Viru-Nigula valla sotsiaalteenuste osutamise kord ja teenuste hinnad

(1) Käesolev määrus sätestab Viru-Nigula vallas osutatavate ja korraldatavate Viru-Nigula Vallavolikogu 27.01.2022 määruse nr 5 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise tingimused ja kord“ §-s 22 loetletud teenuste määramise ja osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnad.

(2) Määrusega kinnitatakse sotsiaalhoolekandelise abi saamiseks esitatavate taotluste vormid ning hindamisakti vorm.

(1) Koduteenus koosneb põhiteenusest ja tugiteenusest.

(2) Põhiteenus on

1) toiduainete ning majapidamistarvetega varustamine, sealhulgas tellimusnimekirja alusel kaupade ostmine ja koju toomine, toiduainete tuppa toomine hoidlast, valmistoidu ostmine ja koju toomine toitlustuskohast jmt;

2) abistamine arvete tasumise korraldamisel ning toetuste taotlemisel;

3) arstiabi korraldamine (arsti koju kutsumine, abistamine raviasutuse külastamisel, retsepti tellimine arstilt, ravimite ostmine ja koju toimetamine, abivahendi soovitamine ja soetamine jmt);

4) kliendiga vestlemine ning teabe edastamine, sealhulgas kirjavahetuse korraldamine sugulastega ja tuttavatega;

5) pesemisvõimaluste korraldamine, sealhulgas abistamine pesemisel ja riietumisel;

6) ajakirjanduse ja raamatutega varustamise korraldamine raamatukogu baasil.

(3) Tugiteenus on

1) transporditeenus kauplusesse ja arsti vastuvõtule minekul;

2) abistamine toidu valmistamisel ning nõude pesemisel;

3) abistamine eluaseme korrastamisel kokkulepitud määral (põrandate pühkimine ja pesemine, tolmu pühkimine, vaipade ja katteriiete puhastamine, prügi väljaviimine, aknakardinate vahetamine ja akende pesu üks kord aastas, laearmatuuri puhastamine, abistamine kappide korrastamisel, pesu triikimisel ning riiete pisiparandustel jmt);

4) kliendi abistamine ravimite manustamisel;

5) kliendiga suhtlus tema ajutisel viibimisel haiglas;

6) abistamine eluaseme kütmisel, sealhulgas küttematerjali tellimine, puude tuppa toomine, tuha väljaviimine;

7) abistamine remont- ja teenustööde korraldamisel, sealhulgas majapidamises kommunikatsioonirikete remondi ja pisiremondi tellimine ning olmetehnika remondi korraldamine;

8) abistamine pesu pesemisel/kuivatamisel;

9) abistamine lume ja jää tõrjel väikehoovis liigeldavatel teedel (elamust väravani ja kõrvalhooneteni pääsemiseks).

(4) Koduteenust on õigus saada rahvastikuregistri andmetel Viru-Nigula vallas elavatel ja igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel abi vajavatel isikutel

1) kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad;

2) kellel on seadusjärgsed ülalpidajad, kes ei ole enda east või puudest tingitult võimelised oma kohustusi täitma;

3) kelle seadusjärgsed ülalpidajad ei saa tööga hõivatuse, pika vahemaa või muudel mõjuvatel põhjustel oma kohustusi täita.

(5) Koduteenuse osutamine on üldjuhul tasuline. Teenust saanud abivajaja või tema seadusjärgne ülalpidaja tasub teenuse eest talle esitatud arve alusel arvel näidatud kuupäevaks.

(6) Koduteenuse hind on järgmine

1) põhiteenuse tunnihind on neli (4,00) eurot;

2) tugiteenuse tunnihind on viis (5,00) eurot.

(7) Kui koduteenust vajab isik, kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud alalise eluruumi alaliste kulude maha arvamist on alla riiklikult kehtestatud kahekordset toimetulekupiiri ning kellel puuduvad seadusjärgsed ülalpidajad või seadusjärgsed ülalpidajad ei ole enda majanduslikust olukorrast tulenevalt võimelised teenuse eest tasuma, võib teenust osutada tasuta.

