Nõo Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Nõo Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja alus on Nõo valla kohaliku omavalitsusüksuse kui avaliku sektori raamatupidamiskohustuslasena raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamise ning raamatupidamise ja eelarve täitmise aruandluse tagamine. Raamatupidamine on korraldatud koosseisus olevate vanemraamatupidajate poolt.

(2) Nõo Vallavalitsuse raamatupidamine korraldab vallavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamist.

(1) Nõo vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi sise-eeskiri) eesmärgiks on Nõo valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku (edaspidi nimetatud ka omavalitsusüksus) raamatupidamisarvestuse korra kehtestamine ning aruandluse tagamine kui üks terviklik raamatupidamiskohustuslane.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Sise-eeskirjas kirjeldatud arvestuspõhimõtted tulenevad raamatupidamise seadusest, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja Riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi üldeeskiri) ning Nõo valla õigusaktidest.

(1) Sise-eeskirja kohaldatakse ametiasutusele (edaspidi vallavalitsus) ja vallavalitsuse hallatavatele asutustele (edaspidi hallatav asutus).

(2) Sise-eeskiri reguleerib vallavalitsuse majandustehingute dokumenteerimist ja kirjendamist, varade ja kohustuste inventeerimist, raamatupidamise algdokumentide käivet ja säilitamist, raamatupidamisregistrite pidamist, kontoplaani, koodide ja lühendite kasutamist, vara põhi- ja käibevaraks liigitamise kriteeriume, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning aruannete koostamise korda.

(1) Vallavalitsuses on kasutusel üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaan.

(2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus- informatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode

1) raamatupidamiskontod - tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva- ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisu järgi, moodustavad kontoplaani;

2) tehingupartnerite koodid - tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri rahandusministeeriumi koduleheküljel), mis on omistatud igale iseseisval bilansil olevale üksusele ning mis tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel – vald, maavalitsus, riik, võimaldades elimineerida gruppi kuuluvate isikute omavaheliste tehingute mõju grupi majandusnäitajatele;

3) tegevusala koodid - tunnused, millega liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ning rahakäivet tegevusala järgi;

4) allikate koodid - tunnused, mis võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet;

5) rahavoo koodid - tunnused, mille kasutamine võimaldab koostada rahakäibe (sissetulekud - väljaminekud) aruanded;

(3) Kontod on liigendatud 5-ks rühmaks. Rühma tähistab konto koodi esimene number

1) 1 - bilansi aktivakirjete kontod;

2) 2- bilansi passivakirjete kontod;

3) 3 - tulude kontod;

4) 4,5,6 - kulude kontod;

5) - statistilised kontod.

(4) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandus- informatsiooni liigendamiseks, lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid

1) eelarveklassifikaatorid - tunnused eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris. Rahakäibe liigendamine tagab informatsiooni eelarve kassalise täitmise kohta, muu majandusinformatsiooni liigendamine tagab informatsiooni eelarve täitmise kohta;

2) objekti-, projekti- vms. koodid - lisatunnused, mis võimaldavad liigendada ja majandusinformatsiooni täiendavalt analüüsida.

(5) Panga kontode osas kasutatakse 7- kohalisi allkontosid, millest esimesed 6 kohta tulenevad riigi raamatupidamise üldeeskirjast ja viimase kohaga tagatakse asutusepõhine täiendav kontotasemel analüütika. Avatud on alljärgnevad allkontod

1) kontole 100100 arvelduskontod pankades

1001001 arvelduskonto SEB pank EE861010102020385004

1001001 arvelduskonto SEB pank EE181010102020400002

1001002 arvelduskonto Swedbank EE192200221015573738

1001005 arvelduskonto Danske Bank EE233300333521100004

2) kontole 103000 nõuded ostjate vastu

1030001 lastevanemate tasud

1030002 koolitoidu tasud (PPR)

1030003 lõunatoit koolis

3) kontole 202050 võlad majanduskulude eest

2020501 võlad (pank) majanduskulude eest

2020502 võlad (kassa) majanduskulude eest

(6) Raamatupidamise paremaks korraldamiseks on finantsjuhil õigus avada ja sulgeda alakontosid kontogruppide lõikes.

(7) Kehtiv kontoplaan on leitav rahandusministeeriumi kodulehelt http://www.fin.ee/.

(1) Majandusaastaks on eelarveaasta.

(2) Vallavalitsus koostab majandusaasta aruande, lähtudes raamatupidamise seaduses ja RTJ-s toodud nõuetest aastaaruandele ning üldeeskirjas esitatud arvestuspõhimõtetest.

(3) Kui RTJ-s esitatud arvestuspõhimõtted erinevad üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, siis lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest.

(4) Majandusaasta aruanne sisaldab täiendava aruandena valla eelarve täitmise aruannet.

(1) Majandusaasta aruanne esitatakse vastavalt raamatupidamise seadusega ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras ja tähtajaks. Vallavalitsus avaldab oma nõuetekohaselt kinnitatud majandusaasta aruande koos selle kõikide osadega oma veebilehel 7 tööpäeva jooksul aruande kinnitamisest, teatades sellest seejärel koheselt Rahandusministeeriumi.

(2) Saldoandmikud koostatakse ja esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi elektrooniliselt üldeeskirjas kehtestatud korras ja tähtaegadeks (üldeeskiri § 9 lõige 2).

(3) Eelarve täitmise kvartali aruanne koostatakse rahandusministri kinnitatud vormil ja esitatakse Rahandusministeeriumile tema kehtestatud korras ja tähtajaks.

(4) Maksudeklaratsioonid ja aruanded koostatakse ja esitatakse Maksu- ja Tolliametile seadusega ettenähtud korras ja tähtaegadel.

(5) Statistikaametile esitatakse aruanded Riigi Statistikaameti kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse tsentraliseeritud korras – üks tehingupartnerikood, kuid igal asutusel on oma registreerimiskood.

(2) Vallavalitsuse igapäevast tegevust juhib vallavanem, kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest.

(3) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist korraldab finantsjuht, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(4) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad vanemraamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites.

(5) Raamatupidamisarvestuses kasutatakse AS San Revilo spetsiaalset arvutiprogrammi eelarvelistele asutustele PMen. PMen on integreeritud tarkvarapakett, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud programmid.

(1) Vara kajastatakse vallavalitsuse bilansis raamatupidamistarkvara PMen varade menüüs selle hallatava asutuse tegevusala koodiga, kes omab antud vara üle valitsevat mõju (st kontrollib antud vara kasutamist). Valitsev mõju vara üle tähendab üldeeskirja mõistes üldjuhul võimet kasutada vara oma majandustegevuses, isegi juhul, kui sellega ei kaasne majanduslikku tulu.

(2) Nõuded kajastatakse üldjuhul vallavalitsuse raamatupidamises, kes esindab omavalitsusüksust nõude sissenõudmisel.

(3) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- ja sidusettevõtjate ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises.

(4) Kohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises, kes on kas juriidiliselt kohustatud antud kohustust täitma või on varasema tegevuse käigus neid kohustusi täitnud.

(5) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse vallavalitsuse raamatupidamises. Laenukohustustena käsitletakse raamatupidamisearvestuses ka kapitalirendi kohustust.

(6) Vallavalitsuse bilansis ei kajastata varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta. Selliste varade ja kohustuste olemasolu (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) kajastatakse bilansivälistel kontodel ja avalikustatakse vallavalitsuse majandusaasta aruandes.

(1) Saadud maksud kajastatakse vallavalitsuse tuludes vastavalt edasiandja esitatud teatisele.

(2) Tulu majandustegevusest, muud tulud ja lõivud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

(3) Kulud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes, eristades neid tegevusala koodiga.

