7) Geodeetiline alusplaan, kuhu on kantud rajatavate puuraukude või šahtide asukohad, kui teostatakse eeskirja § 5 lõikes 5 nimetatud kaevetööd.

(2) Kaeveloa vormistab ning väljastab kaevetöö teostajale linnavalitsus 10 tööpäeva jooksul taotluse linnavalitsuses registreerimisest alates.

(3) Linnavalitsus võib esitada täiendavaid tingimusi kaevetöö teostamise aja ja kooskõlastuste suhtes.

(4) Linnavalitsus keeldub kaevetöö teostajale kaeveloa väljastamisest, kellel on

1) eelnevalt tähtajaliselt lõpetamata kaeveluba;

2) tähtajaliselt on täitmata linnavalitsuse poolt tehtud ettekirjutus;

3) teede- ja tänavate sulgemise maksu võlgnevus.

(5) Linnavalitsus võib kaeveloa kehtetuks tunnistada, kui kaevetööd ei ole alustatud 10 tööpäeva jooksul loal märgitud kaevetööde algustähtajast. Linnavalitsusel on õigus peatada kaeveloa kehtivus kui kaevetöö käigus on rikutud loas toodud või eeskirja tingimused. Kui tegemist on omavolilise kaevetööga peatab linnavalitsus viivitamatult kaevetöö.

(6) Kaevetöö tähtaja pikendamiseks peab kaeveloa teostaja esitama põhjendatud kirjaliku taotluse. Koos taotlusega esitab kaevetöö teostaja linnavalitsusele uue kaevetöö tegemise ajagraafiku.

(1) Kaevetöid planeeritakse koordineeritult teede ja haljasalade remondi ja ehitusega nii, et kaevetööd eelneksid teede või haljasalade remondi- ja ehitustöödele. Kaevetöö planeeritakse läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul. Tehnovõrkude valdajad teevad linnavalitsusega koostööd, et korraga saaks ühel tänaval vahetatud kõik amortiseerunud tehnovõrgud.

(2) Omanikul on õigus kehtestada tingimused kaevetöö aja ja teostamise kohta.

(3) Järgneva kalendriaasta jooksul avalikel maa-aladel kavandatavate kaevetööde plaanid esitatakse tehnovõrkude valdajate ja arendajate poolt linnavalitsusele iga aasta 1. oktoobriks.

(1) Kaevetöö tuleb teostada tehnoloogiliselt võimaliku lühima aja jooksul ja teekatet ja haljasala vähimal kahjustaval viisil.

(2) Kaevetöö puhul, millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, peab kaevetöö teostaja taotlema teede ja tänavate sulgemise loa linnavolikogu kehtestatud korras, tasuma teede ja tänavate sulgemise maksu Põltsamaa Linnavolikogu kehtestatud korras.

(3) Kui kaevetöö kaasneb ehitamisega ehitusseaduse mõistes, peab eelnevalt olema vormistatud ehitusluba või kirjalik nõusolek.

(4) Puude tüved ja võrad peavad olema kaevetöö teostamise ajal kaitstud võimalike vigastuste eest. Kaevamine puude juurekaelale lähemal kui 2 meetrit tuleb kooskõlastada linnavalitsuse heakorraspetsialistiga.

(5) Ehitusgeoloogilist kaevetööd teostatakse vastavalt ehitusseaduse nõuetele. Ehitusgeoloogilist puurimistööd teostatakse kaeveloa alusel. Kaeveloa lõppemisel esitab kaevetöö teostaja ehitusgeoloogilise kaevetöö aruande, mida säilitatakse linnavalitsuse ehitusnõuniku juures. Üldgeoloogilise uurimustöö ja geoloogilise uuringu teostamisel tuleb järgida maapõueseaduse nõudeid.

(6) Kultuurimälestisi ohustada võivat kaevetööd tehakse ainult Muinsuskaitseameti kirjalikul loal. Kaevetöö teostaja on kohustatud teostama või tellima mälestise kahjustamist ennetavad tööd ning tagama nende läbiviimiseks vajalikud tingimused.

