Rakke Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri

(1) Rakke Vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskiri määrab kindlaks raamatupidamise ja aruandluse korraldamise põhinõuded raamatupidamisele.

(2) Sise-eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast, raamatupidamise seadusest (edaspidi RT), Riigi raamatupidamise üldeeskirjast, Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ) ja kehtivatest õigusaktidest arvestades muudatusi.

(3) Rakke Vallavalitsuse raamatupidamisel on õigus ja kohustus pidada iseseisvalt oma raamatupidamise arvestust lähtudes käesolevast eeskirjast.

(4) Raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse ja täiendatakse pearaamatupidaja ettepanekul vallavalitsusega kooskõlastatult töö ümberkorraldamisel, lähtuvalt Eesti Vabariigi Raamatupidamistoimkonna poolt väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning üldeeskirja muudatustest või muudel põhjustel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, millist osa, punkti või lõiku on parandatud või täiendatud ja muudatus lisada sise-eeskirjale.

(5) Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Majandusaastaks on eelarveaasta. Majandusaasta algab 01.01. ja lõppeb 31.12.

(1) Rakke Vallavalitsus on riigiraamatupidamiskohustuslane koos tema koosseisus oleva Rakke Valla Kommunaalasutuse ja Rakke valla hallatavate asutustega.

(2) Rakke valla raamatupidamist peetakse tsentraliseeritult. Raamatupidamist korraldatakse vallavalitsuse ja Rakke Valla Kommunaalasutuse koosseisus olevate raamatupidamistöötajatega.

(3) Finantsmajandusliku tegevuse eest vastutab vallavanem. Raamatupidamist korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis.

(4) Vallavalitsuses esimese allkirja õigusega isikuks on vallavanem ja teise allkirja õigusega on pearaamatupidaja ja raamatupidaja.

(5) Raamatupidamisarvestus peab olema korraldatud nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine asutuse eelarve täitmise ja majandusliku tegevuse ning rahavoogude kohta.

(6) Raamatupidamise arvestust peetakse kahekordse kirjendamise põhimõttel tekkepõhiselt üldeeskirjaga kehtestatud kontoplaani alusel.

(7) Raamatupidamiskohuslane on kohustatud tagama, et kõik varad, kohustused, tulud ja kulud kajastuvad raamatupidamisaruannetes ainult üks kord.

(8) Vallavalitsuse raamatupidamises on kasutusel raamatupidamisprogramm Pmen. Pmen on integreeritud tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid (eelarve, kassa/pank, arveldused, palgaarvestus, põhivahendid, pearaamat). Kasutusel on kõik standardkomplekti kuuluvad programmid.

(9) Eelarve täitmise aruande, pearaamatu ja kõikide kuuaruannete väljatrükke tehakse igakuuliselt. Väljatrükkimise kuupäeva kindlaks ei määrata.

(10) Analüütilist arvestust kontode lõikes peetakse iga programmi alalõikes eraldi ja pearaamatusse imporditakse andmed alamprogrammidest.

(11) Bilansikontode saldod ja tulemiaruanded trükitakse välja vastavalt raamatupidamise üldeeskirja § 8 punktides 1 - 4 kehtestatud perioodidele.

(12) Majandustehingute teostamise õigsust (kogused, hinnad), seaduspärasust, vajalikkust ja kõigi kulude eelarve piiridesse jäämist kontrollib ja selle eest vastutab raamatupidaja

1) dokumendi vastavust RS kehtestatud nõuetele;

2) tehingu kooskõla lähtuvalt eelarvest;

3) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsust;

4) maksetähtpäeva;

5) tekkepõhine periood;

6) kas antud kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;

7) kas tehing on kinnitatud asutuse juhi poolt.

(13) Vastavalt riigieelarveseadusele koostatakse eelarve ja jälgitakse selle täitmist eelarveklassifikaatorite lõikes.

(1) Raamatupidamine on kohustatud kõiki majandustehinguid dokumenteerima ning kirjendama raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine.

(2) Raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingut tõendav algdokument või algdokumentide alusel koostatud koonddokument.

Raamatupidamiskirjend peab sisaldama järgmiseid andmeid

1) majandustehingu kuupäeva;

2) raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;

3) debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;

4) majandustehingu lühikirjeldus;

5) algdokumendi nimetus ja number.

Vallavalitsuse raamatupidamises tehakse algdokumendile kirjend infosüsteemi sisestamise lihtsustamiseks, milles märgitakse debiteeritavad ja krediteeritavad kontod, kuluartikkel ning kuluobjekt. Kuna raamatupidamisprogramm võimaldab iga päeva kohta teha kannete väljatrükid, kus kajastuvad kõik majandustehingud RS § 6 punkt 5 esitatud nõuetele, on algdokumendile märgitav kirjend informatiivse iseloomuga ega ole kohustuslik.

(3) Raamatupidamisregistrid on andmekogumid, mis sisaldavad informatsiooni kontodel kajastatud raamatupidamiskirjendite ja saldode kohta, samuti andmekogumid, mis sisaldavad raamatupidamiskirjendite aluseks olevat üksikasjalikku informatsiooni. Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse kronoloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites. Raamatupidamisregister vormistatakse kronoloogilises järjekorras ja kontode kaupa. Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Raamatupidamisregistreid võib vormistada käsitsi kirjutatud või trükitud dokumendina ning kirjalikku taasesitamist võimaldaval infokandjal, kui on tagatud sellel säilitatava info autentsus.

(4) Algdokument

Arvestamisel kasutatakse alljärgnevaid dokumente

1) arved (ostuarved, müügiarved);

2) saatelehed, üleandmis- ja vastuvõtuaktid;

3) sularaha kviitungid, tšekid;

4) kassa sissetuleku ja väljamineku orderid;

5) avansi- ja töölähetusaruanded;

6) palgadokumendid (palgalehed);

7) pangakonto väljavõtted;

8) ümberhindlus- ja mahakandmisaktid (põhivara, väheväärtuslik inventar);

9) lepingud;

10) raamatupidamisõiendid;

11) inventuurilehed;

12) avaldused.

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav kirjalik tõend, millel peavad olema järgmised andmed (RS § 7)

1) dokumendi nimetus ja number;

2) koostamise kuupäev;

3) tehingu majanduslik sisu;

4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa);

5) tehingu osapoolte nimed;

6) tehingu osapoolte aadressid;

7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist.

Elektroonsel kujul säilitavaid algdokumente peab olema võimalik kirjalikult taasesitada.

Aruande koostamisel tehtavate reguleerimiskannete algdokumendiks on raamatupidamises koostatud raamatupidamisõiendid.

Kõik kuludokumendid peavad olema kontrollitud ning allkirjastatud volitatud isiku ja/või vallavanema poolt.

Allasutuses on kulusid tegema volitatud isikuks asutuse juht.

Volitatud isik vastutab, et

1) dokument kajastab majandustehingut õigesti;

2) dokumendil kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele;

3) tehing on seaduspärane ja vajalik;

4) tehing on kooskõlas eelarvega;

5) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele;

6) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist;

7) dokument jõuaks raamatupidamisse õigeaegselt ja sellele oleks märgitud selgitused, milleks kulu tehti, kui see ei kajastu dokumendi sisust.

(5) Parandused

Raamatupidamise alg- ja koonddokumentidel olevat informatsiooni ning raamatupidamiskirjendeid ei ole lubatud kustutada. Ebakorrektne raamatupidamiskirjend parandatakse paranduskirjendiga koos raamatupidaja kinnitusallkirjaga. Raha liikumist tõendavate dokumentide parandamine on keelatud.

