Rõuge valla põhimäärus

Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse

1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus;

3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

4) valla ametiasutuste moodustamise kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord.

Valla omavalitsusorganid on

1) Rõuge Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel;

2) Rõuge Vallavalitsus (edaspidi valitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, sh avatud noorsootöö meetodil, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

(2) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest.

(3) Lisaks lõikes 1 ja lõikes 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi

1) mis on talle pandud teiste seadustega;

2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

(4) Vald täidab riiklikke kohustusi

1) mis on talle pandud seadusega;

2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust.

(5) Käesoleva § lõike 4 alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest.

(1) Valla sümbolid on vapp ja lipp.

(2) Rõuge valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil kuldne lind (ööbik) ja hõbedane kaarlõikeline vapitüvi. Lainelõikega põikjaostatud vapitüve allosa on sinine. Valla vapi kujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1.

(3) Valla vappi kasutatakse

1) volikogu, valitsuse, kantselei, osakondade, valla hallatavate asutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Rõuge vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel;

2) valla meenetel, samuti käesoleva § lõikes 1 nimetatud asutuste ümbrikutel ja muudel ametlikel trükistel;

3) volikogu ja valitsuse hoonel ja valla piiritähistel.

(4) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva § teises lõikes, võib valla vappi kasutada üksnes valitsuse loal.

(5) Rõuge valla lipp (edaspidi vallalipp) koosneb rohelisest, valgest ja sinisest horisontaalsest värvilaiust, mille laiused on vastavalt 1,5; 4 ja 1,5 ühikut. Valge laiu keskel seisab kollane lind (ööbik). Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7:11 ühikut. Vallalipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2.

(6) Vallalipp heisatakse

1) alaliselt valla haldushoonel;

2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel valla avalikel üritustel.

(7) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes valitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga.

(8) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti.

(9) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust.

(10) Vallalipu valmistamine toimub üksnes valitsuse loal.

Vald avaldab tunnustust volikogu poolt kehtestatud korra alusel.

(1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks.

(2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis vastavalt seadusele.

(3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.

(4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Volikogu palgalisele esimehele või palgalisele aseesimehele võib maksta lisatasu, hüvitist või toetust ja muid soodustusi volikogu otsuse alusel.

(5) Volikogu palgalise esimehe või palgalise aseesimehe põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

( 6) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(8) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest.

(9) Volikogu liikmel on õigusteha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud.

(1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses

1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega;

2) tagasiastumisega;

3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Rõuge vallas;

4) Eesti kodakondsuse kaotamisega;

5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks;

6) nimetamisega valitsuse ametnikuks või töötamisega sama valla ametiasutuses töölepingu alusel;

7) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud;

8) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas;

9) surmaga.

(2) Käesoleva § lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse ja käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 3–8 sätestatud juhul informatsiooni vallasekretärile.

(3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul

1) käesoleva § lõike 1 punktides 1, 3, 4, 5, 6 ja 9 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate;

2) käesoleva § lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud juhul vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist;

3) käesoleva § lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist.

(1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest.

(2) Volikogu liikme volitused peatuvad

1) kui volikogu liige on Rõuge vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud valitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks;

2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni;

3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu;

4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud;

5) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud.

6) ajaks, kui ta viibib aja-, asendus- või reservteenistuses.

(3) Käesoleva § lõike 2 punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni.

(4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul

1) käesoleva § lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist;

2) käesoleva § lõike 2 punktis 3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist;

3) käesoleva § lõike 2 punktis 4 sätestatud juhul avalduse;

4) vastava teate pärast käesoleva § lõike 2 punktis 5 ja punktis 6 sätestatud asjaolu teatavaks saamist.

(1) Käesoleva põhimääruse § 8 ja § 9 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 8 lõikes 1 sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega.

(4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 8, 9 ja 11 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 8 lõikes 1 ja § 9 lõikes 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme.

(5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 8 lõikes 1 ja § 9 lõikes 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat.

(6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 8 lõikes 1 märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas.

(7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 9 lõikes 2 märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja.

(8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat.

(9) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat.

(10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 8 lõikes 1 märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata.

(1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks.

(2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast.

(4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoniotsuse jõustumise hetkest.

(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;

8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;

9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks;

10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

16) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

17) vallavanema valimine;

18) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

19) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

21) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

25) valla esindamise korra kehtestamine;

26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

34) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 6¹ nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;

37) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

39) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;

40) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

41) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

42) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine;

43) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

44) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

45) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

46) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele.

(3) Volikogu võib delegeerida valitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse ja hallatavate asutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires.

Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid.

(1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.

(2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus valitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene.

(1) Volikogu esimees valitakse volikogu poolt kehtestatud korras kuni volikogu volituste tähtaja lõpuni.

(2) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ja volikogu eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab või volitab esindama valda ja volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele;

4) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

5) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

7) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused;

8) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel;

9) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid.

(3) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees.

(4) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega ja tähtaegse või ennetähtaegse lõppemisega.

(1) Volikogu esimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. Volikogu aseesimehe valimist juhatab volikogu esimees. Valimised viib läbi volikogu liikmetest salajasel hääletamisel moodustatud kolme liikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe.

1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl.

2) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige.

3) Eelnevalt tuleb otsustada, kas volikogu liikmed saavad enda poolt hääletada või mitte.

4) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.

5) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima.

6) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust.

7) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras.

8) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima volikogu töökorras ette nähtud piirangud.

9) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni.

10) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

11) Pärast nimekirja sulgemist valmistab häältelugemiskomisjon ette hääletamissedelid

12) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras.

13) Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada.

14) Häältelugemiskomisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli, kuhu on kantud kandidaatide nimed.

15) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu.

16) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.

