Viimsi Keskkooli põhimäärus

(1) Kooli nimetus on Viimsi Keskkool (edaspidi kool). Kooli esindusüritustel, trükistel ja esitlustel kasutab kool brändinime Viimsi Kool.

(2) Haldusala: kool on Viimsi valla (edaspidi kooli pidaja) haldusalas tegutsev munitsipaalkool, mis lähtub oma tegevuses seadustest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest.

(3) Kooli juriidiline aadress on: Randvere tee 8, Haabneeme alevik, 74001 Harju maakond. Ametlikult kasutatav e-posti aadress on: kool@viimsi.edu.ee

(4) Kool tegutseb kahes õppehoones, mille aadressid on

1) Randvere tee 8, Haabneeme alevik, 74001 Harju maakond.

2) Randvere tee 18, Haabneeme alevik 74001 Harju maakond.

(5) Kooli tegutsemise vorm on põhikool ja gümnaasium, mis tegutsevad ühe asutusena, kusjuures põhikoolis toimub õpe kõikides põhikooliklassides.

(6) Kool töötab täiskasvanute koolitusasutusena koolitusluba mittenõudvas ulatuses, s.t kuni 120 tundi aastas täiskasvanute koolituse seaduse § 2 alusel. Kool annab koolituse läbinud isikutele välja vastava tunnistuse, kus on koolituse korraldaja nimetus, koolitatava nimi, koolituse aeg, teema ja maht tundides ning tunnistuse number ja väljaandmise kuupäev.

(7) Koolil on oma lipp, hümn, oma nimetusega pitsat ja sümboolika, mis vastab kooli stiiliraamatu kirjeldusele.

(1) Kool juhindub Eesti Vabariigi haridusseadusest, põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, muudest õigusaktidest ning oma põhimäärusest.

(2) Kool tagab riiklike õppekavade täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks kõigile koolis õppida soovivatele õpilastele.

(3) Kooli eemärk on olla võrdseid võimalusi pakkuv avatud õpikeskkond.

(4) Kool on Viimsi valla vaimsuse kandja ja sotsiaalse elu keskus, kooli alusväärtused on

1) avatus, sallivus ja initsiatiivi toetamine;

2) tasakaalukus, harmoonia ja looduslähedus;

3) multifunktsionaalsus,

4) hea kasvupinnas igakülgseks arenguks.

(5) Koolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(6) Koolis peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

(7) Uue põlvkonna sotsialiseerimine rajaneb Eesti kultuuri traditsioonide, Euroopa ühisväärtuste ning maailma kultuuri ja teaduse põhisaavutuste omaksvõtul. Üldhariduse omandanud inimesed suudavad ühiskonnaga lõimuda ning aitavad kaasa Eesti ühiskonna jätkusuutlikule sotsiaalsele, kultuurilisele, majanduslikule ja ökoloogilisele arengule.

Põhikooli ülesanne on

1) aidata kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast täisväärtuslikult teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;

2) luua õpilasele eakohane, turvaline ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, eneserefleksiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist.

(1) Gümnaasiumi ülesanded on

1) noore ettevalmistamine loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena toimimiseks erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna;

2) toetada õpilasi, et nad leiaksid endale huvi- ja võimetekohase tegevusvaldkonna, millega siduda oma edasine haridustee;

3) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes.

(2) Kooli pakutavad õppesuunad gümnaasiumiastmel on

1) keelesuund;

2) matemaatika ja loodusainete suund;

3) majanduse ja sotsiaalainete suund.

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava.

(2) Kooli arengukavas määratakse

1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad;

2) kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded;

3) tegevuskava kolmeks aastaks;

4) arengukava uuendamise kord.

(3) Kooli arengukava kinnitamine toimub Viimsi Vallavolikogu poolt sätestatud korras.

(1) Viimsi Keskkooli Vanematekogu (edaspidi vanematekogu) on alaliselt tegutsev organ, mis koosneb Viimsi Keskkooli õpilaste vanematest ning kelle ülesanne on olla koostööpartneriks ning nõuandjaks Viimsi Keskkooli direktorile, juhtkonnale hoolekogule ja õpetajaskonnale arengusuundade väljatöötamisel, õpilastele soodsate arengutingimuste loomisel, õppe- ja huvitegevuse ning tugiteenuste võimaluste mitmekesistamisel, õpilasi puudutavate oluliste otsuste langetamisel ja lastevanematele koolituste pakkumisel.