(7) Kaevikutest väljapumbatav vesi suunatakse vastavalt projektile või kooskõlastustingimustele torustiku abil reo- või sademeveekanalisatsiooni või -kraavi. Kaevetöö piirkonda ümbritsevale alale võib vett juhtida ainult omaniku kirjalikul nõusolekul. Kaevetöö teostaja tagab tolmu- või lumetõrje, kui kaevetöö tegemisel tekib tolmu või on takistatud lumetõrje tegemine.

(8) Enne kaeviku täitmist peab kaeveloa võtnu kindlustama paigaldatud tehnovõrkude- või -rajatiste teostusdokumentatsiooni koostamise ja digitaalse teostusmõõdistamise topo-geodeetiliste mõõdistustööde õigust omava isiku poolt. Teostusmõõdistused koostatakse eranditult kõikide maa-aluste tehnovõrkude või -rajatiste kohta, kusjuures üks eksemplar esitatakse säilitamiseks linnavalitsuse maanõuniku juures.

(9) Kaevetöö teostaja tagab tolmu- või lumetõrje ja sademevee ärajuhtimise kaevetöö piirkonnas.

(10) Linnavalitsusel on õigus nõuda vajadusel ümbersõidutee ehitamist, selle sõidukorras hoidmist kaevetöö perioodil ning pärast kaevetöö lõpetamist ümbersõidu likvideerimist ja taastamist.

(11) Keelatud on hävitada, vigastada või kooskõlastamata ümber paigutada liikluskorraldusvahendeid ja geodeetilisi märke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse kaevetöö teostaja kulul. Märgi ümberpaigutamise vajadusel kooskõlastab kaevetöö teostaja selle linnavalitsusega. Tööde teostamise korral geodeetilise märgi kaitsetsoonis (R=3m) tuleb tellida märgi kontrollmõõdistus.

(12) Looduskaitseobjekti kaitsevööndis toimuva kaevetöö puhul teavitatakse objekti valitsejat.

(13) Kaevetööl on lubatud kasutada vaid sõidukeid ja mehhanisme, mis toetuvad teepinnale elastsete rehvide või roomikutega. Keelatud on kasutada mehhanisme, mille rattad, roomikud, tugikäpad, muud osad või koorem võivad rikkuda teekatet või teerajatisi. Selliste mehhanismide kasutamine teedel või tänavatel toimuvateks töödeks on lubatud ainult omaniku kirjalikul nõusolekul ja kui rekonstrueeritakse teekate kogu tänava ulatuses. Mehhanisme veetakse eriveeremiga. Ilma omaniku loata ei ole lubatud paigutada ehitusmehhanisme ega veotransporti kergliiklusega teedele ning kõnniteedele.

(14) Kaevetöö teostaja ei või sulgeda, tõkestada või ohustada liiklust mis tahes esemete, sõidukite või veostega, v.a juhul, kui selleks on omaniku poolt väljastatud luba ja on täidetud loas ettenähtud meetmed.

(1) Kaevetöö teostaja peab linnavalitsuse nõudmisel avaldama oma kulul teate liikluskorralduse muudatuse kohta kohaliku levikuga ajalehes.

(2) Kaevetöö käigus inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogilise kultuurikihi avastamisel (s.o inimluud, kultuuriväärtusega leid, vanad ehituskonstruktsioonid), on kaevetöö teostaja kohustatud kaevetöö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult informeerima Muinsuskaitseametit ja linnavalitsust.

(3) Lõhkekehade leidmisest tuleb viivitamatult informeerida kohalikku päästeasutust ja linnavalitsust.

(4) Kaevetöö käigus reostatud pinnase avastamisel on kaevetöö teostaja kohustatud töö peatama ja informeerima koheselt seisukoha võtmiseks Keskkonnaametit ja linnavalitsust.