(8) Koduteenuse saamiseks esitab abivajaja Viru-Nigula vallavalitsusele kui ametiasutusele (edaspidi ametiasutus) taotluse, milles ta kirjeldab ja põhjendab oma kõrvalabi vajadust. Taotlusele tuleb lisada taotleja ja tema seadusjärgsete ülalpidajate sissetulekuid tõendavad dokumendid ning eluasemekulusid tõendavad dokumendid.

(9) Abivajaja külastamine ja abivajaduse hindamine toimub kahe nädala jooksul taotluse registreerimisest ametiasutuses.

(10) Koduteenuse osutamise minimaalne maht ühele inimesele on üks tund kalendrikuus ja maksimaalne maht ühele inimesele on kolm korda nädalas kaks tundi korraga. Teenuse osutamise ajaks arvestatakse kogu kliendi teenindamisele kuluv aeg, sealhulgas kaupluse ja apteegi külastamine, asjaajamisele kuluv aeg, teekond kliendi juurde jne. Teenuse osutamise sageduse ja mahu kohta peab arvestust hooldustöötaja.

(11) Koduteenuse osutamiseks sõlmivad ametiasutus, teenuse osutaja ja teenuse taotleja koduteenuse osutamise lepingu. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht. Leping on tähtajaline ja sõlmitakse üheks kuuks kuni viieks aastaks.

(12) Ametiasutusel on õigus koduteenuse osutamise leping koheselt lõpetada, kui

1) teenuse saaja toimetulek on paranenud määral, mis võimaldab isiku toimetuleku ilma teenuseta;

2) teenuse saaja asub elama teise omavalitsusüksuse haldusterritooriumile;

3) teenuse saaja paigutatakse hoolekandeasutusse;

4) teenuse saaja käitumine (agressiivsus, ebaviisakas käitumine, alkoholi või narkootiliste ainete kuritarvitamine vms) teeb teenuse osutamise võimatuks;

5) teenuse saaja taotluse alusel;

6) seoses teenuse saaja surmaga.

(13) Ametiasutus teatab koduteenuse saajale või tema seaduslikule esindajale ning teenuse osutajale esimesel võimalusel kirjalikult lepingu lõpetamisest.

(1) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse eesmärk on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevalt ei suuda iseseisvalt koduses keskkonnas ajutiselt või püsivalt hakkama saada ning teiste teenustega ei ole võimalik isiku toimetulekut tagada.

(2) Väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse taotlejal on õigus teenuse saamiseks pöörduda otse teenuse pakkuja poole, kui puudub vajadus ametiasutuse täiendava abi järele.

(3) Väljaspool kodu osutatavale üldhooldusteenusele suunamiseks esitab abivajaja, tema eestkostja, hooldaja või volitatud esindaja ametiasutusele vabas vormis taotluse. Erandjuhtudel võib taotluse esitada sotsiaalosakonna spetsialist või hooldustöötaja, kes abivajaduse hindamise põhjal leiab, et isiku abistamist ei ole võimalik korraldada muude teenustega.

(4) Üldhooldusteenust rahastatakse valla eelarvest ja isikult võetavast tasust.

(5) Hoolduskulude tasumisel hooldatava pensionist ei või hoolduskulude katteks kasutada rohkem kui 95% igakuisest pensionist. Vähemalt 5% isiku pensionist jäetakse tema kasutusse.

(6) Isik tasub üldhooldusteenuse maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(7) Valla eelarvest tasutakse isiku taotluse alusel üldhooldusteenuse hoolduskulu ja väiksema sissetuleku hüvitist, kui teenuse saaja sissetulek on keskmisest vanaduspensionist madalam.