(6) Dokumendikäive vallavalitsuses Dokumendi nimetus Esitamise aeg Dokumendi eest vastutav isik Tarnijate arved, sularahaarved Kohe pärast arve saabumist ja kinnitamist Allasutuse juht või kirjalikult määratud isik Töölähetuse aruanne Viie tööpäeva jooksul lähetusest saabumise päevast Lähetatu Majanduskulu aruanne Hiljemalt järgmise kuu 1. tööpäeval Aruandev isik Otsused, käskkirjad, korraldused palkade, lisatasude, preemiate, puhkuste kohta Väljaandmise päeval Vallasekretär, Allasutuse juht Töövõimetuslehed Esimesel tööle tuleku päeval Töötaja Tööaja arvestuse tabelid Koolide tööaja arvestuse tabelid Kuu 25. kuupäevaks Hiljemalt kuu viimasel tööpäeval Allasutuse juht, Vallasekretär Haridusasutuse juht Puhkuse ajakava 31. jaanuar Vallasekretär, Allasutuse juht Puhkuseavaldus Vähemalt 2 nädalat enne puhkuse ajakava muutmist Allasutuse juht Rahalised lepingud Koheselt pärast lepingu allkirjastamist Vallavanem, Allasutuse juht Ametiautode sõidukuluaruanne Järgneva kuu esimesel tööpäeval Ametiauto kasutaja Isikliku sõiduauto töö- ja ametisõitudeks kasutamise aruanne Järgneva kuu esimesel tööpäeval Auto kasutaja

Raamatupidamine juhindub üldeeskirja § 6 (arvestades muudatusi) kinnitatud kontoplaanist.

Kontoplaan koosneb järgmistest koodidest

1) kontode koodid

2) tehingupartnerite koodid

3) tegevusalade koodid

4) allikate koodid

5) rahavoo koodid

Valitud kontole lisatakse tehingupartneri, tegevusala, allika või rahavoo kood, kui kontol on vastavas veerus märge “nõutav”.

1) D - deebetkonto

2) K - kreeditkonto

3) TP - tehingupartneri kood

4) TT - tegevusala

5) A - allikas

6) R - rahavoo kood

7) Mk - maksekorraldus

8) AA - avansiaruanne

9) AK - akt

10) Pl - palgaleht

11) Art - artikkel

12) M/o - memoriaalorder

(1) Kassaoperatsioonide arvestust peetakse Pmen programmi alamprogrammis kassa/pank. Kassaoperatsioonide arvestusega tegeleb maksespetsialist, kellega on sõlmitud materiaalse vastutuse leping.

(2) Sularahas laekuvad kassasse kommunaalmaksed, lasteaia õppekulud, riigilõivud, erastamisega seotud korralduskulud, jms. Iga sularaha tehingu kohta koostatakse sissetuleku ja väljamineku order. Sularaha vastuvõtmise kohta antakse maksjale kviitung (teine pool orderist), millel on raha vastuvõtja allkiri.

(3) Iganädalaselt toimub kassaraamatu esitamine koos sissetuleku ja väljamineku orderitega allkirjastamiseks pearaamatupidajale. Väljamineku orderid kinnitab vallavanem ja pearaamatupidaja.

(4) Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi.

Kassasse tuuakse sularaha ühekordsete toetuste väljamaksmiseks, kui saajal puudub arvelduskonto pangas. Sularaha arvete maksmine toimub üldjuhul tehingu teostaja pangaarvele.

(5) Töötasud ja preemiad kantakse töötaja pangaarvele.

(6) Sularahakassas limiiti ei kehtestata. Kaks korda kuus vastavalt Hansapanga poolt kehtestatud kuupäevadel viiakse kassast sularaha pangabussi makseautomaati. Igal majandusaasta viimasel tööpäeval viiakse kassast sularaha Hansapanga arvelduskontole.

Sularaha arvestatakse kontol 100000. Sularaha kandmisel pangakontole kasutatakse kontot 100080 (raha teel).

1) Sularaha laekumine kassasse

Riigilõivu laekumine

D 100000 Kassa K 320700 Vallasekretäri tõestamistoimingute riigilõiv

2) Erastamisega seotud korralduskulud

D 100000 Kassa K 323320 Tulu mitteeluruumidelt

3) Muud tulud

D 100000 Kassa K 322430 Üldhooldekodude tulud

4) Sularaha väljamaks

Tulu kandmine pangakontole

D 100100 Arvelduskonto K 100000 Kassa

(7) Arvestus arvelduskontol

Rahalisi vahendeid hoitakse pangas asutuse arvelduskontodel. Ülekannete tegemisel kasutatakse teleteenust. Elektroonilisi ülekandeid on õigusteostada pearaamatupidajal ja raamatupidajal. Rahaliste ülekannete tegemisel osaleb kaks isikut. Raamatupidaja sisestab ostuarved arveldustesse; pearaamatupidaja teeb impordi ja kinnitab saadetavad maksekorraldused ja saadab nõuetele vastavad ülekanded e-Riigikassasse või telepanka tasumiseks.

(8) E-riigikassa broneeringute õigus on pearaamatupidajal ja raamatupidajal. Isikud on kindlaks määratud volikirjaga, mis on vallavanema poolt kinnitatud ja edastatud Rahandusministeeriumile koos volitatud isikute isikut tõendavate dokumentide koopiatega. Broneeringud esitatakse riigieelarve kassalise teenindamise eeskirjas ettenähtud tähtaegadel.

(9) Laekumiste ja pangateenustasu kirjendamise aluseks on elektrooniline pangaväljavõte.

Kontol 100100 arvestatakse arvelduskontol toimuvaid jooksvaid muudatusi.

1) Raha laekumine arvelduskontole

Saadud tegevuskulude kirjendamine

D 100100 Arvelduskonto K 350000 Kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

2) Intressi laekumine arvelduskontole

D 100100 Arvelduskonto K 655000 Intressitulu deposiitidelt

3) Raha maksmine arvelduskontolt

Kohustuste tasumine tarnijale

D 201....,55.... Kohustused, majandamiskulud D 601000; 203000 Käibemaks K 100100 Arvelduskonto

(1) Nõuete ja ettemaksete arvestust peetakse Pmen arvelduste programmis isikute ja asutuste lõikes koos tehingupartneri koodi näitamisega.

Nõuded ja tehtud ettemaksed kajastatakse vastavalt RTJ 3 nõuetele.

Kontodel 103... arvestatakse nõudeid ostjate vastu, mille laekumise tähtaeg on jooksval majandusaastal.

1) Nõuded ostjate vastu

Arveldusi ostjatega arvestatakse klientide lõikes: D 103000 Lühiajalised nõuded ja ettemaksed K 3..... Tulukonto Vähemalt iga kvartali lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust, analüüsitakse iga nõuet eraldi (individuaalne hindamine). Nõuded, mille maksmise tähtaeg on ületanud 180 päeva, hinnatakse alla 50%. Nõuded, mille maksmise tähtaeg on ületanud 360 päeva, hinnatakse alla 100 %. Aasta lõpul hinnatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete jääki ja tehakse korrigeerimiskanded olenevalt sellest, kas summa suurenes või vähenes. Nõuete laekumise ebatõenäoliseks tunnistamine vormistatakse raamatupidamise õiendiga, millele kirjutavad alla raamatupidaja ja asutuse juht. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Võla summa kohta teeb raamatupidamine kande: D 605... ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded K 103... muud lühiajalised nõuded 103009 – ebatõenäoliselt laekuvateks loetud nõuded Nõue loetakse lootusetuks juhul, kui võlgnikule on saadetud pikaajaliselt meeldetuletuskirju, millele ta ei vasta, kui võlgnik on pankrotis või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadavat tulu. Nõude mahakandmine bilansist toimub vallavanema käskkirja alusel.

