Are valla põhimäärus
Table of Provisions (54)
Statutory Text (54 Articles)
(1) Are vald (edaspidi vald) kui kohalik omavalitsusüksus juhindub omavalitsusüksusele pandud ülesannete täitmisel põhiseadusest, Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, teistest seadustest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest, sealhulgas käesolevast põhimäärusest.
(2) Are vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, mida esindavad seaduste ja põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires Are Vallavolikogu (edaspidi volikogu), volikogu esimees, Are Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.
(1) Valla sümbolid on Are valla vapp ja lipp.
(2) Are valla vapil on kuldsel rohelise äärisega kilbil must otsavaatav metskitsepea. Ääriseks on kaheksa kuldset ristikulehte.
(3) Are valla lipp on vapilipp, mille mõõtmed on 105x105 cm.
Are valla vappi kasutatakse
1) Volikogu ja vallavalitsuse plankidel ja pitseritel;
2) valla lipul;
3) valla vapimärgil;
4) valla autasudel, meenetel, trükistel, reklaamidel, kutsetel ja kaartidel;
5) muudel juhtudel valitsuse loal.
Are valla lipp heisatakse
1) alaliselt Are vallamaja esisel platsil;
2) valla ja teiste kohalike omavalitsusüksuste ametlike delegatsioonide kohtumistel;
3) ajutiselt valla pidupäevadel ja avalikel üritustel;
4) muudel üritustel, kus on esindatud Are vald.
Are valla tunnuslause on „Are – Pärnumaa südames“.
(1) Are valla aastapäev on 30. juulil.
(2) Traditsioonilisteks ürituseks on iga aasta 01. juunil korraldatav valla laulu- ja tantsupidu koos lastekaitsepäeva tähistamisega ja küladepäev, mis toimuvad Are mõisa pargis. Autasude üleandmine ja isikute tunnustamine toimub iga aasta Vabariigi aastapäeval 24. veebruaril.
(1) Volikogu on valla kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.
(2) Volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega.
(3) Volikogu töötab tööplaani alusel. Tööplaanis on näidatud aasta jooksul istungitel arutlusele võetavad tähtsamad teemad.
(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.
(2) Volikogu liige juhindub seadustest, valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest.
(3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest volikogus.
(4) Volikogu liikmel on õigus
1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid küsimuste võtmiseks volikogu istungi päevakorda;
2) seada üles kandidaate volikogu poolt valitavatele, kinnitatavatele, nimetatavatele või määratavatele kohtadele;
3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid;
4) kuuluda komisjonide ja töörühmade koosseisu;
5) esineda volikogu istungil ettekandega, sõnavõtuga, avaldusega, protestiga, repliigiga ja esitada küsimusi;
6) esitada arupärimisi volikogu poolt valitud, nimetatud, kinnitatud või ametisse nimetatud ametiisikutele;
7) kasutada volikogu ruume valijate vastuvõtuks ja saada abi selle korraldamiseks;
8) informeerida vallavalitsuse kantselei (edaspidi vallakantselei) kaudu valijaid volikogu liikme vastuvõtuajast ja –kohast;
9) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel;
10) saada vallakantselei kaudu volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide eelnõusid, õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud.
(1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(2) Volikogu esimehe valimised uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, korraldab Are valla valimiskomisjon.
(3) Salajane hääletamine ja hääletamistulemuse kindlakstegemine toimub käesoleva põhimääruse §-s 30 sätestatud korras.
(4) Igal volikogu liikmel on volikogu esimehe valimisel üks hääl.
(5) Valimistulemus volikogu esimehe valimisel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, tehakse kindlaks Are valla valimiskomisjoni otsusega.
(6) Valituks osutub kandidaat, kes sai volikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaat ei osutu valituks, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel.
(7) Kui teises hääletusvoorus ei osutu keegi valituks, esitatakse uued kandidaadid. Uued kandidaadid esitakse järgmisel volikogu istungil, mille toimumise aeg otsustatakse kohe.
