Kajamaa Kooli põhimäärus

Käesolev põhimäärus sätestab Kajamaa Kooli eesmärgid ja ülesanded, õppe ja kasvatuse korralduse, õppekavavälise tegevuse korraldamise alused, õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, hoolekogu ja direktori kohustused, koolitöötajate õigused ja kohustused, majandamise ja asjaajamise alused.

Kooli nimetus on Kajamaa Kool (edaspidi kool).

Kooli asukoht on Eesti Vabariik Harjumaa Saku vald Kajamaa küla.

(1) Kool on munitsipaalkool põhihariduse omandamiseks õpilastele, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele. Kooli tegutsemise vorm on põhikool. Koolis toimub statsionaarne õpe.

(2) Kooli pidaja on Saku Vallavolikogu (edaspidi vallavolikogu). Kool on Saku Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) hallatav asutus.

(3) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi õigusaktidest, Saku valla õigus- ja haldusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Koolil on oma nimetusega pitsat ning oma sümboolika.

(2) Kooli pitsat on sõõrikujuline, läbimõõduga 35 mm. Pitsati sõõri ülemisel äärel on kiri „Kajamaa Kool”, sõõri alumisel äärel kiri „Saku vald”. Pitsati keskel kasutatakse valla vappi.

(3) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor kooskõlastatult vallavalitsusega.

Kooli ruumides osutab raamatukoguteenust Saku Vallaraamatukogu.

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöös hoolekogu ja õppenõukoguga kooli arengukava.

(2) Kooli arengukava koostamisel lähtutakse valla arengukavast ja sisehindamise tulemustest. Arengukava koostatakse vähemalt kolmeks aastaks ja selles määratakse

1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad, sealhulgas turvalisuse tagamine koolis;

2) õpetajate täienduskoolituskava;

3) tegevuskava;

4) arengukava uuendamise kord.

(3) Kooli arengukava kinnitatakse ja muudetakse vallavolikogu poolt.

(4) Arengukava avalikustatakse kooli tegevuse kajastamiseks peetaval veebilehel.

Kooli põhimääruse kinnitamine ja muutmine toimub vallavolikogu poolt.

Kooli tegevuse eesmärk on luua õpilastele, sealhulgas hariduslike erivajadustega õpilastele, tingimused põhihariduse võimetekohaseks omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks.

Kooli ülesanded on

1) harida ja kasvatada õpilast;

2) luua koolikohustuslikule õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond, mis toetab tema õpihuvi ja õpioskuste, teadmiste ja tahteliste omaduste arengut;

3) aidata kaasa õpilase kasvamisele mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast teostada erinevates rollides: perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed;

4) toetada õpilasi võimetekohase hariduse omandamisel;

5) tagada õpilastele tervisekaitse-eeskirjade ja -normide kohane õppekorraldus;

6) luua õpilastele mitmekülgsed võimalused nende hariduslikest erivajadustest lähtuvate tugiteenuste saamiseks;

7) luua mitmekülgsed võimalused õppetööväliseks huvitegevuseks koolis;

8) kanda kooli, õppekavade, pedagoogide, õpilaste ja nende lõputunnistuste andmed ning nende muutumised Eesti Hariduse Infosüsteemi.

(1) Hariduse liik on üldharidus.

(2) Hariduse tase on põhiharidus. Koolis on 1.-9.klass.

Õppetöö koolis toimub eesti keeles.

(1) Kool koostab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud põhikooli riikliku õppekava ja lihtsustatud riikliku õppekava alusel kooli oma õppekava, mis on õpingute alusdokument.

(2) Kooli õppekava kehtestab direktor.

(1) Koolis võivad olla

1) tavaklassid;

2) põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassid;

3) põhiharidust omandavad lihtsustatud õppel olevate õpilaste klassid;

4) klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest tulenevalt soovitanud õppida väikeklassis, sealhulgas autismi spektri häiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis.

(2) Koolis võib moodustada liitklasse.

(3) Koolis võivad töötada õpiabi- ja pikapäevarühmad.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud klassid ja rühmad moodustab kooli direktor lähtudes õpilaste hariduslikest erivajadustest.