(1) Kaevetöö koht tuleb tähistada piirete ja liiklust reguleerivate ajutiste liiklusmärkidega. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt kehtivatele eeskirjadele ja ajutisele liikluskorraldus-skeemile. Pärast kaevetöö teostamist tuleb ajutised märgid ja piirded koheselt kõrvaldada ning informeerida liikluse taasavamisest linnavalitsust.

(2) Kaevetöö teostaja peab kindlustama piirete ja ajutiste sildade abil ohutu läbipääsu liiklusvahenditele ja jalakäijatele kohtadesse, kus läbisõit või juurdepääs olid varem olemas.

(3) Kui kaevetöö kestus on üle ühe ööpäeva, tuleb kaevetöö kohale üles panna infotahvel, kuhu on märgitud kaevetöö teostaja nimi, kaevetöö eest vastutava isiku nimi, telefoninumber ning kaevetöö lõpetamise tähtaeg.

(4) Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Kaevetöö teostaja tagab teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid

1) kaeveluba;

2) ehitusprojekt või kirjalik nõusolek koos liikluskorralduse ajutise skeemiga;

3) tänava ajutise sulgemise luba;

4) tehnovõrkude või -rajatiste valdajate load kaevetööks vastavate tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis;

5) kaevetöö toimumise ajagraafik;

6) raieluba;

7) avariilise tehnovõrgu asukoha joonised või skeemid.

(1) Asfaltbetoonkattega tee freesitakse lahti selleks ettenähtud masinatega sirgjooneliselt. Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Freespuru kuulub Põltsamaa linnale ja see tuleb kaevetöö teostaja kulul transportida linnavalitsuse poolt määratud asukohta Põltsamaa linna haldusterritooriumil. Kaevetöö teostaja peab pidama freespuru arvestust.

(2) Kruuskattega tee kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud kaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal transporditakse linnavalitsusega kooskõlastatud ladustusalale.

(3) Tükkmaterjalist teekate eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi tükkmaterjaliga. Eemaldatud tükkmaterjal ladustatakse kaevetöö koha lähedale. Kaevetöö teostaja arvestab tekkiva teekattematerjali kadudega demonteerimisel, ladustamisel ja taaspaigaldamisel. Tükkmaterjalist teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks.

(4) Tükkmaterjalist teekatte taastatakse kogu tee laiuses.

(5) Äärekivid eemaldatakse selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast kaevetööde teostamist. Katkised või kaevetöö teostamise käigus vigastatud äärekivid kõrvaldatakse kasutusest ja asendatakse sama tüüpi äärekividega. Kaevetöö teostaja transpordib katkised äärekivid projektis määratud või linnavalitsusega kooskõlastatud ladustusalale.

(1) Tuleb vältida õhuliinide ja valgustuspostide projekteerimist puude võra tsooni.

(2) Kui kaevetöö teostatakse puude võra tsoonis, nähakse kuivaperioodil ette puude kastmine.

(3) Kasutuskõlblik kasvupinnas kogutakse eraldi, vältides selle segunemist aluspinnase või muu materjaliga.

(4) Kogutud kasvupinnas ja kaevetöö käigus välja tulnud sillutis võetakse linnavalitsuse nõudel kohapeal arvele.

(5) Kui puude alumised oksad segavad kaevetööd ning nende ülessidumine pole võimalik, kooskõlastatakse nende kärpimine linnavalitsuse heakorraspetsialistiga ning tellitakse töö haljastusettevõttelt. Kõrghaljastuse likvideerimiseks peab olema raieluba.

(6) Kaevetööde tsoonis paigaldatakse puudele tüvekaitsed.

(7) Haljasalal tuleb kaeviku tagasitäitmine teostada olemasoleva maapinnani.

(1) Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, geodeetiliste punktide, puude ja põõsaste peale või vastu. Puistematerjali ladustamisel kivisillutisele või murule pannakse alla isoleeriv kangas või kile.