(4) Varast või kohustusest otseselt tekkivad tulud ja kulud kajastatakse vallavalitsuse tulemiaruandes.

(5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000, põhivara käibemaks kontol 601002.Käibemaksukulu riigieelarvelisest haridustoetusest oma töötajate koolituskuludelt kajastatakse alates 01.01.2014 kontol 601003. Käibemaksukulu riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kuludelt kajastatakse kontol 601004.

(1) Algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised rekvisiidid (raamatupidamise seaduse § 7 lõige 1)

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist;

8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.

(2) Algdokumentideks võivad olla

1) kassadokumendid (kassa sissetuleku/väljamineku orderid);

2) pangakonto väljavõtted;

3) saatelehed;

4) palgadokumendid (koondpalgalehed, palgalehed, tööaja arvestuse tabelid);

5) sularaha kviitungid, tšekid;

6) arved (ostuarved, müügiarved);

7) vallavalitsuse korraldused;

8) vallavanema käskkirjad;

9) hallatava asutuse juhi käskkirjad;

10) aktid (vara arvelevõtmine, mahakandmine, ümberhindlus, inventuurid);

11) inventuurilehed;

12) lepingud;

13) avansi-, komandeeringu- ja töölähetusaruanded;

14) raamatupidamisõiendid reguleerimiskannete tegemiseks.

(3) Reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiend. Raamatupidamisõiendil asendab tehingu osapoolte nimed ja asu- või elukoha aadressid algdokumendi koostaja nimi.

(4) Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud vanemraamatupidaja (konteerija) ja volitatud isiku poolt.

(5) Teostatud töid või vastuvõetud kaupu/teenuseid kajastavatele dokumentidele (arved, aktid jt.) peavad kooskõlastajad andma allkirja ja kirjutama kuupäeva, millega kinnitavad teenuse kättesaamist või kauba vastuvõtmist ning kirjutama selgituseks

1) ametinimetuse, kelle tellimusel kulu tehakse või vara soetatakse;

2) sõidukitele tehtavate kulude puhul sõiduki registreerimisnumber ja kasutaja nimi;

3) projektiga seotud kulude puhul projekti nimetus, mille arvelt kulu tehakse;

4) muu informatsioon, mis selgitab kulu otstarvet, võttes vajadusel selgitused teistelt töötajatelt, kes kinnitavad kauba kättesaamist ja kasutusele võtmist.

(6) Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kulusid tegema volitatud isikuteks on vallavanema käskkirjaga volitatud isikud. Isikute muutumisel, kuluridade muutumisel ja juurde tekkimisel antakse välja vastavad uued käskkirjad.

(7) Hallatavates asutustes on kulusid volitatud tegema asutuse juht või tema poolt kirjalikult volitatud isik.

(8) Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas kinnitatud eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisus.

(9) Raamatupidamise töötajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi

1) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarve-klassifikaatori koodide õigsuse;

2) tekkepõhise perioodi;

3) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

4) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt.

(10) Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Sularaha väljamineku orderi kinnitab lisaks kassa eest vastutavale isikule vallavanem või tema poolt volitatud isik.

(1) Vallavalitsus on kohustatud (raamatupidamise seaduse § 6) kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine. Raamatupidamisregistrid peavad võimaldama teha väljavõtteid kirjendatud majandustehingutest kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa (pearaamat). Raamatupidamisregistreid säilitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal.

(2) majandustehinguid kirjendatakse kahekordse kirjendamise põhimõttel debiteeritavatel ja krediteeritavatel kontodel.

(3) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

(4) Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmisi andmeid

1) majandustehingu kuupäev;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number;

6) tehingupartneri kood.

(5) Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada ega teha neis õiendita parandusi. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjenditega, mis peab sisaldama viidet parandatava raamatupidamiskirjendi järjekorranumbrile. Kui parandus ei põhine algdokumendil, tuleb koostada parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).

(6) Paranduse tegija märgib parandusdokumendile kuupäeva, millal parandus tehti, oma allkirja, tehingu majandusliku sisu ja paranduse sisu. Varasemat algdokumenti ja lausendit tuleb täiendada viitega hilisemale parandusdokumendile ja -kirjendile.

(7) Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiselt

1) kassa – memoriaalorder 1

2) SEB pank – memoriaalorder 2

3) Swedbank – memoriaalorder 3

4) palk – memoriaalorder 5

5) kohustused – memoriaalorder 6

6) nõuded – memoriaalorder 7

7) ettemaksed– memoriaalorder 8

8) varad – memoriaalorder 9

9) täiendav info, töötajate arv, kontingent – memoriaalorder 10

10) tasuta raamatud – memoriaalorder 11

11) materjalid – memoriaalorder 12

12) väljamaksmata puhkusetasu – memoriaalorder 15

13) laenud, liisingud – memoriaalorder 16

14) arvestuspõhimõtete muutus – memoriaalorder 17

15) tähtajaline deposiit – memoriaalorder 19

16) Danske Bank - memoriaalorder 20

(8) Raamatupidamiskirjend sisestatakse raamatupidamisprogrammi PMen, kus peetakse arvestust hallatavate asutuste lõikes erinevate valdkondade all. Kasutusel on programmi järgmised osad

1) bilanss;

2) võlad;

3) raha;

4) palk;

5) arved;

6) varad;

7) eelarve;

8) ladu.

(9) Programmist tehakse igas kuus järgmised väljatrükid

1) pearaamatu koond;

2) panga kanded;

3) kassa kanded;

4) hankijate kanded;

5) ostjate kanded;

6) palgalehed.

(10) Aasta lõpu seisuga tehakse järgmised väljatrükid

1) põhivarade nimekiri;

2) bilansiväliste varade nimekiri;

3) töötajate isikukaardid.

(11) Raamatupidamisprogrammi uuendatakse AS San Revilo koduleheküljelt.

(12) Vähemalt kord kuus tehakse jooksva majandusaasta andmetest mälupulgale varukoopiad. Aastaandmetest tehakse varukoopia mälupulgale ja säilitatakse 7 aastat. Mälupulka hoitakse seifis.

Dokumendi nimetus Raamatupidamisele esitamise tähtaeg Dokumendi esitaja asutuses* Tööaja arvestuse tabel iga kuu viimaseks tööpäevaks Osakonna juhatajad ja hallatavate asutuste juhid Töövõtu- ja käsunduslepingud palga maksmiseks iga kuu viimaseks tööpäevaks vallavanem, hallatavate asutuste juhid Käskkirjad palkade, lisatasude, preemiate ja puhkuste kohta 1 tööpäev enne tasude väljamaksmist vallavanem, hallatavate asutuste juhid Majandus-, ostu-müügi-, laenu- jms lepingud 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu sõlmimist vallavanem, hallatavate asutuste juhid Lähetuskulude aruanded 3 tööpäeva jooksul pärast lähetusest saabumist lähetatu Avansiaruanded iga kuu viimaseks tööpäevaks avansi saaja Sularaha arved ja kassatšekid kohe pärast dokumendi saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Hankijate arved kohe pärast arve saamist ja aktsepteerimist volitatud isik Vara mahakandmise aktid 3 tööpäeva jooksul pärast akti kinnitamist Inventeerimise ja mahakandmise komisjoni esimees Kassa dokumendid samal päeval vanemraamatupidaja Sotsiaaltoetuste väljamaksu lehed 1 tööpäev enne toetuste väljamaksmist sotsiaalosakonna juhataja Ametisõitude kulu aruanne järgmise kuu 10. päevaks auto kasutaja Põhivarade arvelevõtmine 3 päeva jooksul peale vara kättesaamist volitatud isik Põhivarade mahakandmine kolme päeva jooksul peale vallavalitsuse korralduse allkirjastamist Inventeerimise ja mahakandmise komisjoni esimees

* Hallatavate asutuste algdokumentide raamatupidamisele õigeaegse esitamise eest vastutab asutuse juht või tema poolt volitatud isik.

