Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord

(1) Määrusega sätestatakse Viru-Nigula valla (edaspidi vald) eelarvest sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord (edaspidi kord).

(2) Kord reguleerib vallaeelarvest makstavate toetuste ja teenuste taotlemist, määramist ja maksmist ning riigieelarvest lapsehoiuteenuse osutamiseks eraldatud vahendite taotlemist ja määramist sotsiaalseadustiku üldosa seaduse põhimõtete kohaselt.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) sotsiaalhoolekandeline abi on sotsiaaltoetuste, sotsiaalteenuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmine, mille eesmärk on toetada inimese iseseisvat toimetulekut ja töötamist ning aktiivset osalust ühiskonnaelus, ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist üksikisiku, perekonna ja ühiskonna tasandil;

2) sotsiaaltoetus (edaspidi toetus) on isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antav rahaline või mitterahaline toetus;

3) sotsiaalteenus (edaspidi teenus) on isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus;

4) vältimatu sotsiaalabi on elatusvahendite kaotuse või puuduse tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule osutatav sotsiaalabi, mis tagab vähemalt toidu, riietuse ja ajutise majutuse;

5) valla elanik on isik, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on Viru-Nigula vald;

6) perekond on samas eluruumis elavad ühise majapidamisega abielus või abieluga sarnanevas suhtes olevad isikud ja/või esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased ja/või muud isikud, keda seob perekondlik kooselu;

7) perekonna sissetulek on kõigi perekonnaliikmete netotulud, v.a riigi- ja vallaeelarve vahenditest makstavad ühekordsed sotsiaaltoetused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse alusel makstavad toetused;

8) hooldatav on isik, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks;

9) täisealise puudega isiku hooldaja on hooldatavale kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet tagav Viru-Nigula Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) poolt määratud teovõimeline isik, kellele ei ole määratud rasket või sügavat puuet;

10) raske või sügava puudega laps on kuni 18-aastane isik, kellele on määratud raske või sügav puue;

11) hooldusvajadus on sotsiaaltöötaja poolt hinnatud abi, toetuse ja järelevalve vajadus igapäevatoimingute sooritamisel;

12) toetuse määr on summa, mis kehtestatakse Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt igaks eelarveaastaks;

13) hooldusplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks;

14) rehabilitatsiooniplaan on rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;

15) juhtumiplaan on isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel juhtumikorralduse raames koostatud kirjalik dokument, mis sisaldab hinnangut isiku abivajadusele ja tegevuskava toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks.

(1) Sotsiaalhoolekandelist abi on õigustaotleda isikul

1) kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on Viru-Nigula vald;

2) kes vajab vältimatut sotsiaalabi, kuid kes ei ole Viru-Nigula valla elanik;

3) põhjendatud juhtudel kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksusega isik, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Viru-Nigula vallas.

(2) Vältimatut sotsiaalabi on õigustaotleda isikul, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Viru-Nigula vald, kuid kes on abitusse olukorda sattunud Viru-Nigula vallas ning viibib abi vajamise ajal Viru-Nigula valla haldusterritooriumil.

(3) Toetust või teenust võib abivajavale isikule taotleda

1) kolmas isik (õpetaja, sotsiaaltöötaja jms), kui ta märkab toetusevajadust ja kui isik ise ei ole toetuse taotlemiseks võimeline;

2) alaealise lapse eestkostja või lapse perekonnas hooldaja juhul, kui laps või eestkostetav on Viru-Nigula valla elanik.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmist korraldab vallavalitsus eelarves ettenähtud vahendite piires (sh riigi poolt toetus raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks).

(2) Toetuste määrad ja abivajadusest sõltuva ühekordse toetuse piirmäära kinnitab volikogu igaks eelarveaastaks eelarveaastale eelneva aasta detsembris või hiljemalt koos vallaeelarve kinnitamisega.