17) Pärast vaheaega viib häältelugemiskomisjon läbi salajase hääletamise.

18) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta.

19) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks.

20) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

21) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.

22) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam häälisaanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

23) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus.

(2) Volikogu esimehe valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena.

(3) Volikogu aseesimehe valimistulemused vormistatakse volikogu otsusena.

(1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone.

(2) Volikogu alatised komisjonid on

1) revisjonikomisjon

2) majanduskomisjon

3) arengukomisjon

4) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon

5) haridus- ja kultuurikomisjon

6) keskkonnakomisjon

7) külaelukomisjon.

(3) Komisjonide põhiülesandeks on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine.

(4) Komisjoni liikmetele makstakse volikogu komisjoni töös osalemise eest hüvitist vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale.

(5) Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjaga. Komisjoni põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega.

(6) Komisjoni kutsub kokku ja juhatab koosolekut komisjoni esimees või aseesimees, nende äraolekul asendaja.

(7) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega.

(8) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel.

(9) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni.

(10) Sõnaõigusega võivad komisjoni koosolekust osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu liikmed ja kutsutud isikud. Sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

(11) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku võib kuulutada kinniseks. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused komisjoni koosolekul võetakse vastu poolthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu puhul saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl.

(12) Komisjonil on õigus vastu võtta otsuseid koosolekut kokku kutsumata. Komisjoni esimehe või aseesimehe, nende äraolekul asendaja otsusel saadab vallakantselei eelnõud komisjoni liikmetele, määrates tähtaja, mille jooksul komisjoni liikmed peavad esitama elektrooniliselt oma seisukoha. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta hääletamisel mitteosalenuks.

(13) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallakantseleis. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused.

(14) Komisjoni poolt pakutavad küsimuste lahendused, mis peavad olema vormistatud volikogu otsusena või määrusena, esitatakse komisjoni poolt volikogule otsuse või määruse eelnõuna seitse (7) päeva enne volikogu istungit.

(15) Komisjoni protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad 7 (seitse) päeva pärast koosoleku toimumist vallakantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. Käesoleva paragrahvi lõikes 3nimetatud juhul võib komisjoni liige olla muu isik.

(3) Kui revisjonikomisjon täidab auditikomitee ülesannet ja revisjonikomisjoni liikmete hulgas ei ole audiitortegevuse seaduse § 97 lõikes 3 kehtestatud nõuetele vastavat isikut, kinnitatakse revisjonikomisjoni liikmeks muu nõuetele vastav isik, arvestades audiitortegevuse seaduse § 100 lõikega 2.

(4) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse, vallavalitsuse ametiasutuse ja nende ametiasutuse hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

2) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.

(5) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(6) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(7) Revisjonikomisjon kontrollib

1) valitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust;

3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele;

4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist;

5) valitsuse ja tema ametiasutuse tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust;

6) majanduslike deklaratsioonide esitamist.

(8) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva § lõike 5 punktis 2 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(9) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(10) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(11) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

(12) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse valla veebilehel.

(1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures. Volikogu eestseisus moodustatakse volikogu otsusega.

(2) Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

(3) Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik eestseisuse liikmed.

(4) Volikogu eestseisusesse (edaspidi: eestseisus) kuuluvad volikogu esimees ja volikogu alatiste komisjonide esimehed.

(5) Eestseisus

1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja otsustab päevakorda võetavad küsimused, vaatab läbi otsuste projektid ja nende täiendusettepanekud;

2) võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta;

3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta;

4) vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud;

5) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

(6) Eestseisuse töövormiks on koosolek Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja.

(7) Eestseisuse koosolekul arutusele tulevad küsimused peavad olema eestseisuse liikmetele teatavaks tehtud päev enne eestseisuse koosoleku algust.

(8) Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele volikogu istungile eelneva nädala jooksul.

(9) Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.

(10) Volikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. Eestseisuse koosoleku võib kuulutada kinniseks.

(11) Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku.

(12) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Koosoleku protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejate nimed, ettepanekud volikogu päevakorda küsimuste võtmiseks, hääletustulemused ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(13) Protokoll peab olema kättesaadav volikogu liikmetele hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad vallakantseleis.

(1) Vallavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid volikogule ja valitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

(2) Noortevolikogu valitakse valla noorte poolt noortevolikogu põhikirjas kehtestatud korras.

(3) Noortevolikogu tegutsemise aluseks on volikogu poolt kinnitatud noortevolikogu põhikiri.

(4) Vallavolikogu edastab noortevolikogule oma istungi päevakorra projekti ning õigusaktide eelnõud enne vallavolikogu istungi toimumist.

(1) Volikogu asjaajamise korraldamise ja tehnilise teenindamise tagab vallakantselei.

(2) Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees.

(3) Volikogule saabunud kirjadele ja avaldustele tuleb vastata seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastamise korraldab volikogu esimees.

(1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 32 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva § lõikes 3 ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(2) Käesoleva põhimääruse § 32 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist.

(3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu.

(1) Volikogu töövorm on istung.

(2) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.

(3) Volikogu istungid toimuvad reeglina igal neljandal kolmapäeval, kuid mitte vähem kui kümme korda aastas. Volikogu istungi toimumise kellaaeg kooskõlastatakse volikogu liikmetega. Kui istungi päev langeb riiklikule pühale või ilmnevad muud asjaolud, mis tingivad istungi läbiviimise päeva muutmist, määrab volikogu esimees istungi läbiviimiseks teise aja.

(4) Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda erakorralise istungi. Erakorralise istungi aja, koha ja päevakorra teatab volikogu esimees vallakantselei kaudu kõigile volikogu liikmetele. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku ka valitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks.