(1) Rahalisi vahendeid hoitakse pangas vallavalitsuse arvelduskontodel ja sularaha vallavalitsuse kassas vanemraamatupidaja kontrolli all olevas seifis.

(2) Rahalisi ülekandeid tehakse ainult elektrooniliselt. Maksekorraldused sisestab programmis PMen vanemraamatupidajad. Sotsiaaltoetuste maksekorraldused valmistab ette sotsiaalosakonna töötaja, kasutades selleks programmi SIS.

(3) Vallavanema käskkirjaga kinnitatud ametijuhenditega määratakse ametnikud ja nende asendamise kord, kellel on õigus ja kohustus kinnitada maksekorraldused, võttes arvesse, et maksekorralduse koostamisel ja kinnitamisel oleks täidetud nn „neljasilma printsiip” – maksekorralduse koostaja ja kinnitaja lahusus.

(4) Maksekorralduse koostaja ülesanne on: maksekorralduse aluseks olevate kuludokumentide maksetähtaegadest kinnipidamine; kontrollida, et samade kuludokumentide alusel ei ole enne tasutud; maksekorralduse koostamine. Maksekorralduse kinnitaja ülesanne on kontrollida, et koostatud maksekorraldus vastab selle aluseks olevatele algdokumentidele.

(5) Internetipanga kasutamisel maksekorraldusi välja ei trükita.

(1) Kassaoperatsioone teostab vanemraamatupidaja, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.

(2) Kassaoperatsioonide arvestamiseks kasutatakse järgmisi dokumente

1) kassa sissetulekuorder;

2) kassa väljaminekuorder;

3) kassaraamat.

(3) Kassa väljaminekuorderi kinnitab vallavanem.

(4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi ega ülekirjutusi.

(5) Hallatavates asutustes tšekkide alusel omatuluna laekuv raha tuuakse iga kuu lõpul vallavalitsuse kassasse koos väljastatud tšekkide koopiatega (tšekkide väljastamise õigus on hallatava asutuse juhil või tema poolt volitatud isikul). Vallavalitsuse vanemraamatupidaja sisestab tehingud raamatupidamisarvestusprogrammi ning trükib välja kassa sissetulekuorderi.

(6) Hallatava asutuse juhil (või tema poolt volitatud isikul) on õigusteostada sularaha väljamakseid vallavanema poolt kinnitatud dokumendi alusel (näit. töötasu väljamaksed, toetuste maksmised), vormistades selle kohta kassa väljamineku orderi. Vallavalitsuse vanemraamatupidaja sisestab raamatupidamisprogrammi tehingu hallatava asutuse juhiga (või tema poolt volitatud isikuga), kassa väljamineku orderi aluseks on kõik väljamaksmise aluseks olevad dokumendid.

(7) Aruandvad isikud annavad sularaha kasutamisest aru kord kuus avansiaruandega.

(8) Sularahas tehtud kulutuste aruande alusel võib hüvitatavad summad kanda aruandja pangaarvele.

(9) Kassale sularaha limiiti ei kehtestata.

(10) Vanemraamatupidaja kohaldab hooldusmeetmeid sularahatehingute juhuti tegemisel või vahendamisel, kui tehingu väärtus on üle 3 000 euro või võrdväärne summa muus vääringus, sõltumata sellest, kas rahaline kohustus täidetakse tehingus ühe maksena või mitme omavahelist seost omava maksena.

(11) Hooldusmeetmed

1) kliendi või tehingus osaleva isikusamasuse tuvastamine tema esitatud dokumentide ja andmete alusel ning esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast hangitud teabe põhjal;

2) füüsilise või juriidilise isiku esindaja isikusamasuse ja esindusõiguse tuvastamine ning kontrollimine;

(1) Pangakaartide kasutamise õigus on vallavanemal. Pangaga sõlmitud lepingus kinnitatakse päevalimiit sularaha väljavõtul ja krediidi maksimumlimiit.

(2) Kaardi valdaja vastutab maksekaardi säilimise ja selle sihipärase kasutamise eest. Maksekaarti võib kasutada ainult töö- ja teenistusülesannete täitmiseks vajalike tehingute teostamiseks. Isiklike kulude tegemine maksekaardiga on keelatud.

(3) Kaardi valdaja on kohustatud hüvitama maksekaardi mittesihipärase kasutamise ja kaardi valdaja süül rikkumise, hävinemise või kaotsiminekuga asutusele tekitatud kahju.

(4) Kaardi valdaja ei tohi anda maksekaarti ja PIN-koodi kolmanda isiku valdusesse.

(5) Kaardi valdaja esitab raamatupidamisele pangakaardiga sooritatud tehingu algdokumendi esimesel võimalusel peale tehingu sooritamist. Algdokumendil peab olema selgitus kulu otstarbe kohta.

(1) Varad ja kohustused on jaotatud lühi- ja pikaajalisteks, lähtudes sellest, kas vara või kohustuse eeldatav valdamine kestab arvestatuna bilansikuupäevast kuni üks aasta või kauem.

(2) Vähemalt iga aasta lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumist eraldi. Juhul, kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele.

(3) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületatud

1) 90–180 päeva võrra, alla 50% ulatuses;

2) üle 180 päeva võrra, alla 100% ulatuses.

(4) Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutab alla finantsjuht.

(5) Nõude allahindluse summa kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu konto deebetis ja ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontrakonto kreeditis. Bilansis näidatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete konto jääki miinusmärgiga.

(6) Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot.

(7) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki.

(8) Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõude lootusetuks tunnistamine toimub Nõo vallavara valitsemise korras sätestatud korras. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja.

(9) Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded edastatakse vallavalitsuse poolt valitud inkassoettevõttele või advokaadibüroole võlgniku vastu sissenõude pööramiseks.

(10) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid”, RTJ 8 „Eraldised, potentsiaalsed kohustused ja potentsiaalsed varad” ja RTJ 9 „Rendiarvestus” kirjeldatud põhimõtetest.

(11) Kohustuste kajastamisel peetakse kinni tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kõik aruandeperioodil tekkinud kohustused kajastatakse aruandeperioodi bilansis. Juhul kui aruande koostamise ajaks puudub arve, kajastatakse see bilansis viitvõlgade kontogrupis 2032.

(1) Üldeeskirja § 15 lõike 8 kohaselt tuleb ettemaksude tasumist vältida. Kui ettemakse tegemine on vältimatu, siis kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksusumma ülekandmisel (esitatud, kuid maksmata ettemaksuarveid raamatupidamises ei kajastata).

(2) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti.

(3) Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem kui 2 000 eurot (ilma käibemaksuta). Ettemaksed tulevaste perioodide eest aasta lõpus inventeerida ja vajadusel üles võtta.

(4) Ettemaksena saadud tulud võetakse esmalt arvele kohustusena kontogrupis 2039 ning kantakse tuludesse olenevalt perioodist, mille eest tulu saadi. Erandina võib tulevaste perioodide tulud summas alla põhivara kapitaliseerimise alampiiri kanda koheselt tuluks ilma neid tekkepõhistele perioodidele jaotamata. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. Ostjale väljastatud ettemaksuteatisi teenuse eest, mille osutamine langeb järgmisse aruandeperioodi (kalendrikuu), raamatupidamises ei kajastata.

(1) Arveldusi aruandvate isikutega peetakse kontol «Kulude ettemaksed töövõtjatele».

(2) Analüütilist arvestust peetakse aruandvate isikute lõikes.

(3) Avanss kantakse aruandva isiku pangakontole või makstakse välja kassast.