(8) Viru-Nigula Vallavalitsus kui täitevorgan (edaspidi vallavalitsus) kehtestab korraldusega üldhooldusteenuse hoolduskulude tasumise piirmäära, mis tagab teenuse saajale teenuse kättesaadavuse. Piirmäära ületav osa tuleb tasuda teenuse saajal ja/või tema ülalpidajatel.

(9) Üldhooldusteenuse tasu maksmise otsustab vallavalitsus korraldusega. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Tugiisikuteenusele on õigus

1) lapsevanemal, eestkostjal, perekonnas hooldajal ja lapsendajal, kes vajavad abi lapse eest hoolitsemisel ning lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna loomisel;

2) lapsel, kes vajab abi asenduskoduteenusel, eestkostel, perekonnas hooldamise teenusel või turvakoduteenusel viibides või sealt lahkudes iseseisvalt elama asudes;

3) lastega peredel, kus kasvab puudega laps(ed);

4) isikul, kes vajab abi puude, haiguse või raske olukorra tõttu, mis oluliselt raskendab toimetulekut;

5) isikul, kes vajab abi kinnipidamiskohast vabanemise järel;

6) tööealisel isikul hoolduskoormuse vähendamiseks ning tööturule sisenemise või tööturul jätkamise toetamiseks;

7) tööealisel erivajadusega isikul toimetuleku toetamiseks tööturule sisenemisel või tööturul jätkamise võimekuse suurendamiseks.

(3) Lapsele osutatakse tugiisikuteenust tema seadusliku esindaja nõusolekul ning arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse soovi.

(4) Tugiisikuteenuse sisuks lapse puhul on

1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;

4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;

5) lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

7) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

8) lapse turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;

9) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel, tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;

10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

11) lastekaitsespetsialisti teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

(5) Tugiisikuteenuse sisuks täiskasvanud isiku või perekonna puhul on

1) juhendamine lapse kasvatamisel ja õpetamisel;

2) toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisel;

3) toimetuleku toetamine ümbritsevas sotsiaalses keskkonnas;

4) isiku seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

5) vajadusel saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

6) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

7) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

8) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

9) distsipliini järgimise vajadusest arusaamise loomine;

10) sotsiaaltööspetsialisti teavitamine isikuga toimuvatest muudatustest;

11) individuaalse tegevuskava täitmise toetamine ja jälgimine ning hinnangute koostamine;

12) isiku motiveerimine, jõustamine ja juhendamine ühiskonnaelus vajalike rollide ja kohustuste täitmisel;

13) vajadusel transporditeenuse korraldamine teistele teenustele jõudmiseks ja sealt lahkumiseks ning kliendi abistamine transporditeenuse tarbimise raames;

14) vajadusel abistamine arendavate tegevuste läbiviimisel;

15) toetamine tööturule sisenemisel või tööturul jätkamisel.

(6) Tugiisikuteenuse määramine toimub teenust vajava isiku või tema seadusliku esindaja põhjendatud taotluse alusel. Taotlejal tuleb taotluses põhjendada kõrvalabi kasutamise vajadust. Teenuse vajaduse ulatus selgitatakse välja abivajaduse hindamise käigus ja tugiisiku tegevused teenuse osutamisel täpsustatakse iga isiku või perekonna puhul eraldi.

(7) Tugiisikuteenuse määramise võib algatada ametiasutuse sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialist teenuse saaja või tema seadusliku esindaja kirjalikul nõusolekul.

(8) Tugiisik määratakse hiljemalt 30 tööpäeva jooksul taotluse saabumisest. Teenuse osutamise taotlust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena selgub, et isik teenust ei vaja.

(9) Tugiisikuteenuse sisu, osutamise sagedus ja kestus on isiku vajadustest sõltuvalt erinev. Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus. Lepingu allkirjastamisel esindab Viru-Nigula valda sotsiaalosakonna juht.

