Saarde valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord

Saarde valla eelarve (edaspidi eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi kord) sätestab Saarde valla eelarve ülesehituse, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse põhimõtted ning seda rakendatakse koos kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.

(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;

2) eelarvestrateegia – valla arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta;

3) valla kinnitatud eelarve – volikogu poolt eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve;

4) lisaeelarve – valla kinnitatud eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel koostatud eelarve;

5) alaeelarve – valla kinnitatud eelarve või lisaeelarve baasil asutuste kulude jaotus vähemalt kahekohaliste eelarveartiklite ning kontogruppide lõikes, millele on lisatud seletuskiri. Alaeelarved kinnitab vallavalitsus;

6) eelarve tulem - põhitegevuse tulude eelarveosa kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarveosa kogusumma vahe, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarveosa kogusumma;

7) investeering – põhivara soetus ja sellega kaasnev käibemaksukulu seoses objekti ehitamise või renoveerimisega või vara soetamisega;

8) kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksus – kohaliku omavalitsuse üksus ja temast sõltuv üksus (Saarde vald ja temast sõltuv üksus);

9) sõltuv üksus – raamatupidamise seaduse mõistes vallavalitsuse otsese või kaudse valitseva mõju all olev üksus, kes on saanud vallavalitsuselt, riigilt, muult avalik-õiguslikult juriidiliselt isikult või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest või kes on saanud toetust ja renditulu vallavalitsuselt ja valla valitseva mõju all olevatelt üksustelt rohkem kui 10 protsenti vastava aasta põhitegevuse tuludest.

(2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks. Eelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

(1) Eelarve koosneb osadest ning on tekkepõhine (eelarves kajastatakse majandustehingud vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse).

(2) Eelarveosad on

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(4) Põhitegevuskulud jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) antavad toetused;

2) tööjõukulud;

3) muud tegevuskulud.

(5) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi vähemalt järgmisteks liikideks

1) põhivara soetus (-);

2) põhivara müük (+);

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);

5) osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-);

6) osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+);

7) antavad laenud (-);

8) tagasilaekuvad laenud (+);

9) finantstulud (+);

10) finantskulud (-).

(6) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

(7) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(8) Likviidsete varadena käsitatakse varasid, mis vastavad kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 36 lõikele 1.

(9) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1-3 nimetatud kirjed võib planeerida ühel kirjel likviidsete varade muutusena.

(10) Likviidsete varade saldo suurenemine ja vähenemine kajastatakse likviidsete varade muutuse eelarveosas vastavalt plussi või miinusega.

(11) Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarveosa kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarveosa kogusumma vahega

1) eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga;

2) eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne;

3) eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

(12) Volikogu poolt kinnitatavas eelarves liigendatakse eelarve osadeks vähemalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2-7 toodud detailsuses.

(13) Volikogu võib volitada vallavalitsust eelarvet detailsemalt liigendama

(14) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute kulude katteks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas vallavolikogu poolt kehtestatud reservfondi kasutamise korraga. Reservfondi kasutamise aruanne kuulub majandusaastaaruande koosseisu.

(1) Eelarvestrateegia on arengukavaga seotud iseseisev dokument. Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist.

(2) Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-dest 20 ja 30.

(3) Eelarvestrateegia koostamise korra kehtestab vallavalitsus.

(4) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta.

(5) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu vallavolikogule koos arengukava muutmise eelnõuga. Volikogu kinnitab eelarvestrateegia hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. oktoobriks.

(6) Eelarvestrateegia (koos arengukavaga) ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid nende menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel ja valla kantseleis.

(1) Vallavalitsus kehtestab igaks aastaks eelarveprojekti koostamise tingimused ja vormid, mis avalikustatakse asutustele hiljemalt 1.septembriks.

(2) Asutused esitavad eelarveprojekti taotlused koos seletuskirjaga vallavalitsusele alaeelarve liigenduses hiljemalt 1.oktoobriks.