(3) Riigi poolt rahastatava raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahalisi vahendeid kasutatakse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, sh lapsehoiuteenuseks, tugiisikuteenuseks ja sotsiaaltransporditeenuseks.

(4) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine või mitteandmine isikule otsustatakse haldusaktiga, välja arvatud sissetulekust ja abivajadusest mittesõltuvad toetused, mis kantakse riiklikusse sotsiaalteenuste registrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel lähtutakse isiku põhjendatud vajadusest, isiku tegelikust toimetulekuvõimest ning sellest tulenevast kõrvalabi vajaduse ulatusest.

1) Rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist;

2) eelistatakse abimeetmeid, mis on suunatud isiku suutlikuse suurendamisele korraldada oma elu võimalikult iseseisvalt;

3) abimeetme rakendamisel lähtutakse tulemuslikkusest abivajava isiku ning vajaduse korral pere ja kogukonna seisukohast;

4) abi andmise kõikidel etappidel kaasatakse aktiivselt abivajavat isikut, perekonnaliikmeid ning tugispetsialiste, kui isik on selleks nõusoleku andnud;

5) isikule, kes iseseisva toimetuleku parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Sotsiaalhoolekandelise abi võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(6) Vallavalitsus moodustab korras sätestatud ülesannete paremaks korraldamiseks ning toetuste andmise ja teenuste osutamise otsustamiseks ning asjakohaste tõendite või andmete kogumiseks ja hindamiseks ametiasutuse juures tegutseva sotsiaaltoetuste ja -teenuste komisjoni, mille kollegiaalne otsustus on aluseks haldusakti koostamisele.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitab isik või tema esindaja vallavalitsusele vormikohase avalduse.

(2) Avalduse vormid kinnitab vallavalitsus.

(3) Sissetulekust sõltuvate sotsiaaltoetuste ja tasuta või osalise tasu eest sotsiaalteenuste taotlemisel esitab taotleja tõendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse ja taotleja majandusliku olukorra väljaselgitamiseks

1) kuludokumendid;

2) perekonna sissetuleku suurust tõendavad dokumendid;

3) tõend Eesti Töötukassas arveloleku kohta;

4) arstliku ekspertiisi otsus puude kehtivuse kohta;

5) rehabilitatsiooniplaan;

6) tõendus elatise saamise või mittesaamise kohta;

7) vajadusel muud tõendid või dokumendid, mis on vajalikud sotsiaalhoolekandelise abi vajaduse väljaselgitamiseks.

(1) Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna spetsialist, kellele see pädevus asutusesisese töökorraldusega on antud, selgitab välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja teeb ettepaneku vastava abi määramiseks.

1) Sotsiaalvaldkonna spetsialistidel on õigus saada kõikidelt asutustelt ja organisatsioonidelt vajalikku teavet ja abi isiku abivajaduse väljaselgitamiseks.

2) Juhul, kui ametnik saab võimalikust abivajadusest teada teisiti, kui isikult endalt, alustab ta abivajaduse hindamist isiku teavitamisega.

(2) Abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse terviklikust lähenemisest isiku abivajadusele, võttes arvesse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sh

1) isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid;

2) isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Abi osutamise perioodil kõrvalabi vajaduse määra muutumisel isiku terviseseisundi või elukeskkonna tõttu viiakse läbi korduv hindamine.

(4) Isikule osutatava abi viisi ja mahu määramisel arvestatakse abi osutamise mõju abistatava iseseisva toimetuleku või heaolutaseme taastamisele või säilitamisele.

(5) Raske ja sügava puudega lastele teenuste vahenditest lapsehoiuteenuse osutamiseks raha eraldamise osas vajaduse hindamine toimub sotsiaalkaitse infosüsteemis (STAR) koostatud juhtumiplaani alusel, arvestades lapse seadusliku esindaja esitatud põhjendatud taotlust, lapse ning tema pere vajadusi, esitatud kuludokumente ning vajadusel lapsele koostatud isiklikku rehabilitatsiooniplaani. Lapsehoiuteenuse toetust võib taotleda kuni selle kalendriaasta lõpuni, mil sihtrühma kuuluv laps saab 18-aastaseks.