(10) Tugiisikuteenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse saaja või tema seadusliku esindaja, teenuse vahetu osutaja ja ametiasutuse vahel kokkulepe, mis on lepingu lisa. Kokkuleppesse märgitakse tugiisikuteenust saavale isikule osutatavate teenuste loetelu, koht, maht ja kestvus.

(11) Tugiisikuteenust ei tohi osutada isik

1) keda on karistatud tahtlikult toimepandud kuriteo eest ning kes võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(12) Tugiisikuteenust finantseeritakse raske ja sügava puudega laste puhul riigi rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi arvelt, riiklikest vahenditest või Viru-Nigula valla eelarvest. Teenuse finantseerimiseks võib kasutada mitmesuguste fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslikust tegevusest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.

(13) Tugiisikuteenus on teenuse saajale tasuta.

(14) Tugiisik on kohustatud esitama töötundide arvestuse iga kuu 25. kuupäevaks ja sisulise aruande iga järgneva kuu viimaseks 5. kuupäevaks sotsiaalosakonna juhile.

(15) Tugiisik on kohustatud kord kvartalis esitama sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialistile kirjaliku ülevaate teenuse saaja toimetulekust ning ühiselt saavutatud tulemustest püstitatud eesmärkide täitmisel.

(16) Tugiisikul on õigus keelduda isiku või pereliikmetega suhtlemisest ja ajutiselt teenuse osutamisest, kui isik või pereliikmed on alkoholi- või narkojoobes, samuti, kui isik või pereliikmed on agressiivsed või muul viisil ohtlikud. Keeldumine fikseeritakse igakuises tugiisiku aruandes.

(17) Leping lõpetatakse tugiisikuteenuse vajaduse lõppemise korral sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialisti ettepanekul.

(1) 18-aastase või vanema raske- või sügava puudega isiku hooldust teostab haldusaktiga määratud hooldaja, kui isik ei viibi väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel või talle ei osutata koduteenust.

(2) Hooldaja määramiseks ja hooldajatoetuse saamiseks esitavad hooldust vajav isik ja teda hooldada sooviv isik ametiasutusele taotluse.

(3) Ametiasutuse sotsiaaltööspetsialist viib läbi hooldust vajava isiku hooldusvajaduse hindamise ning hindab hooldajaks määramist sooviva isiku sobivust.

(4) Hooldajaks ei või määrata isikut, kellele on määratud raske või sügav puue.

(5) Hooldaja ülesanded ning hooldajatoetuse määramine sätestatakse hoolduse seadmisel haldusaktis.

(6) Täisealise isiku hoolduse teenuse osutamise või sellest keeldumise, teenuse mahu ja teenuse lõpetamise otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

(7) Täisealise isiku hoolduse eest hooldajale toetuse määramisel lähtutakse perekonnaseaduses ülalpidamiskohustust reguleerivatest sätetest. Ühele hooldajale makstakse toetust kuni kahe isiku hooldamise eest.

(8) Hooldajatoetus makstakse välja alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks hooldaja pangakontole Viru-Nigula Vallavolikogu (edaspidi volikogu) poolt kehtestatud määras.

(9) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald.

(10) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse, kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle ühe kuu haiglaravil.

(11) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse haldusakti alusel kui

1) hooldatav isik ei vaja enam hooldust;

2) hooldaja loobub hooldamisest või hooldajatoetusest;

3) hooldust korraldatakse edaspidi muul viisil;

4) hooldaja ei täida hooldamise kohustust.

(1) 3-18 -aastase raske või sügava puudega lapse hooldust teostab lapse vanem või eestkostja (edaspidi hooldaja).

(2) Puudega lapse hooldajale makstakse igakuiselt hooldajatoetust volikogu poolt kehtestatud määras.

(3) Hooldajatoetuse taotlemiseks peab hooldatava elukohana olema rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald ja tema tegelik elukoht peab asuma Viru-Nigula vallas. Erandina võib hoolduse seada Viru-Nigula vallas elavale lapsele, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht on teises omavalitsuses, kooskõlastades hoolduse seadmise eelnevalt isiku rahvastikuregistrijärgse omavalitsusega.