(2) Vanematekogu liikmeteks on igat klassi esindav lapsevanem, kes valitakse iga õppeaasta alguses kooli iga klassi lastevanemate koosolekutel.

(3) Vanematekogu valib õppeaasta esimesel koosolekul Viimsi Keskkooli hoolekogusse kaksteist (12) lapsevanema esindajat arvestusega, et iga klassiaste on hoolekogus esindatud.

(4) Vanematekogu otsused ja soovitused omavad kogu kooli lastevanemate laiapõhjalist mandaati.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks.

(3) Hoolekogu moodustatakse ja hoolekogu töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

(4) Hoolekogu koosseisu kuulub kooli pidaja esindaja, kaks (2) õppenõukogu esindajat, kellest üks esindab põhikooli ja teine gümnaasiumi õpetajaid, üheksa (9) põhikooli- ja kolm (3) gümnaasiumiõpilaste vanemate esindajat, vilistlaste, kooli toetavate organisatsioonide esindajad ning õpilasesinduse nimetatud esindaja.

(5) Hoolekogu koosseisu kuuluvate vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

(6) Hoolekogu valib enda hulgast esimehe ja aseesimehe.

(7) Hoolekogu koosolekud toimuvad õppeaasta kestel vähemalt üks kord nelja kuu jooksul.

(8) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(1) Õppenõukogu ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Kooli õppenõukogu ülesanded ja töökord kehtestatakse Haridus- ja teadusministri määrusega.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevust korraldab õppenõukogu esimees.

(1) Õppe ja kasvatuse paremaks korraldamiseks moodustab kooli juhtkond õppetoolid. Õppetooli tegevust koordineerib õppetooli juht.

(2) Õppetoolide ülesanne on õppe- ja kasvatustöö parendamiseks ettepanekute tegemine, õppekava arendustöö ja õpilaste individuaalsuse toetamine.

(3) Õppetoolid tegutsevad vastavalt oma tegutsemise korrale.

(1) Juhtkonna ülesanne on struktuuriüksuste vahelise koostöö korraldamine ja kooli igapäevaseks toimimiseks vajalike otsuste tegemine. Juhtkonna liige omab ülevaadet organisatsioonis toimuvast.

(2) Juhtkonda kuuluvad kooli struktuuriüksuste juhid. Juhtkonna tööd korraldab direktor.

(1) Kooli juhib direktor. Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning raha õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega.

(3) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.

(4) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(5) Direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab konkursi välja kooli pidaja vastavalt pidaja poolt kehtestatud konkursi läbiviimise korrale. Direktoriga sõlmib töölepingu vallavanem.

(1) Põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

(2) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Kooli õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(3) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(4) Kooli õppekava avalikustatakse kooli veebilehel.

(5) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja arendusdirektori kokkuleppel arvestab kool kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

(1) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Kui muudatuste või kohandustega kaasneb nädalakoormuse kasv või kahanemine mitte enam kui kaks tundi võrreldes kooli õppekavaga või riiklikes õppekavades sätestatud õpitulemuste vähendamine või asendamine, koostatakse õpilasele riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalne õppekava.

(2) Individuaalse õppekava koostamist koordineerib arendusdirektor, selle koostamisse kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste.

(3) Individuaalse õppekava kinnitab direktor.

(1) Kool tagab füüsiliselt, sotsiaalselt ja vaimselt turvalise õppekeskkonna.

(2) Õpikeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab õppekava alusväärtusi ja kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi valla ja kooli traditsioone.

(3) Kool korraldab õpet koolis ja väljaspool kooli vastavalt kooli õppekavale ja õppekeskkonnale sätestavatele nõuetele.

(4) Väljaspool kooli korraldatav õpe toimub vastavalt direktori kinnitatud korrale.

(1) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

(2) Õpikute, tööraamatute, töövihikute ja töölehtede kasutamise ning õpikute koolile tagastamise tingimused ja kord sätestatakse kooli kodukorras. Tööraamatute, töövihikute ja töölehtede puhul ei nõua kool nende tagastamist koolile. Väljaarvatud juhul kui õpilane lahkub õppeperioodi kestel.

(3) Igas klassis õppeks vajalikud õpikud, tööraamatud ja töövihikud valib kool hariduse infosüsteemi õppekirjanduse alamregistrist.

(1) Põhikooli õppekeel on eesti keel.