2) Nõuete esitamine ja nõuetest loobumine

Nõuded võlgniku suhtes esitab valla nimel kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus või hallatav asutus. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või selle sissenõudmise protseduur ei ole majanduslikult põhjendatud, võib nõude esitamisest või sissenõude pööramisest loobumise otsustada

2.1 volikogu, kui nõue on üle 25 000 krooni;

2.2 vallavalitsus, kui nõue on 5 000 krooni kuni 25 000 krooni;

2.3 vallavalitsuse struktuuriüksuse ja vallaasutuse juht, kui nõue on kuni 5 000 krooni.

Nõudest loobumine vormistatakse bilansist väljaarvamise otsuse või korraldusega.”

(Muudetud Rakke Vallavalitsuse 21.11.2006 määrusega nr 2 – jõust. 27.11.2006)

(2) Viitlaekumised arvestatakse kontogrupis 1031. Viitlaekumised kajastatakse tekkepõhiselt tuludena, mille kohta ei ole esitatud nõudedokumenti (arvet, deklaratsiooni).

1) Laekumata intressid

D 100100 arvelduskonto K 103100 Laekumata intressid

(3) Maksude ettemaksed - kontol 103750 arvestatakse maamaksu ettemaks Maksuametile.

(4) Ettemakstud tulevaste perioodide kulud

Kontol 103930 arvestatakse töötajatele tehtud ettemakseid tulevaste kuude töötasude eest (puhkustasud), mis kuuluvad kulusse kandmisele tekkepõhiselt sellel kuul, mille eest puhkustasu arvestati.

Kontol 103931 deklareeritud sotsiaalmaks ja 1039320 deklareeritud töötuskindlustusmaks kajastatakse töötasu ettemaksetelt arvestatud ja deklareeritud maksukulu, mis kuuluvad kulusse kandmisele järgmistel perioodidel.

(5) Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest (perioodika tellimine, autokindlustus) ettemaksed võetakse üles vastavalt kontode 103990 ja 103910 deebetisse. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Kui tulevaste perioodide kulude ettemakse arve summa on alla 30 000.- krooni (ilma käibemaksuta ja arvestades muudatusi), siis kantakse arve koheselt kuluks.

Üle 30 000.- krooni (arvestades muudatusi) ettemakstud tulevaste perioodide kulud kantakse kogu summas kuluks järgmise eelarveaasta alguses.

1) Ettemakstud summade kuluks kandmine

TP TT D 551307 550001 Sõiduki kindlustus Trükised 800599 01112 D 601000 203000 Käibemaks 014003 K 103910 103990 Ettemakstud kindlustus Ettemakstud muud kulud 800599

2) Ettemakstud puhkustasu ja maksude arvestus

TP TT D 103930 Puhkustasude ettemaks 800699 K 202000 Töötasu arvestus 800699 TP TT D 103931 Sotsiaalmaksu ettemaks 800699 K 203010 Sotsiaalmaksu arvestus 014003 TP TT D 103932 Töötuskindlustuse ettemaks 800699 K 203030 Töötuskindlustus 014003

3) Kanded puhkuse kuul

TP TT D 500004 500104 500144 500154 500244 500254 500264 500284 Arvestatud puhkusetasu 800699 K 103930 Puhkustasu ettemaks 800699 TP TT D 506000 Arvestatud sotsiaalmaks 800699 K 103931 Sotsiaalmaksu ettemaks 800699 Pikaajalisi nõudeid kajastatakse kontol 1532. Siin kajastatakse laenulepingutest ja kapitalirendilepingutest tulenevaid pikaajalisi nõudeid.

(1) Kohustuste kajastamisel lähtutakse RTJ 3, RTJ 8 ja RTJ 9 nõuetest.

Kohustusi kajastatakse tekkepõhiselt. Kohustused on lühi- ja pikaajalised.

Lühiajalised kohustused on kohustused, mille maksmise tähtaeg on alla ühe aasta ja pikaajalised on kohustused, mille maksmise tähtaeg on üle ühe aasta. See osa kohustustest tuleb tasuda järgneval majandusaastal.

Lühiajalised kohustused on võlad tarnijatele (kontogrupp 201), võlad töövõtjatele (kontogrupp 202), muud kohustused (kontogrupp 2036) jne.

(2) Lühiajalised kohustused hankijatele ostetud kauba ja teenuste eest kajastatakse kontol 201000. Kohustus ostetud põhivara eest kajastatakse kontol 201010 v.a. käibemaks, mis kajastatakse kontol 201000.

Analüütilist arvestust peetakse iga hankija kohta ja saldosid võrreldakse pearaamatuga iga kuu lõpul. Kui hankijaks on avaliku sektori üksus, siis võrreldakse jääke kvartali lõpu seisuga. Kohustusi kajastatakse tekkepõhiselt. Kui arve laekub eelmise kuu eest pärast 20-ndat kuupäeva, siis kulu kajastatakse jooksval kuul.

Tasutud hankijate arved asuvad maksekorraldustega jooksva kuu pangaväljavõtete juures.

1) Arve saabumisel teeb raamatupidamine kande

TP D 55.... Tegevuskulud 800599 D 601000;203000 Käibemaks 014003 K 201000 Hankijad 800599

2) Põhivara ostmisel

TP R D 155.... Põhivara 800599 01 D 601000;203000 Käibemaks 014003 K 201000 Hankija käibemaksu osa 800599 K 201010 Hankija põhivara 800599

(1) Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi.

(2) Sihtfinantseerimist kajastatakse raamatupidamises esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel kuupäeval (üldeeskirja § 25 lõige 3), milleks loetakse maksetaotluse aktsepteerimise kuupäev (kulude abikõlbulikuks tunnistamise kuupäev).

(3) Juhul kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud summad sihtfinantseerimiseks saadud vahendite ettemaksete kontodel.

(4) Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse tuluna ja saamata sihtfinantseerimise nõudena.

(5) Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna hetkel, kui selle laekumine on kindel (maksetaotlus on toetuse andja või vahendaja poolt aktsepteeritud), üksus on täitnud sihtfinantseerimisega seonduvaid lisatingimusi ning teinud kulutused, mille hüvitamiseks antud toetus on mõeldud.

(6) Vastavalt üldeeskirja § 26 lõikele 3 võib tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist kajastada laekumisel kohe tuluna ja ülekandmisel kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem 30 000 kroonist (ilma käibemaksuta).

(7) Põhivara sihtfinantseerimise korral lähtutakse sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodist- sihtfinantseerimise abil soetatud vara võetakse arvele tema soetusmaksumuses ning varade soetamise toetuseks saadud sihtfinantseerimise summa kajastatakse bilansis kohustusena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

(8) Vastavalt üldeeskirja § 27 lõikele 1 kajastab omavalitsus avaliku sektori üksuselt saadud põhivara sihtfinantseerimist toetuse saamise tekkepõhisel momendil tuluna ning ei kasuta sel juhul tulude ajatamist põhivara kasuliku eluea jooksul.

(1) Varusid kajastatakse kontorühmas 108. Üldjuhul suurtes kogustes varusid ei soetata ja koheselt kasutusele võetavad materjalid kantakse kuluks nende soetamise momendil. Vähemalt üks kord aastas kontrollitakse varude jääki. Sõiduautode kütus kantakse kuludesse ostudokumentide alusel.

(2) Väikevara on väheväärtuslik vara, mille soetusmaksumus on alates 3000.- kroonist kuni 29 999.- krooni ilma käibemaksuta (arvestades muudatusi) ja kasutusiga on üle ühe aasta. Väikevara kantakse kulusse soetamise hetkel ning peetakse arvestust bilansiväliselt materiaalselt vastutavate isikute ning asukohtade viisi. Raamatupidamises peetakse väikevarade arvestust Pmen-i dos-versioonis.

Väikevara inventeeritakse kuni 2 kuud enne majandusaasta lõppu või aasta lõpu seisuga. Bilansivälise vara mahakandmise kohta teeb inventeerimiskomisjon mahakandmisakti ja esitab selle raamatupidamisele.

(3) Avalikus raamatukogus raamatuid põhivarana arvele ei võeta. Ostetud raamatud kantakse kohe kuluks.