(5) Volikogu järgmise istungi aeg teatatakse volikogu istungil ja volikogu kokkukutsumisest teatatakse volikogu liikmetele eelneva nädala reedel kella 13.00-ks või neli päeva enne volikogu istungit. Kutses on ära näidatud istungi toimumise aeg, koht, arutusele tulevad küsimused ja nende ettekandjad. Kutse edastatakse volikogu liikmetele elektronposti teel ning avaldatakse valla kodulehel. Elektronposti teel edastatavale kutsele lisatakse link valla kodulehele, millel volikogu õigusaktide eelnõud, nende seletuskirjad ja muud materjalid asuvad. Volikogu liikmetele volikogu materjale paberkandjal ei väljastata. (6) Volikogu istungi kutse loetakse volikogu liikmele teatavaks tehtud avalikustamisega interneti koduleheküljel. Kui volikogu liige soovib info vahetuseks kasutada muid teabevahendeid (v.a paberkandjal), teavitab ta sellest vallakantseleid.

(6) Kantselei peaspetsialist või tema asendaja saadab ühe adressaadina kutse Rõuge valla elektronposti aadressile, trükib selle välja, annab allkirjastamiseks volikogu esimehele või tema asendajale, lisab kutse materjalide juurde ja avalikustab selle vallamajas teadete tahvlil.

(7) Oma puudumisest istungist on volikogu liige kohustatud teatama vallakantseleisse.

(8) Osavõtt istungist registreeritakse istungi alguses. Iga kohalolev volikogu liige annab oma allkirja osavõtulehele, mis lisatakse istungi protokollile.

(9) Istungilt lahkuja teatab volikogu esimehele või tema asendajale oma lahkumisest, mis fikseeritakse osavõtulehel kellaajaliselt.

(10) Volikogu esimees või tema asendaja otsustab volikogu istungil arutusele tulevate küsimuste ringi.

(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, valitsusel, vallavanemal ja vallaelanikul Rõuge valla põhimääruse § 48 sätestatud korras.

(2) Volikogu õigusakti eelnõule peab vajadusel olema lisatud põhjalik, kõigile arusaadav seletuskiri või eelnõud põhistavad dokumendid. Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja ja esitab vallakantseleile.

(3) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõu teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja.

(4) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse koheselt volikogu esimehele

(5) Volikogu esimees suunab kõik eelnõud ja taotlused, kui need ei ole esitatud valitsuse poolt, valitsusele, kellel tuleb anda oma seisukoht hiljemalt ühe nädala jooksul eelnõu kättesaamisest arvates.

(6) Valitsus esitab projekti koos kõigi seisukohtadega volikogu komisjonile kaks päeva enne komisjoni koosolekut, kes teeb omapoolse ettepaneku eelnõu kohta.

(7) Volikogu esimees koostab nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest volikogu istungi kutse vormis päevakorra projekti.

(8) Päevakorra projekti vormistab vallakantselei.

(9) Volikogu liikmel on õigusteha arupärimisi volikogu poolt valitud, määratud või kinnitatud ametiisikule. Arupärimine – selgituse nõudmine.

(10) Arupärimine esitatakse volikogu istungil suuliselt ja kirjalik tekst seitse tööpäeva enne volikogu istungit vallakantseleisse.

(11) Arupärimisele vastatakse järgmisel istungil. Arupärimise esitajal on õigus esitada kaks täpsustavat küsimust. Volikogu igal liikmel on õigus esitada üks küsimus arupärimise kohta.

(1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit volikogu aseesimees, tema äraolekul vanim volikogu liige. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt.

(2) Volikogu istungeid protokollib kantselei peaspetsialist või tema asendaja.

(3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi või osa sellest kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmate avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Kinnise istungi ajal on saalis ainult volikogu liikmed ja protokollija ning vallavanem või tema asendaja.

(4) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta.

(5) Protestid päevakorra kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. Küsimuste väljaarvamine ja järjekorra muutmine otsustatakse poolthäälte enamusega.

(6) Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega, kui hääletamist nõutakse. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Volikogu istungitest võivad sõnaõigusega osa võtta valitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja.

(7) Ettekanne ei tohi ületada 10 minutit, kaasettekanne 5 minutit, sõnavõtt 3 minutit ja repliik 1 minutit. Vajadusel võib poolthäälteenamusega sõnavõttude aega muuta. Kui kõneleja räägib üle aja, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.

1) Ettekanne – ametlik esitis/teade volikogule, mingi probleemi või teema (suuline) käsitlus.

2) Kaasettekanne- põhiettekandele lisaks esitatav ettekanne kelleltki teiselt isikult.

3) Sõnavõtt – suuline pöördumine, mis selgitab arutatava teema sisu.

4) Repliik – lühike märkus, vastus või ütlus.

(8) Pärast ettekannet võib ettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kahe korra küsimuste esitamiseks või repliigiks sõna ei anta.

(9) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega.

(10) Ühes ja samas päevakorrapunktis ühele volikogu liikmele üle kahe korra sõna ei anta, õigus on täiendavalt kaheks repliigiks.

(11) Kui läbirääkimisteks määratud aeg on ammendunud, otsustab volikogu, kas lõpetada läbirääkimised. Pärast läbirääkimiste lõppu on õigus lõppsõnaks (1 minut) ettekandjal, volikogu komisjonide esimeestel.

(12) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva määruse § 32 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes võetakse otsustusi vastu hääletamise teel, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.

(2) Volikogu võtab õigusakte vastu poolthäälte enamusega, välja arvatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 märgitud juhtudel, milleks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamust. Hääletamisel loetakse poolthäälte enamuseks, kui otsuse poolt hääletab rohkem volikogu istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu ja koosseisu häälteenamuseks, kui poolt hääletab rohkem kui pool volikogu koosseisust.

(3) Hääletamine volikogus on avalik, välja arvatud isikuvalimised. Poolthäälte enamuse nõudel tuleb avalik hääletamine läbi viia nimeliselt.

Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja.