(5) Õppeaasta algab 01. septembril ja lõpeb 31. augustil. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest.

(6) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat). Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva.

(7) Eksamiperioodid ja koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

(8) Ühes õppenädalas on kuni viis õppepäeva. Põhikooli õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei ületa seadusega ettenähtud suurimat lubatud koormust.

(9) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste, nagu pikapäevarühmas ja huviringides korraldatavate tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(10) Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Vahetunni pikkus on vähemalt 10 minutit.

(11) Õpilaste hindamine, järgmisse klassi üleviimine, täiendavale õppetööle ning klassikursust kordama jätmise üldised tingimused ja kord sätestatakse kooli õppekavas. Hindamisest teavitamine sätestatakse kooli kodukorras.

(12) Kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel tasuta kasutada vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

(13) Kooli lõpetamine toimub vastavalt haridus- ja teadusministri määrusega kinnitatud põhikooli lõpueksamite korraldamise ning põhikooli lõpetamise tingimustele ja korrale.

(14) Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

(15) Koolis on direktori kehtestatud kodukord, mis on õpilastele ja töötajatele täitmiseks kohustuslik.

(16) Kooli kodukord ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule ja õpilasesindusele.

(17) Kooli õpilasi tunnustatakse vastavalt kooli kodukorras olevale õpilaste tunnustamise korrale.

(18) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või muu õppekava väline tegevus.

(2) Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi, nagu pikapäevarühmad, ringid, stuudiod, üritused jms, kooskõlastades tasulised tegevused eelnevalt vallavalitsusega. Vallavalitsus kinnitab õppekavavälises tasulises tegevuses osaleja kaasrahastamise.

(3) Kooli huvitegevuse ja õppekavavälise tegevuse korraldamise aluseks on kooli üldtööplaan ja päevakava.

(1) Kooli võetakse õpilane vastu kooli vastuvõtu korra alusel, mille on heaks kiitnud kooli hoolekogu ja kinnitanud vallavalitsus.

(2) 1. klassi võetakse õpilane, kes on enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit saanud 7-aastaseks.

(3) Koolikohustuslik on laps kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni.

Õpilasele väljastatakse koolis õppimise perioodiks õpilaspilet.

Õpilasel on õigus

1) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

2) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires;

3) saada täiendavat pedagoogilist juhendamist vastavalt direktori poolt kinnitatud konsultatsioonide graafikule;

4) saada õpiabi ja logopeedilist abi vastavalt oma hariduslikele erivajadustele;

5) õppida individuaalõppekava järgi lähtuvalt kooli õppekavast;

6) kasutada huvitegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, õppe-, spordi-, tehnilisi jm vahendeid;

7) saada teavet ainelise abi ja soodustuste saamise kohta Vabariigi Valitsuse ning vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

8) saada teavet koolikorralduse, karjääri planeerimise ja õpilaste õiguste kohta ning esmast teavet õppetöö sisu ja õppimisvõimaluste kohta;

9) saada teavet õppeveerandi või kursuse jooksul läbivatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest õppeveerandi või kursuse alguses;

10) saada teavet temale kohalduva päevakava kohta;

11) pöörduda oma õiguste kaitseks hoolekogu, vallavalitsuse, maavanema, Haridus- ja Teadusministeeriumi või lastekaitseorganisatsiooni poole.

(1) Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.

(2) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem, vajadusel kaasatakse õpilase elukohajärgse valla- või linnavalitsuse sotsiaalabi ja –teenuseid korraldava struktuuriüksuse esindajaid või ametiisikuid.

(3) Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kehtestab direktor.

Õpilasel on kohustus

1) osaleda õppetöös talle kehtiva päevakava alusel;

2) täita kooli kodukorda;

3) kasutada kooli vara säästlikult;

4) kasutada talle määratud tugi- ja mõjutusmeetmeid;

5) täita teisi õpilastele seadusandlike aktidega pandud kohustusi.

(1) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires.

(2) Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(3) Õpilasesinduse moodustamise kord, õpilasesinduse õigused, kohustused ja vastutus ning töökord sätestatakse õpilasesinduse põhimääruses.

(4) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks koostööd õppealajuhatajaga.