(8) Kui volikogu esimees astub ametikohalt tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, toimuvad järgmisel volikogu istungil volikogu esimehe valimised käesolevas paragrahvis sätestatud korras, kusjuures istungit juhatab volikogu aseesimees ja valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Kui ka volikogu aseesimees astub tagasi, tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad või avaldab volikogu talle umbusaldust, juhatab uue volikogu esimehe valimise ajal istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
Volikogu aseesimehe valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras, istungit juhatab volikogu esimees ja valimised viib läbi häältelugemiskomisjon.
Volikogu esimees
1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist;
2) esindab või volitab teisi isikuid esindama Are valda ja volikogu talle seaduse alusel antud õigusaktide, sealhulgas käesoleva põhimääruse ning muude volikogu õigusaktidega antud pädevuse piires;
3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning korraldab volikogu rahaliste vahendite kasutamist;
4) määrab eelnõu arutamiseks volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni;
5) korraldab volikogu nimel peetavat kirjavahetust;
6) koostab ja esitab volikogu istungile kinnitamiseks istungi päevakorra kavandi;
7) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg;
8) korraldab volikogu poolt vastuvõetud määruste, otsuste ja teiste dokumentide täitmise kontrolli;
9) omab õigust osaleda sõnaõigusega vallavalitsuse istungil;
10) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
11) täidab muid seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid.
Volikogu aseesimees
1) täidab volikogu esimehe äraolekul tema kohuseid;
2) täidab muid volikogu töö korraldamise ja volikogu õigusaktide ettevalmistamisega seotud kohustusi vastavalt volikogu ja volikogu esimehe poolt seatud ülesannetele.
Volikogu esimehe ja aseesimehe ning volikogu komisjoni esimehe ja volikogu komisjoni liikme ning muud volikogu poolt antud volitused lõpevad samaaegselt tema poolt volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.
(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone või töörühmi. Alatise komisjoni pädevus ja töökord määratakse kindlaks komisjoni põhimääruses, mille kinnitab volikogu
(2) Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle ülesanne, koosseis, volituste ulatus ja kestus.
(1) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valib volikogu oma liikmete hulgast poolthäälte enamusega. Valimised toimuvad käesoleva põhimääruse §-s 30 sätestatud korras.
(2) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda isikliku sooviavalduse alusel vähemalt ühte komisjoni. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Komisjoni liikme volitused algavad ja lõpevad volikogu vastava otsuse jõustumisel.
(3) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda.
(4) Komisjoni esimees
1) juhib komisjoni tööd;
2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra;
3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded;
4) kutsub kokku komisjoni koosoleku;
5) juhatab komisjoni koosolekut;
6) annab vähemalt kord aastas komisjoni tööst volikogule aru;
7) kirjutab alla komisjoni poolt koostatavatele ja väljastatavatele dokumentidele.
(1) Volikogu alatine komisjon
1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu küsimused ning teeb ettepanekuid nende lahendamiseks;
2) töötab välja tegevuskavad;
3) algatab volikogu õigusaktide eelnõusid;
4) annab arvamusi ja võib teha muudatusettepanekuid talle läbivaatamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta;
5) kontrollib vajadusel volikogu õigusaktide täitmist;
6) teeb volikogu esimehele ettepanekuid volikogu istungitel arutlusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta.
(2) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja vallavalitsus.
(3) Komisjonil on õigus
1) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha taotlusi ekspertiisi tellimiseks;
2) saada vallavalitsuselt komisjoni tööks vajalikke õigusakte, dokumente ja teavet.
(4) Komisjoni otsused valla õigusaktide vastuvõtmisel on volikogule soovituslikud.
(1) Komisjoni töövorm on koosolek, mis toimub vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui 1 kord kolme kuu jooksul. Komisjon on otsustusvõimeline kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas komisjoni esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(2) Komisjoni koosolekust võivad sõnaõigusega osa võtta vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed, samuti komisjoni poolt koosolekule kutsutud isikud.
(3) Komisjoni liige, kes ei saa koosolekul osaleda, on kohustatud mitteilmumisest teavitama komisjoni esimeest eelnevalt.
(4) Komisjoni koosolek protokollitakse. Protokoll vormistatakse 14 tööpäeva jooksul peale koosoleku toimumist. Protokolli kantakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. Komisjoni liikmetel on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus. Protokolliga on võimalik tutvuda vallakantseleis ning see avaldatakse ka valla kodulehel.