(4) Mittetöötava tööealise hooldajatoetust saava isiku eest maksab sotsiaalmaksu Viru-Nigula vald.

(5) Hoolduse seadmiseks ning hooldajatoetuse saamiseks esitab puudega lapse seaduslik esindaja ametiasutusele vormikohase taotluse, millele lisatakse järgmised dokumendid

1) koopia hooldaja isikut tõendavast dokumendist;

2) koopia lapse sünnitunnistusest;

3) dokument mittetöötamise tõendamiseks;

4) eestkostjal koopia/ärakiri kohtu määrusest eestkostja määramise kohta või perekonnas hooldajal koopia lepingust perekonnas hooldamise kohta;

5) koopia lapse puude tuvastamise otsusest.

(6) Ametiasutusel on vajaduse korral õigus nõuda taotlejalt lisaandmeid või -dokumente.

(7) Hoolduse seadmise, hooldajatoetuse määramise või neist keeldumise otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjon. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalosakonna juht haldusakti, milles määratakse muu hulgas kindlaks kõrvalabi vajaduse määrast tulenevad toimingud.

(8) Hooldus seatakse ja hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni puude kehtivuse lõpptähtajani tähtajaliselt määratud puude raskusastme puhul või kuni viieks aastaks tähtajatult määratud puude raskusastme puhul. Hooldusvajaduse korduv hindamine viiakse läbi kord aastas.

(9) Hooldust ei seata ja hooldajatoetust ei määrata

1) taotlejale, kes töötab;

2) taotlejale, kes saab töötutoetust või töötuskindlustuse hüvitist;

3) taotlejale, kellele on määratud raske või sügav puue;

4) taotlejale, kes saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest, kui hooldajatoetust taotletakse sama lapse hooldamiseks;

5) kui lapse hooldamine on püsivalt tagatud teiste sotsiaal- ja/või haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;

6) kui taotleja ei esita sotsiaaltööspetsialisti poolt küsitud täiendavaid dokumente või on esitanud valeandmeid.

(10) Hooldajatoetus makstakse välja alates otsuse vastuvõtmisele järgnevast kalendrikuust hiljemalt 15. kuupäevaks hooldaja pangakontole volikogu poolt kehtestatud määras.

(11) Hooldus lõpetatakse hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise aluse äralangemisel. Hoolduse seadmise aluse äralangemise põhjused on

1) hooldatava hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenustega;

2) kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused;

3) hooldaja on jäänud lapsehoolduspuhkusele ja saab lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest;

4) puudega lapse või hooldaja alalisel elama asumisel teise omavalitsuse territooriumile;

5) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamisel;

6) hooldaja suutmatusel hooldust korraldada;

7) hooldaja ei täida hooldaja määramise otsusega temale pandud kohustusi.

(12) Hoolduse lõpetamise otsus tehakse hooldajale teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest.

(13) Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse hooldajatoetuse maksmise lõpetamist tingivate või maksmist välistavate asjaolude tekkimisest alates.

(14) Hooldaja on kohustatud teavitama sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialisti kümne päeva jooksul asjaolude tekkimisest, mis toovad kaasa

1) hoolduse lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse suuruse vähenemise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või ära langemise.

(1) Isikliku abistaja teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada täisealiste puuetega inimeste iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, kes puude tõttu vajavad füüsilist kõrvalabi, vähendades seejuures teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Kliendile on isikliku abistaja teenus tasuta.

(3) Isikliku abistaja teenuse osutamiseks sõlmitakse teenuse osutajaga leping.

(1) Varjupaigateenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Kliendile on varjupaigateenus tasuta.