(1) Põhivara arvestust peetakse Pmen programmis “varad”.

Põhivara on vara, mida kasutatakse pikema perioodi jooksul kui üks aasta ja mille maksumuse alampiiriks on 30000.- krooni (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi); välja arvatud maa, mis võetakse soetusmaksumuses arvele olenemata maksumusest. Kõik muu vara on käibevara ja kajastatakse perioodikuluna.

Põhivara jaguneb materiaalseks ja immateriaalseks ning arvestuses lähtutakse RTJ 5 esitatud põhimõtetest.

(2) Materiaalne ja immateriaalne põhivara

Materiaalseks ja immateriaalseks põhivaraks on vara, mille kasutusiga on rohkem kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 30 000.- krooni (ilma käibemaksuta ja arvestades piirmäära muudatusi). Materiaalset põhivara kajastatakse sõltuvalt põhivara liigist kontorühmas 155 ja immateriaalset põhivara kontorühmas 156 (tarkvara, litsentsid).

Põhivara võib arvele võtta ka kogumina kui see on otstarbekas ja kui kogumi maksumus kokku on alates 30 000.- kroonist ilma käibemaksuta (arvestades piirmäära muudatusi).

Põhivara võetakse arvele soetusmaksumusega ilma käibemaksuta. Soetusmaksumusse võetakse arvele ka kulutused, mis on vajalikud põhivara töökorda seadmiseks ja kohale toimetamiseks. Tasuta saadud ja üleantud põhivara ühelt riigiasutuselt teisele käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle ja võetakse arvele vara soetusmaksumus ja kulum.

Põhivara soetusel tuleb näidata tehingupartneri kood, mis näitab, kellelt vara soetati ja tegevusala kood, mis näitab, millisel tegevusalal vara kasutatakse. Nimetatud koodid on nõutavad ainult aruandeaasta soetuste korral, kus rahavoo koodiks on 01.

(3) Materiaalse põhivara rahavoo koodi (arvestades muudatusi) kasutatakse järgmiselt (lisa 6)

1) 00-aruandeaasta algsaldo

2) 01- soetused, mille eest tasutakse rahas, samuti soetused sihtfinantseerimise ja kapitalirendi tingimustel

3) 02- vara müügid, mille eest laekub raha

4) 05- kohustuse soetus

5) 06- kohustuse tasumine, müük

6) 11- varade kulum

7) 12 - varade mahakandmine

8) 13 - üleviimised kinnisvarainvesteeringute gruppi

9) 14 - üleviimine kinnisvarainvesteeringute grupist

10) 15 - varade mitterahalised siirded (üleandmine)

11) 16 - varade mitterahalised siirded (saamine)

12) 17,18 - mitterahalised sissemaksed (üleandmine, saamine)

13) 19 - varade tasuta võõrandamine (saamine)

14) 20 - varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, saamine)

15) 21 - ümberhindlused

16) 23 - varade ümberklassifitseerimine

17) 24 - varade tasuta võõrandamine (üleandmine)

18) 25 - varade tasuta rendile andmine (kapitalirent, üleandmine)

Põhivara arvelevõtmise aluseks on ostuarve või üleandmise-vastuvõtmise akt. Raamatupidamine teeb nõuetekohaselt vormistatud ja kinnitatud põhivara arvelevõtmise dokumentide alusel kande.

1) Ostuarve alusel kanne: TP TT R D 155... Materiaalne põhivara 800599 01112,..... 01 D 601000 Käibemaks 014003 01112,..... K 201010 Hankijad põhivara eest 800599 K 201000 Hankijad käibemaks 800599 2) Varade üleandmine ühelt RRK asutuselt teisele TP TT R D 155.... Põhivara kulum 15 D 710010 Põhivara jääkväärtus X K 155.... Põhivara maksumus 15 3) Tasuta saadud ühelt RRK asutuselt TP TT R D 155.... Põhivara 16 K 700010 Siirded (jääkväärtus) X K 155.... Põhivara kulum 16

(4) Iga põhivara objekti kohta peetakse arvestust põhivarakaartidel elektrooniliselt vastutavate isikute lõikes. Põhivarakaardil on kajastatud detailne informatsioon põhivara kohta

1) nimetus

2) vastutav isik

3) inventarinumber

4) tüüp, mark, tehnilised andmed

5) kasutuselevõtmise aeg

6) registrikood selle olemasolul, hoone puhul aadress, sõidukil registreerimisnumber

7) komplekti tunnus (kui on kasutusel komplektina arvele võetud)

8) kehtiv amortisatsiooni norm

9) parendused (renoveerimisel lisandunud summad) ja kajastamise aeg

10) vara asukoht

11) arvestatud amortisatsioon

(5) Parendused, remont ja hooldus

Parendusega seotud kulud arvestatakse maksumuse suurendamiseks juhul, kui need oluliselt parandavad põhivara kvaliteeti, tõstavad esialgset tootlustaset ja pikendavad järelejäänud kasulikku tööiga ning nende maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 30 000.- (arvestades piirmäära muudatusi).

Kulutused, mis taastavad küll vara esialgset tootlustaset ja võimaldavad vara kasutamist järelejäänud eluea lõpuni esialgses kvaliteedis, kajastatakse perioodi kuluna.

(6) Amortisatsiooni arvestus

Põhivara amortiseeritakse nende kasuliku eluea jooksul. Maad ja varasid, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Vara hakatakse amortiseerima alates selle kasutusele võtmise kuust ning lõpetatakse selle täieliku amortiseerimise või väljalangemise kuule eelneval kuul.

Täielikult amortiseerunud vara kajastatakse bilansis kuni mahakandmiseni nii soetusmaksumuses kui ka kogunenud kulum.

Ettepaneku amortisatsiooni normi kehtestamiseks teeb vara tundev spetsialist, lähtudes vara kasutuseast. Uute ja sagedamini ostetavate põhivarade amortisatsiooninormid on

Põhivara liik Eeldatav kasutusiga Amortisatsiooni norm % Hooned 40 a 2 % Rajatised 10 a 10% Masinad ja seadmed 5 a 20 % Inventar 5 a 20 % Sõidukid 5 a 20 % Arvutustehnika 4 a 25 % Immateriaalne põhivara 4 a 25 % 1) Amortisatsiooni arvestamisel teeb raamatupidamine kande: TP TT A R D 611... Materiaalse põhivara amortisatsioon 01112 D 613... Immater. põhivara amortisatsioon 01112 K 1551.. Materiaalse põhivara kulum 11 K 156010 Immateriaalse põhivara kulum 11 Kui ilmneb, et põhivara kasulik tööiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust, siis tuleb amortisatsiooniperioodi muuta. Muutus kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

(7) Materiaalse ja immateriaalse põhivara väärtuste hindamine

Üldjuhul põhivara ümber ei hinnata. Erandina asendatakse põhivara algne soetusmaksumus ümberhinnatud väärtusega juhul, kui objekti väärtus erineb oluliselt tema bilansilisest jääkmaksumusest, tingituna vähemalt ühest juhendi RTJ 5 § 33 nimetatud asjaolus

1) põhivara on soetatud 1995.a. või varem

2) põhivara kohta puuduvad korrektsed andmed

Põhivara ümberhindlus, mis on soetatud 1995.a. ja varem, viiakse läbi hiljemalt 31.12.2005.a vastavat kvalifikatsiooni omava eksperdi poolt. Eksperdi valiku kinnitab vallavanem.

Materiaalse põhivara ümberhindlust on lubatud läbi viia ainult üks kord.

(8) Põhivara mahakandmine

Põhivara kantakse bilansist maha, kui vara on kasutuskõlbmatu või vara enam ei eksisteeri (on hävinenud vms.) mahakandmisakti alusel, mis on vallavanema poolt kinnitatud. Inventeerimiskomisjoni poolt esitatakse raamatupidamisele mahakandmise akt, kuhu on märgitud vara nimetus, inventari number, kogus, soetusmaksumus ja mahakandmise põhjus.