(2) Gümnaasiumi õppekeel on eesti keel.

Koolis toimub statsionaarne õpe.

(1) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös loob vallavalitsus võimaluse põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.

(2) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamis-komisjoni soovitusel.

(3) Koduõppe korraldab kool, lähtudes õppe korraldamisel haridus- ja teadusministri määruses sätestatud koduõppe tingimustest ja korrast.

(1) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest.

(2) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.

(3) Vanema taotluse alusel koduõppe korraldamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määruses sätestatud koduõppe tingimustest ja korrast.

(1) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd tugispetsialistide ja õpetajate vahel korraldab tugikeskuse juhataja.

(3) Tugikeskuse juhataja otsusel võib haridusliku erivajadusega õpilasele rakendada meetmeid, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine ning vanema nõusolekul õpilase üleviimine järgmistesse kooli moodustatavatesse rühmadesse või klassidesse

1) õpiabirühm põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks ‑ rühmatäitumuse piirnorm 6 õpilast;

2) põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilaste klass ‑ täitumuse piirnorm 12 õpilast;

3) raskete somaatiliste haigustega õpilaste klass ‑ täitumuse piirnorm 12 õpilast;

4) kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilaste klass ‑ täitumuse piirnorm 12 õpilast.

(4) Nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul korraldab kool õpilasele õpet põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava järgi, terviseseisundist tulenevat koduõpet või ühele õpilasele keskendatud õpet, põhikooli riiklikus õppekavas ettenähtud õpitulemuste asendamist või vähendamist või kohustusliku õppeaine õppimisest vabastamist.

(5) Andekate õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajalikku koostööd õpetajate vahel ja vajadusel individuaalse õppekava rakendamist korraldab õpilasteaduste koordinaator.

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

(3) Gümnaasiumiastmel võib vallavalitsus direktori ettepanekul ja hoolekogu nõusolekul kehtestada haridus- ja teadusministri kehtestatud koolivaheaegadest erinevad koolivaheajad, arvestusega, et gümnaasiumis on õppeaasta jooksul neli koolivaheaega kogukestusega vähemalt 12nädalat, kusjuures suvine koolivaheaeg kestab vähemalt 8 järjestikust nädalat.

(1) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva.

(2) Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.

(1) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema.

(2) Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(3) Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

(1) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, klassitund, rühmatund, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui pedagoog.

(2) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit.

(3) Õppetund vaheldub vahetunniga.

(4) Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

(5) Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(6) Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu.

(1) Õpilase nädala õppekoormus õppeaineti määratakse kooli õppekavaga.

(2) Põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on

1) 1. klassis 20;

2) 2. klassis 23;

3) 3. ja 4. klassis 25;

4) 5. klassis 28;

5) 6. ja 7. klassis 30;

6) 8. ja 9. klassis 32.

(3) Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 kursust. Kursus vastab 35-le ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

(4) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste (pikapäevarühmad, ringid) järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(1) Klassi täitumuse ülemine piirnorm põhikooli klassis ja õpperühmas on 24 õpilast.

(2) Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirnormist suurema klassi täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

(1) Kool võtab I-III kooliastme õpilaseks kõik selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud, kellele kool on elukohajärgne kool. Kui koolis on vabu õppekohti, võetakse kooli vastu isikuid, kellele kool ei ole elukohajärgne kool.

(2) Gümnaasiumi vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav välisriigis omandatud haridus.

(3) Haridus- ja teadusministri määrusega volitatud ulatuses kehtestab kooli pidaja kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra gümnaasiumi vastuvõtmisel. Kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõu valmistab ette kooli direktor ning see esitatakse enne kehtestamist hoolekogule arvamuse andmiseks.

(4) Isiku õpilaste nimekirja arvamise otsuse teeb direktor.

(1) Õpilane arvatakse koolist välja

1) kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on koolile esitanud sellekohase taotluse;

2) kui õpilane on asunud haridust omandama teises üldhariduskoolis või välisriigi õppeasutuses ja ta ei ole esitanud taotlust õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal;

3) kui koolis ei viida õpinguid läbi klassis, kus õpilane peaks õpinguid jätkama;

4) kui õpilane oma käitumisega ohustab teiste turvalisust koolis või rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

5) kui õpilane põhiharidust omandades puudub mõjuva põhjuseta õppetundidest ning teda ei ole seetõttu võimalik järgmisse klassi üle viia, välja arvatud koolikohustuslik õpilane;

6) kui õpilane ei täida nominaalse õppeaja jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt pikendatud;

7) kui õpilasele on gümnaasiumis õppides ühe õppeaasta jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja «nõrgad» või «puudulikud»;

8) kui õpilane on täitnud põhikooli või gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja talle on väljastatud lõputunnistus;

9) õpilase surma korral.