(4) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 2, 4, 6–12, 16, 17, 20, 26, 29ja 32 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(5) Mitme eelnõu korral viiakse läbi hääletamine. Otsustatakse poolthäälte enamusel. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab juhataja hääl.

(6) Kui keegi volikogu liikmetest vaidlustab avaliku hääletamise tulemuse või hääletusprotseduuri korrektsuse, otsustab volikogu kordushääletuse läbiviimise.

(1) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1

(2) Volikogu liige on käesoleva § lõikes 1 sätestatud juhul kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse istungi protokollis.

(1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus vastu võtta üldaktidena määrusi ja üksikaktidena otsuseid.

(2) Volikogu määrused ja otsused avalikustatakse valla kodulehel hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast nende vastuvõtmist. Volikogu määrus avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Vastuvõetud õigusaktide loetelu avalikustatakse vallamajas teadete tahvlil. Õigusaktid loetakse avalikustatuks avaldamisega valla kodulehel ja nendele juurdepääsu võimaldamisega vallakantseleis.

(4) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise.

(5) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.

(6) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja.

(7) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ja nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab kantselei peaspetsialist.

(1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist.

(2) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(3) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.

(4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ning salajase hääletamise protokollid.

(5) Protokoll peab olema igaühele kättesaadav seitsmendal tööpäeval istungi toimumise päevast arvates. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ning avalikustatud valla dokumendiregistri kaudu. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(6) Protokollidest väljavõtteid ja õigusaktidest ärakirju väljastab vallakantselei taotleja põhjendatud kirjaliku avalduse alusel viie päeva jooksul avalduse saamisest.

(7) Istungid salvestatakse. Helisalvestusi säilitatakse 6 kuud ja kasutatakse ainult protokollija töövahendina.

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest.

(5) Volikogu esimehe umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(6) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(7) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

(8) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 39 lõikes 3 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse § 34 sätestatud korras või muudetakse valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

(9) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 39 lõikes 3 sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

(10) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(11) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

(1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta

1) ei ole vastu võtnud valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest arvates;

2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid;

5) rikub kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 46 lõiget 2.

(2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 10 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja.

(3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva määruse § 12 lõike 1 punktides 14 ja 15 ning lõikes 2 nimetatud küsimusi valitsus.

Volikogu käesoleva koosseisu ja volikogu liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.

(1) Valitsuse arvulise suuruse ja liikmed kinnitab vallavanema esildisel volikogu oma volituste ajaks.

(2) Valitsuse koosseis on vähemalt 3-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja valitsuse liige (liikmed).

(3) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(1) Vallavanemaks võib valida ja valitsuse liikmeks võib kinnitada täieliku teovõimega Eesti Vabariigi kodaniku, kes valdab eesti keelt seaduses või seaduse alusel sätestatud ulatuses.

(2) Vallavanemaks ei või valida ja valitsuse liikmeks ei või kinnitada isikut, kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 või lõikes 2 nimetatud välistavad asjaolud ilmnevad või tekivad vallavanema või valitsuse liikme volituste kestel, vabastab volikogu ta ametist ametikohale mittevastavuse tõttu.

(4) Valitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires valitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

(5) Valitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja valitsuse liikmele võib maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mille on otsustanud volikogu.

(6) Vallavanema ja valitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva ning neile kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(7) Vallavanema ja valitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse vallavanema käskkirja alusel. Vallavanema ja valitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(8) Kui vallavanema või valitsuse liikme ametikohustuste täitmine on püsivalt takistatud töövõime vähenemise tõttu, võib volikogu ta ametist vabastada. Ametikohustuste täitmine on töövõime vähenemise tõttu püsivalt takistatud, kui vallavanem või valitsuse liige ei saa oma ametikohustusi täita töövõimetuslehe alusel üle nelja kuu järjest või üle viie kuu aasta jooksul.

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise .

(1) Valitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab valitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni.

(1) Valitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 12 lõike 2 alusel delegeeritud valitsusele;

5) kinnitab ametisse valla ametiasutuse juhi vallavanema ettepanekul;

6) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus;

7) moodustab ametiasutuse koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja ametiasutuse hallatava asutuste tegevust.

(2) Valitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Valitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(1) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust.

(2) Valitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja valitsuse liikmed.

(3) Valitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär.

(4) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega.

(5) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti.

(6) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(7) Valitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.

(8) Vallavanem või valitsuse liige ei tohi osa võtta valitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning volikogu määrustes ja otsustes pandud ülesandeid.

(2) Valitsus realiseerib käesoleva § lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu.

(3) Valitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest.

(4) Valitsus moodustab volikogu kinnitatud valla ametiasutuse struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles vald on osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks valitsuse sisese teenistuse korra.

(5) Valitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile valitsuse liikmetele istungi toimumise aja.

(6) Valitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja.

(7) Valitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust.

(8) Valitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil.

(1) Valitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse valla kodulehel. Valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.

(2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks.

(3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui selles ei ole sätestatud hilisemat tähtaega ning see tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele.

(5) Vastuvõetud õigusaktide loetelu avalikustatakse vallamajas teadete tahvlil. Õigusaktid loetakse avalikustatuks avaldamisega valla kodulehel ja nendele juurdepääsu võimaldamisegavallakantseleis.

(6) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär.

(1) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja otsused ettepanekute arvestamise või mittearvestamise kohta, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused.

(2) Valitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

(3) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(4) Valitsuse istungite protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja valla kodulehel.

(5) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud.

(1) Vallavanema valib volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks.

1) Volikogu valib vallavanema salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl.

2) Vallavanema kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige.

3) Eelnevalt tuleb otsustada, kas volikogu liikmed saavad enda poolt hääletada või mitte.

4) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga.

5) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima.

6) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust.

7) Vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras.