(4) Majanduskuludeks avanssi saanud isik on kohustatud esitama hiljemalt jooksva kuu lõpuks kulude aruande, millele on lisatud kulutusi tõendavad korrektselt vormistatud originaaldokumendid.

(5) Majandusavansi kasutamata osa tagastatakse kassasse või pangakontole.

Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Käimasolevate kohtuprotsesside suhtes, mille puhul on tõenäoline, et raamatupidamiskohustuslane on sunnitud seoses protsessidega kandma kulusid, moodustatakse bilansis eraldis. Kui hiljem selgub, et tegelik kahjusumma erines esialgu kajastatust, kajastatakse vahe perioodi kuluna või kulu vähenemisena. Eraldised ja nende muutused kajastatakse kulukontol 550050 ja bilansikontodel 206000 ja 256000.

Raamatupidamises kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad vallavalitsuse senisest tegevuspraktikast ning mille suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangust ja kogemustest.

Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50 %, avalikustatakse raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude saamisel koheselt intressikuludes (kontorühm 650). Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele.

Bilansis kajastatakse laenukohustusi tulenevalt nende järelejäänud tähtajast lühi- ja pikaajaliste osadena vastavalt kontorühmades 208 ja 258. Laenukohustustena kajastatakse bilansis kõik finantseerimistegevuse tulemusena tekkinud võlakohustused nagu panga- ja muud laenud, arvelduskrediidid, kapitalirendikohustused, faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad ja muud sarnased võlakohustused, millega kaasneb intressikulu või muu sellelaadne kulu. Kui valla võetud laenuvahendite haldamiseks sõlmitakse leping kolmanda osapoolega, kajastatakse valla raamatupidamises üheaegselt laenukohustust laenuandja ja laenunõuet kolmanda osapoole või olenevalt laenuvahendite haldamise lepingu sisust, otse kasusaajate vastu.

(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab aset.

(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlblikuks tunnistamise kuupäev).

(3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

(4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 2 000 eurost (üldeeskirja § 41 lõige 1).

(7) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna kontoklassis 3502 ning ei kasutata tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

(8) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendid bilansikontol (203856 ja 203857). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontogrupp 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557).

(9) Sihtfinantseerimise vahendamisel kajastatakse sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt üldeeskirja § 25 lõikele 3. Vahendajad kasutavad tuludes ja kuludes järgmisi kontosid: tulude kontod 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 ja kulude kontod 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250.

(10) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse

1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab;

2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.

(11) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt).

(1) Üldpõhimõtted

1) Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuse eest või tasub osutatud teenuse võrra vähem, kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Tasaarveldus kajastatakse kandega Deebet kohustus (kontoklass 20) Kreedit nõue (kontogrupp 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve.

2) Klientidele väljastatavate arvete (müügiarvete) vormistamise nõuded

a) müügiarved esitatakse Nõo valla nimel;

b) müügiarvete vormistamisel järgitakse RPS ja käibemaksu nõudeid;

c) müügiarved koostatakse asutuste poolt esitatavate operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel;

d) müügiarved koostatakse kahes eksemplaris, millest üks jääb raamatupidamiskirjendi aluseks, teine väljastatakse kliendile;

e) arvete koostamise õiguse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud andmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete koostaja;

f) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarve säilitatakse kaustas koos alusega või selle arvega, mida ta korrigeerib või annulleerib.

(2) Maksud

1) Füüsilise isiku tulumaks ja maamaks ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu kajastatakse raamatupidamisarvestuses tekkepõhiselt, Maksu- ja Tolliameti igakuiste aruannete põhjal;

2) Maksutulude kajastamine toimub tekkepõhise kandega: Deebet Maksunõuded (kontogrupp 1020); Kreedit Maksutulu (kontoklass 30);

3) Maksutulude laekumisel näitab saaja maksunõuete vähenemist: Kreedit Maksunõuded (kontogrupp 1020).

(3) Lõivud ja trahvid

Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahvide määramise päeval kontogrupis 320.

(4) Toodete ja teenuste müük ja muud tulud

1) Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes valmidusastme meetodist.

2) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323, liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi.

3) Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38.

4) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet Nõuded – Kreedit Tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit Käibemaks, kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama.

5) Kahjutasusid ja hüvitisi (va kindlustuspoliisidel põhinevad kindlustushüvitised) võib tulenevalt nende hinnangulisest laekumise tõenäosusest, kajastada kassapõhiselt. Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu arvestuses tekkepõhiselt.

(5) Finantstulud/kulud

1) Finantstulude ja –kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid – kahjumeid.

2) Finantstulu ja –kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine”.

3) Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse (intressi tasumise tähtajad ei lange üldjuhul arvestusperioodi).

(1) Tööjõukulud

1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Kulusid käsitletakse tööjõukuludena selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud töötasult. Teiselt asutuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu ja kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule. Tööjõuga seotud kulude (v.a. erisoodustused) puhul kasutatakse tehingupartnerina alati füüsilise isiku tehingupartneri koodi (800699 või 9006xx). Bilansikontodel kontorühmades 1037 ja 2030 kasutatakse alati Maksu-ja Tolliameti tehingupartneri koodi.

2) Maksud peetakse väljamaksetest kinni vastavalt kehtivatele seadustele. Maksudeklaratsioonid esitatakse Maksu- ja Tolliametile elektrooniliselt. Deklaratsioonid koos lisadega trükitakse välja ja allkirjastatakse deklaratsiooni koostaja poolt.

3) Kontogruppi 2030 (maksukohustused) kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksuameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga.

4) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti.

5) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030.

Kanded arvestuse (kulu tekkimise) kuus

Deebet Sotsiaalmaksukulu (konto 506000);

Kreedit Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus (konto 202001);

Deebet Töötuskindlustusmakse (konto 506040);

Kreedit Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustus (konto 202030).

Kanded väljamakse tegemise kuus

Deebet Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus (konto 202001);

Kreedit Sotsiaalmaksukohustus (konto 203010)

Deebet Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustus (konto 202003);

Kreedit Töötuskindlustusmaksekohustus (konto 203030).

6) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on Nõo Vallavolikogu või Nõo Vallavalitsuse õigusaktid, vallavanema või hallatava asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestuse tabel. Vallavalitsuse tööaja arvestuse tabelid koostavad osakondade juhatajad.

7) Palgaarvestus sisaldab

a) koosseisulistele ja koosseisuvälistele teenistujatele ja töötajatele palga arvestamist kõikide töötasuliikide lõikes;

b) puhkusetasu arvestust;

c) ühekordsete väljamaksete arvestamist;

d) töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötasude arvestamist;

e) maksete kinnipidamist;

f) muid vabatahtlikke kinnipidamisi palgast;

g) arvestatud tasude kuukoondite tegemist;

h) isiku töötasu kaartide vormistamist ja säilitamist.

8) Üldjuhul makstakse palka üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole.

9) Puhkusetasu makstakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele „Keskmise töötasu maksmise tingimused“.

Puhkustasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist. Töötaja avalduse korral võidakse puhkusetasu ka hiljem või osade kaupa välja maksta. Juhul kui töötaja või teenistuja puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse ning puhkusetasu on üle kantud, arvestatakse puhkustasu ümber. Töölepingu lõppemisel peab töötaja tasu väljateenimata puhkuse eest tasa teenima või maksma enamsaadud summa kassasse. Puhkusetasu arvestamisel rakendatakse töötajatele ja ametnikele alates 29.05.2014 soodsamat puhkusearvestuse meetodit põhimõttel, et puhkusetasu ei oleks väiksem kui määratud kuutöötasu puhkuse väljamaksmise päeval. Riigieelarvest hüvitatavate puhkusetasude (isapuhkus, puudega lapse lapsepuhkus ja töövõimetuspensioni puhkus) maksmisel nimetatud põhimõtet ei rakendata.

10) Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes ning allkirjastatakse koostaja ja vallavanema poolt. Palgalehtede alusel trükitakse igakuuliselt tasuliikide tabel. Töötajale esitatakse töötaja vastava sooviavalduse korral palgalipik.

11) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks.

12) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu kajastatakse väljamaksmisel ettemaksuna, periodiseerides selle nendesse kuudesse, milliste eest oli tasu arvestatud.

13) Aruandeaasta lõpus viiakse läbi kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu ümberhindlus, võttes nimetatud korrektuuri aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud puhkustasu arvestamise korra. Väljamaksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksukulude ning puhkusetasu kohustuse korrigeerimine kajastatakse lõppenud aruandeperioodi viimase kalendrikuu (puhkusetasu kontod rühmas 5000-5008 ja sellega seotud maksukulude - kontorühm 5060) kulude suurenemise või vähenemisena.

14) Puhkusetoetus ja sellega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna kalendrikuus, millises puhkus algas.

15) Muud ühekordsed toetused ja nendega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna nende väljamaksmise kalendrikuus kui tekkepõhist momenti ei ole võimalik määrata teisiti.

16) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti.

17) Seaduse nõuetest tulenevaid tööandja kulusid seoses töövõtjate kindlustusega kajastatakse kontol 554090.

18) Tööandja vabatahtlikke kindlustusmakseid töösuhtes olevate töövõtjate eest kajastatakse erisoodustuse kuludena kontorühmades 505 ja 506.

(2) Majanduskulud ja muud tegevuskulud

1) Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Teise hallatava asutuse eest makstud tasud käsitletakse kulude edasiandmisena.

2) Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid

a) edasiantud kulusid kajastatakse kuludena selles asutuses, kelle tegevusega need on seotud ja kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud; vajadusel antakse ühelt hallatavalt asutuselt üle teisele hallatavale asutusele koos eelarvega;

b) edasiandmisele kuuluv kulu kajastatakse esialgse arve saaja arvestuses vastaval kulukontol majandusliku sisu järgi esialgse arve esitaja tehingupartneri koodiga. Tulud kulude edasiandmisest kajastatakse selle tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti;

c) kulude edasiandmiseks vormistab edasiandja õiendi, mis vastab Raamatupidamise seaduses kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad raamatupidamiskanded edasiandja raamatupidamises; õiendile lisatakse kuludokumendi (hankija arve vms) koopia.

3) Edasimüügi kajastamine

a) üüri- ja renditehingutega kaasnevaid kommunaalkulusid kajastatakse üürile või rendile andja aruandes kuluna kontogruppides 55 ja 45 ning edasimüügist saadud tuluga vähendatakse nimetatud kulusid;

b) kululimiitide ületamisi ja sarnaseid kinnipidamisi töötajate palgast või nõudeid töötajatele kajastatakse nõudena või juhul, kui kulude vähendamise summa selgub hilinemisega või arve esitaja oli avaliku sektori üksus, kuluna arve esitaja tehingupartnerikoodiga ja kulu vähendusena edasiantava kulu saaja tehingupartneri koodiga;

c) kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad summad kajastatakse esialgselt nõudena (tasumine toimub enne laekumist) või kohustusena (tasumine toimub pärast laekumist) ja vastavalt nõude või kohustuse vähendamisena nende laekumisel või tasumisel.

4) Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitatavad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena.

5) Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludena ka valla elanikele osutatavate teenuste kulu, sh

a) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis, kajastatakse kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta toetuse saajale välja, vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks.

b) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse osutajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu), kajastatakse need teenustena (kontorühm 552).

6) isikliku sõiduauto teenistus-, töö- või ametisõitudeks kasutamisel hüvitise kohta arvestuse pidamisel esitab töötaja marsuudilehe tegelike kulude kohta kalendrikuus. Hüvitise kohta arvestuse pidamisel suuruses 64.01 – 256 eurot kalendrikuus esitab töötaja marsuudilehe, milles peab olema märgitud: sõiduauto riikliku registreerimise number; sõiduauto spidomeetri alg- ja lõppnäit iga sõidukorra puhul; kuupäev ja sõidu eesmärk iga sõidukorra puhul. Marsuudilehed kinnitab vallavanem ja teeb käskkirja hüvitise väljamaksmiseks.

Isikliku sõiduauto teenistus-, töö või ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise suurus on kehtestatud vallavanema käskkirjaga.

Sõiduautode tehniliste dokumentide ärakirjad esitatakse raamatupidamisele;

7) Ametiautodele kasutatud kütus kantakse kuluks kuludokumentide alusel (kütusefirmade poolt esitatud arved, saatelehed). Kuludokumendid kinnitab vallavanem.

8) Erisoodustuseks ei loeta kulutusi vallavanema autole, kuna töökorralduse iseärasusest tulenevalt ei ole ametnikul võimalik kasutada ühistransporti.

9) Ametitelefonide kasutamise kord on kinnitatud vallavanema käskkirjaga. Ametitelefoni on lubatud kasutada isiklikuks otsatarbeks. Nende teenuste eest tasub telefoni kasutaja igakuiselt teenusepakkuja poolt väljastatud „Kõnede eristuse“ alusel. Nimetatud summade alusel teeb raamatupidamine vastava tegevusala ja kululiigi osas kulude vähendamise.

(3) Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine

1) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000.

2) Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud mittetagastatavad lõivud, maksu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud).

3) Põhivara soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse kontol 601002 üldjuhul kas põhivara saamisel või põhivara eest tasumisel, olenevalt sellest, kumb neist sündmustest toimus ajaliselt varem. Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankega ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega, kasutatakse põhivara kajastamiseks vahekontosid 155900, 155910, 156900 või 156910. Tsentraliseeritud hangetega kaasneva või sihtfinantseerimise saamisega seotud oleva, aga ka muudelt ettemaksetelt arvestatud käibemaksu, mida ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastamiseks võib enne selle kuluks kandmist kasutada vahekontot 103990. Kontole 103990 pannakse sealjuures tehingupartneri koodiks 800599.

4) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030, ettemaks kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksu- ja Tolliameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega.

5) Lõivu ja trahvikulude (ja kohustuste) tehingupartneriks on lõivuga maksustatava toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja. Kui nimetatud tehingupartnerid on avaliku sektori liikmed, võrreldakse nendega saldod iga aruandeperioodi lõpu seisuga.

6) Riigieelarvelisest haridustoetusest oma töötajate koolituskulude käibemaksu kajastatakse kontol 601003. Riigieelarvelisest haridustoetusest õppevahendite kulude käibemaksu kajastatakse kontol 601004.

Muutusi netovara reservides kajastatakse ümberklassifitseerimisena ühelt netovara kirjelt teisele (peamiselt reservi ja akumuleeritud tulemi vahel). Seetõttu kajastatakse tehinguid, millega kaasneb reservide muutumine, aruandeperioodi jooksul tavapäraselt, sealhulgas tulude ja kulude kontodel, kui tehingu tulemusena muutus aruandeperioodi tulem. Hiljemalt aruandeperioodi lõpul koostatakse arvestused, mille alusel korrigeeritakse reserve ja akumuleeritud tulemit nende tehingute alusel, mille korral oli ühtlasi nõutav reservide suurenemine või vähenemine. Aastaaruande kinnitamisel või peale aastaaruande kinnitamist otsustatud vastava aasta aruandeperioodi tulemit reservidesse suunatava osa jaotamine kajastatakse järgmisel aruandeaastal.