(2) Gümnaasiumiastmelt õpilase väljaarvamise täiendavad alused on kehtestatud gümnaasiumi kodukorras.

(3) Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.

(1) Õpetaja planeerib oma tööd koostöös teiste õpetajatega lähtuvalt kujundava hindamise põhimõtetest.

(2) Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

(3) Hindamise, hindesüsteemi kasutamise, hindamisest teavitamise, täiendavale õppele jätmise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas riiklike õppekavade alusel

(4) Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras.

(1) Põhikooli lõpetamiseks põhikooli riikliku õppekava järgi sooritatakse ühtsed põhikooli lõpueksamid või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhtudel põhikooli koolieksam järgmistes ainetes

1) eesti keeles või põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud juhul eesti keeles teise keelena;

2) matemaatikas;

3) haridus- ja teadusministri kehtestatud õppeainete hulgast õpilase valitud aines.

(2) Põhikooli lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel põhikooli lõputunnistuse.

(3) Põhikooli lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

(1) Gümnaasiumi lõpetamiseks tuleb rahuldavalt sooritada vähemalt viis gümnaasiumi lõpueksamit, millest vähemalt kolm on riigieksamid.

(2) Kõik gümnaasiumilõpetajad sooritavad eesti keele riigieksami.

(3) Gümnaasiumi lõpetamise tingimused täitnud õpilasele või eksternile väljastab kool õppenõukogu otsusel gümnaasiumi lõputunnistuse.

(4) Gümnaasiumi lõputunnistuste andmed kantakse hariduse infosüsteemi haridust tõendavate dokumentide alamregistrisse.

(1) Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet õpilase vajaduste kohaselt.

(2) Vajadusel korraldatakse diferentseeritud õpet.

(3) Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde.

(4) Koolis töötab tugikeskus, mis tagab õpilasele eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenuse.

(5) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides.

(6) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Vajaduse korral kaasatakse ka teovõimelise õpilase vanem, kui õpilane on andnud selleks nõusoleku, teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse esindajaid.

(7) Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule.

(1) Koolil on raamatukogu, mis töötab mõlemas õppehoones.

(2) Kooli raamatukogu eesmärk on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

(1) Õpilasele osutatakse koolitervishoiuteenust, mille hulka kuuluvad õe tegevused.

(2) Tervishoiuteenus on õpilasele kättesaadav mõlemas õppehoones.

(1) Kool tagab õpilase koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ning tervise kaitse.

(2) Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamise, neile reageerimise, juhtumitest teavitamise, nende juhtumite lahendamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

(3) Direktor korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise, kaasates vajaduse korral õppenõukogu ja hoolekogu ning eksperte. Hädaolukorra lahendamise plaani kehtestab direktor.

(1) Kooli direktor moodustab hoolekogu ettepanekul ja vallavalitsuse nõusolekul pikapäevarühmi I ja II kooliastme õpilastele.

(2) Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

(3) Pikapäevarühma täitumise ülemine piirnorm on 36 õpilast, sealjuures samaaegselt rühmas viibivate õpilaste arv ei tohi ületada 24 õpilast. Vallavalitsus võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi.

(4) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid, spordiklubid ja stuudiod.

(3) Õpilasel on õigus kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta oma kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(1) Kool võimaldab luua täielikult või osaliselt vanemate kulul tegutsevaid spordi- ja huviringe ning võimaldab kooli ruumides tegutseda ka teiste era- ja juriidiliste isikute spordi- ja huviringidel.

(2) Kool saab tulu erinevatel fondide ja sihtasutuste projektikonkurssidel osalemisest.

(3) Koolil on õigus saada tulu õppekavavälisest tegevusest, milleks on osalemine huviringide, pikapäevarühmade, eelkooli ja laagrite tegevuses, stuudiote töös ning klasside üritustel, mille kulude katmine toimub osalejate kaasrahastamisel.

(4) Koolil on õigus saada üüri- ja renditulu, projektide korraldamisega ja täiskasvanute koolitusega seotud tulu ning eriteenuste (printimine, kopeerimine jms) pakkumisest ja heategevusüritustest saadavat tulu.

