Jõhvi Gümnaasiumi põhimäärus

(1) Jõhvi Gümnaasium (edaspidi kool) on Jõhvi Vallavalitsuse hallatava ametiasutusena tegutsev õppeasutus, mille põhieesmärk on võimaldada Jõhvi valla haldusterritooriumil alaliselt elavatele kooliealistele lastele põhi- ja üldkeskhariduse omandamist ning koolikohustuse täitmist.

(2) Kool asub aadressil Jõhvi linn, Hariduse 5, postiindeks 41534.

(3) Kooli peamine tegutsemise koht on Jõhvi linn, Hariduse 5 ja 5a hoonetes. Lisaks tegutseb kool Jõhvi linnas Jaama 34, Hariduse 7 ja Ülesõidu 1 hoonetes, kus toimub hariduslike erivajadustega õpilaste õpe.

(1) Kooli tegutsemise vormiks on põhikool ja gümnaasium ühtse asutusena, kusjuures põhikoolis võib õpe toimuda kas kõikides põhikooliklassides või üksnes mõnes järjestikuses gümnaasiumile eelnevas klassis.

(2) Põhikool on jagatud kooliastmeti

1) I kooliaste – 1.-3. klass;

2) II kooliaste – 4.-6. klass;

3) III kooliaste – 7.-9. klass.

(3) Gümnaasium on põhikoolile järgnev üldhariduskool, nominaalse õppeajaga kolm aastat.

(4) Koolis on avatud eraldi klassid, mis võimaldavad korraldada hariduslike erivajadustega: intellektipuudega, tundeelu- ja käitumishäiretega ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele õpet.

(5) Koolis kasutatakse õppetegevuses statsionaarset ja mittestatsionaarset õpet.

(6) Mittestatsionaarne õpe toimub Viru Vanglas.

(1) Kool on Jõhvi Vallavalitsuse eelarveline munitsipaalkool. Koolil on oma eelarve Jõhvi vallaeelarve osana.

(2) Kool on registreeritud riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(3) Koolil on oma sümboolika (lipp, vimpel jne) ning Jõhvi valla sümboolikaga pitsat.

(4) Kooli teeninduspiirkond on Jõhvi valla haldusterritoorium. Õpilasi teistest omavalitsustest võetakse vastu vabade kohtade olemasolul.

(5) Kooli laste vastuvõtul on eelistatud Jõhvi valla elanikeregistrisse kuuluvad lapsed. Gümnaasiumiastmesse vastuvõtt toimub koolipidaja poolt kehtestatud korra järgi olenemata õpilase elukohast.

(6) Õpilasele väljastatakse taotluse alusel koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.

(7) Kool juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses, teistes õigusaktides ning käesolevas põhimääruses sätestatust.

(8) Kooli põhitegevus on põhi- ning keskhariduse andmine, toetades õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning luues tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(1) Kooli kolmel esimesel kooliastmel on kasvatav ja hariv ülesanne, aidata kaasa ja toetada õpilase isiksuse arengut, milleks luuakse turvaline, toetav ja arendav õppekeskkond.

(2) Gümnaasiumiastme eesmärk on noore ettevalmistamine sotsiaalselt küpseks ja omi võimeid teadvustavaks isiksuseks, kes suudab iseseisvalt teha valikuid ja vastutada oma tegude eest. Kooli lõpetaja suudab jätkata oma edaspidist haridus- või eluteed.

(3) Kool soodustab oma materiaalse baasi kaudu spordi-, kultuuri- ning haridusalast tegevust ja elukestva õppe edendamist Jõhvi vallas.

(4) Õpilaste arendamiseks ja õppekava läbimise toetamiseks ning täiendamiseks korraldatakse koolis huviringide (stuudiote) tööd ning muud tegevust, mis ei ole õppekava osa.

(1) Õppetöö kooli statsionaarses osas toimub eesti keeles. Üksikutes mittestatsionaarse õppe klassides võib õppekeeleks olla ka muu keel.

(2) Loa muus keeles toimuvaks õppeks või kakskeelseks õppeks annab Vabariigi Valitsus vallavolikogu taotluse alusel. Sellise ettepaneku teeb vallavolikogule kooli arengukavast lähtudes gümnaasiumi hoolekogu.