(2) Enne kaevetöö alustamist teostatakse tehnovõrgu või -rajatise asukoha märgistamine looduses vastavalt ehitusprojektile või tee-ehitusprojektile. Enne tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis kaevetöö teostamise alustamist kutsub kaevetöö teostaja kohale tehnovõrgu või -rajatise omaniku või tema esindaja, kellega kooskõlastatakse tehnovõrgu või -rajatise asukoha märgistus kohapeal. Kaevetöö tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis teostatakse omaniku või tema esindaja vahetu järelevalve all, kui seda nõuab tehnovõrgu või -rajatise omanik või tema esindaja.

(3) Tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis teostatakse kaevetööd käsitsi. Tehnovõrgu või -rajatise mistahes kahjustumise korral on tehnovõrgu või -rajatise kaitsevööndis tegutsev isik kohustatud viivitamatult teavitama tehnovõrgu või -rajatise kahjustumisest selle omanikku või tema esindajat ja linnavalitsust. Tehnovõrgu või -rajatise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamine toimub vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(4) Tehnovõrgu või -rajatise, mida ei ole märgitud projektdokumentatsioonis, avastamisel tuleb kaevetöö katkestada kuni olukorra selgitamiseni.

(5) Olemasolevat tehnovõrku või -rajatist võib ümber paigutada üksnes selle omaniku loal ja kooskõlastatud projekti alusel.

(1) Tehnovõrgu või -rajatise avarii korral kaevetöö teostaja

1) teavitab linnavalitsust avarii põhjuste, kaevetöö teostaja ja kaevetöö alguse äranäitamisega;

2) kutsub avariikohale kõikide läheduses asuvate tehnovõrkude ja -rajatise valdajaid;

3) tagab avariikohal nii sõidukite kui jalakäijate liiklusohutust.

(2) Enne avariikaevetöö teostamise alustamist arheoloogilises kaitsevööndis kooskõlastab kaevetöö teostaja avariikaevetööd Muinsuskaitseametiga.

(3) Kui avarii kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva, taotleb kaevetöö teostaja samaaegselt kaevetöö alustamisega kaeveluba. Avariitöö puhul, mille kõrvaldamine võtab aega üle ühe ööpäeva ja millega kaasneb üldkasutatava tänava, väljaku, tee, pargi või puhkeala või selle osa sulgemine, taotleb kaevetöö teostaja taotlema teede ja tänavate sulgemise luba Põltsamaa Linnavolikogu kehtestatud korras.

(4) Pärast avarii kõrvaldamist taastatakse pinnase kate koheselt vastavalt käesolevale eeskirjale ja vajadusel linnavalitsuse poolt esitatud täiendavatele tingimustele.

(1) Kaevetöö lõppemisel taastab kaevetöö teostaja kaevetöö käigus rikutud ala vastavalt eeskirjale, ehitusprojektile ja tee-ehitusprojektile.

(2) Kaevikud täidetakse tihendatult.

(3) Kaeviku täitmiseks ja taastamiseks vajalikud materjalid ladustatakse kohapeal nii, et need ei takistaks liiklust.

(1) Kaevetöö teostaja on kohustatud tee taastamisel järgima tee ehitamise nõudeid ning taastama kaevekoha samatüübilise kattega. Teekatte tüübi muutmist kooskõlastatakse linnavalitsusega.

(2) Eemaldatud kattega teeosad jäetakse liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte paigaldamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded. Juhul, kui teekatet ei ole võimalik koheselt lõplikult taastada, siis 48 tunni jooksul paigaldatakse ajutine teekate

1) suurema liiklusintensiivsusega teedel (Viljandi maantee, Tallinna maantee, Pajusi maantee, Silla tänav, Kesk tänav, Jõgeva maantee, Tartu maantee, Lossi tänav) asfaldi freespurust, külmast asfaldist või kiviparketist;

2) ülejäänud teedel asfaldi freespurust, killustikust fr 0...32 mm või kiviparketist.