(1) Väikestes kogustes ja koheselt kasutusele võetavad materjalid ning kaubad kantakse kohe kuluks nende soetamise momendil. Nõo Vallavalitsuses materjalide ladu puudub. Kuna kantseleitarbeid, puhastusvahendeid jm ei soetata koguseliselt rohkem kui aruandeaastal tarvis, siis laoarvestust ei peeta. Raamatupidamisarvestuses kantakse need kuludeks ostudokumendi alusel.

(2) Varud võetakse arvele soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja muudest soetamisega seotud otsestest kulutustest. Vastavalt üldeeskirja § 38 kantakse soetamisel lisanduvad maksud ja lõivud maksukulu kontole.

(3) Varud hinnatakse alla eeldatavale neto realiseerimismaksumusele, kui see on madalam nende soetusmaksumusest.

(4) Varude jäägi hindamisel kasutatakse kaalutud keskmise soetushinna meetodit.

Lühiajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse turuväärtuses likviidsuse tagamiseks hoitavaid rahaturu- ja intressifondide aktsiaid ja osakuid ning lühiajalise kauplemise eesmärgil hoitavaid võlakirju. Muude pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid ja osi, millest aruandekohuslane omab alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kui nende õiglast väärtust pole võimalik usaldusväärselt hinnata.

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval.

(1) Kinnisvarainvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 6 "Kinnisvarainvesteeringud" sätestatust. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis esialgselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid. Kinnisvarainvesteeringu edasisel kajastamisel lähtutakse õiglasest väärtusest. Väärtuse muutused kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Parendused ja remont, mis tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust võrreldes objekti algse väärtusega, lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele.

(2) Kinnisvarainvesteeringute amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär kehtestatakse igale kinnisvarainvesteeringu objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Rakendatakse amortisatsioonimäärade vahemikku 2-10 %.

(3) Kinnisvarainvesteeringu objekt klassifitseeritakse bilansis põhivaraks juhul, kui toimub muutus tema kasutamise eesmärgis ja vara ei vasta enam kinnisvarainvesteeringu definitsioonile. Alates muutumise toimumise kuupäevast rakendatakse objektile selle varadegrupi arvestusreegleid, kuhu ta ümber klassifitseeriti.

(1) Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid hinnangulise kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta), välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest ja kunstiväärtused (kunsti- ja antiikesemed, museaalid, arhivaalid, haruldased raamatud), mille väärtus aja jooksul ei vähene.

(2) Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2 000 eurost, kantakse vara kasutusele võtmise hetkel kulusse.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta, vaid nende maksumus kantakse soetamisel kuludesse.

(4) Põhivara soetusmaksumusse võetakse arvele kulutused, mis on vajalikud selle viimiseks tööseisukorda ja -asukohta (vara soetusmaksumus, kulutused transpordile, paigaldamisele).

(1) Iga arvelevõetud põhivaraobjekti kohta peetakse arvestust vallavalitsuse ja hallatavate asutuste lõikes põhivarakaartidel, millel säilitatakse detailne informatsioon põhivaraga toimunu kohta. Põhivarakaardid võivad olla elektroonilised. Põhivarakaardil säilitatakse järgmine informatsioon põhivara kohta

1) kasutuselevõtmise aeg;

2) soetusmaksumus;

3) vastutav isik - vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest vastutav isik;

4) inventarinumber;

5) täpsustav registrikood selle olemasolu korral;

6) parendustest (renoveerimisel) lisandunud summad ning nende kajastamise aeg;

7) amortisatsiooni kehtiv norm;

8) ajalooliselt arvestatud amortisatsioon (kulum) ja selle konteering.

(2) Parendustega seotud kulutused lisatakse vara soetusmaksumusele juhul, kui need tõstavad vara esialgset tootlustaset või kvaliteeti või pikendavad vara järelejäänud kasulikku eluiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus on alates 2 000 eurot (ilma käibemaksuta).

(3) Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga säilitada vara esialgset taset ning parendustega kaasnevad demonteerimis- ja lammutustööde kulud kajastatakse aruandeperioodi kuludes.

(4) Põhivarasid kajastatakse bilansis soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(5) Põhivara amortisatsiooni arvestatakse iga kuu lineaarsel meetodil alates vara kasutuselevõtmise kuust ning lõpetatakse vara täielikul amortiseerumisel või kasutusest eemaldamise kuule eelneval kuul. Amortisatsioonimäär kinnitatakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(6) Ettepaneku amortisatsioonimäära kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes heast raamatupidamise tavast ja vara kasulikust elueast.

(7) Amortisatsioonimäärad aastas materiaalsetele põhivaradele on järgmised

1) hooned ja ehitised 2% - 5%

2) rajatised 2,5% - 10%

3) masinad ja seadmed 4 % - 20 %

4) inventar 10% - 50 %

5) arvutustehnika 33 % - 50 %

(8) Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

(9) Aastainventuuri läbiviimisel hindab inventeerimise ja mahakandmise komisjon vara järelejäänud kasulikku eluiga ja kui ilmneb, et see on oluliselt erinev esialgu hinnatust, teeb ettepaneku amortisatsiooniperioodi muutmiseks. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(10) Inventeerimise ja mahakandmise komisjoni koostatud akt esitatakse raamatupidamisele vastavate muudatuste tegemiseks.

(11) Põhivara väärtuse languse korral (osaline või täielik demonteerimine, lammutamine, hävimine, kahjustamine, kadumine) viiakse läbi allahindlus. Varade allahindlust kajastatakse koos amortisatsiooniga. Allahindlusakti kinnitab vallavanem.

(12) Materiaalse põhivara ümberhindamisel õiglasele väärtusele lähtutakse üldeeskirja § 45. Põhivara ümberhindlusena võetakse olenemata tähtajast arvele peremehetuks tunnistatud vara ja maakatastrisse kantud maad, mida ei ole ükski avaliku sektori üksus varem bilansis arvele võtnud. Maa võetakse arvele maa maksustamishinna järgi.

(13) Materiaalne põhivara võetakse arvele põhivara arvelevõtmise akti alusel. Uusehitused ja põhivara rekonstrueerimised võetakse arvele soetusmaksumuses.

(14) Kogumina võib põhivara arvele võtta ainult juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutusega terviku ja kogumi soetusmaksumus kokku on 2 000 eurot või rohkem (ilma käibemaksuta). Kui ühe ja sama vara komponentidel on erinevad kasutusead, võetakse komponendid raamatupidamises arvele eraldi varadena (komponentide summaarne soetusmaksumus peab olema 2 000 eurot või rohkem ilma käibemaksuta). Põhivara kogumina arvelevõtmine on põhjendatud ka siis, kui vastasel korral kantaks kuludesse oluliselt suur summa. Finantsarvestuses tähendab põhivara arvestus kulude võimalikult õiglast ajatamist aruandeperioodidele.

(15) Põhivara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Nõo valla vallavara valitsemise korras sätestatud korras.

1) Hallatavate asutuste vahel põhivara müüki ei toimu. Hallatavate asutuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum. Saaja võtab arvele üle antud põhivara soetusmaksumuse ja kulumi.

2) Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 3810 - 3813.

3) Riigi, avalik-õiguslik juriidiliste isikute ja kohaliku omavalitsuste vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse kui põhivara mitterahalist sihtfinantseerimist põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Riigi, kohalike omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta võõrandamist kajastatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas. Tasuta võõrandamisel teistele juriidilistele isikutele kajastatakse põhivara jääkväärtus kuluna.