(1) Revisjonikomisjonil on õigus
1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse ja valla hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;
2) kontrollida ja hinnata vallavara kasutamise sihipärasust;
3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist.
(2) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid enda kinnitatud tööplaani alusel või volikogu ülesandel.
(3) Enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab vallavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.
(1) Revisjonikomisjoni kontrollifunktsiooni täidavad revisjonikomisjoni liikmed, kellel on kontrolliülesandes pandud ülesannete täitmiseks õigus
1) tutvuda majandus-ja finantstegevust kajastavate algdokumentide, lepingute ja muude asjasse puutuvate dokumentidega, saada vajadusel loetletud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid;
2) kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja tellida sõltumatuid ekspertiise;
3) saada kontrollitava asutuse juhilt ja teistelt asjaosalistelt suulisi ja kirjalikke seletusi.
(2) Kontrollimised toimuvad kirjaliku ühekordse kontrolliülesande alusel, mille valmistab ette revisjonikomisjon. Kontrolliülesanne sisaldab kontrollitava asutuse nime, kontrolli eesmärki ja ulatust, kontrollijate nimesid ja kontrollimise aega. Kontrolliülesandele kirjutab alla revisjonikomisjoni esimees. Kontrolliülesande koopia esitatakse kontrollitava asutuse juhile allkirja vastu.
(3) Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijatele töötingimused ning vajadusel määrama töötaja, kes osutab kontrollijatele organisatsioonilist ja tehnilist abi. Kontrollitava asutuse töötajad on kohustatud viibima nende vastutusel oleva vara kontrollimise juures. Neil on õigus esitada täiendavalt seletuskirju ja lisadokumente, mis lisatakse aktile.
(4) Kontrollijal ei ole õigust takistada kontrollitava asutuse tööd. Kontrollija võib kontrollimise käigus teatavaks saanud andmeid kasutada ainult kontrollimise huvides.
(5) Kontrollimise tulemusi ei avaldata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. Revisjoni tulemused vormistatakse aktiga, millele kirjutavad alla kontrollitava asutuse juht ja revisjoni teostanud komisjoni liikmed. Akti märgitakse revisjoni toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, kontrollimisel olnud valdkonnad ja nende kohta vastu võetud ettekirjutised või otsused. Sõltuvalt ülesandest ja tulemustest käsitletakse aktis
1) riigi ja valla õigusaktide järgimist kontrollitavas asutuses;
2) vallavara kasutamise õigsust;
3) vallaeelarve tulude laekumise tagamist ja eelarvevahendite kasutamise sihipärasust;
4) tehingute ja majandusliku tegevuse otstarbekust;
5) raamatupidamise ja aruandluse tõepärasust.
(6) Aktis antakse hinnang kontrollitava asutuse tegevuse kohta lähtudes kontrollimise tulemustest. Akt peab sisaldama
1) viiteid õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitavat valdkonda;
2) olukorra kirjeldust;
3) viidet, millist õigusakti ja millisel moel on rikutud;
4) järeldust, kas on tekitatud otsest kahju või on tegemist saamata jäänud tuluga.
(7) Kontrollija võib lisada aktile ettepanekuid kontrollitava asutuse tegevuse kohta.
(8) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.
(1) Volikogu töö vorm on istung.
(2) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul iga kuu kolmandal reedel.
(3) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud.
(4) Volikogu istungitest võtavad osa vallavanem, vallavalitsuse liikmed ja vallasekretär. Nimetatud isikutel on volikogu istungil sõnaõigus. Volikogu istungile kolmandate isikute kutsumise ja neile sõna andmise õiguse otsustab istungi juhataja. Kolmandad isikud peavad soovist sõna võtta teavitama istungi juhatajat vähemalt 1 tund enne istungi algust.
(5) Volikogu liige teatab volikogu istungilt puudumisest enne istungi algust vallakantseleisse.
(6) Volikogu liikmed registreerivad ennast istungil osalejaks istungi alguses sellekohasel registreerimislehel.
(1) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku Are valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud aja jooksul.
(2) Volikogu esimees kutsub volikogu istungi kokku vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hiljemaks kui ühe kuu jooksul.