(3) Tee taastamisel täidetakse kaevik ainult dreeniva pinnasega (liiv, kruus), kasutades kihtide viisi tihendamist koos kastmisega. Täitematerjali tihedus peab vastama tihendustegurile 0,98. Kaeviku täitmiseks kõlbmatud materjalid ja pinnas tuleb koheselt vedada selleks eraldatud ja tee-ehitusprojektis ettenähtud täitepinnase mahapaneku kohta. Täitmiseks ja taastamiseks vajalikud materjalid ladustatakse kohapeal nii, et need ei takistaks liiklust.

(4) Kui taastamisele ei kuulu kogu tee laius, siis enne tee killustikaluse tegemist tuleb kaevetöö teostajal teekatte serv lahti lõigata nii, et see jääks kaeviku servast vähemalt 0,5 m kaugusele. Serv lõigatakse sirgeks ühtse sirgjoonena paralleelselt tee teljega või ristisuunalise kaevetöö korral risti tee teljega. Serva profiilis ei tohi olla kõrvalekaldeid ega varisemisi. Lõigatud servas võib olla astmeid (tingituna kaeviku laiuse erinevusest), kuid mitte tihedamalt kui iga 10 m tagant.

(1) Taastatava asfaltbetoonkatte ääred lõigatakse sirgeks ja kiht taastatakse mõlemalt poolt vähemalt 50 cm võrra laiemalt, kui olid kaeviku mõõtmed. Kohtades, kui kaevejälje laius (sisaldab 0,5 m laiust riba mõlemal pool kaeviku serva) on ≥70% asfaltkatte esialgsest laiusest, taastatakse teekate terves laiuses. Kohtades, kus kaevejälje serva (arvestades 0,5 m laiust riba kaeviku servast) ja esialgse asfaltkatte serva vahekaugus on ≤1,0 m, taastatakse teekate kuni esialgse asfaltbetoonkatte servani.

(2) Erinevate asfaltbetoonkatte kihtide pind ning uue ja vana asfaltbetoonkihi vaheline kontaktpind krunditakse bituumeniga. Pealmise asfaltbetoonkatte vuugikohad kaetakse bituumeniga ja puistatakse üle graniitsõelmetega. Katte ülemine kiht tuleb võimalikult suures ulatuses taastada korraga, ilma töövuukideta.

(3) Asfalteerimisel pannakse kaevuluugid ning kaped ümbritseva teepinnaga samale tasapinnale (±3 mm) ning sama kaldega.

(4) Asfaltbetoonkatte killustikaluse deflektomeetriga mõõdetud elastsusmoodul ΣE/3 peab olema vähemalt 170 MPa, mõõtmine toimub iga 50 m tagant. Mõõtmine viiakse läbi kaevetöö teostaja kulul.

(5) Kasutatavad asfaltbetoonsegud peavad vastama Eesti Asfaldiliidu standard „ASFALDINORMID AL ST 1-02 (2007)” nõuetele. Teekatte kvaliteet peab vastama majandus- ja kommunikatsiooniministri kehtestatud nõuetele.

(6) Kui tee ristisuunaliselt paiknevate kaevejälgede vahekaugus on alla 3 m, tuleb asfaltbetoonkate nende kohal taastada ühise paigana. Asfaltbetoonkatte taastamine (v.a väikesemahulised taastamistööd) peab toimuma asfaldilaoturiga.

(7) Asfalteerimine vihma ajal ja/või märjale pinnale on keelatud.

(8) Asfaltbetoonkatte taastatakse lõplikult hiljemalt 30 päeva jooksul alates teelõigu (tee järjestikuste ristmike vaheline lõik) tagasitäite lõpuleviimisest. Teekatte lõpliku taastamiseni peab kaevetöö teostaja tagama häireteta ja ohutu liikluse.

(1) Haljasala murukatte taastamisel võib tagasitäiteks kasutada kaevekohast väljavõetud pinnast.