(1) Turvakoduteenust korraldatakse Viru-Nigula vallas viibivale kuni 18-aastasele lapsele

1) kellel ei ole võimalik hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus viibida;

2) keda on väärkoheldud;

3) kelle elukoht või vanemad on väljaselgitamisel;

4) kes on eraldatud perekonnast ja kodust ning toimuvad lapse asendushoolduse ettevalmistused;

5) kes vajab abi muul põhjusel.

(2) Laps paigutatakse turvakoduteenusele lastekaitse-, sotsiaaltööspetsialisti või sotsiaalosakonna juhi otsusel, mis vormistatakse hiljemalt paigutamisele järgneval tööpäeval ametniku haldusaktiga.

(3) Täisealisele isikule korraldatakse turvakoduteenust, kui

1) ta on langenud füüsilise, vaimse, seksuaalse või muu vägivalla ohvriks;

2) tal ei ole võimalik turvaliselt kodus olla.

(4) Turvakoduteenus hõlmab järgmisi tegevusi

1) ööbimisvõimaluse ja toitlustamise tagamine;

2) puhta pesu ja riiete võimaldamine;

3) esmane sotsiaalnõustamine ja psühholoogiline abi;

4) meditsiinilise abi osutamise korraldamine;

5) pesemisvõimaluste tagamine;

6) abistamine kooliülesannete lahendamisel;

7) kooliskäimise tagamine.

(5) Turvakoduteenuse osutamise aluseks on teenuseosutajaga sõlmitud leping või abivajaja juhtumiplaan, milles määratakse kindlaks abivajadusest tulenevad toimingud.

(6) Turvakoduteenuse eest tasumine toimub teenuseosutaja poolt esitatud arve alusel Viru-Nigula valla eelarvest sotsiaalteenuste osutamiseks ettenähtud vahendite arvelt.

(1) Vallasisest ja väljaspool valla territooriumi osutatavat sotsiaaltransporditeenust võimaldatakse tasuta järgmistele isikutele

1) kes on toimetulekutoetuse saajad;

2) kes on sunnitud pikaajalise haiguse tõttu ravil käima ja ei suuda tasuda teenuse eest majanduslikult raske olukorra tõttu;

3) COVID-19 vastu vaktsineerida soovijatele.

(2) Põhjendatud juhul osutatakse sotsiaaltransporditeenust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata isikutele tasu eest. Tasu hakatakse arvestama kliendi asukohast alates järgmiselt

1) Viru-Nigula valla piires teenuse kasutamine – viis (5,00) eurot/tund (sh ooteaeg);

2) väljaspool Viru-Nigula valda – nelikümmend eurosenti (0,40)/km.

(3) Sotsiaaltransporditeenust vajav isik esitab ametiasutusele suulise või kirjaliku taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega vähemalt viis tööpäeva (v.a kiireloomuliste sõitude korral) enne soovitud sõiduaega, teatades sõidu kuupäeva ja otstarbe.

(4) Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumine toimub sõidupäeviku näitude alusel. Teenuse kasutaja tasub teenuse eest sõidu järgselt teenuse osutajale arve alusel.

(1) Eluruumi tagamise teenust pakutakse

1) isikule, kelle eluruum on hävinud või muutunud elamiskõlbmatuks isikust sõltumatute asjaolude tõttu (tulekahju, loodusõnnetus vms);

2) isikule, kes on asenduskodust tagasi pöördunud ja kelle elukoht vahetult enne asenduskodusse suunamist oli Viru-Nigula vallas;

3) isikule, kes on vabanenud kinnipidamiskohast ja kelle elukoht vahetult enne kinnipidamiskohta paigutamist oli Viru-Nigula vallas;

4) isikule, kes lähtuvalt oma vanusest, arengutasemest või varalisest olukorrast ei ole ise suuteline eluruumi endale või oma perekonnale soetama ning eluruumi eraldamata jätmine ohustab isiku ja/või tema perekonna toimetulekut, elu ja tervist.

(2) Eluruumi tagamise teenuse saajaga sõlmitakse üürileping kehtivusega kuni üks aasta. Teenuse saaja põhjendatud avalduse alusel võib üürilepingut pikendada.