(3) Kutse volikogu istungi kokkukutsumise kohta tehakse volikogu liikmetele elektronposti teel teatavaks vähemalt 4 päeva enne volikogu istungit. Volikogu kutses peab ära näidatud olema istungi toimumise aeg, koht ja arutlusele tulevad küsimused, kutsele lisatakse volikogu õigusaktide eelnõud koos asjassepuutuvate dokumentidega.
(4) Volikogu istungi päevakorra kavandisse esitatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirja ja eelnõu juurde lisatud lisamaterjalidega on alates volikogu istungi kutse teatavakstegemisest kättesaadavad Are valla kodulehel www.arevald.ee.
(1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on
1) volikogu liikmel;
2) volikogu komisjonil;
3) vallavalitsusel;
4) vallavanemal seaduses sätestatud alusel ja korras;
5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras.
(2) Volikogu võib vallavalitsusele teha ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu.
(3) Volikogu korralisele istungile esitatakse õigusaktide eelnõud koos seletuskirjade ja muude asjasse puutuvate dokumentidega hiljemalt üks nädal enne istungi toimumise päeva vallasekretärile, kes edastab need volikogu esimehele.
(4) Volikogu õigusaktide eelnõud esitatakse vallakantselei kaudu volikogule.
(5) Vallavalitsuse või vähemalt ühe neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul kokkukutsutud volikogu istungile esitatakse koos ettepanekuga istungi kokkukutsumiseks ka arutlusele tulevate õigusaktide eelnõud.
(6) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud eelnõu.
(1) Volikogu õigusakti eelnõu ja sellele lisatud materjalid peavad olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektsed.
(2) Volikogu määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist.
(3) Volikogu liikme, komisjoni või vallaelanike algatatud eelnõudes keeleliste või normitehniliste puuduste esinemisel kõrvaldab vallakantselei kooskõlastatult eelnõu algatajaga nimetatud puudused enne eelnõu päevakorra kavandisse võtmist.
(4) Seletuskiri peab sisaldama
1) eelnõu koostaja nime ja kuupäeva;
2) õigusakti kehtestamise vajalikkuse põhjendust;
3) õigusakti kehtestamisega seotud majanduslike kulude arvestusi ja finantseerimisallikaid;
4) õigusakti kehtestamisega kaasnevate võimalike õiguslike, majanduslike ja sotsiaalsete tagajärgede prognoosi;
5) muid vajalikke andmeid ja põhjendusi, mis on olulised eelnõu vastuvõtmiseks.
(1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu esimees, volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, valitsus, vallasekretär ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.
(2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile.
(3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast selle esitamist vallakantseleile. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon on eelnõu algataja ja esitaja, siis on komisjoni esimees volikogu istungil ettekandja.
(4) Õigusakti eelnõu esitatakse vallakantseleisse hiljemalt 15 tööpäeva enne istungi algust.
(5) Kõigis komisjonides menetletakse põhimääruse, eelarve, eelarvestrateegia, valla arengukava ja üldplaneeringu ning nende muutmise eelnõud.
(6) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole algatatud vallavalitsuse poolt, saadetakse vallavalitsusele tutvumiseks ning seisukoha andmiseks. Vallavalitsus teatab kirjalikult volikogule oma seisukoha kolme tööpäeva jooksul eelnõu saamisest arvates, märkides ühtlasi, kas, kes ja millisel eelnõu menetlemise etapil esitab vallavalitsuse seisukoha volikogu istungil.
(7) Eelnõude kohta võib teha kirjalikke muudatusettepanekuid kuni volikogu istungi alguseni, kui ei ole antud teist tähtaega. Muudatusettepanekud esitatakse vallasekretärile, kes edastab need eelnõu algatajale ja volikogu liikmetele. Volikogu istungil võib arutatava küsimuse kohta teha suulisi muudatusettepanekuid, mille kirjalik tekst antakse ettepaneku tegija poolt kohe üle istungi juhatajale.
(8) Eelnõu algataja võib teha eelnõus enne selle lõpphääletusele panemist muudatusi, esitades muudatuse teksti istungi juhatajale. Vajadusel võib eelnõu algataja esitada volikogule vastuvõtmiseks parandatud või täiendatud eelnõu.