(2) Enne kaevetöid eemaldatud või juurdehangitud kasvupinnas tuleb laotada haljastatavale alale ning külvata pärast linnavalitsuse heakorraspetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme (külvinorm 20...30 g/m2) või paigaldada mätastus. Külvamiseks sobilik aeg on 01. mai – 01. september.

(3) Paigaldatava kasvupinnase minimaalne paksus pärast mururulliga tihendamist on 10 cm, vajadusel tuleb kasvupinnast juurde vedada. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms suurusega üle 20 mm. Pärast tihenemist peab taastatud ala jääma ümbritseva maapinnaga ühele tasemele.

(4) Haljasala taastamisel kastetakse ajutine või korraline kaevetöö hõlmatav kasvupinnas, samuti asendatakse kõik kuivanud või kahjustatud muruosad, kui see on kaevetöö üleandmiseks vajalik. Esimest muru niitmist teostab kaevetöö teostaja.

(5) Kaevuluugid ja kaped tuleb haljasalal paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest ja kapedest eemale kaldega 1:20, et tagada haljasala niidetavus ning oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse.

Kaevetöö on lõpetatud, kui

1) kaevetöö käigus rikutud ala on nõuetekohaselt taastatud ning üle antud ala omanikule või valdajale. Linnavalitsusel on õigus esitada enne kaevetööde lõpetamist täiendavaid tingimusi kaevetöö käigus rikutud ala taastamise kohta.

2) taastatud tee kohta on linnavalitsusele esitatud

a) õiend kaevetöö käigus välja veetud pinnase ja/või asfaldi koguse ladustamise kohta;

b) täitepinnase tihendamise kontrollakt;

c) täitematerjali vastavussertifikaat;

d) asfaltbetooni vastavussertifikaat.

3) tehnovõrgu või -rajatiste teostusdokumentatsioon paberil ja digitaalsel andmekandjal on üle antud linnavalitsuse maanõunikule;

4) linnavalitsusele on tagastatud kaeveluba allkirjadega kaevetöö käigus rikutud ala omaniku või valdaja poolt taastamistöö vastuvõtmise kohta ning teostusmõõdistuse geodeetilise töö arhiivi andmise kohta.

(1) Kaevetöö teostaja annab kaevetööle vähemalt 2-aastase garantii ning vastutab teekatte ja haljastuse taastamistöö kvaliteedi eest 24 kuu jooksul pärast taastamistöö vastuvõtmist. Eraõiguslikus omandis oleval kaevetöö käigus rikutud alal võivad selle omanik või valdaja ja kaevetöö teostaja ala taastamise kohta kokku leppida teisiti.

(2) Garantiiaja kestel ilmnevad defektid kõrvaldab kaevetöö teostaja linnavalitsuse poolt määratud tähtajaks omal kulul.

(3) Kui kaevetöö tegija ei ole garantiiajal ilmnenud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud, võib linnavalitsus tellida taastamistööd kolmandalt isikult kaevetöö teostaja kulul.

(4) Kui kaevik on vajunud olemasolevast asfaltkattest allapoole, tuleb olemasolev kaevik 0,5 m võrra laiemalt lahti freesida, kaevik tihendada ja vastavalt normidele taastada.

(1) Järelevalvet eeskirja täitmise üle teostab linnavalitsus vastavalt oma pädevusele.

(2) Tellija on kohustatud tagama kaevetööde kestel ja garantiiajal omanikujärelevalve vastavalt ehitusseadusele ja teeseadusele.

(1) Kaevetöö ohutuse eest vastutab kaevetöö teostaja.

(2) Käesoleva eeskirja rikkuja kannab vastutust seadusega ettenähtud korras. Eeskirja rikkumisel vajaduse korral kaevetöö peatatakse.

(3) Kaevetööga tekitatud kahju hüvitab kaevetöö teostaja vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

(4) Kaevetööde eeskirja rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-de 662 ja 664 sätete kohaselt.

(5) Kaevetöö teostaja kannab täielikku vastutust kõikide esitatud dokumentide õigsuse eest.

Määrus jõustub üldises korras.