(1) Kool loob koos Jõhvi Vallavalitsusega tingimused koolikohustuse täitmiseks ja kontrollib selle täitmist.

(2) Koolikohustust võib täita ka kodus õppides vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt kehtestatud korrale. Vanema taotletud koduõppe korralduse ja väljaspool gümnaasiumi toimuva õppe rahastab lapsevanem.

(1) Õppetöö toimub koolis õppekava alusel, mille koostamiselt on lähtutud riiklikest õppekavadest. Õppekava, millele on arvamuse andnud kooli hoolekogu, õpilasesindus ja õppenõukogu, kehtestab direktor.

(2) Kooli õppekavade täitmise tagamiseks kasutatakse hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistris olevaid õpikuid, tööraamatuid ja töövihikuid. Valiku teeb kool. Kui gümnaasiumis õpetatavate valikainete õpikud, töövihikud ja tööraamatud nimetatud registrist puuduvad, kinnitab kooli õppekavale vastavate õppevahendite loetelu kooli direktor.

(3) Kooli õppeaasta algab 1. septembril ja lõppeb järgmise aasta 31.augustil.

(4) Õppeaasta on jagatud õppeveeranditeks ja koolivaheaegadeks. Õppeveerandites on vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 õppepäeva.

(5) Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister oma määrusega. Jõhvi Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad.

(6) Direktor kehtestab kooli päevakava. Päevakava kajastab õppepäeva, õppetegevuste ning õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmades, ringides jms korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust.

(7) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(8) Õpilase nädalakoormus õppeaineti määratakse kooli päevakavaga, kusjuures nädalakoormus ei tohi ületada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses määratud suurimat lubatud koormust.

(9) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(10) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse päevakavas, mille kinnitab kooli direktor.

(11) Koolis kasutatakse klassitunnistust ja õpinguraamatut, samuti õppeinfosüsteemi E-kool, mille kaudu kool teavitab õpilast ja lapsevanemat (eeskostjat, hooldajat) õpiedukusest ja käitumisest õppeveerandi, poolaasta ja õppeaasta lõpul.

(12) Klassitunnistuse ja õpinguraamatu vormi kinnitab kooli õppenõukogu.

(13) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid.

(14) Gümnaasiumi lõpueksamid on riigieksamid ja koolieksamid.

(15) Põhikooli lõpueksamid on ühtsete ülesannetega ja kooli poolt kinnitatud materjalidega koolieksamid. Põhikooli lõpetamise tingimused sätestatakse põhikooli riiklikus õppekavas ja lihtsustatud riiklikus õppekavas ning gümnaasiumi lõpetamise tingimused sätestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas

(1) Koolil on õigus kehtestada vastuvõtutingimusi gümnaasiumiastme klasside komplekteerimiseks, mis on heaks kiidetud kooli hoolekogus ja kinnitatud Jõhvi Vallavalitsuse poolt.

(2) Kooli vastuvõtu tingimusi ja korda ei tohi muuta teadmiste ja oskuste hindamise korra ja vastuvõtu tingimuste osas 1. märtsist järgmise õppeaasta alguseni, välja arvatud juhul, kui muutmine on vajalik vastuvõtu tingimuste ja korra seadusega või selle alusel antud määrusega kooskõlla viimiseks.

(1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, luues vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis

1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;

2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele;

3) klasse põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;

4) klasse põhiharidust omandavatele toimetulekuõppel olevatele õpilastele;

5) klasse põhiharidust omandavatele õpilastele, kellel nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele;

6) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele.

(2) Jõhvi vallavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada koolis vastavalt vajadusele hariduslike erivajadustega õpilaste klasse mida käesolevas põhimääruses ei ole sätestatud.

(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste klassid moodustab direktor Jõhvi Vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul.

(1) Direktor võib Jõhvi Vallavalitsuse nõusolekul vastavalt vajadusele moodustada koolis pikapäevarühmi.

(2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega.

Kooli õppekavaväline tegevus on

1) tasuta ja tasuliste ringide ja kursuste korraldamine;

2) õppe-eesmärkide saavutamist toetavate lisamaterjalide vahendamine, ürituste ja väljasõitude korraldamine;

3) majutus- ja toitlustusteenuste osutamine, sh laagritele ja õpilasekskursioonidele;

4) muude ürituste (konverentsid, teabepäevad) korraldamine;

5) ruumide rentimine asutustele, organisatsioonidele või üksikisikutele.