Vara mahakandmisel kantakse jääkmaksumus kuluks amortisatsioonina (kontorühm 611- materiaalse põhivara kulum või 613- immateriaalse põhivara kulum).

Akti alusel teeb raamatupidamine kande.

1) Vara mahakandmine kasutuskõlbmatuks muutumisel

TP TT A R D 611... Põhivara jääkväärtus 01112 D 155... Materiaalse põhivara kulum 12 K 155... Põhivara maksumus 12

(9) Põhivara müük

RRK üksuste vahelist põhivara müüki, tasuta võõrandamist ja tasuta kasutusse andmist käsitletakse kui siiret, mille puhul antakse üle vara soetusmaksumus ja kulum.

Põhivara müügi tulemust kajastatakse kontogruppides 381 (kasum/kahjum põhivara müügist).

1) Kanded müügi kajastamisel ostjale väljastatud arve alusel

TP TT A R D 103010 Nõue müüdud põhivara eest X D 3811.. Põhivara jääkväärtus X D 155... Põhivara kulum 02 K 155... Põhivara maksumus 02 K 3811.. Põhivara müügihind X

(1) Tütarettevõtjat loetakse kontrolli all olevaks, kui aruandekohustuslane omab üle 50% tütarettevõtja hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, on võimeline kontrollima tütarettevõtja tegevus- ja finantspoliitikat või omab õigust nimetada või tagasi kutsuda enamikku nõukogu liikmetest.

(2) Sidusettevõtjaks loetakse ettevõtjat, milles omatakse hääleõigusega aktsiatest või osadest 20 kuni 50 %. Osalusi tütar- ja sidusettevõtjate aktsiates ja osades kajastatakse kapitaliosaluse meetodil.

(3) Aruandekohustuslase bilansis kajastatakse neid osalusi mittetulundusühingutes, mille üle raamatupidamiskohustuslasel on valitsev või oluline mõju. Osalused on bilansis kajastatud kapitaliosaluse meetodil.

(1) Tööjõukulud kajastatakse tekkepõhiselt perioodis, mille eest kulu arvestati. Töötasu arvestust peetakse Pmeni palgaarvestuse alamprogrammis allüksuste, töötasuliikide, kuluartiklite ja kinnipidamiste lõikes. Palgaarvestusprogrammist saab importida töötasuandmed teistesse vajalikesse alamprogrammidesse. Palgaprogrammist saab koostada ettenähtud maksudeklaratsioonid ja edastada need maksuametile failina.

(2) Töötasu arvestuse aluseks on

1) Rakke Vallavolikogu ja Vallavalitsuse õigusaktid

2) vallavanema käskkirjad

3) kinnitatud puhkuste ajakavad

4) lepinguliste töötajatega sõlmitud töövõtulepingud

5) töövõimetuslehed

6) tööajatabelid

(3) Töötasu arvestamisel juhindutakse töö tasustamist reguleerivatest õigusaktidest. Töötasu maksmine toimub hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks ja pedagoogilise personali puhul 10. kuupäevaks. Töötasu kantakse töötaja pangaarvele.

Palgaarvestuses võetakse arvesse töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksed, kinnipidamised täitedokumentide alusel, ühingumaksete kinnipidamised töötaja kirjaliku avalduse alusel.

(4) Vallavalitsuse palgalehe koostab pearaamatupidaja ja Rakke Valla Kommunaalasutuse palgalehe koostab raamatupidaja. Palgalehed koostatakse ja tehakse väljatrükid allüksuste lõikes. Vallavalitsuse palgalehele kirjutavad alla vallavanem ja pearaamatupidaja, Rakke valla Kommunaalasutuse palgalehele kirjutavad alla vallavanem ja raamatupidaja.

Töötajatele väljastatakse igakuuliselt palgaarvestuslehed. Iga majandusaasta lõpus trükitakse välja isikukaardid.

(5) Palkade ja maksude õigeaegse maksmise eest vastutab vallavalitsuse osas pearaamatupidaja ja Rakke Valla Kommunaalasutuse osas raamatupidaja.

Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse selles perioodis, mille eest nad olid arvestatud. Tööjõukulude arvestamisel teeb raamatupidamine kande vastavalt ametialapõhigruppide ja töötasuliikide lõikes m/o nr 5

1) Palgaarvestamisel kanne

TP TT D 500... Töötasu 800699 01112,..... K 202000 Töötasu võlgnevus 800699

2) Maksuarvestuse kanded, arvestades, et töötasu makstakse järgmisel kuul

Arvestatud sotsiaalmaksu: TP TT D 506000 Sotsiaalmaks töötasudelt 800699 01112,..... K 202001 Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus 800699 Arvestatud töötuskindlustusmaksu: TP TT D 506040 Töötuskindlustusmakse 800699 01112,..... K 202003 Deklareerimata kinnipeetud ja arvestatud töötuskindlustusmakse 800699

3) Kanded töötasude ülekandmisel

TP D 202000 Töötasu võlgnevus 800699 D 202001 Deklareerimata sotsiaalmaksu kohustus 800699 D 202002 Deklareerimata kinnipeetud tulumaks 800699 D 202003 Deklareerimata töötuskindlustusmakse 800699 D 202004 Deklareerimata kinnip. kogumispension 800699 K 100100 Arvelduskonto 800699 K 203020 Üksikisiku tulumaksu kohustus 014003 K 203030 Töötuskindlustusmakse kohustus 014003 K 203035 Kogumispensioni kohustus 014003 K 203060 Muud kohustused (a/ü maksud jm) 800399

(6) Puhkustasude arvestus

Puhkustasude arvestamisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja puhkuste ajakavast ning makstakse välja eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Puhkuste ajakava koostatakse iga kalendriaasta kohta jaanuaris ja esitatakse raamatupidamisele 31. jaanuariks. Puhkuse ajakava muutmiseks esitatakse avaldus vähemalt kaks nädalat enne puhkusele jäämist.

Puhkusetasud kajastatakse selle kuu kuludes, mille eest see oli arvestatud. Puhkusetasu väljamaksmisel puhkusele eelnenud kuul järgnevate kuude eest kajastatakse ettemaksetena.

1) Puhkusetasu arvestuse kanne

TP TT D 500... Töötasu 800699 01112,..... D 103930 Töö- ja puhkustasu ettemaksed 800699 K 202000 Töötasu võlgnevus 800699

2) Sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse arvestus puhkustasudelt

TP D 103931 Dkl.sots.maksu kulu töötasu ettemaksetelt 800699 K 203010 Sotsiaalmaksu kohustus 014003 TP D 103932 Dekl.töötuskindl.makse kulu töötasu ettem. 800699 K 203030 Töötuskindlustusmakse kohustus 014003

(7) Palgata puhkuse vormistamine

Töötaja esitab palgata puhkuse saamiseks avalduse vallavanemale(olles eelnevalt allasutuse juhiga kooskõlastatud) kes kinnitab ja käskkirjaga vormistab puhkuse ning esitab käskkirja raamatupidamisele.

(8) Puhkusekohustus

Kasutamata puhkusepäevade kohustust arvestatakse üks kord aastas vallasekretäri ja allasutuse juhi poolt. Raamatupidamine koostab palgalehe puhkustasude kohustuse kohta ja teeb kande vastavalt kas eelmise aasta lõpul bilansis oleva kohustuse suurenemise või vähenemise osas m/o nr 5

Puhkusekohustused arvestatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse määruses 278 23.08.2001.a. sätestatud korrale.