(3) Eluruumi üüri ja kasutamise kulud tasub eluruumi üürnik. Vähekindlustatud eluruumi üürnikul on õigus saada toimetulekutoetust sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimusel ja korras.

(1) Võlanõustamisteenusega abistatakse finantsmajanduslikku hädaolukorda sattunud isikuid ja peresid, kellel on või seetõttu on tekkimas sotsiaalsed probleemid.

(2) Võlanõustamisteenus hõlmab erinevaid toiminguid võlgniku abistamiseks võlgnevuse korral, sh isikunõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade ennetamisega seonduvaid toiminguid.

(3) Võlanõustamisteenuse osutamise käigus abistatakse/nõustatakse isikut järgmiselt

1) probleemide välja selgitamine ja määratlemine;

2) dokumentidega tutvumine, info kogumine, võlanõuete kontrollimine;

3) isikule tema õiguste ja kohustuste selgitamine;

4) võlajuhtumi analüüsimine, võrgustikukaardi koostamine;

5) võlakohustuste kaardistamine;

6) võlanõuete õiguspärasuse hindamine;

7) majapidamiseelarve koostamine ja järgmine;

8) säästliku majapidamise korraldamine;

9) täiendavate ressursside otsimine;

10) läbirääkimiste korraldamine võlausaldajatega;

11) eesmärkide seadmine, tegevuse ja ajakava planeerimine;

12) dokumentide vormistamine;

13) isiku toetamine ja motiveerimine.

(4) Kliendile on võlanõustamisteenus tasuta.

(5) Võlanõustamisteenuse osutamiseks sõlmitakse teenuseosutajaga leping.

(1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

(2) Lapsele, kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Viru-Nigula vald, tagatakse asendushooldusteenus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, kui

1) lapsevanem(ad) on surnud;

2) lapsevanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on vanemast eraldatud.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagatakse lapsele asendushooldusteenus

1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või;

3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(4) Erandjuhtudel võib tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

(5) Lapse asenduskodusse suunamisel hindab ja põhjendab lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialist lapse abivajadusest ja heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust, sobivust ning asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu). Võimalusel kaasab lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialist teenuse saaja ja tema vanema või füüsilisest isikust eestkostja teenuse vajaduse hindamise protsessi.

(6) Lastekaitse- või sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul otsustab vallavalitsus teenusele suunamise korraldusega. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR) sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

(7) Asendushooldusteenuse osutajaga sõlmitakse leping. Lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused. Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on teenuse osutamise lepingu lisa.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud lapsele osutatavat asendushooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning teenusel oleva lapse sissetulekutest.

(9) Asendushooldusteenust käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud lapsele rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

(10) Asendushooldusteenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole.

(11) Asendushoolduseteenuse saaja ülalpidamist ja erivajadusest tulenevaid lisavajadusi rahastatakse muuhulgas asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest ning lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekutest.

(12) Lisaks asendushoolduseteenuse saaja isiklikele kuludele kaetakse Viru-Nigula valla eelarvest teenuse osutamisega seotud üldkulud sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 34 ja 35 alusel riigieelarvest määratud toetuse arvelt. Üldkulude suurus fikseeritakse teenuse osutamise lepingus.

(13) Hoolduspere vanemat, kes hooldab vähemalt nelja last, toetatakse vähemalt Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammääras. Ühe lapse hooldamisel toetatakse hoolduspere vanemat vähemalt ühe neljandiku ulatuses nimetatud töötasu alammäärast. Hoolduspere vanema toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega on sõlmitud hoolduspere vanema leping. Toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem vormikohase taotluse ametiasutusele ja kinnitab esitatud andmete õigsust allkirjaga.

(1) Järelhooldusteenuse eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine valla poolt.