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmine otsustatakse üldjuhul 14 kalendripäeva jooksul isikult avalduse saamisest või muu sotsiaalhoolekandelise abi saamise õiguse tekkimise aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest (sh kõigi vajalike dokumentide esitamisest) arvates, kui seadus ei sätesta teistsugust tähtaega.

(2) Abivajaduse hindamise põhjal määratakse isikule sobiv sotsiaalhoolekandelise abi liik ning vastav otsus kinnitatakse haldusaktiga.

(3) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise või mitteandmise otsus tehakse isikule või tema esindajale teatavaks avalduses märgitud aadressil.

(4) Sotsiaaltoetus kantakse 30 kalendripäeva jooksul pärast toetuse andmise otsuse tegemist isiku avalduses näidatud arvelduskontole või isiku nõusolekul tema kirjaliku avalduse alusel kolmanda isiku arvelduskontole Eestis.

(5) Sotsiaalteenuste osutamine korraldatakse isikule võimalikult sobival viisil lähtudes hindamistulemusest, rehabilitatsiooni- ja/või juhtumiplaanist.

(1) Vallavalitsusel on õigus seaduses sätestatud juhtudel nõuda isikult talle sotsiaaltoetusena alusetult makstud rahasumma ja sotsiaalteenuse osutamisega alusetult tehtud kulutused osaliselt või täielikult tagasi.

(2) Vallavalitsusel on sotsiaalhoolekandelise abi andmiseks alusetult tehtud kulutuste tagastamisega viivitamise korral õigus nõuda tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 alusel.

(1) Vallas makstavad sotsiaaltoetused jagunevad

1) sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused;

2) sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused.

(2) Sissetulekust mittesõltuvad sotsiaaltoetused vallaeelarve vahenditest on

1) sünnitoetus;

2) matusetoetus;

3) eaka sünnipäevatoetus;

4) ranitsatoetus;

5) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetus.

(3) Sissetulekust sõltuvad sotsiaaltoetused on

1) ühekordne sotsiaaltoetus toimetuleku tagamiseks;

2) toimetulekutoetus;

3) vältimatu sotsiaalabi;

4) lastelaagritoetus;

5) kooli- ja lasteaiatoidu toetus.

(1) Sissetulekust mittesõltuva sotsiaaltoetuse taotlemise õigustekib isikul toetuse faktiliseks aluseks oleva sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või muu tingimuse täitmisest arvates.

(2) Sissetulekust sõltuvad valla eelarvest makstavad sotsiaaltoetused määratakse sotsiaalsete erivajadustega inimestele (perekondadele), kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse §133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri, vajalike kulutuste osaliseks või erandkorras täielikuks katmiseks, eesmärgiga säilitada taotleja või tema perekonna võimalikult iseseisev toimetulek.

(1) Sünnitoetus on Viru-Nigula valla eelarvest lapse sünni puhul makstav ühekordne sotsiaaltoetus, mis üldjuhul koosneb rahalisest toetusest. Erandkorras võib rahalise toetuse asendada imikule vajalike tarvetega.

(2) Sünnitoetust makstakse volikogu poolt kehtestatud määras last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale (edaspidi taotleja), kui taotleja Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud vähemalt viimased kaksteist kuud enne lapse sündi Viru-Nigula vallas ja lapse sündimisel on lapse Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht Viru-Nigula vald. Toetust makstakse välja kahes osas – lapse sünni registreerimisel ja lapse üheaastaseks saamisel.