Kohustuse suurenemine: TP TT D 500004 Puhkusetasud 800699 01112 D 500104 Puhkusetasud 800699 01112 D 500144 Puhkusetasud 800699 01112 D 500154 Puhkusetasud 800699 01112 D 500284 Puhkusetasud 800699 01112,..... D 506000 Sotsiaalmaks töötasudelt 800699 01112,.... K 202010 Puhkusetasude kohustus 800699 Vähenemine kajastatakse kulu vähenemisena.

(9) Hüvitise maksmine

Hüvitised teenistusest vabastamisel või töölepingu lõpetamisel kajastatakse raamatupidamisele esitatud vallavolikogu ja vallavalitsuse õigusaktide alusel. Raamatupidamises koostatakse palgaleht ja raha kantakse töötaja pangakontole hiljemalt viimasel tööpäeval.

(10) Igakuuliselt tehakse väljatrükid tasuliikide lõikes ja lisatakse m/o 5 juurde. Palgalehed asuvad maksukorralduste juures eraldi kaustas.

Tulude ja kulude kajastamisel lähtutakse üldeeskirja peatükkidest 7,8,9. Tulud ja kulud kajastatakse tekkepõhiselt. Tulude ja kulude kajastamisel tulu- ja kululiikide viisi lähtutakse kinnitatud tulude ja kulude klassifikaatorist.

(1) Tegevustulud

Tulude arvestust peetakse tululiikide lõikes lähtuvalt tulu sisust ja kinnitatud tulude klassifikaatorist.

1) Arve kassasse tasumisel

Konto nr. TP D 100000 Kassa K 103000 Nõuded ostjate vastu 800699

2) Ülekandega maksmise laekumine arvelduskontole

Konto nr. TP D 100100 Arvelduskonto K 103000 Nõuded ostjate vastu 800699

3) Toetuste laekumine toetuste kontole

TP D 100100 Arvelduskonto K 350000 Kodumaine sihtfinantseerimine 014001 K 352000 Riigieelarvest tasandusfondi 014001 K 323320 Mitteeluruumide rent ......

(2) Tegevuskulud

Tegevuskulude all kajastatakse tööjõukulud ja majandamiskulud. Tööjõukuludena kajastatakse avalike teenistujate ja töölepingu, töövõtulepingu ning käsunduslepingu alusel tekkepõhiselt arvestatud töötasud, preemiad, toetused ja lisatasud ning nendelt arvestatud maksud. Aruandeperioodil väljamaksmata tööjõuga seotud kulud kajastatakse kohustusena töövõtjale.

Majandamiskulud on mitmesuguste kaupade ja teenuste ostmiseks tehtud kulud: lähetuskulud, koolituskulud, hoonete kulud jne.

Kulude arvestust peetakse kuluartiklite lõikes lähtuvalt kulu sisust vastavalt kinnitatud kulude klassifikaatorile (lisa 3).

1) Personalikulud

Personalikulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50, mille eest kulu arvestati. Maksukulu kajastatakse kontorühmas 506. Tehingupartneri koodiks on füüsilise isiku kood 800699.

Maksukohustusi arvestatakse kontogrupis 2030 ning vastava grupi kontod peavad võrduma Maksuameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhise saldoga.

2) Administreerimiskulud hõlmavad kulusid bürootarvetele (paber, kirjutusvahendid, kaustad jms.), trükistele (perioodika tellimine, erialane kirjandus), sideteenustele (telefon ja fax koos abonent- ja kuutasudega), postikulud (postiteenuste kasutamine, ümbrikud, margid), personaliteenustele (tööpakkumiskuulutused), esinduskulud, kingitused jne.

Mobiiltelefonide limiidid kehtestatakse vallavanema käskkirjaga.

Administreerimiskulude kulusse kandmisel teeb raamatupidamine kande arve alusel jaotatuna kuluiseloomule vastavalt kontodele kululiikide lõikes tekkepõhiselt

TP TT D 5500.. Administreerimiskulu 800399,800599,... 01112,...... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,...... K 201000 Võlad hankijatele 800399,800599,...

3) Lähetuskulud on seotud töö- ja teenistuslähetustega ja nende maksmisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määruste alusel kehtestatud teenistus- ja töölähetuskulude hüvitamise ja päevaraha maksmise tingimustest, ulatusest ja korrast ning vallavanema käskkirjast. Vajadusel võib ka hüvitada sõidukulud eelneva või järgneva kuupäevaga sõidupileti eest, kui ei ole võimalik lähetuse päeval vastavaks kellaajaks ja lähetusest lahkumine ei ole samal päeval võimalik.

Päevaraha kompenseeritakse vastavalt lähetuse kestusele ettenähtud mahus. Lähetuse korral, kui lähetatule tagatakse lähetuskohas viibimise ajal tasuta toitlustamine või makstakse toiduraha, võib päevaraha määra vähendada kuni 70 %. Päevaraha maksmine pärast lähetusest saabumist toimub sellepärast, et välistada tagasimakseid, kui lähetuse aeg muutub või lähetus üldse tühistatakse. Välislähetusse saatmise korral makstakse päevaraha volikogu otsuse ja vallavanema käskkirja alusel. Lähetusest saabumisel kirjutab lähetatu aruande, mis on kinnitatud allasutuse juhi või vallavanema poolt ja raamatupidamine kannab dokumentaalselt tõestatud kuludokumentide alusel lähetusega seotud kulutused lähetatu pangaarvele.

Lähetuskulude aruannete alusel teeb raamatupidamine kande vastavalt kulu iseloomule. Lähetuskulude käibemaksu kulu eraldatakse juhul, kui on sõidupiletil käibemaks näidatud. TP TT D 5503.. Lähetus 800699 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 202050 Võlg töövõtjale 800699 Koolituslähetuse aruande alusel tehakse kanne vastavalt kululiikidele: TP TT D 5504.. Koolituskulud 800699 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 202050 Võlg töövõtjale 800699

4) Koolituskulud on oma töötajate koolitamiseks ja täiendõppeks tehtavad kulud, mis on otseselt vajalikud tööülesannete täitmisega. Välislähetus kajastatakse koolituskuludes ainult sel juhul, kui teenistuja on suunatud ennast täiendama.

5) Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud hõlmavad kulutusi hoonetele. Kuludesse kandmine toimub arve või sularahatšeki alusel.

Arve saabudes teeb raamatupidamine kande

TP TT D 5511.. Kinnistute ja hoonete majandamiskulud 800599,..... 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 201000 Võlad hankijatele 800599,.....

6) Sõidukite ülalpidamiskulud kajastavad asutuse bilansis olevate sõiduautode ja kasutusrendilepingu alusel kasutusele võetud sõiduautode kulutusi ning isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamist.

Rakke Gümnaasiumi direktori ametiautole ja Rakke Valla Kommunaalasutuse väikebussil on vallavanema käskkirjaga kehtestatud kütuse limiit.

Kütusekulu kantakse kuludesse vastavalt tegelikule tarbimisele kütusefirma poolt esitatud arve ja sõidukulu aruande ning kütuse limiitkaardi alusel, kus on näidatud ametisõitude sõiduotstarve, marsruut ja läbisõit. Aruanne esitatakse raamatupidamisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

Remondi ja hoolduskulude kandmise aluseks on arved ja sularahatšekid. Isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse määrusest ja vallavanema käskkirjast.

Sõiduauto kulude kandmisel teeb raamatupidamine kande

TP TT D 5513.. Sõidukite majandamiskulud 800599,..... 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 201000 Võlad hankijatele 800599,.....

7) Kasutusrendi puhul renditud vara bilansis arvele ei võeta ja amortisatsiooni ei arvestata.