4) Põhivara tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui rendile andmist (RTJ 9). Kui vara anti tasuta kasutusse perioodiks, mis ületab 75% vara järelejäänud kasulikust elueast, loetakse tehing oma sisult kapitalirendiks, mille puhul võtab vara arvele rentnik. Vara tasuta kasutusse andja kajastab sel juhul vara jääkväärtuses antud mitterahalist sihtfinantseerimist, kannab vara põhivara nimekirjast välja (kajastab vara müügina) ja peab selle üle edaspidi arvestust bilansiväliselt. Saaja võtab arvele vara ja sihtfinantseerimise. Maad kui piiramatu kasutuseaga vara üle ei anta ning seda kajastab vara omanik, tehes vastava märkuse põhivara registrisse. Riigi, kohaliku omavalitsuste ja muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute vahelist põhivara tasuta kasutusse andmist, mida kajastatakse kapitalirendina, arvestatakse mittesihtotstarbelise finantseerimisena põhivara jääkmaksumusega võrdses summas.

5) Vara müümisel või üleandmisel jälgitakse, et müüdava objektiga lahutamatult seotud varaobjektid oleksid lülitatud müügitehingusse.

(16) Kasutamiskõlbmatuks muutunud põhivara mahakandmine toimub mahakandmisaktide alusel, kus on märgitud põhivara nimetus, inventarinumber, soetamise aeg, soetusmaksumus, kulum, mahakandmise aeg ja põhjus. Mahakandmise teostab vallavanema käskkirjaga moodustatud komisjon, kuhu kohustusliku liikmetena kuulub mahakantava põhivara eest materiaalselt vastutav isik. Eraldi komisjoni mittemoodustamisel teostab mahakandmise inventeerimise ja mahakandmise komisjon koos lisaliikmena materiaalselt vastutava isikuga. Põhivara mahakandmiseks krediteeritakse põhivara kontot ja debiteeritakse kulumi kontot. Juhul, kui põhivara muutub kasutamiskõlbmatuks enne kui kogu mahakirjendamisele kuuluv summa on kuludesse kantud, tekib kahjum põhivara likvideerimisest.

(1) Immateriaalse põhivarana kajastatakse füüsilise substantsita vara kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja soetusmaksumusega alates 2 000 eurost (ilma käibemaksuta).

(2) Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

(3) Määratud kasuliku elueaga immateriaalsete põhivarade amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit, igale objektile määratakse eraldi amortisatsioonimäär sõltuvalt selle kasulikust tööeast.

(4) Amortisatsioonimäärad aastas immateriaalse põhivara gruppidele on 5 % - 50% alljärgnevad

tarkvara, patendid, litsentsid ja muu 33 %

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina, kui

1) vallavalitsus on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse raamatupidamises vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendavaks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks.

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul.

2) vallavalitsus on rendileandja. Kapitalirendi alusel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises nõudena kapitalirenti tehtud netoinvesteeringu summas. Rentnikult saadavad rendimaksed jagatakse kapitalirendinõude põhiosa tagasimakseteks ja intressituluks.

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse raamatupidamises tavakorras, analoogselt muu põhivaraga. Kasutusrendimaksed kajastatakse tuluna rendiperioodi jooksul.

1) Valitseva mõju (kontrolli) all olevateks üksusteks loetakse sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, milles Nõo vald omab mõjuvõimu määrata finants- ja tegevuspoliitikat. Valitseva mõju korral omab vald üldreeglina üle 50% hääleõigusest vastava üksuse nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis. Valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud peavad olema asutatud Nõo valla poolt ning nende nõukogude liikmed määrab Nõo Vallavalitsus. Valitseva ja olulise mõju määramisel mitte-äriühingutes lähtutakse ka asjaolust, millisele raamatupidamiskohustuslasele lähevad üle mitte-äriühingu varad selle likvideerimisel.

2) Olulise mõju all olevaks loetakse üksusi, mille nõukogus või muus kõrgemas juhtorganis omab Nõo vald 20% kuni 50% hääleõigust ja osaleb finants- ja tegevuspoliitika üle otsustamisel.

3) Valla bilansis kajastatakse kapitaliosaluse meetodil neid osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes, mille üle vallal on valitsev mõju ning neid osalusi äriühingutes, mille üle vallal on valitsev või oluline mõju.

(1) Bilansiväliselt arvestatakse väheväärtuslikku vara, mille soetusmaksumus on 200 kuni 1999,99 eurot (ilma käibemaksuta) ja mille kasutamisiga on üle ühe aasta.

(2) Väheväärtuslik vara kantakse kulusse soetamise hetkel.

(3) Raamatupidamises peetakse arvestust bilansiväliselt hallatavate asutuste ja vastutavate isikute lõikes.

(4) Väheväärtusliku vara müük, tasuta üleandmine ja mahakandmine toimub Nõo valla vallavara valitsemise korras sätestatud korras.

(1) Igapäevaselt võrreldakse raha tegelikku jääki raamatupidamiskontodel kajastatuga.

(2) Iga kuu lõpus kontrollitakse analüütiliste allregistrite saldosid ja võrreldakse neid pearaamatu konto jääkidega.

(3) Kord kvartalis tehakse maksunõuete ja -kohustuste võrdlus Maksu- ja Tolliametiga. Erinevuste korral tehakse paranduskanded. Paranduskanded dokumenteeritakse.

(4) Iga kvartali lõpu seisuga võrreldakse avaliku sektori tehingupartneritega omavahelisi saldosid e-posti teel.

(5) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi vallavalitsuse ja hallatavate asutuste kõigi oluliste varade ja kohustuste põhjalik inventuur (aastainventuur). Aastainventuuride hajutamiseks korraldatakse neid kuni kaks kuud enne aruandeaasta lõppu.

(6) Inventeeritavate varade ja kohustuste hulka kuuluvad

1) materiaalne ja immateriaalne põhivara;

2) varud;

3) nõuete ja ettemaksude analüütilised nimekirjad ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmine;

4) kohustused ja saadud ettemaksud;

5) sularahakassa;

6) pangakontode saldode võrdlus;

7) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheline saldode võrdlemine;

8) bilansivälised varad;

9) muud varad.

(7) Aastainventuuri läbiviimist tõendavaks dokumentatsiooniks on saldokinnituskirjad, pangakonto väljavõtted, inventeerimise aktid või muud dokumendid, mis tõendavad vara või kohustuse kajastamise korrektsust.

(8) Inventuurid lõpetatakse tähtaegadel, mis võimaldavad aastaaruande koostamist nõutud tähtpäevaks.

(9) Vallavanem määrab käskkirjaga vallavalitsuse varude ja varade aastainventuuri läbiviijad ning annab juhised aastainventuuride läbiviimiseks hallatavates asutustes. Inventeerimise ja mahakandmise komisjonid peavad koosnema vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritavate varade eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventeerimise ja mahakandmise komisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri läbiviimist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka varade eest vastutav isik.

(10) Sularahakassa ootamatut kontrolli viiakse läbi vähemalt kord aastas.

(11) Vastutava isiku vahetumisel, loodusõnnetuse, vara varguse, või muudel puhkudel võib läbi viia erakorralise inventuuri.

(1) Kassa inventuuri viib läbi vallavalitsuse töötajatest moodustatud komisjon.

(2) Inventuuri tulemuste kohta koostatakse dokument, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid

1) inventuuri läbiviimise kuupäev;

2) komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;

3) sularaha jääk numbrite ja sõnadega, kas ja kui suur oli erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;

4) komisjoni liikmete allkirjad.

(3) Pangakontode kontrollimisel võrreldakse igapäevaselt pangaväljavõtete ja pangakontode saldode vastavust. Kontrolli teostamine vormistatakse pangaväljavõttel vastava märkega ja allkirja lisamisega.

(4) Nõuete ja tehtud ettemaksete inventeerimisel viiakse läbi

1) nõuete periodiseerimine, arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) nõuete laekumise tõenäosuse hindamine ja vajadusel allahindluse kajastamine. Võimalusel hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust;

3) välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

5) intressikandvate nõuete tekkepõhine intressiarvestus;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega.