(1) Eelnõu algataja võib eelnõu tagasi võtta igal ajal enne selle lõpphääletusele panemist.
(2) Umbusalduse avaldamise eelnõu menetlusest tagasi võtta ei saa.
(1) Volikogu istungi tööaeg on kuni kuus tundi, kui volikogu ei otsusta teisiti.
(2) Volikogu istungil tehakse reeglina vaheaeg iga 1,5 tunni töötamise järel. Vaheaja alguse ja kestvuse otsustab volikogu esimees sõltuvalt päevakorra küsimuste arutamise käigust.
(1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige.
(2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid
1) volikogu liikmete osalemisest teatamine;
2) kutsutud külaliste tutvustamine;
3) istungi helisalvestamisest teavitamine;
4) esitatud täiendavate materjalide tutvustamine;
5) päevakorra kava arutamine ja päevakorra kinnitamine.
(3) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra kavand. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud ja protestid päevakorra kohta. Pärast ettepanekute ja protestide läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte enamusega. Kui päevakorda tervikuna ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik päevakorraküsimused ükshaaval hääletusele. Küsimus võetakse päevakorda poolthäälte enamusega.
(1) Päevakorraküsimuse arutamine algab eelnõu algataja või tema esindaja kuni 15 minutise ettekandega. Eelnõu algataja või tema esindaja annab seisukoha kõigi tähtajaks laekunud muudatusettepanekute kohta. Seejärel kuulatakse ära juhtivkomisjoni esindaja, volikogu poolt algatatud eelnõu korral vallavalitsuse poolne arvamuse andja või teiste istungile kutsutute kuni 10 minutilised kaasettekanded. Ettekandja taotlusel võib istungi juhataja ettekande aega pikendada 10 minuti võrra ja kaasettekandja taotlusel kaasettekande aega 5 minuti võrra. Istungi juhataja annab volikogu liikmete nõusolekul lisaaega.
(2) Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu.
(3) Pärast ettekannet või kaasettekannet algavad läbirääkimised, mille käigus võib ettekandjale, volikogu poolt algatatud eelnõu korral vallavalitsuse poolsele arvamuse andjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures vastaja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, volikogu komisjoni liikmele, vallavalitsuse liikmele, vallasekretärile või volikogu istungile kutsutud isikule. Istungi juhatajal on õigus kõrvaldada asjasse mittepuutuvad küsimused.
(4) Sõnavõtusoovist annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkusteks ja protseduurilisteks ettepanekuteks.
(5) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus kuni 3 minutiseks lõppsõnaks.
(6) Istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale, kaasettekandjale või sõnavõtjale lisaaega kuni kolm minutit. Esinemise edasise pikendamise otsustab volikogu.
(7) Eelnõu menetlemise osas võib teha muudatusi volikogu poolthäälte enamusega.
(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.
(2) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikes 5 nimetatud küsimustes on otsustuse vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamust.
(3) Hääletamine on avalik, välja arvatud isikuvalimised.
(4) Volikogu liige hääletab isiklikult.
(5) Hääletamine toimub käe tõstmisega, isikuvalimistel hääletusedelite täitmisega. Häälte lugemiseks isikuvalimistel, välja arvatud volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, moodustab volikogu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega 3-liikmelise häältelugemiskomisjoni, kes protokollib hääletustulemused. Häältelugemiskomisjon nimetab endi hulgast esimehe.
(6) Volikogu lõpphääletused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga.
(7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel kohe pärast antud päevakorrapunkti hääletamist. Kordushääletamine viiakse läbi juhul, kui on tekkinud kahtlus häältelugemise õigsuses käe tõstmisega toimunud hääletamisel. Hilisemaid pretensioone ei arvestata.
(8) Istungi juhataja paneb hääletusele need õigeaegselt esitatud muudatusettepanekud, mida mõni volikogu liige nõuab. Muudatusettepanekud pannakse hääletusele nende esitamise järjekorras. Arvude hääletamisel alustatakse hääletamist suuremast arvust, tähtpäevade puhul hääletatakse hilisemad tähtpäevad enne varasemaid. Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek.