(3) Sünnitoetust makstakse pooles volikogu poolt kehtestatud toetuse määras last kasvatavale vanemale, eestkostjale või hooldajale, kui taotleja Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht on olnud vähem kui viimased kaksteist kuud enne lapse sündi Viru-Nigula vallas ja lapse sündimisel on lapse Eesti rahvastikuregistrijärgne elukoht Viru-Nigula vald. Toetus makstakse välja lapse sünni registreerimisel.

(4) Mitmike sünni korral makstakse sünnitoetust eelarveaastaks kehtestatud toetuse määras iga lapse kohta.

(5) Sünnitoetust ei maksta, kui sünnitoetust maksti ühele vanematest teises omavalitsuses, laps sündis surnuna või suri enne sünni registreerimist.

(6) Toetuse määramise aluseks on hiljemalt kolme kuu jooksul lapse sünnist arvates lapse sünni registreerimine ning taotluse esitamine vallavalitsusele.

(7) Toetus kantakse riiklikkusse sotsiaalteenuste registrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(1) Ranitsatoetust makstakse lapse esmakordsel esimesse klassi mineku korral, kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Viru-Nigula vallas.

(2) Ranitsatoetuse saamiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele avalduse lapse koolimineku aasta 1. augustist kuni 30. septembrini.

(3) Ranitsatoetust makstakse avalduse alusel lapse ühele lapsevanemale või seaduslikule esindajale, kelle elukohaks on rahvastikuregistri järgi Viru-Nigula vald.

(4) Toetus kantakse riiklikkusse sotsiaalteenuste registrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(5) Erandkorras võib rahalise toetuse asendada lapsele vajalike koolitarvete komplektiga toetusega võrdses rahalises väärtuses.

(1) Toetust makstakse Viru-Nigula valla elanikuna rahvastikuregistrisse kantud isiku surma korral isiku perekonnaliikmele, hooldajale või matusekorraldajale.

(2) Toetuse määramise aluseks on isiku surma registreerimine ning taotluse esitamine vallavalitsusele.

(3) Toetus kantakse riiklikkusse sotsiaalteenuste registrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(1) Toetust makstakse rahvastikuregistris Viru-Nigula valla elanikuna registreeritud eakale isikule 80, 85, 90 sünnipäeval ning pärast 90. eluaastat igal sünnipäeval.

(2) Toetus makstakse välja kinkekaardina.

1) Kinkekaardi väärtuse määrab volikogu igaks eelarveaastaks.

2) Kinkekaart koos õnnitluskaardiga saadetakse posti teel eaka registrijärgsele aadressile.

3) Kinkekaardi ja õnnitluskaardi saatmise korraldab vallavalitsuse kantselei.

(1) Toetust makstakse üks kord kvartalis tervise säilitamiseks vajalike kulude katteks Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenule.

(2) Toetuse määramise aluseks on isiku avaldus.

(3) Toetus kantakse riiklikusse sotsiaalteenuste registrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(1) Toetust makstakse käesoleva määruse § 10 lõike 2 tingimustele vastavale isikule või perele erakorraliste väljaminekute kompenseerimiseks kuni kaks korda aastas.

(2) Toetust võib maksta järgnevate kulude osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks kuni kaks korda aastas järgmistel juhtudel

1) erandkorras toidu ja riiete ostmine;

2) retseptiravimite ja invatehniliste abivahendite soetamine;

3) ravi- või rehabilitatsiooniasutusse sõitmisega seotud transpordikulud;

4) dokumentide taotlemine;

5) laste raviprillide klaaside maksumus;

6) ravikindlustuseta isikutele perearsti poolt määratud konsultatsioonid, uuringud ja ravikulud;

7) üksi elavatele ja seadusjärgsete ülalpidajateta eakatele küttepuude ostmine;

8) muude ettenägematute abivajadusest tulenevate kulude katmine.

(3) Toetuse suurus sõltub eelarveaastas sotsiaaltoetusteks eraldatud vahenditest, toetuse piirmäärast, taotleja või tema seadusjärgse ülalpidaja sissetulekutest ning taotleja põhjendatud vajadusest.