(5) Kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel tehakse järgmised toimingud

1) kohustuste periodiseerimine arvestades tekkepõhisuse printsiipi;

2) välisvaluutas fikseeritud kohustuste (v.a ettemaksed) ümberhindlus bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel;

3) kohustuste klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks;

4) intressikandvate kohustuste tekkepõhine intressiarvestus;

5) maksukohustuste võrdlemine Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega;

6) saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamise andmetega;

7) eraldiste ja potentsiaalsete kohustuste hindamine ja arvelevõtmine.

(6) Nõuete ja kohustuste inventuuri tulemusel koostatakse võrdlusleht, milles kajastuvad alljärgnevad andmed ja rekvisiidid

1) andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;

2) saadetud saldoteatised

3) tagastatud saldoteatised;

4) erinevused vallavalitsuse raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;

5) inventuuri läbiviimise aeg, koht ja läbiviija allkiri.

(7) Võrdluslehte säilitatakse koos tagastatud saldoteatistega ja nende teatiste koopiatega, millele vastust ei saadud.

(8) Varude inventeerimisel järgitakse alljärgnevaid nõudeid

1) varud paigutatakse nii, et neid oleks võimalik loendada;

2) varude liikumine toimub inventeerimise ja mahakandmise komisjoni juuresolekul ja sellekohane dokumentatsioon hoitakse inventuuri ajal eraldi;

3) paberkandjal lugemislehtede korral ei kajastata ettetäidetud lugemislehtedel koguseid ega summasid, vaid need kannab komisjon lugemislehtedele ülelugemise käigus;

4) loetud ühikud või toodete grupid märgistatakse topeltlugemise vältimiseks;

5) erinevuste korral ja allahindluse vajaduse ilmnemisel koostatakse puudu- ja ülejääkide ning allahindluse akt(id);

6) dokumendid dateeritakse ja allkirjastatakse lugejate ja materiaalselt vastutava isiku poolt.

(9) Põhivara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kuid ettetäidetud inventeerimisnimestikes kajastatakse kogused ja maksumused ning andmed varade järelejäänud amortisatsiooniperioodi kohta. Lisaks tehakse inventuuri läbiviimisel järgmised toimingud

1) hinnatakse varade ümberhindluse teostamise vajadust;

2) inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ja kasutuses mitteolev vara ja hinnatakse selle võimalikku netorealiseerimismaksumust;

3) veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses;

4) inventeerimisnimestikes toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise ja allahindluse aktid ning ja ümberhindlust vajavate varade nimekiri.

(10) Bilansivälise vara inventuur viiakse läbi sarnaselt varude inventuurile, kajastades ettetäidetud inventeerimisnimestikes vara kogused ja maksumused.

(11) Pärast inventeerimisandmete võrdlust raamatupidamisega koostab komisjoni esimees varude ja varade inventuuri tulemuste lõppakti, millele lisatakse ka nimestikes toodud märkuste põhjal koostatud vara mahakandmise, allahindluse ja amortisatsiooniperioodi muutmise aktid ja seletuskirjad. Allkirjastatud aktide põhjal tehakse raamatupidamises vajadusel korrektuurid raamatupidamise andmetesse, leitud puudu- ja ülejäägid võetakse arvele.

(12) Raamatupidamises kantakse puudujäägid maha

1) kahju hüvitamisel süüdlase poolt;

2) süüdlase mitteavastamisel – Nõo valla vallavara valdamise korras sätestatud korras.

(13) Saldoandmikke esitavad avaliku sektori üksused võrdlevad iga kvartali lõpu seisuga omavahelisi saldosid. Maksude saldosid võrreldakse Maksu- ja Tolliameti väljavõtete ja teatistega ning nende kohta ei tehta täiendavaid võrdlusi. Saldoteatise saaja on kohustatud saldosid võrdlema ja esitajale vastama. Kui omavahelistes saldodes on erinevusi, selgitatakse need välja ja lepitakse parandamine omavahel kokku. Kui võrdlejad jäävad omavaheliste saldode suhtes erimeelsusele, teatatakse sellest rahandusministeeriumile. Rahandusministeeriumi pakutava lahenduse alusel vahe parandatakse.

Raamatupidamise algdokumente säilitatakse kasutamise perioodil kiirköitjates ja registraatorites raamatupidamises avariiulitel. Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kaks aastat. Seejärel arhiveeritakse dokumendid vastavalt Nõo Vallavalitsuse dokumentide loetelule.

Aruandeperioodi raamatupidamise dokumentide hoidmise eest vastutab finantsjuht. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest vastutab vallavanem. Dokumendid hoitakse kogu säilivuse aja jooksul arhiiviruumides.

(1) Raamatupidamise algdokumente säilitatakse 7 aastat, alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamise aruandeid ja muid dokumente, mis on vajalikud majandustehingute arusaadavaks kirjeldamiseks revideerimise käigus, säilitatakse 7 aastat, alates vastava majandusaasta lõpust.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente säilitatakse 7 aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4) Raamatupidamise sise-eeskirja säilitatakse 7 aastat pärast selle muutmist või asendamist.

(5) Raamatupidamisregistreid, mis on loodud elektrooniliselt, säilitatakse elektrooniliselt. Elektrooniliste andmete loetavus tagatakse kogu säilitusaja jooksul.

Struktuuritoetustest rahastatud projektide dokumentatsiooni säilitamine toimub eraldi projektinimelistes kaustades. Kaustad säilitatakse vallamaja arhiivis vastavalt projektis ettenähtud tähtajale. Perioodi 2004 – 2006 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat dokumentatsiooni säilitada kuni 31.12.2015. Perioodi 2007- 2013 struktuuritoetustest rahastatava projektiga seonduvat dokumentatsiooni säilitada kuni 31.12.2025. Kausta on koondatud projektiga seotud hankedokumendid, lepingud, projekti eelarve, nõupidamiste protokollid, kuu-, vahe-, lõpparuanded, tööajaarvestuse tabelid, kulude algdokumendid (koopiad), maksekorralduste koopiad, kirjavahetus jne. Kuludokumentide originaalid säilitatakse eraldi kaustas – tarnijate arved.

Kulu algdokumendi viseerivad

1) projekti juht, kinnitades, et kulu on abikõlbulik ja vastab projekti eelarvele;

2) vallavanem kinnitab algdokumendi;

3) vanemraamatupidaja koostab algdokumendil kirjendi, mis koosneb konto koodidest, tegevusalast ja projektitunnusest ning kinnitab kirjendi õigsuse oma allkirjaga.

Struktuurifondidest saadud sihtotstarbeliste toetuste kohta peetakse arvestust projektipõhiselt. Projekti tunnuseks on projekti number ja nimetus, mis on struktuurifondidest toetusele antud. Projekti number ja nimetus lisatakse kõigile antud projektiga seotud tehingutele raamatupidamisprogrammi dokumentide sisestamisel reale „projekt“. Sisestades pearaamatusse päringusse „projekt“ antud numbri, saame kõik selle projektiga seotud deebet ja kreedit kanded.

Perioodi 2014 - 2020 struktuuritoetuste rahastatava projektiga seonduvat dokumentatsiooni tuleb säilitada kuni 31.12.2032.

Raamatupidamise dokumentides on kasutatavad järgmised lühendid

1) D - deebet

2) K - kreedit

3) TP - tehingupartneri kood

4) TT - tegevusala

5) A - allikas

6) R - rahavoo kood

7) Art - artikkel

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 01. jaanuarist 2012.

(3) Määrus jõustub 18. oktoobril 2012.