8) Vallavanema kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima volikogu töökorras ette nähtud piirangud.

9) Vallavanema kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni.

10) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel.

11) Pärast nimekirja sulgemist asub tööle valitud häältelugemiskomisjon.

12) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid.

13) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras.

14) Häältelugemiskomisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda. Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada.

15) Häältelugemiskomisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele hääletussedeli, kuhu on kantud vallavanema kandidaatide nimed.

16) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu.

17) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti.

18) Pärast vaheaega viib häältelugemiskomisjon läbi salajase hääletamise.

19) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta.

20) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on kokkulepitult tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks.

21) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed.

22) Vallavanemaks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat.

23) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine.

24) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus.

(2) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus.

(2) Vallavanem

1) korraldab valitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja valitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab valitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kinnitab käskkirjaga ametnike ja töötajate ametijuhendid;

5) kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele;

6) esitab volikogule kinnitamiseks valitsuse koosseisu;

7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

8) esitab valitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

9) esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta;

10) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(3) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(4) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab vallavanemal haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(5) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavanema käskkirja alusel valitsuse liige.

(6) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue valitsuse volituste saamise päevani. Umbusalduse avaldamine on vallavanema ametist vabastamise alus.

(1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem.

(2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku

1) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni;

2) kes on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud bakalaureuse-kraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2² tähenduses või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooni ning kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat;

3) kellele on Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjoni poolt enne 2011. aasta 1. märtsi väljastatud valla- ja linnasekretäride kutsenõuetele vastavuse tunnistus ja kes on töötanud avaliku teenistuse seaduse § 2 tähenduses riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat, kuid kes ei vasta käesoleva lõike punktides 1 ja 2 sätestatud haridusnõuetele.

(3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest.

(4) Vallasekretär

1) juhib kantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid kantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta;

2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele;

3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;

5) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid;

6) hoiab valla vapipitsatit;

7) osaleb valitsuse istungi dokumentide ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist;

8) annab kantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast;

10) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava rahvastikuregistrisse kandmise eest kooskõlas perekonnaseisutoimingute seadusega;

11) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktis vallasekretärile sätestatud ülesandeid.

(5) Vallasekretäri asendab kantselei peaspetsialist või vallavanema käskkirjaga määratud isik. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva § lõikes 2 sätestatud vanuse- ja kodakondsuse nõudele ning ühele lõike 2 punktides 1-2 vallasekretäri ametisse nimetamiseks esitatud tingimusele.

(1) Vallaelanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rõuge vallas.

(2) Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on vallaelanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud õigused ja piirangud.

(3) Volikogul on õigus reguleerida vallaelanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses.

(1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem.

(2) Valitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga.

(3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese aleviku ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise aleviku või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.

(1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigusteha kohaliku elu küsimustes volikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse valitsuse istungi päevakorda hiljemalt ühe kuu jooksul.

(2) Käesoleva § lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse valitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Volikogu langetab otsuse ühe kuu jooksul.

(3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või valitsuses.

(1) Igaühel on õigustaotleda volikogult või valitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi.

(2) Kui volikogu või valitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse.

Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja valitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seadustes ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus.

(1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara.

(2) Valla vara valitsemise korra sätestab volikogu.

(3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras.

(4) Vallal on ostueesõigustema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid.

(1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liige, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses esitatud tingimusi. Valla eraõiguslikes isikutes osalemise ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse täitmise korraldamise tingimused ja korra kehtestab volikogu.

(2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab valitsus osaühingu juhatuse liikmed.

(4) Sihtasutuse või mittetulundusühingu, mille asutajaks on vald, osaühingu või aktsiaseltsi, mille osanikuks või aktsionäriks on vald ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 2 punkti 9 tähenduses valla valitseva mõju all oleva üksuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik

1) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

2) kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

3) kellel on ärikeeld;

4) kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

5) keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;

6) kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.

(5) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi valitsuse poolt nimetatud isik.

(1) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid.

(2) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või valitsus, kelle nimel kirjutab lepingutele alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või nende poolt selleks volitatud isik.

(1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla eelarve või lisaeelarve vastuvõtmist.

(2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks.

(3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks.

(4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord.

(5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus.

(6) Koormise täitmist kontrollib valitsus.

(7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse.

(8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi.

(9) Koormis ei või olla lepingu objektiks.

Rõuge valla ametiasutus on vallavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega.

(1) Valla hallatavad asutused on haridus-, sotsiaal-, kultuuri-, tervishoiu-¸ noorsoo- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest

(2) Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu.

(3) Valla hallatava asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab vallavalitsus, kes võib delegeerida selle asutuse juhile.

(4) Valla hallatava asutuse juhi nimetab ametisse vallavanem.

(5) Valla hallatava asutuse ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse põhimäärusega, mille kinnitab volikogu.

(6) Valla hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris.

(1) Vallal peab olema arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.

(2) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt

1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;

2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;

3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;

4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

(3) Vald võib koostada täiendava arengukava

1) mõne valla territooriumi osa kohta;

2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;

3) mitme valla või nende territooriumi osade kohta kokkuleppe alusel.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud täiendav arengukava sisaldab tegevusvaldkonna hetkeolukorra analüüsi, ei pea seda arengukavas esitama.

(1) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses.

(2) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

(3) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

(1) Volikogu kehtestab määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse mõistes kohaliku omavalitsuse üksusest sõltuvatele üksustele korra ja tähtajad eelarvestrateegia koostamiseks vajaliku informatsiooni esitamiseks.

(2) Volikogu võib volitada valitsust kehtestama määrusega arengukava ja eelarvestrateegia koostamise korra.

(3) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

(4) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab valitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.

(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava ja eelarvestrateegia koostamisse.

(6) Valitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu valla veebilehel vähemalt kaheks nädalaks.