(4) Toetuse maksmise aluseks on taotleja avaldus, millele on lisatud vajalikud kuludokumendid ning sissetulekuid tõendavad dokumendid. Toetus määratakse käesoleva määruse § 7 sätestatud korras, toetus kantakse riiklikusse sotsiaalregistrisse ja suunatakse raamatupidamisele tasumiseks.

(1) Lastelaagritoetust võib maksta madala sissetulekuga või paljulapseliste perede või erandjuhtudel muude sotsiaalsete erivajadustega lastele suviste Lastekaitse Liidu laste- ja noortelaagrite soodustuusikute maksumuse osaliseks või täielikuks kompenseerimiseks.

(2) Toetuse maksmise aluseks on lapsevanema avaldus, lastekaitsespetsialisti või õppeasutuse esindaja taotlus.

(3) Toetuse vahendite arvelt tasutakse laagrituusikute maksumus teenusepakkujale (lastelaagrile) arve alusel. Soodustuusikud laagrisse broneerib valla sotsiaalosakond.

(4) Toetuse määramine kinnitatakse lastekaitsespetsialisti ettepanekul esitatud nimekirja alusel.

(1) Toetust makstakse laste toitlustamiseks Viru-Nigula valla lasteaedades käivatele lastele toidupäevamaksumuse kompenseerimiseks või valla üldhariduskoolides õppivatele lastele pikapäevarühma toidu maksumuse kompenseerimiseks.

(2) Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem 15. septembriks ja 15. jaanuariks avalduse koos vajalike kuludokumentidega ning sissetulekut tõendavate dokumentidega vallavalitsusele.

(3) Toetus määratakse käesoleva määruse § 7 sätestatud korras ja tasutakse esitatud arvete alusel toitlustusfirma arvelduskontole.

Riigieelarvest valla eelarvesse laekunud toimetulekutoetuse vahenditest määrab ja maksab vallavalitsus toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

Vältimatut sotsiaalabi osutab vallavalitsus vastavalt sotsiaalhoolekande seaduse § 8 sätestatud korrale.

(1) Määruse alusel osutatavad ja/või korraldatavad teenuste liigid on

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) raske või sügava puudega isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) sotsiaalnõustamine;

12) muud sotsiaalteenused.

(2) Riigi poolt finantseeritavad teenused on

1) asendushooldusteenus;

2) järelhooldusteenus.

(1) Määruses nimetatud sotsiaalteenuse osutamise eest võib võtta tasu. Teenuste hinnad kehtestab teenuse osutaja. Vallavalitsuse hallatavate asutuste poolt osutatavate teenuste hinna kehtestab Vallavalitsus.

(2) Isiku võib täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest vabastada, arvestades teenust vajava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(3) Tasuta teenuse saamiseks esitab teenuse taotleja koos avaldusega dokumendid vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikele 3 teenust vajava isiku ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekute ning eluasemekulude või muude asjaolude kohta, mis annavad aluse teenuse maksumuse tasumisest vabastamiseks.

(1) Korra § 21 kirjeldatud teenuseid võib osutada vallavalitsus või korraldada teenuse osutamine lepingu alusel. Teenuste osutamise täpsema regulatsiooni kinnitab Vallavalitsus.

(2) Teenuste osutamise regulatsioon avaldatakse valla kodulehel.

(3) Vallavalitsus korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid täiendavaid teenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest.

(4) Valla poolt teenuste osutamisega seotud kulud kaetakse täielikult või osaliselt vallaeelarvest. Teenuseid võib finantseerida ka riigieelarvest vallaeelarvesse kantud toetuse vahenditest.

(5) Vallavalitsus rahastab määruse alusel raske või sügava puudega laste sotsiaalteenuseid riigieelarve toetusfondist raske või sügava puudega lastele eraldatud summa ulatuses.

(6) Vallavalitsus peab teenuste osutamise üle arvestust riiklikus sotsiaalteenuste registris.