(5) Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks õpilaskonna koosolekul poolthäälteenamusega.

(6) Õpilasesindus esitab õpilasesinduse põhimääruse kinnitamiseks direktorile. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(7) Esimese õpilasesinduse valimise korraldab õppealajuhataja. Kõik õpilased võivad kandideerida. Õpilasesinduses on viis liiget. Õpilasesindus moodustub valimiste tulemusel üles seatud kandidaatide hulgast salajasel hääletusel lihthäälteenamusega.

(1) Kool tagab õpilase päevakava järgsel koolis viibimise ajal tema vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse.

(2) Kool koostab tervisekaitse nõuetele vastava päevakava. Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele kehtestab sotsiaalminister.

(3) Kool rakendab abinõud vaimset ja füüsilist turvalisust ohustavate olukordade ennetamiseks, tehes koostööd vanemate, vallavalitsuse ning vajadusel politsei, teiste ametiasutuste ja ekspertidega. Õpilaste ja koolitöötajate vaimset või füüsilist turvalisust ohustavatest juhtumitest teavitamise ning nende juhtumite lahendamise kord määratakse kindlaks kooli kodukorras.

(4) Koolitervishoiu korraldamise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega.

(5) Direktor korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras. Hädaolukorra plaani kehtestab kooli direktor.

Kooli ja kodu koostöö koordineerimiseks kutsub direktor vähemalt üks kord aastas kokku vanemate koosoleku. Kui vähemalt üks viiendik klassi õpilaste vanematest nõuab, on direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

Vanemal on õigus

1) olla valitud kooli hoolekogu koosseisu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud korrale;

2) avaldada arvamust hoolekogu liikmena kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra, arengukava ja sisehindamise aruande kohta;

3) saada koolist teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

4) saada teavet õppeveerandi jooksul läbivatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest õppeveerandi alguses;

5) saada teavet õpilasele kohalduva päevakava kohta;

6) saada nõustamist õpilase hariduslikest erivajadusest tulenevalt;

7) pöörduda hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

8) taotleda õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid vastavalt seaduses sätestatud korrale;

9) pärast välisriigis õppimist taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis.

Vanem on kohustatud

1) võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist;

2) looma õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

3) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

4) tutvuma koolielu reguleerivate õigusaktidega ning toimima vastavalt nendele;

5) tegema koostööd kooliga;

6) kasutama kooli või vallavalitsuse poolt pakutud tugimeetmeid;

7) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

8) teavitama õpilase puudumisest vastavalt kooli kodukorras sätestatud korras.

Koolitöötajad (edaspidi personal) on pedagoogid ja teised töötajad. Pedagoogid on õppe-ja kasvatusalal töötavad isikud.

Kooli personali koosseisu kehtestab direktori ettepanekul vallavalitsus, arvestades haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud miinimumkoosseisu.

Personalil on õigus

1) kuuluda oma ainevaldkonna ja koolis moodustatavatesse töögruppidesse;

2) osaleda kooli arendustegevuses;

3) osaleda tööalasel täiendkoolitusel vastavalt koolitusplaanile.

(1) Pedagoogide kohustuseks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe- ja kasvatustöö aluseks on õppekava, õpilaste ning pedagoogide vastastikune lugupidamine ja teineteisemõistmine ning koostöö koduga.

(2) Personali ülesanded ja kohustused, õigused ja vastutus määratakse kindlaks kooli töökorralduse reeglitega, ametijuhendite ja töölepingutega, mis on kooskõlas tööseaduste ja pedagoogide töösuhteid reguleerivate muude õigusaktidega.

(1) Pedagoogide vabade ametikohtade täitmiseks korraldab direktor konkursi. Konkursi korra kiidab heaks hoolekogu ja kehtestab direktor.

(2) Pedagoogide kutseoskuste ja -meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine. Atesteerimise korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab vallavalitsus välja avaliku konkursi. Töölepingu direktoriga sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles vallavanem.

(3) Kooli direktor täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning teiste seadustega ja nende alusel antud õigus- ja haldusaktidega direktorile pandud ülesandeid.