(7) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

(8) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

(1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava sisaldab hetkeolukorra analüüsi. Arengukavas kajastatakse kuni arengukava perioodi lõpuni strateegilised eesmärgid ja tegevused eesmärkide saavutamiseks.

(2) Arengukava osa või sellega seotud iseseisev dokument on eelarvestrateegia, mille nõuded sätestatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel ja investeeringuprojektide kavandamisel.

(3) Kehtiv arengukava peab mis tahes eelarveaastal hõlmama vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat. Kui kohaliku omavalitsuse üksusel on pikemaajalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, tuleb arengukavas esitada andmed arengukava kehtivusaega ületavate kohustuste kohta.

(4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.

(5) Valitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse. Teade arengukava või selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse valla kodulehel ja Rõuge valla infolehes. Arengukava peab enne kinnitamist olema avalikult kättesaadav vähemalt kaks nädalat.

(6) Arengukava on aluseks

1) valla eelarve koostamisele;

2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast;

3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele.

(7) Valla arengukava peab olema kooskõlas kohaliku omavalitsuse üksusele seaduse alusel koostatavate kohustuslike valdkonnapõhiste arengukavadega ja üldplaneeringuga.

(8) Valla hallatavatel asutustel peab olema oma arengukava.

(9) Valla hallatavate asutuste arengukava ja selle muutmise eelnõu koostatakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Rõuge valla arengukava.

(10) Valla hallatavad asutused esitavad oma arengukava ja selle muutmise eelnõud valitsuse poolt määratud tähtajaks valitsusele.

(11) Valla hallatavate asutuste arengukava kinnitab valitsus.

(1) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta.

(2) Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine on kohustuslik.

(3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses.

Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

(1) Rõuge valla eelarve koosneb osadest ja koostatakse kassapõhiselt.

(2) Eelarveosad on

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(3) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määratlemine vastavalt valla põhimäärusele, kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale või kui on otsustatud arengukava või eelarvestrateegiat muuta, siis menetletavale arengukavale, eelarvestrateegiale ja teistele õigusaktidele.

(4) Eelarvega tuleb tagada põhitegevuse tulude täielik arvelevõtmine nende moodustamise kõigi allikate järgi, samuti põhitegevuse kulude otstarbekas ja kokkuhoidlik kindlaksmääramine kululiikide lõikes.

(5) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(6) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist,

(7) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(8) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.

(9) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(1) Eelarve põhitegevuse tulude osas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(2) Eelarve põhitegevuse kulude osas jaotatakse kulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud.

(3) Eelarve investeerimistegevus osa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(4) Eelarve finantseerimistegevuse osa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel.

(5) Eelarve likviidsete varade muutuse osa jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(1) Põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega.

(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga.

(3) Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne.

(4) Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

(1) Vald võib volikogu vastava otsuse alusel võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks.

(2) Vald võib võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil arvelduskrediiti tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

(3) Kohustuste võtmist vallale korraldab valitsus

(4) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada valitsusel anda laenu ainult valitsuse üksusest sõltuvale üksusele ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(5) Volikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada vallavalitsusel koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab valitsus.

(2) Eelarve eelnõu koostatakse seadusega sätestatud korras, arvestades valla arengukava ja eelarvestrateegiat.

(3) Eelarve peab olema tasakaalus. Iga ettepanek eelarve või eelarve eelnõu muutmiseks või tagasilükkamiseks tuleb esitada koos põhjendatud põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse või likviidsete varade muudatuste reaalsete katteallikate äranäitamisega.

(4) Valitsus koostab iga-aastaselt eelarveprotsessi ajagraafiku ning eelarve koostamise lähtetingimused ja vormid ning üldised nõuded nendele ning teeb need teatavaks alaeelarvete koostajatele.

(5) Valitsus võib teha volikogule ettepaneku kohustuste võtmiseks, vallavara müügiks või võlakirjade emiteerimiseks ainult investeeringuteks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks kui see on kooskõlas arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(1) Eelarve eelnõu aluseks on alaeelarvete taotlused.

(2) Alaeelarve taotlus peab vastama kehtivale eelarvestrateegiale ning valitsuse poolt kinnitatud eelarve koostamise lähtetingimustele.

(3) Lähtetingimuste koostamisel lähtub valitsus kehtivas eelarvestrateegias järgmise aasta kohta kinnitatud summadest ja tulude prognoosist.

(4) Lähtetingimustes võib valitsus anda järgmised lisatingimused

1) kui eelarvestrateegia koostamise ajaga võrreldes on sotsiaalmajanduslik olukord halvenenud tuleb lähtuda strateegiast väiksematest põhitegevuse kuludest ja investeeringutest;

2) antakse ette nii need summad, mida tuleb käsitleda fikseerituna kui ka need summad, mida on õigus strateegiaga võrreldes ümber tõsta;

3) täiendavad reeglid väljaminekute kavandamiseks;

4) alaeelarve taotluses võib lubada nende kulude ja investeeringute suurendamist, mille katteks sihtfinantseeringuna saadavate toetuste summa on teada;

5) sätestatakse, kas alaeelarvete taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad õigusaktide muudatustest, kuid ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamisel teada;

6) sätestatakse, kas alaeelarvete taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad nn mahunäitajate muutusest (näiteks õpilaste arvu kasv), kuid mis ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamisel teada;

7) sätestatakse, kas alaeelarvete taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis tulenevad olulisest hindade kasvust (näiteks küttekulude kasv), kuid mis ei olnud objektiivsetel põhjustel eelarvestrateegia koostamisel teada;

8) sätestatakse, kas alaeelarvete taotlusesse on lubatud lisada täiendavaid väljaminekuid, mis algselt olid kavandatud jooksvaks aastaks, kuid mis objektiivsetel põhjustel lükkuvad järgmisesse eelarveaastasse.