(7) Vallavalitsus kontrollib teenuse vastavust teenuse osutamise nõuetele kliendi esitatud kaebuste alusel ja vastavalt vajadusele.

(1) Koduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades ja parandades tema elukvaliteeti.

(2) Teenust osutatakse kõrvalabi vajavale eakale või puudega isikule (edaspidi koduteenuse saaja), kui koduteenuse saajal ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole suutelised kõrge ea või puude tõttu isikut hooldama.

(3) Koduteenuse saajaks võib olla ka muu isik, kes tervislikul või muul põhjusel vajab kõrvalabi ajutiselt ning kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Koduteenuse osutamisel abistatakse isikut toimingutes, mida isik terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda sooritada kõrvalabita, kuid mis on vajalikud kodustes tingimustes elamiseks.

Väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(1) Tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Lapsele tugiisikuteenuse osutamise eesmärk on koostöös last kasvatava isikuga lapse arengu toetamine, sealhulgas vajaduse korral puudega lapse puhul hooldustoimingute sooritamine. Tugiisik juhendab last arendavates tegevustes ja motiveerib igapäevaelus toime tulema, abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega ja/või väljaspool kodu.

(3) Teenuse osutamise tingimuste kohta sõlmib vallavalitsus tugiisiku ja teenuse saaja või tema esindajaga kirjaliku lepingu, milles määratletakse kõrvalabi vajadusest tulenevad toimingud.

(1) Täisealise isiku hooldus on sotsiaalteenus täisealisele isikule, kes raske või sügava puude tõttu vajab kõrvalist abi ja juhendamist oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Hoolduse seadmiseks määratakse kindlaks hooldatava vajadused ja selgitatakse välja hooldaja võimalused isikule vajaliku kõrvalabi tagamiseks.

(3) Erandjuhtudel on lubatud osutada isiku hoolduse teenust alaealise isiku puhul, eelkõige erivajadustega lapse hoolduseks.

(4) Hooldaja määratakse hooldatava valikul ja nõusolekul haldusaktiga.

(5) Raske- või sügava puudega täisealise või alaealise isiku hooldajale makstakse hooldajatoetust vastavalt volikogu poolt eelarveaastaks kehtestatud määrale.

(1) Isikliku abistaja teenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(3) Teenuse taotlemiseks tuleb isikul esitada vallavalitsusele vormikohane avaldus.

(1) Varjupaigateenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Ametnik teavitab vallavalitsuse poole pöördunud isikut, kes tema hinnangul vajab varjupaigateenust, võimalustest seda teenust saada ning abistab teda teenusega seotud asjaajamistes.

(1) Turvakoduteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut ja täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(1) Sotsiaaltransporditeenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on võimaldada isikul, kelle puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike- ja raviteenuste kasutamiseks.

(2) Teenus on üldjuhul tasuline. Kasutaja tasub transporditeenuse eest sõidu lõppemisel transporditeenuse osutajale arve alusel.

(3) Valla poolt osutatava sotsiaaltransporditeenuse tingimused ja hinna kehtestab Vallavalitsus.

(1) Eluruumi tagamine on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule või perekonnale, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja/või perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama.

(2) Juhul, kui isik on keeldunud talle pakutud sobivast sotsiaalkorterist, võib jätta taotlejale eluruumi eraldamata.

(3) Isikuga, kellele vallavalitsus haldusakti alusel sotsiaalkorteri eraldas, sõlmitakse nimetatud eluruumi kasutamiseks üürileping, kuhu on märgitud korteri kasutamise tingimused ja tähtaeg.

(4) Eluruumi tagamise teenust osutatakse vaba munitsipaalpinna olemasolul.

Isikuid, kellel on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistab vallavalitsus eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel.