(1) Õppekavavälise tegevuse kulude katmise (v.a pikapäevarühm) korraldab kooli direktor.

(2) Kool võib õppekavavälise tegevuse kulude katmiseks küsida kaasrahastamist eelkõige järgmistel juhtudel

1) huvitegevuses kasutatavad ühekordsed vahendid ja riided;

2) klassiekskursioonid jms;

3) osaleja õppekavavälise tegevusega seotud muud otsesed kulud.

(1) Kooli hoolekogu koosseisu kuuluvad üks Jõhvi Vallavolikogu, kaks õppenõukogu (üks põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajate esindaja), vanemate (nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiõpilaste vanemate esindajad), vilistlaste, üks õpilaste ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad (sh Jõhvi Vallavalitsuse esindaja), kusjuures vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad moodustavad enamuse hoolekogu koosseisust.

(2) Jõhvi Vallavolikogu valib peale iga kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi hoolekogu esindaja oma liikmete hulgast ning edastab valitu andmed kooli direktorile.

(3) Õppenõukogu valib oma esindajad ning esitab valitud õpetajate andmed kirjalikult direktorile kümne päeva jooksul peale valimise toimumist. Õpetajate esindajate volitused kestavad kolm aastat alates hoolekogu kinnitamisest või kuni hoolekogust väljaastumiseni.

(4) Vanemate esindajad valitakse lastevanemate üldkoosolekul ning valitu andmed edastatakse kooli direktorile üldkoosoleku protokolli kaudu. Vanemate esindajate volitused kestavad kolm aastat alates hoolekogu kinnitamisest või kuni hoolekogust väljaastumiseni.

(5) Vilistlaste esindajad esitatakse vilistlaste nõukogu poolt ning nende volitused kestavad kolm aastat alates hoolekogu kinnitamisest või kuni hoolekogust väljaastumiseni.

(6) Õpilaste esindaja valib kooli õpilasesindus ning edastab esindaja andmed kooli direktorile. Õpilaste esindaja volitused kestavad kuni kolm aastat alates hoolekogu kinnitamisest või kuni hoolekogust väljaastumiseni.

(7) Vastavalt esitatud ettepanekutele esindajate suhtes teeb direktori ettepaneku kooli hoolekogu koosseisu kinnitamiseks Jõhvi Vallavalitsusele. Vallavalitsus kinnitab korraldusega kooli hoolekogu, nimetades samas korralduses ka Jõhvi Vallavalitsuse esindaja. Hoolekogu koosseis kinnitatakse kolmeks aastaks.

(8) Hoolekogu töösse võib kaasata arutatavate küsimuste analüüsimiseks ja eksperthinnangute andmiseks vastava ala asjatundjaid ning ekspertorganisatsioone. Nende osalemise koosolekul otsustab hoolekogu esimees või tema äraolekul aseesimees.

(9) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe. Valimiste kohta koostatakse protokoll.

(1) Hoolekogu töövormiks on koosolek.

(2) Hoolekogu koosolekud toimuvad mitte harvem kui üks kord nelja kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(3) Hoolekogu erakorralise koosoleku võib kokku kutsuda vähemalt kolme hoolekogu liikme, kooli direktori või Jõhvi Vallavalitsuse ettepanekul.

(4) Erakorralise ja korralise koosoleku toimumisest ja päevakavast informeeritakse kõiki liikmeid vähemalt üks nädal enne koosoleku toimumist. Teade hoolekogu koosoleku toimumisest saadetakse hoolekogu liikme poolt näidatud elektronposti aadressile.

(5) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul on esindatud kaks kolmandikku hoolekogu liikmetest, sealhulgas hoolekogu esimees või aseesimees.

(6) Hoolekogu koosolekutest võtab osa kooli direktor. Hoolekogu koosolekutest võivad osa võtta riiklikku järelevalvet teostavad ametiisikud, Jõhvi Vallavalitsuse haridusküsimustega tegelev ametiisik ja teised isikud hoolekogu esimehe või tema äraolekul aseesimehe loal või kutsel.