(5) Alaeelarve taotluse juurde võib lisada täiendavate põhitegevuse kulude ja investeeringute loetelu olulisuse järjekorras, näidates ära, millised kulud on ühekordsed ja millised püsiva iseloomuga

(6) Valitsusele esitatud alaeelarved arutatakse läbi koos alaeelarvete eest vastutajatega.

(1) Eelarve eelnõu põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse osas koostatakse käesoleva põhimääruse § 64 näidatud liikide kohaselt.

(2) Eelarve detailsus ja sisu määratletakse, eelarve eelnõu koostatakse ja seda menetletakse, eelarve võetakse vastu ja avalikustatakse, eelarvet täidetakse ja tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse vastavuses kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, valla põhimääruse, muude õigusaktide, arengukava ja eelarvestrateegiaga.

(3) Eelarve eelnõu koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite summa, mis koondatakse eelarvesse selleks, et tagada arengukava ja eelarvestrateegia täitmine ning et seda suunata

1) valla haridus-, sotsiaal-, kultuuriliste ja eelkooliasutuste ülalpidamiseks ja vastavate ürituste finantseerimiseks;

2) keskkonnakaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, kultuuri, side, teedevõrgu, tervishoiu ja muude vajaduste ning sihtprogrammide finantseerimiseks;

3) vallale teiste seadustega pandud ülesannete täitmiseks;

4) lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks;

5) reservfondi moodustamiseks;

(4) Eelarve menetlemise põhimõtted

1) valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades kehtestab valitsus finantsosakonna ettepaneku alusel eelarve eelnõu koostamise ajagraafiku, lähtetingimused ja vormid;

2) finantsosakond korraldab vormide ja lähtetingimuste saatmise valla hallatavatele asutustele ja alaeelarvete vastutajatele;

3) valla asutused ja teised alaeelarvete vastutajad esitavad eelseisva eelarveaasta alaeelarvete projektid finantsosakonda valitsuse poolt kinnitatud tähtajaks koos seletuskirjaga kulude põhjenduse, otstarbekuse ja seadustele vastavuse kohta;

4) Eelarve koostamisel tuleb lähtuda kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta assigneeringute lülitamist eelarve projekti;

5) Füüsilised ja juriidilised isikud saavad esitada taotlusi valla järgmise aasta eelarvest toetuste saamiseks valitsuse poolt kinnitatud tähtajaks.

(5) Eelarve eelnõu läbivaatamisel kontrollib finantsosakond koos majanduskomisjoniga eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele seadustele ja normidele, hindab alaeelarvete taotlustesse lülitatud kulude otstarbekust ning vajadusel korrigeerib seda lähtudes valla eelarve tulude prognoosist.

Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt järgmine informatsioon

1) selgitused ja põhjendused käesoleva põhimääruse § 64 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

2) ülevaade arengukavas ja muudes algdokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarve-aastaks kavandatud tegevuste kohta;

5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine uuel eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Käesoleva § lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse valitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(4) Lubatud on ülekantavate väljaminekute uuesti ülekandmine eelarveaasta järgnevale eelarveaastale kuni väljaminekute realiseerimiseni mitmel järjestikusel aastal.

(1) Valitsuse koostatud eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(2) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse valla kodulehel seitsme tööpäeva jooksul peale volikogule esitamist. Seletuskiri peab olema kodulehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(3) Eelarve menetlemise juhtkomisjoniks on majanduskomisjon.

(4) Valla eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist.

(5) Volikogu komisjonid ja volikogu liikmed esitavad parandusettepanekud valitsusele kirjalikult 10 kalendripäeva jooksul peale esimest lugemist.

(6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

(7) Esitatud muudatusettepanekud edastab valitsus volikogu majanduskomisjonile. Muudatusettepanekud võib tagasi lükata, kui need on vormistatud puudulikult, nende mõjusid ja katteallikaid pole piisavalt selgitatud või kui need pole kooskõlas kehtiva arengukavaga ja eelarvestrateegiaga.

(1) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses ja selles põhimääruses sätestatud korras.

(2) Volikogu kinnitab järgmise aasta valla eelarve tulud ja kulud valla hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade lõikes ning finantseerimistehingud vastavalt rahandusministri poolt kinnitatud eelarveklassifikaatoritele üldsummadena.

(3) Volikogu määrab igaks eelarveaastaks reservfondi täpse suuruse.

(4) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega, milles kajastatakse vajadusel ka muid sätteid, mis on vajalikud eelarveaastal finantsjuhtimise korraldamiseks.

(5) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valitsuse kodulehel koos eelarve menetlemist käsitlevate volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollidega.

(6) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(7) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võivad valitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud igas kuus teha väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaastal eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(8) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võivad valitsus ja teised alaeelarvete eest vastutavad isikud teha neid väljeminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

(9) Valitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust, välja kuulutatud riigihankest, põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

4) kohtuotsusest.

(10) Tegevusvaldkondade eelarved majandusliku sisu järgi neljakohaliste artiklite lõikes kinnitatakse valitsuse poolt 20 tööpäeva jooksul pärast eelarve vastuvõtmist volikogus.

(11) Valitsus kinnitab spordi- ja kultuuriürituste ning tegevustoetuste rahastamise plaani. Selle alusel finantseeritakse mittetulundusühingute, seltsingute, seltside, sihtasutuste, spordiklubide ja füüsiliste isikute poolt korraldatavad üritused vastavalt volikogu poolt kinnitatud kordadele.

(12) Valitsus sõlmib kõigi eelarvest toetust saanud füüsiliste ja juriidiliste isikutega toetuse kasutamise lepingu.

(13) Valla hallatavate asutuste poolt korraldatavate ürituste ja asutuste juurde kuuluvate kollektiivide rahastamine toimub konkreetse asutuse alaeelarvest.

