Valga Põhikooli põhimäärus

Kooli nimi on Valga Põhikool (edaspidi kool).

(1) Kool asub Valga maakonnas, Valga linnas. Kooli aadress on Kungla tn 16, Valga.

(2) Kooli tegutsemiskoht on Valga linn.

(1) Kool on üldhariduskool, mis loob õpilastele võimalused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.

(2) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Valga Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus).

(3) Kooli tegevust juhendab ja koordineerib linnavalitsuse haridus- ja kultuurimet.

Kooli õppetöö toimub statsionaarses õppevormis.

(1) Koolil on Valga linna vapi kujutisega ja oma nimega pitsat.

(2) Koolil on Valga linna eelarves iseseisev eelarve.

(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor, kooskõlastades korra eelnevalt linnavalitsusega.

(1) Kooli asjaajamiskeel on eesti keel.

(2) Kooli õppekeel on eesti keel.

Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades kooli tegevust reguleerivatest seadustest tulenevate erisustega.

Kooli tegevuse eesmärk on võimaldada õpilastel koolikohustuse täitmist, põhihariduse omandamist ja aidata jõuda selgusele oma huvides ning tagada valmisolek õpingute jätkamiseks.

Kooli ülesanded on

1) luua koolikohustuslikule õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemisvõime, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut, loovat eneseväljendust ning sotsiaalse ja kultuurilise identiteedi kujunemist;

2) hoida ja tugevdada lapse tervist ning soodustada tema emotsionaalset, kõlbelist, sotsiaalset, vaimset ja kehalist arengut;

3) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks kooli juures.

(1) Kool on põhikool. Õpe on korraldatud klassipõhiselt (1.-9. klass).

(2) Koolis töötavad vajadusel õpiabi- ja koolieelikute rühmad ning hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad.

(3) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võivad koolis töötada järgmised rühmad ja klassid

1) õpiabirühmad põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;

2) klassid õpiraskustega põhiharidust omandavatele õpilastele;

3) klassid tundeelu- ja käitumishäiretega põhiharidust omandavatele õpilastele;

4) klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või sõltuvushäiretega õpilastele või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis;

5) klassid põhiharidust omandavatele lihtsustatud õppel olevatele õpilastele;

6) klassid põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele;

7) klasse põhiharidust omandavatele kasvatusraskustega õpilastele.

(4) Linnavalitsuse nõusolekul võib direktor moodustada ka teisi hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.

(1) Õpilastele põhihariduse võimaldamine toimub riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava alusel. Kooli õppekava kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

(2) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(3) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ja koosneb õppeveeranditest ning koolivaheaegadest.

(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Koolivaheajad kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(4) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille pikkus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita.

(5) Kooli õppe- ja kasvatustöö on korraldatud kooli päevakava järgi. Päevakava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Kooli direktor võib linnavalitsuse nõusolekul moodustada kooli pikapäevarühmi, mis pakuvad õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel.

(2) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega vanema taotluse alusel.

(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja –meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

Õpilastel on õigus

1) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

2) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires;

3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;

4) saada tugispetsialistide teenust;

5) asutada klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega;

6) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;

7) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta Vabariigi Valitsuse ning linnavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

8) saada teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu ja õppimisvõimaluste kohta;

9) saada tasuta õpilaspilet;

10) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, linnavalitsuse, Haridus- ja Teadusministeeriumi, maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

Õpilane on kohustatud

1) täitma õpiülesandeid ja osalema temale koolipäevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

2) täitma kooli kodukorda;

3) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt oma võimetele;

4) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja käituma kaasinimestega lugupidavalt;

5) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

Vanemal on õigus

1) olla kaasatud õpilase individuaalse õppekava koostamisel;

2) esitada taotlus õpilase pikapäevarühma vastuvõtmiseks;

3) saada teavet ja selgitusi kooli vastuvõtu tingimuste ja korra, koolikorralduse ning õpilaste õiguste ja kohustuste kohta;

4) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;

5) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;

6) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

Vanem on kohustatud

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või linnavalitsus;

5) koolikohustuse täitmise tagamisel pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

6) taotlema vajaduse korral koolilt ja linnavalitsuselt õigusaktide sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

Vanem vastutab koolikohustuse täitmise tagamata jätmise eest vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele.

(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(2) Õpilaskonnal on õigus

1) moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse § 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata;

2) astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu;

3) otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad seaduse või seaduse alusel antud õigusaktide kohaselt õpilaskonna pädevusse ega ole antud samadel alustel kellegi teise otsustada ja korraldada.

(3) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(4) Õpilasesindus annab arvamuse kooli arengukava, õppekava ja kodukorra kohta.

(5) Õpilasesinduse nimetatud esindaja kuulub kooli hoolekogu koosseisu.

(1) Esimese õpilasesinduse valimise korraldab kooli direktor hiljemalt kahe kuu jooksul õppeaasta algusest.

(2) Esimese õpilasesinduse moodustavad 5. – 9. klassi õpilased.

(3) Iga klass esitab kahe nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast ühe klassi esindaja.

(4) Hiljemalt nelja nädala jooksul valimiste väljakuulutamise päevast kutsub direktor kokku esimese õpilasesinduse koosoleku.

(5) Esimesel koosolekul valitakse lihthäälteenamusega president ja asepresident.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(2) Põhimäärus kiidetakse õpilaskonna poolt heaks. Klassijuhatajad tutvustavad põhimäärust klassides. Põhimäärus on klassi poolt heaks kiidetud, kui 2/3 õpilastest on avaldanud arvamust. Kui 2/3 klassidest on avaldanud arvamust õpilasesinduse põhimääruse kohta, esitatakse see kinnitamiseks direktorile. Kahe nädala jooksul saab iga õpilane teha ettepanekuid õpilasomavalitsuse põhimäärusesse, esitades need kirjalikult oma klassi õpilasomavalitsuse esindajale.