(7) Hoolekogu koosolekutel arutamisele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning asjakohaste materjalide eelnevat tutvustamist hoolekogu liikmetele korraldab hoolekogu esimees.

(8) Otsuste vastuvõtmisel ja soovituste andmisel taotleb hoolekogu võimalikult kõigi liikmete nõusolekut. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte ühtlasel jagunemisel on otsustavaks hoolekogu esimehe hääl, tema äraolekul aseesimehe hääl.

(9) Hoolekogu poolt vastuvõetud otsused vormistatakse kirjalikult ning neile kirjutab alla hoolekogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(10) Hoolekogu koosolekud protokollitakse ning protokollid koos muude hoolekogu töösse puutuvate materjalidega säilitatakse koolis ühistel alustel muude kooli dokumentidega. Protokollid tehakse kättesaadavaks kooli koduleheküljel.

(1) Õpilaste õigused tulenevad õigusaktidest ja käesolevast põhimäärusest.

(2) Õpilastel on õigus

1) saada õppekavas ettenähtud haridustaseme omandamiseks õpetust;

2) valida õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalõppekava järgi haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;

3) valida koolis õpilasesindus, samuti moodustada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlusega;

4) osaleda valitud õpilasesinduse kaudu koolielu probleemide lahendamises, gümnaasiumiastme õpilastel olla valitud kooli hoolekogusse;

5) kasutada klassivälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid vastavuses kooli töökorralduse reeglite ja kooli kodukorraga;

6) saada õppekavas ettenähtud haridustaseme omandamiseks täiendavat abi ja konsultatsioone lähtuvalt kinnitatud päevakavast;

7) saada õpiabi vastavalt oma erivajadustele lähtuvalt kinnitatud päevakavast;

8) saada sõidu- ja muid soodustusi ja Jõhvi Vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

9) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

10) kaitsele hädaolukorras;

11) pöörduda oma õiguste kaitseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseametniku või -organisatsiooni ning hoolekogu poole.

(3) Õpilasel on õigus kooli õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametisiku poole, mille kohta avaldatakse kontaktandmed õpilastele nähtavas kohas.

(4) Kool tagab õpilasele koolis viibimise ajal tema tervise kaitse ja koostab tervisekaitseeeskirja ja -normide kohase päevakava.

(1) Õpilane on kohustatud

1) täitma kooli kodukorda, mis on avalikustatud kodulehel ja koolis õpilastele nähtavas kohas;

2) osalema õppetöös, täitma õpiülesandeid ja osalema temale gümnaasiumi päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

3) õppima vastavalt oma võimetele, arendama end ning täiendama oma oskusi;

4) osalema arenguvestlustel;

5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse;

6) hoidma kooli vara.

(2) Õpilase poolt koolile tekitatud ainelise kahju hüvitab õpilane või teevad seda vanemad õigusaktidega sätestatud korras.

(1) Õpilaskonnal (kooli õpilased) on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda koolisisestes suhetes ning suhetes rahvuslike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

(2) Õpilasesindus on õpilaste õigus kooskõlas seadusega iseseisvalt otsustada ja korraldada õpilaselu küsimusi, lähtudes õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(3) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille kiidab heaks kooli hoolekogu ning kinnitab direktor.

(1) Esimese õpilasesinduse valimiseks kutsub kooli direktor kokku kooli õpilaste üldkoosoleku. Koosoleku käik protokollitakse ning osalejad märgitakse nimeliselt registreerimislehtedel.

(2) Üldkoosoleku läbiviimiseks kaasab direktor koolitöötajaid.

(3) Esmalt otsustatakse õpilasesinduse arvuline koosseis ning seejärel valitakse õpilasesinduse liikmed.

(4) Igal õpilasel on õigus teha ettepanek õpilasesinduse liikmete ja arvu suhtes

(5) Hääletustulemused tehakse kindlaks lihthäälteenamusega.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond õpilasesinduse koordineerimisel ning edastab põhimääruse projekti kogu õpilaskonnale tutvumiseks klasside kaupa.

(2) Klassid tutvuvad põhimääruse projektiga ning teevad vajadusel põhjendatud ettepanekuid kahe nädala jooksul alates põhimääruse projekti saamisest selle muutmiseks või täiendamiseks kirjalikult õpilasesindusele. Vajadusel suheldakse põhimäärusesse ettepanekute tegijatega vahetult, mõlemaid pooli rahuldava tulemuse saamiseks.