(1) Õpilasel on õigus ja kohustus täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes. Õpilase õigused ja kohustused sätestatakse täpsemalt kooli kodukorras.

(2) Õppest puudumine on lubatud üksnes mõjuvatel põhjustel.

(3) Kool hindab, kas õppest puudumise põhjuseid saab lugeda mõjuvaks. Õppetundidest puudumise mõjuvad põhjused on järgmised

1) õpilase haigestumine või temale tervishoiuteenuse osutamine;

2) läbimatu koolitee või muu vääramatu jõud, sealhulgas rahvatervise seaduse § 8 lõike 2 punkti 3 alusel sotsiaalministri määruses sätestatud ilmastikutingimused, mille puhul on põhjendatud õppest puudumine;

3) olulised perekondlikud põhjused;

4) kooli esindamine.

(4) Kool peab õppest puudumiste üle arvestust ning sätestab kooli kodukorras õppest puudumisest teavitamise korra.

(1) Õpilasel ja vanemal on õigus saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta. Kool on kohustatud võimaldama õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.

(2) Teovõimeline õpilane võib kirjaliku taotlusega keelata juurdepääsu tema kohta kooli valduses olevale teabele. Vanema juurdepääsu teabele selle kohta, kas õpilane on kooli õpilaste nimekirjas või mitte, võib keelata vaid mõjuva põhjuse esinemisel.

(3) Kool avalikustab oma veebilehel kooli põhimääruse, õppekava, arengukava, kodukorra, kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed.

(4) Õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi või kursuse algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks.

(5) Õpilasele ja vanemale tehakse kooli kodukorras sätestatud korras teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

(6) Kool teavitab õpilast ja tema vanemat õpilase hinnetest. Kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ei ole andnud nõusolekut õpilase hinnetest teavitamiseks elektrooniliselt, on kool kohustatud teavitama õpilast ja vanemat õpilase hinnetest paberil vormistatud klassitunnistuse kaudu.

(1) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku arvestusega, et kõigile vanematele antakse vähemalt üks kord aastas võimalus osaleda vanemate koosolekul.

(2) Vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on direktor kohustatud kutsuma kokku selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

(1) Vanematel on õigusteha ettepanekuid kooli tegevuse paremaks korraldamiseks.

(2) Vanematel on õigus osaleda kooli korraldatavatel vanemate koolitustel.

(3) Vanem teavitab kooli õpilase õppest puudumisest ja selle põhjustest hiljemalt puudumise esimesel õppepäeval.

(4) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutusest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema koostööd kooliga põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt valla- või linnavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

(1) Kooli tunnustusmeetmed sätestatakse kooli kodukorras.

(2) Õpilase kooli kodukorra kohaselt käituma mõjutamise eesmärgil võib õpilase suhtes rakendada järgmisi tugimeetmeid

1) arenguvestluse läbiviimine;

2) individuaalse õppekava rakendamine;

3) õpilase vastuvõtmine pikapäevarühma või kooli juures tegutsevasse huviringi;

4) tugispetsialisti teenuse osutamine;

5) õpilase üleviimine käitumisprobleemidega või kasvatusraskustega õpilaste klassi.

(3) Tugi- ja mõjutusmeetme rakendamisest teavitamise kord sätestatakse kooli kodukorras.

(1) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljastamise eest tasu ei võeta.

(2) Õpilaspileti kasutamise kord koolis sätestatakse kooli kodukorras.

(3) Õpilasel või piiratud teovõimega õpilase vanemal on õigus esitada koolile põhjendatud kirjalik taotlus uue õpilaspileti saamiseks, kui

1) õpilaspilet on rikutud, hävinud, kadunud või varastatud;

2) õpilase nimi või isikukood on muutunud.

(4) Õpilaspileti korduval väljaandmisel on õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem uue õpilaspileti saamisel kohustatud esmase õpilaspileti koolile tagastama. Kool hävitab tagastatud õpilaspileti ja registreerib õpilaspileti kasutusest eemaldamise. Juhul kui tagastamine on võimatu, tunnistab kooli direktor käskkirjaga õpilaspileti kehtetuks.

(5) Õpilane või piiratud teovõimega õpilase vanem on kohustatud õpilaspileti koolile tagastama peale õpilase väljaarvamist kooli õpilaste nimekirjast.