(14) Valitsus võib vajadusel valla eelarve rahavoogude suunamiseks koostada põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaani kuude lõikes.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Valitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendusega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega. Lisaeelarve võib vastu võtta esimesel lugemisel. Vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse samas korras eelarvega.

(3) Lisaeelarve jõustub selle põhimäärusega valla õigusaktide jõustumiseks ja avalikustamiseks kehtestatud alusel ja korras.

(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva § lõikes 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(6) Valitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingutest;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingutest, välja kuulutatud riigihankest, põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust või sõlmitud lepingualusel saadud sihtfinantseerimisest;

4) kohtuotsusest.

(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab valitsus.

(2) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehtud tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(3) Valitsusel, valla ametiasutusel ning ametiasutuse hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva põhimääruse § 73 lõikes 9 ning § 74 lõikes 6 nimetatud juhtudel.

(4) Valitsus, valla ametiasutus ning ametiasutuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel.

(5) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selginud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti kui eelarves oli ette nähtud.

(6) Reservfondi kasutab valitsus ootamatute ja reeglina ühekordsete ettenägematute kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida.

(7) Valitsus annab vähemalt kord kvartalis volikogu istungil aru valla eelarve jooksvast täitmisest.

(1) Finantsosakond esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia, eelarve ja lisaeelarve ettenähtud vormil ning andmed eelarve täitmise kohta rahandusministri poolt kehtestatud korras ja tähtaegadel.

(2) Finantsosakond esitab andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 15. oktoobriks.

(3) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(4) Majandusaasta aruande koostab ja kiidab heaks valitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui valitsus on aruande heaks kiitnud.

(5) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse aruandeaasta

1) esialgne eelarve;

2) lõplik eelarve;

3) eelarve täitmise andmed.

(6) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu poolt määratud audiitori arvamus aruande kohta.

Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved koos seletuskirjadega ning majandusaasta aruanne on kättesaadav finantsosakonnas ja avaldatakse üldiseks teadmiseks valla kodulehel.

(1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist vastavalt teenistusstaažile kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub

1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega;

2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita;

3) seoses umbusalduse avaldamisega. 2013-10-30 14:17:48 Veaparandus - Lisatud § 78 lg 1 ja 2. Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rõuge Vallavalitsuse 28.10.2013 taotlust ja Rõuge Vallavolikogu 29.05.2013 määrust nr 2.

(2) Käesoleva § lõikes 1 sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik

1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva § lõike 1 punktis 2 toodud juhul;

2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. 2013-10-30 14:18:04 Lisatud § 78 lg 1 ja 2. Riigi Teataja seaduse § 10 lõike 3 alusel arvestades Rõuge Vallavalitsuse 28.10.2013 taotlust ja Rõuge Vallavolikogu 29.05.2013 määrust nr 2.

(3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta vastava ametikoha kuu keskmise ametipalga kuuekordses ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning vallavanem on ametis olnud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(4) Volikogu esimehele, kellele volikogu on määranud töötasu või hüvituse käesoleva määruse § 12 lõike 1 punkti 23 alusel, makstakse volikogu esimehe volituste lõppemisel hüvitist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päevale eelnenud kahe aasta kuu keskmise töötasu või hüvituse kuuekordses ulatuses, kui volikogu esimehe volitused lõpevad volikogude algatusel toimuva valdade või linnade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu ning ta on volikogu esimehena töötanud vähemalt ühe aasta enne ühinemise käigus moodustunud uue kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu valimistulemuste väljakuulutamise päeva.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema või volikogu esimehe uueks tähtajaks.

(1) Puuduvat ametnikku võib asendada, või juhul, kui ametiasutuse töö oleks ametniku puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas, anda puuduva ametniku ülesanded teisele ametnikule või selles ametiasutuses töölepingu alusel töötavale isikule, kes vastab ametnikule ja asendataval ametikohal esitatavatele nõuetele. Töötaja poolt ametniku asendamine on lubatud vaid juhul, kui ametiasutuses ei ole võimalik määrata ametnikust asendajat.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajast asendaja nimetatakse asendamise ajaks ametnikuna teenistusse avaliku teenistuse seaduse §23 lõike 2 punkti 1 alusel.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku asendamine töötajast asendaja poolt ei tohi kesta üle viie kuu kalendriaastas.

(4) Puuduva ametniku ülesannete täitmisest võib keelduda isik, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötajast asendajale võib maksta lisatasu proportsionaalselt talle pandud asendatava teenistusülesannetega.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asendajale kohaldub avaliku teenistuse seadusest tulenev streigikeeld ning ametniku tegevuspiirangud asendamise ajal.

(1) Vallal on õigus iseseisvalt astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada valla omavalitsusorganite kaudu nimetatud organisatsioonide ja sõprusomavalitsustega vastastikku koostööd.

(2) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu. Volikogu annab valitsusele või valitsuse poolt volitatud isikutele volituse välislepingute sõlmimiseks, kui nende täitmisega kaasnevad kohustused vallale või täiendavad kulutused vallaeelarvest.

(3) Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks astumise või nendest lahkumise, samuti nendes valla esindamise küsimuse otsustab volikogu.

(4) Vallavalitsus

1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist;

2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud;

3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks;

4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist;

5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse.

(1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot.

(1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(2) Sama teo eest, kui selle põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, - karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga.

(1) Käesoleva põhimääruse §-des 81 ja 82 sätestatud väärtegudele sätestatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.

(2) Käesoleva põhimääruse §-des 81 ja 82 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on

1) vallavalitsus;

2) Politsei- ja Piirivalveamet.

(3) Käesoleva põhimääruse §-s 81 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon.

Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse §-des 81 ja 82 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.

Valla põhimäärus või selle muudatus kinnitatakse volikogu istungil, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel.

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.