(4) Direktor täidab vallavolikogu ja vallavalitsuse õigus- ja haldusaktidega pandud ülesandeid

1) korraldab kooli valduses oleva vara valdamist, kasutamist ja käsutamist;

2) korraldab kooli finantsmajanduslikku tegevust;

3) korraldab kooli arengukava koostamist;

4) juhatab ja korraldab kooli õppenõukogu tegevust;

5) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

6) kutsub kokku vanemate üldkoosoleku vähemalt üks kord aastas;

7) esitab vallavalitsusele kooli eelarve kava ja eelarve muudatuste ettepanekud;

8) kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning eelarve täitmise eest;

9) teostab tehinguid seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks vallaeelarves selleks ettenähtud vahendite piires;

10) tegutseb kooli nimel ja esindab seda ilma täiendavate volitusteta kõigis riigi- ja omavalitsusasutustes, suhetes füüsiliste ja juriidiliste isikutega;

11) teeb ettepaneku vallavalitsusele personali koosseisu kinnitamiseks;

12) sõlmib, peatab, muudab ja ütleb üles töölepingud;

13) annab oma pädevuse piires kooli töö korraldamiseks käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

14) vastutab asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

15) sõlmib igapäevase õppe- ja majandustegevuse raames kooli nimel lepinguid ja kokkuleppeid.

(5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

(6) Direktori äraolekul asendab teda vallavanema poolt määratud isik.

(1) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse korraldamiseks, analüüsimiseks, hindamiseks ning juhtimiseks vajalike otsuste tegemiseks tegutseb koolis õppenõukogu.

(2) Õppenõukogu liikmeteks on kooli pedagoogid.

(3) Õppenõukogu ülesanded ja töökorra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(1) Kooli edukaks tööks vajalike tingimuste loomiseks ja vajalike eelnõude läbiarutamiseks moodustab vallavalitsus kooli hoolekogu.

(2) Hoolekogu moodustamise korra ja hoolekogu töökorra kehtestab vallavolikogu.

(3)

(4) Hoolekogul on õigus saada direktorilt ja vallavalitsuselt oma tööks vajalikku informatsiooni.

(5) Direktor on hoolekogu ees aruandekohustuslik.

Kooli vara moodustavad talle valla poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, seadmed, inventar ning muu vara. Kooli vara on Saku valla omand.

(1) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine toimub vastavalt Saku vallavara valitsemise korrale.

(2) Kool hoiab korras oma ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid, lähtudes koolile eelarveaastaks ettenähtud vahenditest.

(1) Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning eelarve kinnitab vallavolikogu.

(2) Eelarve eelnõu koostamiseks esitab direktor vallavalitsusele kirjalikult põhjendatud ettepanekud vastavalt valla põhimäärusele. Vallavolikogu võtab vastu Saku valla eelarve, mille koosseisus on kooli kulude ja investeeringute eelarve. Eelarve tuludes kajastuvad kooli omatulud.

(3) Raamatupidamisarvestust peetakse tsentraliseeritult vallavalitsuses.

(1) Kooli rahalised vahendid moodustuvad valla eelarvest, laekumistest fondidest, sihtasutustelt, annetustest ja kooli põhimääruses sätestatud õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest.

(2) Kool võib vastu võtta eraldisi fondidest, sihtasutustelt ja annetusi äriühingutelt, mittetulundusühingutelt ja üksikisikutelt. Direktor peab eraldisest ja annetusest teavitama vallavalitsust ning tagama nimetatud vahendite kasutamise arvestuse raamatupidamises ja kajastamise eelarve täitmise õigusaktides ning vallavalitsuse raamatupidamise sise-eeskirjas kehtestatud korras.

(1) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid, samuti nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister määrusega.

(2) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab direktor.

(3) Kool esitab aruandeid oma tegevuse kohta õigusaktidega kehtestatud ulatuses, korras ja tähtaegadel.

Kooli tegevuse üle teostab teenistuslikku järelevalvet vallavalitsus. Õppe- ja kasvatustegevuse üle teostatakse riiklikku järelevalvet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras.

Kooli ümberkorraldamine, pidamise üleandmine ja tegevuse lõpetamine toimub seadusega ettenähtud korras.

Määrus jõustub 16. jaanuaril 2011.