(3) Valla eelarvest mittetulundustegevuseks toetust taotlevad juriidilised ja füüsilised isikud esitavad vormikohased taotlused vallavalitsusele hiljemalt 15.oktoobriks.

(1) Asutuse eelarveprojekti läbivaatamisel vallavalitsuses hinnatakse kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende vastavust õigusaktidele, valla arengukavale ning asutuste tegevuskavadele. Eelarveprojekti üle peetakse läbirääkimisi asutuse esindajate, vallavalitsuse liikmete vahel.

(2) Pärast läbirääkimisi koostab vallavalitsus eelarveprojekti vähemalt §-s 4 fikseeritud liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga volikogu eelarvekomisjonile hiljemalt 10.novembriks.

(3) Seletuskirjas esitatakse vähemalt järgmine informatsioon

1) selgitused ja põhjendused vähemalt käesoleva korra §-s 4 kirjeldatud detailsuses eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

2) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

3) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

4) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta (kui nimetatud kavad on kehtestatud);

5) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(5) Muudatusettepanekud esitatakse volikogu liikmete poolt vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile 10 päeva jooksul peale eelarve esimest lugemist.

(6) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid. Muudatusettepanekud hääletatakse volikogus läbi teise lugemise käigus. Pärast teise lugemise lõppu ei saa muudatusettepanekuid teha.

(7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(8) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

(9) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(10) Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel ja valla kantseleis.

(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelarve eelnõus kavandatust.

(3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktist või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

6) kohtuotsusest.

(4) Kui volikogu ei ole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(3) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Volikogu poolt tehtava ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus.

(4) Eelarve menetlemise käigus ei pea vallavalitsus ega vallavolikogu arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

(5) Eelarve tulude alalaekumise või viibimise korral on vallavalitsusel õigus piirata iga asutuse eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist ja vajadusel esitada vallavolikogule negatiivne lisaeelarve.

(6) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega vähemalt teisel lugemisel.

(7) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist valla veebilehel ja valla kantseleis.

(8) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud vähenevad ja samas summas vähenevad ka väljaminekud;

4) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(9) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(10) Vallavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või volikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

4) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

6) kohtuotsusest.

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas eelarvega, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.

(2) Eelarve või lisaeelarvega võib kavandada eelarveosades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud antud sihtfinantseerimise lepingust;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekute kogusummadena kavandamise korral kehtestab väljaminekute detailsema jaotuse vallavalitsus. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Vallavalitsusel ja hallatavatel asutustel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud käesoleva määruse § 8 lõikes 3 ning § 9 lõike 8 punktis 4 ja lõikes 10 nimetatud juhul.

(3) Vallavalitsus, vallavalitsuse hallatav asutus võivad sõlmida lepinguid, millega võetakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 2 ja 7 nimetatud kohustusi, antakse laenu või tagatakse kohustusi eelarveaastast pikemaks perioodiks, ainult kooskõlas eelarvestrateegiaga ja volikogu antud volituse alusel.

(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(1) Eelarve vahendite kasutamise kontroll on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.

(2) Eelarve vahendite kasutamise kontrolli teostab revisjonikomisjon.

(1) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele, raamatupidamisstandarditele, valla raamatupidamise sise-eeskirjale ning teistele eelarvekorraldust reguleerivatele õigusaktidele.

(2) Eelarve ja lisaeelarve ning eelarve täitmise andmed esitatakse rahandusministri kehtestatud tingimustel ja vormidel Rahandusministeeriumile.

(3) Eelarve täitmise aruanded avalikustatakse valla kodulehel.

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(2) Majandusaasta aruande esitab vallavalitsus volikogule kinnitamiseks seadustes või nende alusel välja antud õigusaktides sätestatud korras.

(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(4) Vallavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandega koos esitab vallavalitsus vandeaudiitori aruande ja vallavalitsuse protokollilise otsuse aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

Määrus jõustub 01. jaanuaril 2013. a.