(9) Juhul, kui muudatusettepanekud, mis leiavad toetust, on üksteist välistavad ja vastassuunalised, suunab istungi juhataja eelnõu uuele lugemisele ja võib moodustada redaktsioonitoimkonna.
(10) Enne muudatusettepaneku hääletust on ettepaneku esitajal, eelnõu algatajal ja komisjonide esindajatel õigus muudatusettepanekut kommenteerida 1 minuti jooksul.
(11) Eelnõu pannakse tervikuna hääletusele pärast kõigi muudatusettepanekute läbihääletamist. Kui eelnõu algataja arvestas tehtud muudatusettepanekut, ei saa muudatusettepaneku tegija seda enam tagasi võtta.
(12) Sama õigussuhet reguleeriva kahe või enama eelnõu olemasolu korral pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud eraldi hääletamisele ning vähem hääli saanud eelnõu langeb volikogu menetlusest välja. Juhul, kui eelnõud saavad võrdselt poolthääli avab istungi juhataja uued läbirääkimised, pärast läbirääkimiste lõppu paneb istungi juhataja eelnõud uuesti hääletusele. Kui ka teistkordsel hääletamisel saavad eelnõud võrdselt poolthääli, langevad eelnõud menetlusest välja.
(13) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsuse eelnõuna ega eelnõu muudatusena.
(1) Õigus seada üles kandidaate isikuvalimistel on volikogu liikmetel.
(2) Ülesseatud kandidaadid annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Ülesseatud kandidaadid võivad oma kandidatuuri taandada kuni nimekirja sulgemiseni.
(3) Kandidaatide nimekiri suletakse poolthäälte enamusega.
(4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja kandidaatide nimede kandmiseks hääletussedelitele. Hääletussedelitele kantakse kandidaatide nimekirja kantud kandidaadid tähestikulises järjekorras. Kõikide kandidaatide nimed kantakse ühele hääletussedelile. Igal volikogu liikmel on nii mitu häält kui on valitavaid ametikohti.
(5) Kandidaatide tutvustamiseks antakse aega kuni 10 minutit, sõnavõtuks kuni 5 minutit, repliigiks kuni 1 minut. Kandidaatide tutvustamine toimub kandidaatide esitamise järjekorras.
(6) Hääletusprotseduuri viib läbi häältelugemiskomisjon, volikogu esimehe valimistel uue volikogu koosseisu esimesel istungil või järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks, Are valla valimiskomisjon. Volikogu esimehe valimistel kohaldatakse Are valla valimiskomisjonile käesolevas paragrahvis häältelugemiskomisjoni kohta sätestatut, arvestades kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusest tulenevaid erisusi.
(7) Enne hääletuse väljakuulutamist kontrollib häältelugemiskomisjon valimiskasti ja pitseerib selle.
(8) Istungi juhataja kuulutab välja hääletuse.
(9) Hääletussedelite väljaandmise aluseks on volikogu liikmete nimekiri. Volikogu liige saab häältelugemiskomisjonilt allkirja vastu volikogu pitsati jäljendiga hääletussedeli.
(10) Volikogu liige märgib hääletussedelil olevasse lahtrisse selle kandidaadi numbri, kelle poolt ta hääletab.
(11) Pärast hääletussedeli täitmist laseb volikogu liige häältelugemiskomisjoni liikmel hääletussedeli tühjale küljele panna volikogu pitsati jäljendi ja laseb isiklikult hääletussedeli valimiskasti.
(12) Kui hääletussedel rikutakse enne selle laskmist valimiskasti, on volikogu liikmel õigus rikutud sedelit tagastades saada häältelugemiskomisjonilt uus hääletussedel, mille kohta tehakse vastav märge volikogu liikmete nimekirja.
(13) Häälte lugemine on avalik, see toimub vahetult pärast hääletuse lõppemist.
(14) Kui hääletussedel ei ole täidetud nõuetekohaselt, kuid sellel on arusaadavalt märgitud, kelle poolt volikogu liige hääletas, loetakse hääletussedel või kandidaadile antud hääl kehtivaks. Kahtluse korral otsustab hääletussedeli kehtivuse häältelugemiskomisjon hääletamise teel.