Kasutusrent kantakse koos intressidega kuludesse igakuuliselt esitatud arve alusel

TP TT D 551308 Sõidukite kasutusrent 800599 09220 D 601000 Käibemaks 014003 09220 K 201000 Võlad hankijatele 800599

8) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud

Antud kulude alla kuuluvad kulud riist- ja tarkvara soetamiseks, laua- ja mobiiltelefonide ost v.a. põhivarana arvelevõetavad seadmed, kulud hooldusele ja remondile ja muud kulud. Infotehnoloogilisi varasid soetavad informaatikud vallavanema nõusolekul. Arvele märgib informaatik, kelle riistvarale kulutus tehti või kellele soetati uus riist- või tarkvara. Tehtud kulude kohta esitatakse raamatupidamisele arve.

Arve alusel teeb raamatupidamine kande

TP TT D 5514.. Info- ja komm.tehnoloogia kulud 800599 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 201000 Võlad hankijatele 800599

9) Inventari majandamiskulud

Inventarikuludena kajastatakse kulud büroosisustusele (mööbel, laualambid, aknakatted ja muu ruumi sisustus), büroomasinatele v.a. põhivarana käsitletavad, inventari hooldus ja remondikulud, rendikulud jms.

Esitatud arve alusel teeb raamatupidamine kande

TP TT D 5515.. Inventari majandamiskulud 800599 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 201000 Võlad hankijatele 800599

10) Kulud toiduainetele kajastatakse kontol 552100 ja kulud raamatute soetuseks kontol 552300.

11) Meditsiini ja hügieenikulude all kajastatakse töötajate meditsiinilist läbivaatust, hügieenivahendeid.

Esitatud arve alusel teeb raamatupidamine kande

TP TT D 552200 Meditsiini ja hügieenitarbed 800699 01112,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,..... K 202050 Võlad majanduskulude eest 800699

12) Kontogrupis 5524 kajastatakse kolmandatele isikutele (mis ei ole seotud oma töötajatega) koolitamiseks tehtud otsekulud. Kulude kandmise dokumendiks on arved ja sularahatšekid.

Algdokumendi alusel tehakse kanne

TP TT D 5524.. Õppevahendite koolituskulud 800399,800599,..... 01112,....... D 601000;203000 Käibemaks 014003 01112,...... K 201000 Võlad hankijatele 800399,800599,.....

13) Kontogrupis 5525 kajastatakse kultuuriürituste ja vaba aja korraldamise kulusid.

Arve või sularahatšeki saamisel teeb raamatupidamine kande

TP TT D 552520 Ürituste korraldamine 800399,800599,..... 08208,..... D 601000;203000 Käibemaks 014003 08208,..... K 202050 Majanduskulu võlg töötajale 800699 K 201000 Võlg hankijale 800399,800599,..... Kontogrupis 5540 kajastatakse mitmesuguseid majanduskulusid.

(4) Erisoodustused

Erisoodustuseks on isikliku sõiduauto kulude hüvitamine üle piirmäära, lähetuskulud üle piirmäära, õppekulud ja õppelaenu kustutamine oma töötajatele, ametiautode kasutamine töö- ameti- või teenistusülesannetega mitteseotud tegevuse korral, kingitused oma töötajatele ja muud Tulumaksuseaduse § 48 sätestatud juhud.

Erisoodustused maksustatakse ja deklareeritakse erisoodustuse väljamaksmise kuu järgi.

1) Erisoodustuse maksud arvestatakse järgmiselt

TP TT D 506030 Tulumaks erisoodustuselt 800699 09220 K 203040 Erisoodustuse tulumaksu kohustus 014003 TP TT D 506010 Sotsiaalmaks erisoodustuselt 800699 09220 K 203010 Sotsiaalmaksu kohustus 014003

(1) Inventuurid on korralised ja erakorralised. Erakorralised inventuurid viiakse läbi materiaalselt vastutavate isikute vahetumisel, varguse, loodusõnnetuse või muudel puhkudel. Inventeerimise eesmärgiks on oluliste varade ja kohustuste tegeliku olemi väljaselgitamine.

(2) Vallavanema käskkirjaga määratakse mahakandmise- ja inventeerimiskomisjon, kuhu kuulub kolm liiget ja näidatakse ära inventuuri eest vastutav isik, kelleks on komisjoni esimees.

(3) Inventeerimisnimestikele kirjutavad alla komisjoni esimees ja kõik liikmed ning materiaalselt vastutavad isikud. Inventeerimise käigus avastatud puudu- ja ülejäägid kajastatakse raamatupidamises peale inventuuri lõppu. Kasutuskõlbmatuks osutunud vara mahakandmisakt esitatakse raamatupidamisele.

(4) Vähemalt üks kord aastas viiakse läbi varade ja kohustuste põhjalik aastainventuur. Aastainventuurid korraldatakse kas aastalõpu seisuga või kaks kuud enne aruandeaasta lõppu

1) põhivara inventuur;

2) väheväärtusliku vara (üle 3000.- väärtusega) inventuur;

3) nõuete inventuur ja kinnituskirjade saatmine;

4) kohustuste inventuur ja kinnituskirjade saatmine;

5) pankadele kinnituskirjade saatmine pangakontode saldode ning pankadega sõlmitud tehingute kinnitamiseks;

6) avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavaheliste saldode võrdlemine;

7) sularahakassa inventuur.

(5) Inventeerimise ajaline jaotus

1) Sularahakassa – vähemalt kord aastas ootamatu kontroll. Inventeerimiskomisjoni poolt inventuur aasta lõpus.

2) Pangakonto – igapäevane saldode võrdlus ja aasta lõpus kinnituskirjad

3) Maksunõuded ja – kohustused – võrdlus maksuameti kontokaartidega e-maksuameti infosüsteemist kvartaalselt

4) Muud nõuded ja ettemaksed – aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt deebitoridelt alates 2000 kroonist

5) Põhivara ja väikevara – kaks kuud enne aruandeaasta lõppu

6) Kohustused ja saadud ettemaksed – igakuiselt saldode võrdlus, aastalõpu seisuga saldokinnituskirjad kõikidelt kreeditoridelt alates 2000 kroonist

7) Saldoandmikud – iga kvartal e-posti teel

(6) Inventeerimise ja hindamise protseduurid

1) sularaha inventuuri käigus loetakse üle kassas asuv sularaha ja tulemused dokumenteeritakse sularahainventuuri aktiga, mis allkirjastatakse inventuuri osaliste poolt

2) puudujääk kajastatakse kontol 103690 ja ülejääk võetakse arvele tuluna kontol 388890

3) pangakontode saldosid võrreldakse igapäevaliselt pangaväljavõtetega

4) nõuete klassifitseerimine lühi- ja pikaajalisteks

5) nõuete ebatõenäosuse hindamine

6) nõuete ja ettemaksete saldokinnituse saatmine ja saabunud vastuste võrdlus raamatupidamisandmetega

7) põhivara inventuuri läbiviimisel hinnatakse varade allahindluse teostamise vajadust. Inventuuri lõppaktis tuuakse eraldi välja kasutuskõlbmatu vara, veendutakse amortisatsioonimäärade õigsuses. Inventeerimislehtedes toodud märkuste põhjal koostatakse vara mahakandmise ja allahindluse aktid, mille põhjal koostab raamatupidamine korrigeerimiskanded

8) kohustuste ja saadud ettemaksete inventeerimisel klassifitseeritakse kohustused lühi- ja pikaajalisteks. Maksukohustuste võrdlemine Maksuametiga, saldokinnituste saatmine ja saabunud vastuste võrdlemine raamatupidamisandmetega

9) saldoandmike esitamiseks võrreldakse avalike sektori üksustega iga kvartali lõpu seisuga omavahelised saldod. Saldode võrdlemiseks saadetakse tehingupartnerile kõik oma saldod (nõuded, kohustused, tulud, kulud) e-posti teel. Kinnituskirja saaja on kohustatud vastama. Erinevuste olemasolu tuleb selgitada ja leppida kokku nende parandamine. Erimeelsuse osas teatada Rahandusministeeriumile.