(1) Kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduste alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(2) Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduste või seaduste alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.

(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest ja õigustest.

(4) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses. Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(5) Õpilasesinduse valimise õigus on kõikidel kooli õpilastel.

(6) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse, mis on heaks kiidetud õpilaskonna poolt, kinnitamiseks direktorile.

(7) Direktor kinnitab õpilasesinduse põhimääruse 30 päeva jooksul arvates selle kättesaamisest, kui see vastab seadustele, seaduste alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(8) Kooli võib oma eelarves näha võimaluste piires ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks.

(1) Koolitöötajad on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul kooli pidaja kehtestatud korras, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(3) Kooli töötajatel on õigus

1) teha juhtkonnale ettepanekuid töö paremaks organiseerimiseks, töötajate tunnustamiseks ja uuenduste algatamiseks;

2) nõuda tööks vajalikke vahendeid;

3) saada täiendkoolitust;

4) arenguvestlusele.

(4) Kooli töötajatel on kohustus

1) täita Eesti Vabariigi õigusaktidest, oma töölepingust, ametijuhendist ja koolis kehtivatest dokumentidest tulenevaid nõudeid;

2) hoida saladuses talle töö tõttu teatavaks saanud juurdepääsupiiranguga informatsiooni ning teiste inimeste perekonna- ja eraelu puudutavaid andmeid

3) kasutada tema kätte usaldatud kooli vara säästlikult ja heaperemehelikult

(5) Kooli töötaja vastutab tema poolt koostatud, esitatud ja väljastatud informatsiooni õigsuse eest.

(6) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli direktori poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(7) Koolitöötajatega sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud direktor. Välislepingu alusel tööle võetava pedagoogiga sõlmib direktor töölepingu välislepinguga määratud tähtajaks.

(8) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

(9) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat õpetajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(1) Koolil on oma eelarve.

(2) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja vallaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(3) Kooli eelarve kulud moodustavad tegevuskulu ja töötasu.

(4) Kooli eelarve kava projekti kohta annab arvamuse kooli hoolekogu vastavalt õigusaktidega kehtestatud korrale.

(5) Eelarve kinnitab vallavolikogu.

(6) Kooli raamatupidamist korraldab vallavalitsus koos kooli direktoriga.

(1) Kooli vara moodustavad koolile sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muud hüved.

(2) Vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning rahaliste kohustuste võtmine toimub vallavolikogu ja vallavalitsuse kehtestatud korras.

(1) Kooli asjaajamine toimub vastavalt direktori kinnitatud asjaajamiskorrale.

(2) Koolis loodavad dokumendid allkirjastab direktor või selleks volitatud isik.

(3) Kooli asjaajamises on kasutusel kooli nimetuse ja sümboolikaga üldplank ja kirjaplank.

(4) Koolis peetavate toimikute loetelu kinnitab direktor käskkirjaga.

(5) Õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmine ja pidamine toimub õigusaktidega kehtestatud korras.

(6) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ning nende täitmise korra kinnitab haridusminister määrusega.

(7) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostavad Haridus- ja Teadusministeerium ja maavanem.

(2) Kooli ja kooli direktori tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle teostavad järelevalvet vallavalitsus ja Harju Maavalitsus.

(1) Kooli korraldab ümber ja tema tegevuse lõpetab volikogu otsuse alusel vallavalitsus õigusaktidega sätestatud alustel ja korras.

(2) Kooli ümberkorraldamisel taotletakse uus koolitusluba.

(3) Kooli ümberkorraldamine ja tema tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeperioodi lõppu.

(4) Kooli ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsusest teavitatakse kirjalikult Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilasi, vanemaid, pedagooge ja teisi töötajaid ning maavanemat hiljemalt viis kuud enne uue õppeaasta algust.

(5) Kooli ümberkorraldamine võib toimuda järgmistel juhtudel

1) linnas või vallas on koolitusnõudlus suurenenud või vähenenud;

2) finantseerimisvõimalused on suurenenud või vähenenud;

3) ümberkorraldused haridussüsteemis;

4) muud seadusest või regionaalpoliitikast tulenevad juhud.

(6) Kooli tegevuse lõpetamisel tagab vallavalitsus kooli õpilastele võimaluse jätkata õppimist teises koolis.

(1) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(2) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(3) Määrus avaldatakse valla veebilehel.

(4) Määrus jõustub 3. päeval pärast avalikustamist Viimsi Vallavalitsuse Kantseleis.