(15) Kui hääletussedelil ei ole ühtegi märget, loetakse see hääl või hääled erapooletuks.
(16) Volikogu liige, kes võtab hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks ja tema hääl või hääled erapooletuks. Volikogu liige, kes hääletamise algul viibis saalis, loetakse istungist osavõtjaks ja tema hääl või hääled erapooletuks ka siis, kui ta hääletussedelit ei võtnud.
(17) Hääletustulemuste kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla kõik häältelugemiskomisjoni liikmed. Häältelugemiskomisjoni protokolli loeb ette häältelugemiskomisjoni esimees ja esitab selle istungi juhatajale.
(18) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik motiveeritud protest hääletamise korraldamise või hääletustulemuse kindlakstegemise kohta kohe pärast hääletustulemuste teatavaks tegemist. Protesti rahuldamise otsustab volikogu avalikul hääletusel.
(19) Häältelugemiskomisjon hävitab kohe pärast hääletustulemuste kindlakstegemist ja protestide lahendamist hääletussedelid.
(1) Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, vallavalitsusele, vallavanemale, vallavalitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele või revisjonikomisjoni liikmele algatatakse, kui seda nõuab vähemalt üks neljandik volikogu koosseisust.
(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.
(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.
(4) Umbusalduse avaldamise eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Volikogu liige võib esitada ettekandjale kuni kaks küsimust.
(5) Isik, kelle suhtes umbusalduse avaldamine on algatatud, või vallavalitsuse esindaja, kui umbusalduse avaldamine on algatatud vallavalitsuse suhtes, võib esineda kaasettekandega. Volikogu liige võib esitada kaasettekandjale kuni kaks küsimust.
(6) Ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale.
(7) Pärast lõppsõna ärakuulamist paneb istungi juhataja umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu hääletusele. Otsus tehakse avalikul hääletusel volikogu koosseisu häälteenamusega.
(1) Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi
1) vallavanemale;
2) vallavalitsuse liikmetele.
(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult. Arupärimine peab sisaldama arupärimisele vastamise viisi.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1-2 nimetatud arupärimised esitatakse kas volikogu istungil või vallakantseleile. Vallakantselei korraldab viivitamata arupärimise edastamise selle adressaadile.
(1) Arupärimisele vastamise viisideks on
1) suuline vastus volikogu istungil või
2) kirjalik vastus.
(2) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata vallakantselei kaudu volikogule 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise adressaadile edastamisest. Vallakantselei korraldab viivitamata vastuse edastamise arupärimise esitajale. Kirjalik vastus tehakse hiljemalt volikogu istungi ajaks teatavaks kõikidele volikogu liikmetele.
(3) Kui arupärimisele soovitakse suulist vastust volikogu istungil, võtab volikogu esimees arupärimisele vastamise järgmise volikogu istungi päevakorda.
(4) Volikogu istungil arupärimisele suulise vastamise korral on arupärijal õigus esitada iga arupärimise küsimuse kohta kaks täpsustavat küsimust.
(1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega “Istung on lõppenud” ja kinnitab seda haamrilöögiga.
(2) Kui istungi tööaja (kuus tundi) lõpuks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletusele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi lõpetamise.
(3) Kui volikogu istung lõpetatakse enne päevakorra ammendumist, lülitab volikogu esimees arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorra kavandisse esimestena.
(1) Volikogu istung protokollitakse ja helisalvestatakse. Protokoll avalikustatakse internetis Are valla kodulehel. Internetis ei avalikustata kinnise küsimuse arutelu. Protokoll vormistatakse viie tööpäeva jooksul. Helisalvestist säilitatakse kaks kuud. Helisalvestist võivad protokolliga võrdlemise eesmärgil kuulata volikogu liikmed, volikogu istungil sõnaõigusega osalevad isikud või teised isikud volikogu esimehe loal.
(2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate ja küsimuste algatajate eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku.
(3) Volikogu istungi protokollile lisatakse häältelugemiskomisjoni protokollid isikuvalimiste kohta.
(4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja.
(5) Volikogu istungite protokollid on kättesaadavad Are valla kodulehel ning on tutvumiseks igaühele.