(3) Põhimääruse heakskiitmine toimub klasside kaupa ning klassijuhatajad abistavad vajadusel klasside õpilaskondi.

(4) Hääletustulemused klassiti tehakse kindlaks lihthäälteenamusega ning hääletustulemused edastatakse kirjalikult õpilasesindusele

(5) Kui põhimääruse projekt ei leia poolehoidu vaatab õpilasesindus projekti uuesti läbi ning uue redaktsiooni menetlemine toimub käesolevas paragrahvis ettenähtud korras.

(1) Õpilase vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta, samuti omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.

(2) Õpilase vanematel on õigus kooli õppenõukogu otsusega mittenõustumise, samuti õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral pöörduda kooli hoolekogu ja kooli üle riiklikku järelevalvet teostava ametisiku poole, mille kohta avaldatakse kontaktandmed õpilastele nähtavas kohas.

(3) Kooli direktor kutsub kokku statsionaarses õppes õppivate õpilaste vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Statsionaarse õppe puhul on direktor vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema koostööd kooliga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

(1) Kooli juhib direktor, kes kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss, mille kuulutab välja ja mille läbiviimise korra kehtestab Jõhvi Vallavalitsus.

(3) Direktor on kooli seaduslik esindaja. Direktoril on õigus teha kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, milles see on vajalik tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.

(4) Direktorit asendab tema äraolekul direktori ettepanekul vallavanema käskkirjaga kinnitatud asendaja. Juhul, kui direktoril ei ole võimalik asendaja suhtes ettepanekut teha, otsustab asendaja vallavanem.

Direktori ülesanne on

1) tagada kooli tulemuslik töö ning kodukord,

2) juhtida kooli õppe- ja kasvatustegevust ning majandus- ja finantstegevust koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega;

3) teha ettepanekuid koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks Jõhvi Vallavalitsusele.

4) täita seadustes, kooli põhimääruses ja ametijuhendist tulenevaid ülesandeid.

(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab Jõhvi Vallavalitsus korraldusega direktori ettepanekul ning tuginedes haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisule.

(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud ning neid muudab ja ütleb üles kooli direktor.

(1) Koolitöötaja õigused ja kohustused määratakse käesolevas põhimääruses, kooli töökorralduse reeglites, töölepingus ja ametijuhendis.

(2) Koolitöötajal on õigus

1) saada teavet kooli põhimääruse, õppekava, töökorralduse reeglite, kodukorra ja muude kooli dokumentide kohta;

2) saada erialast täiendusõpet, sh pedagoogil pedagoogilist täiendusõpet vastavalt seadusele ja kooli arengukavas sätestatule;

3) töötada tervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimustele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume ja rajatisi, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada kooli direktorile ettepanekuid töö- ja õppekorralduse parandamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Koolitöötajad on kohustatud

1) korraldama ja tegema lähtuvalt oma otsesest ametikoha eesmärgist ja ülesannetest õppe- ja kasvatustööga (pedagoogid) ning tagama kooli häireteta töö ja hoidma korras kooli vara;

2) osalema kooli arendamises;

3) kaasa aitama õpilase arengut toetava õppekeskkonna loomises;

4) täitma õigusaktidest tulenevaid ülesandeid ja kohustusi.

(2) Pedagoogide ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö tugineb õpilaste ning pedagoogide vastastikusele lugupidamisele ja teineteisemõistmisele ning koostööle koduga.

(1) Kooli vara moodustavad talle Jõhvi Vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Jõhvi Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale.

(3) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

(1) Kooli asjaajamine toimub direktori käskkirjaga kehtestatud korras.

(2) Kooli tegevuse käigus loodud või saadud dokumentide liigitamiseks ja neile säilitustähtaja määramiseks kehtestab direktor dokumentide loetelu.

(1) Kooli põhimääruse ja selle muudatused kinnitab Jõhvi Vallavolikogu.

(2) Direktor esitab kooli põhimääruse ja selle muudatused enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Jõhvi Vallavolikogu 15. märtsi 2007 määrus nr 67 “Jõhvi Gümnaasiumi põhimäärus” tunnistatakse kehtetuks.

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2011.