(1) Võlanõustamisteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, et vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(3) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

(1) Sotsiaalnõustamine on isikule vajaliku teabe andmine sotsiaalsetest õigustest ja seaduslike huvide kaitsmise võimalustest ning abistamine konkreetsete sotsiaalsete probleemide lahendamisel edaspidise toimetuleku soodustamiseks.

(2) Sotsiaalnõustamist korraldab vallavalitsuse sotsiaalosakond. Õigus sotsiaalnõustamise teenusele on kõigil valla elanikel.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, talle turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenust osutatakse hooldusperes, perekodus või asenduskodus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui

1) lapsevanem on surnud;

2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on vanemast eraldatud.

(3) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine. Teenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel otsustatakse eluruumi tagamise ja muude vajaduspõhiste tugiteenuste ning toetuste vajadus.

(4) Viru-Nigula vald korraldab asendushooldusteenuse isikule, kelle eestkostjaks on määratud Viru-Nigula vald (edaspidi eestkostetav) või alaealisele isikule, kelle vanem on andnud selleks nõusoleku.

(5) Abivajaduse hindamise käigus selgitatakse välja eestkostetava asendushooldusteenuse vajadus, ülalpidamiskohustusega isikud ning sobiva asendushooldusteenuse vorm ja osutaja.

(6) Sotsiaalvaldkonna spetsialistid valmistavad ette koostöös asendushooldusteenuse osutajaga asendushooldusteenuse osutamise lepingu tingimused konkreetsele isikule ning esitavad vastava korralduse eelnõu Vallavalitsusele.

(7) Vallavalitsus määrab asendushooldusteenuse osutamise tingimused ja rahastamise korralduses. Korralduse ärakiri edastatakse teenuse osutajale e-posti aadressile.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada raske või sügava puudega lapse hooldusõigust omava isiku või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldaja toimetulekut või töötamist. Teenuse osutamise vältel tagab nimetatud isikute asemel lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse lapsehoiuteenuse osutaja.

(2) Lapsehoiuteenust on õigus saada raske ja sügava puudega lapse seaduslikul esindajal või sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõikes 1 nimetatud hooldajal kuni selle kalendriaasta lõpuni, kui laps saab 18-aastaseks eeldusel, et lapse hooldeteenuse vajadus on kirjas lapse rehabilitatsiooniplaanis ja lapse hooldamine ei ole samal ajal tagatud teiste sotsiaalteenustega (v.a lapse perekonnas hooldamine) ja laps ei viibi samal ajal haridusasutuses (koolis, lasteaias).

(3) Lapsehoiuteenust on õigus osutada tegevusluba omaval isikul või isikul, kes vastab sotsiaalhoolekande seaduse § 129 lõike 1 punktides 2-6 sätestatud nõuetele.

(4) Lapsehoiuteenuse eest tasustatakse riigieelarvest raske ja sügava puudega lastele teenuste osutamiseks eraldatud vahenditest.

(1) Lapse perekonnas hooldamine on lapse hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu.

(2) Lapse hooldamine perekonnas toimub sotsiaalhoolekande seaduses kehtestatud korras.

Muud sotsiaalteenused on isiku toimetulekuks vajalik muu mitterahaline abi, mida ei saa käsitleda käesoleva korra § 21 lõike 1 punktides 1-11 ja lõikes 2 toodud teenustena.

(1) Viru-Nigula vallas osutatavat sotsiaalhoolekandelist abi rahastatakse riigieelarvest, struktuurifondidest, sihtfinantseeringutest, vallaeelarvest ja annetustest

(2) Korras sätestatud juhtudel võib teenuse eest võtta tasu teenuse saajalt. Isiku poolt tasutava osa suurus oleneb teenuse mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(3) Teenuse osutamise eest võetava tasu tasub teenuse saaja või muu isik vallavalitsuse poolt esitatava arve alusel.