(2) Järelhooldusteenus tagatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 alusel asendushooldusele suunatud ja täisealiseks saanud isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes

1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või

3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(3) Erandjuhtudel tagatakse järelhooldusteenus isikule, kes

1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;

2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

(4) Järelhooldusteenusele suunamisel osutatakse teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

(5) Sotsiaaltööspetsialisti ettepanekul teeb vallavalitsus korralduse järelhooldusteenusele suunamise kohta. Isikule teenuse osutamise andmed kantakse STAR-i sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkti 5 alusel.

(6) Järelhooldusteenust rahastatakse Viru-Nigula valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(7) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240,00 euro ulatuses ja vähemalt 2880,00 eurot aastas, mille kohta peetakse eraldi arvestust. Nimetatud summa tuleb fikseerida teenuse osutamise lepingus ning kanda lepingus kokkulepitud pangakontole.

(8) Erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja pangakontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

(9) Järelhooldusteenuse osutamiseks sõlmitakse leping. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Raske ja sügava puudega lapse puhul hindab sotsiaaltöö- või lastekaitsespetsialist lapsehoiuteenuse vajadust iga lapse puhul eraldi. Hindamine viiakse läbi koostöös teenust saava isikuga. Hindamistulemustest lähtuvalt nõustatakse teenuse saajat lapsehoiuteenuse osutaja valikul.

(3) Lapsehoiuteenuse osutamiseks sõlmitakse koostöös teenust saava isiku ja teenuseosutajaga teenuse osutamise leping, määrates selles kindlaks lapsehoiuteenuse vajadusest tulenevad toimingud ja teenuse osutamiseks olulised tingimused, milleks on vähemalt teenuse osutamise aeg ja koht.

(4) Raske ja sügava puudega lapse puhul tagatakse teenus kuni selle kalendriaasta lõpuni, millal teenuse saaja sai 18-aastaseks.

(5) Lapsehoiuteenuse osutamisel tagab teenuseosutaja lapse hooldamise, arendamise ja turvalisuse.

(6) Lapsehoiuteenuse osutamisel peavad olema täidetud sotsiaalhoolekande seaduse § 453 ja 454 nõuded teenusele ja teenust vahetult osutavale isikule. Teenuseosutajal peab olema lastehoiuteenuse osutamiseks tegevusluba.

Teenuste osutamise või sellest keeldumise, teenuste mahu ja teenuste lõpetamise otsustab sotsiaaltoetuste- ja teenuste komisjon, v.a käesoleva määruse § 3 lõikes 9, § 13 ja § 14 sätestatud juhtudel, mille puhul otsustab teenuse osutamise või sellest keeldumise vallavalitsus korraldusega. Komisjoni otsustuse alusel väljastab sotsiaalvaldkonna juht haldusakti.

Sotsiaaltoetuste ja –teenuste taotlemiseks ning menetlemiseks kehtestatakse järgnevad vormid

1) sünnitoetuse taotlus (lisa 1);

2) matusetoetuse taotlus (lisa 2);

3) ranitsatoetuse taotlus (lisa 3);

4) ühekordse sotsiaaltoetuse taotlus (lisa 4);

5) toimetulekutoetuse taotlus (lisa 5);

6) Tšernobõli katastroofi likvideerimisel osalenu toetuse taotlus (lisa 6);

7) koduteenuse taotlus (lisa 7);

8) ülalpidmiskohustusega isiku taotlus väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel viibiva isiku hoolduskulude tasumiseks Viru-Nigula valla eelarvest (lisa 8);

9) täisealise isiku või puudega lapse hooldaja ja hooldajatoetuse määramise taotlus (lisa 9);

10) tugiisiku/isikliku abistaja teenuse taotlus (lisa 10);

11) hooldusvajaduse hindamise akt (lisa 11);

12) energiatoetuse taotlus (lisa 12);

13) lasteaia- ja koolitoidu toetuse taotlus (13).

(1) [Käesolevast tekstist välja jäetud].

(2) Määrus jõustub 1. märtsil 2022.