(7) Inventeerimiskomisjoni toimingud

1) Aastainventuuri läbiviimise kohta moodustada allasutuse juhi käskkirjaga kolmeliikmeline inventeerimiskomisjon Rakke Gümnaasiumis, Salla Põhikoolis, Lahu Algkoolis, Rakke lasteaias Leevike.

2) Inventeerimisjuhend väljastatakse komisjonile.

2.1 põhivahendite ja väikevahendite inventuur viia läbi 01. novembri seisuga

2.2 inventuuride läbiviimise aeg 02. november kuni 15. detsember

2.3 tööülesanded jaotab komisjoni esimees oma liikmete vahel suusõnalise korraldusega

2.4 inventeerimislehe väljastab pearaamatupidaja komisjoni esimehele, kes määrab inventeerimislehe täitja

2.5 väljaantud inventeerimislehe arvestust peab pearaamatupidaja, kes registreerib kirjalikult tagasisaadud nimestikud

2.6 inventeerimislehele märgitakse inventeerijate nimed

2.7 inventeerimine viiakse läbi igas allasutuses ja materiaalselt vastutavate isikute viisi

2.8 loetud varad märgistada topelt lugemise vältimiseks

2.9 ettetäidetud lugemislehed koostab pearaamatupidaja 31.oktoobri seisuga. Põhivara lugemislehed koostatakse Pmen programmi „Varad” alusel, näidates ära inventari numbri, vara nimetus, soetuse aasta, soetus- ja jääkmaksumus. Põhivara ettetäidetud lugemislehed koostatakse materiaalselt vastutavate isikute viisi. Bilansivälise vara lugemisleht koostatakse Pmen-is peetud arvestuse alusel ning kajastatakse ettetäidetud lugemislehel vara nimetus, kogus ja summa.

2.10 materiaalse põhivara, bilansivälise vara inventeerimiseks ettetäidetud lugemislehtedele kantakse komisjoni liikmete poolt inventuuri tegelik seis. Tegeliku seisu võib lugemislehtedel täita käsitsi tindi- või pastapliiatsiga ja parandused nimestikes tohib teha mahatõmbamisega, milline kinnitatakse allkirjaga.

2.11 inventuuri lugemislehed allkirjastada komisjoni liikmete ja materiaalselt vastutava isiku poolt ning lugemislehed esitada pearaamatupidajale võrdluste teostamiseks hiljemalt 20.detsembriks

2.12 pearaamatupidaja kinnitab lugemislehe pärast võrdluste teostamist

oma allkirjaga

2.13 pärast võrdluste läbiviimist koostab inventeerimiskomisjon inventuuriakti, milles komisjon toob esile

2.13.1 materiaalsete väärtuste jäägid lugemislehtede alusel ja võrdluse raamatupidamisandmetega

2.13.2 otsused puudu– ja ülejääkide kohta ning edaspidiseks vältimiseks meetmete rakendamise ettepanekud

2.13.3 ettepanekud varade vastuvõtu, hoiu ja väljaandmise korrastamiseks ning arvestuse ja väärtuste säilivuse kontrolli parandamiseks

2.13.4 hinnangu varade ümberhindluse teostamise vajadusest ja amortisatsioonimäärade õigsuses

2.13.5 ettepanekud kasutuskõlbmatu (nii füüsiliselt kui ka moraalselt amortiseerunud) vara ja kasutuses mitteoleva vara allahindluseks või mahakandmiseks

2.14 inventuuriaktile lisatakse komisjoni poolt lugemislehtedele kantud märkuste põhjal koostatud varade mahakandmise, allahindluse või ümberhindluse aktid, mis esitatakse Vallavalitsusele kinnitamiseks kui jääkmaksumus on kuni 50 000 krooni ja Vallavolikogule kinnitamiseks, kui jääkmaksumus on üle 50 000 krooni.

2.15 inventuuri aktile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed ja varade eest vastutav isik ning inventuuriaktid esitatakse pearaamatupidajale lõppakti koostamiseks 28.detsembriks. Lõppakti kinnitab vallavanem.

2.16 Sularahakassa inventuur viia läbi ajavahemikus 01.detsember kuni 31.detsember seisuga, näidates ära revideerimise hetkel viimase sissetuleku- ja väljaminekuorderi numbri ning inventuuri akt esitada raamatupidamisele.”

(Muudetud Rakke Vallavalitsuse 21.11.2006 määrusega nr 2 – jõust. 27.11.2006)

(1) Raamatupidamisaruanded koostatakse ja esitatakse asjakohaste ametkondade ja Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud korras, mahus ja tähtaegadel.

(2) Saldoandmikud esitatakse sisestatuna infosüsteemi järgmiste perioodide kohta ja vastava aruandeperioodi lõpule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks

1) 3 kuud – bilansikontode saldod seisuga 31. märts ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar-31. märts

2) 6 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. juuni ja tulemiaruande saldod perioodi 1. jaanuar-30. juuni kohta

3) 9 kuud – bilansikontode saldod seisuga 30. september ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar-30. september kohta

4) kalendriaasta - bilansikontode saldod seisuga 31. detsember ja tulemiaruande kontode saldod perioodi 1. jaanuar-31. detsember kohta ja esitatakse hiljemalt järgmise aasta 15. märtsiks

(3) Majandusaasta aruanne koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Aastaaruanne esitatakse Rahandusministeeriumi infosüsteemi kinnitatud tähtajal lähtudes üldeeskirja lisas 7 toodud vormist.

(4) Maksuametile esitatakse maksudeklaratsioonid (tulumaks, sotsiaalmaks, kogumispension, erisoodustuselt arvestatud maksud) hiljemalt iga kuu 10.kuupäevaks.

(5) Statistikaametile aruanne “Palk” hiljemalt 18. kuupäevaks.

(6) Aruande “Töötasu struktuur” lisa oktoobrikuu kohta 1. detsembriks.

(7) “Tööjõu liikumine ja vabad ametikohad” aruandekvartalile järgneva kuu 22. kuupäevaks.

(8) Eelarve täitmise aruanded koostatakse igakuuliselt. Eelarve täitmise aruanne esitatakse Lääne-Viru Maavalitsuse rahandusosakonda hiljemalt 10. kuupäevaks.

(1) Raamatupidamise algdokumente peab säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, mil algdokument raamatupidamises kajastati.

(2) Raamatupidamisregistreid, lepinguid, raamatupidamisaruandeid ja muid dokumente peab säilitama seitse aastat.

(3) Pikaajaliste kohustuste või õigustega seotud dokumente tuleb säilitada seitse aastat pärast kehtimistähtaja möödumist.

(4) Isikukaarti säilitatakse 50 aastat.

(5) Raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada seitse aastat pärast selle muutmist või täiendamist.

(6) Raamatupidamisdokumente hoitakse raamatupidamises kolm aastat. Seejärel antakse dokumendid ametiasutuse arhiivi tsentraliseeritud hoidmisele, kus neid säilitatakse vastavalt Rakke Vallavalitsuse asjaajamiskorrale.

(7) Jooksvatest raamatupidamise andmetest, mida hoitakse arvutis, koostatakse varukoopiad vähemalt üks kord nädalas.

(1) Sise-eeskirjades on kajastatud enamkasutatavad lausendid majandustehingute kajastamiseks. Vähemkasutatava lausendi koostamisel lähtutakse üldeeskirja näidiskannetest ja sise-eeskirjades täiendust ei tehta.

(2) Vallavalitsuse raamatupidamises kasutatavad memoriaalorderid

1) m/o 1 - kassa

2) m/o 2 - pank

3) m/o 5 - palk

4) m/o 6 - hankijad

5) m/o 7 - ostjad

6) m/o 9 - amortisatsiooni arvestamine, varad

7) m/o17- paranduskanded, lisakanded

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]

Käesoleva määrusega sätestatud põhimõtteid on rakendatud ja rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2006. a.

Määrus jõustub 27. märtsil 2006. a.