(1) Sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lõike 31 alusel riigi eelarvest eraldatud raske ja sügava puudega lastele sotsiaalteenuste osutamise toetuse rahalisi vahendeid kasutatakse puuetega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks, sealhulgas

1) lapsehoiuteenuseks;

2) isikliku abistaja või tugiisikuteenuseks;

3) transporditeenuseks haridus-, ravi- või rehabilitatsiooniasutusse;

4) nõustamisteenuseks (psühholoogiline nõustamine jm);

5) teraapiateks (füsioteraapia, psühhoteraapia jm);

6) varjupaigateenuse/tugikodu või turvatoateenuse eest tasumiseks;

7) tegevuskulude katmiseks haridusasutuses;

8) rehabilitatsiooniplaani tegevuskavas ette nähtud teenuste, sh abivahendite võimaldamiseks;

9) intervallhoolduseks;

10) sotsiaalteenuste osutajate (sh lapsehoidjate) koolitamiseks;

11) eluruumide kohandamiseks;

12) osutatavate sotsiaalteenuste arendamiseks;

13) muude teenuste korraldamiseks või osutamiseks, mis aitavad parandada raske või sügava puudega lapse arengut ja pere toimetulekut.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sotsiaalteenusteks toetuse saamise õigus on raske või sügava puudega lapsel ja/või tema seaduslikul esindajal, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht on Viru- Nigula vald.

(3) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta valla eelarvesse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

(1) Sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lõike 2 ja 3 alusel riigieelarvest eraldatud sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks ja arendamiseks eraldatud vahendeid kasutatakse

1) abivajavate isikute toimetulekut toetavate nõustamisteenuste korraldamiseks või sisseostmiseks;

2) puudega isiku eluruumi iseseisvalt toimetulemise kohandamiseks;

3) puudega isikutele abivahendite soetamiseks ja laenutamiseks iseseisva toimetuleku soodustamiseks;

4) sotsiaaltransporditeenuse osutamiseks;

5) isikliku abistaja teenuse korraldamiseks;

6) tugiisiku teenuse korraldamiseks;

7) varjupaiga ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste eest tasumiseks;

8) lepingulisteks väljamakseteks uute sotsiaalteenuste osutajatele;

9) sotsiaalteenuse osutamiseks vajalike vahendite soetamiseks;

10) sotsiaalteenusepakkujate koolituskuludeks;

11) sotsiaalteenuse pakkumiseks vajalike sotsiaalpindade korrastamiseks;

12) puudega isikutele päevahoiuteenuse korraldamiseks või toetamiseks;

13) sotsiaalhoolekandega seoses täiendavate alatiste või mittekoosseisuliste töötajate tööle võtmiseks ning täiendava töökoormuse hüvitamiseks sotsiaaltöötajatele;

14) sotsiaaltöötajate tööalase- ja tasemekoolituse kulude katmiseks;

15) sotsiaaltöötajatele vajalike töövahendite ja inventari soetamiseks;

16) sotsiaalhoolekandega seotud administreerimis- ja transpordikulude katmiseks;

17) sotsiaalhoolekandega seotud valla omandis olevate ruumide remondiks ja korrastamiseks, sealhulgas kaldteede ehitamiseks;

18) sotsiaalhoolekandega seotud projektide kaasfinantseerimiseks.

(2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud vahendid kantakse samaks otstarbeks üle järgmise aasta eelarvesse.

(1) Viru-Nigula vald rahastab asendushooldusteenuse maksumust osas, mida eestkostetav või tema suhtes ülalpidamiskohustusega isik ei ole suuteline tasuma oma varalise seisundi tõttu.

(2) Tasu asendushooldusteenuse eest kantakse asendushooldusteenuse osutaja pangakontole üks kord kalendrikuus jooksva kalendrikuu eest teenuse osutaja arve alusel.

(3) Asendushooldusteenuse osutamist rahastatakse sotsiaalhoolekandeseaduse § 156 lg 34 alusel riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt.

Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 25.01.2018 määrus nr 7 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord".

Määrus jõustub 15. juulil 2018.