(3) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümne päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(1) Koolitöötajad on õpetajad ja teised töötajad. Koolitöötajate miinimumkoosseisu kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Koolitöötajate koosseis kinnitatakse direktori ettepanekul linnavalitsuses, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingu direktor.

(1) Pedagoogilised töötajad on direktor, õppealajuhataja, õpetaja, abiõpetaja ning teised õppe- ja kasvatuse alal töötavad isikud.

(2) Pedagoogilise personali, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi, kui välislepingus ei ole sätestatud teisiti. Konkursi läbiviimise korra kehtestab kooli hoolekogu direktori ettepanekul.

(3) Õpetajate kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(1) Pedagoogilise personali ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel ja teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste kodudega. Kooli teenindava personali ülesandeks on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

(2) Koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud kooli töökorralduse reeglites, töötaja töölepingus (sh ametijuhendis), seadustes ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktides.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatakse avalik konkurss vastavalt linnavalitsuse poolt kehtestatud korrale.

(3) Direktoriga sõlmib töölepingu linnapea või tema poolt volitatud ametiisik.

(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis läbiviidavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor

1) korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;

2) korraldab kooli arengukava koostamist;

3) korraldab kooli finantsmajanduslikku tegevust;

4) esitab linnavalitsusele kooli eelarve kava ja eelarve muudatuste ettepanekud;

5) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks linnaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires;

6) tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

7) sõlmib, peatab, muudab ja lõpetab töölepingud;

8) annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

9) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

10) sõlmib igapäevase õppe- ja majandustegevuse raames kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.

(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogiline personal. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse poolt määratud õpilaste esindaja.

(2) Õppenõukogu ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(3) Õppenõukogu tegutseb haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(2) Hoolekogu moodustamise ja selle töökorra kehtestab linnavalitsus.

(3) Hoolekogu

1) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta;

2) annab arvamuse kooli sisehindamise korra kohta;

3) annab vajadusel kooli pidajale nõusoleku kehtestada põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses

nimetatud klassi täituvuse piirnormist suurema klassi täituvuse piirnormi;

4) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimuste ja korra eelnõule;

5) annab arvamuse arenguvestluste korraldamise tingimuste ja korra kohta;

6) võib kohustada kooli koostöös kooli pidajaga korraldama pikapäevarühma moodustamist;

7) kehtestab avaliku konkursi läbiviimise korra õpetajate, tugispetsialistide ning teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks;

8) osaleb kooli arengukava ettevalmistamisel ning annab selle kohta enne kinnitamist oma arvamuse;

9) annab arvamuse kooli eelarve projekti kohta;

10) annab arvamuse kooli palgakorralduse põhimõtete kohta;

11) täidab teisi õigusaktidega hoolekogu pädevusse antud ülesandeid.

(1) Koolil on juhtkond, mis on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel ja strateegilisel planeerimisel nõuandev organ.

(2) Kooli juhtkonna koosseisu ja töökorra kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Koolil on laiendatud juhtkond, mis on kooli juhtkonnale kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel strateegilisel planeerimisel nõuandev organ.

(2) Kooli laiendatud juhtkonna, kuhu kuuluvad juhtkonna liikmed ning ainevaldkondade juhid, töökorra ja koosseisu kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Koolil on tugikeskus, mis koordineerib hariduslike erivajadustega õpilastega tööd.

(2) Kooli tugikeskuse koosseisu ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Koolis tegutsevad ainevaldkondade töörühmad, mis ühendavad lähedaste õppeainete õpetajaid. Ainevaldkondade töörühmade ülesandeks on suunata ja koordineerida õppe-, kasvatus- ja arendustööd oma ainevaldkonnas.

(2) Ainevaldkondade töörühmade koosseisu ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(3) Ainevaldkondade töörühmade juhid on direktorile kooli tegevusega seotud küsimuste lahendamisel nõuandev organ.

(1) Koolis tegutseb töökeskkonnanõukogu, mille ülesandeks on aidata kaasa ohutu ning tervisliku töökeskkonna loomisele.

(2) Töökeskkonnanõukogu koosseisu ning täpsemad ülesanded ja töökorralduse põhimõtted kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks Valga linnavara eeskirja alusel antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli kasutuses olev vara on Valga linna omand.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub Valga linnavara eeskirjas sätestatud korras.

(1) Kooli eelarve tulud moodustuvad eraldistest riigi- ja linnaeelarvest, laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli põhimääruses sätestatud kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab direktori ettepanekul linnavalitsus.

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast.

(2) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilise ja eelarve täitmise aruande õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Valga maavanem.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb linnavalitsus.

(3) Õpilasele koolitervishoiuteenuse osutamise üle teostab vastavalt oma pädevusele riiklikku järelevalvet Terviseamet.

Kooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab kooli pidaja arvestades õigusaktide ettenähtud tingimusi ja tähtaegu.

(1) Linnal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

(2) Kooli pidamine antakse üle pärast viimase õppeveerandi lõppu. Kooli pidamise üleandmise otsusest teatatakse kooli õpilastele ja töötajatele hiljemalt kaks kuud enne uue õppeaasta algust.

(3) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

Tunnistada kehtetuks Valga Linnavolikogu 2. märtsi 2012 määrus nr 4 „Valga Põhikooli põhimäärus“.