(1) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks.
(2) Vallavanema valimine toimub käesoleva põhimääruse paragrahvis 30 sätestatud korras.
(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus – esitada volikogule ettepanek vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu ning vallavalitsuse liikmete kinnitamise kohta.
(2) Vallavanem
1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd;
2) esindab Are valda ja vallavalitsust seaduse ja käesoleva põhimäärusega sätestatud korras. Seadustes ja teistes õigusaktides ettenähtud juhtudel võib vallavanem volitada teisi isikuid esindama valda või vallavalitsust temale antud pädevuse piires;
3) annab valitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju;
4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;
5) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamise, vallavalitsuse liikmete kinnitamise ja nende vallavalitsuse liikmete kohustustest vabastamise ning palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamise ja nende ametist vabastamise kohta;
6) võtab teenistusse ja vabastab teenistusest vallavalitsuse ametnikud;
7) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu vallavalitsuse töötajatega;
8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;
9) täidab muid talle seadusega või seaduse alusel antud õigusaktiga pandud ülesandeid.
(3) Vallavanema volitused, välja arvatud käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud, algavad vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval.
(4) Vallavanema volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
(5) Vallavanema volituste ennetähtaegsel lõppemisel astub tagasi kogu vallavalitsus, kes jätkab oma ülesannete täitmist kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat vallavalitsuse korraldusega määratud vallavalitsuse liige. Kui ka asendajaks määratud vallavalitsuse liige on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige.
(1) Vallavalitsus kui valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Are vallale kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid.
(2) Vallavalitsus
1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;
2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või käesoleva põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;
3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;
4) lahendab seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi, mille lahendamise on volikogu delegeerinud vallavalitsusele;
5) korraldab vallavalitsuse hallatavate asutuste tegevust.
(3) Vallavalitsus realiseerib käesolevas paragrahvis nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, majandustegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu.
(4) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.
(1) Pärast vallavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu kinnitamist volikogu poolt esitab vallavanem volikogule ettepaneku vallavalitsuse liikmete kinnitamise või palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamise kohta. Kõigi vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed esitatakse ühes ettepanekus, millele lisatakse kandidaatide kirjalikud nõusolekud.
(2) Eelnõu arutamine algab vallavanema kuni 10 minutise ettekandega. Esitatud vallavalitsuse liikmete kandidaadid esinevad igaüks kuni 3 minutise ettekandega. Iga ettekande järel võib volikogu liige esitada ettekandjale ühe küsimuse.
(3) Vallavanemal on õigus esineda lõppsõnaga, mille järel paneb istungi juhataja esitatud eelnõu hääletusele.
(4) Vallavalitsuse liikmete kinnitamise (ametisse nimetamise) otsus võetakse vastu avalikul hääletusel poolthäälte enamusega.
(5) Volikogu kinnitab (nimetab ametisse) vallavalitsuse liikmed vallavanema volituste ajaks.
(6) Kui mõni vallavalitsuse liige vabastatakse vallavalitsuse liikme kohustustest enne volituste tähtaja lõppu, kinnitatakse (nimetatakse ametisse) uus vallavalitsuse liige vallavanema esildise alusel käesolevas paragrahvis sätestatud korras.
(1) Vallavalitsus saab oma volitused vallavalitsuse ametisse kinnitamise päeval. Kui vallavanem esitab vähem vallavalitsuse liikmete kandidaate, kui on volikogu otsusega kinnitatud vallavalitsuse liikmete arv, saab vallavalitsus oma volitused, kui on kinnitatud vähemalt pool vallavalitsuse koosseisust.
(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.
(3) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega seaduses ettenähtud juhtudel.
(4) Vallavanem ja vallavalitsuse liige esitavad tagasiastumisavalduse vallasekretärile. Avalduse esitanud loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.
(5) Vallavanemal on õigus teha volikogule ettepanek vabastada vallavalitsuse liige ametist.
Vallavalitsuse töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu.
(1) Volikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja võtta üksikaktidena vastu otsuseid.
(2) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.
(3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest, kui otsuses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Volikogu otsuste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.
(1) Vallavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi.
(2) Vallavalitsuse määruste eelnõud koos seletuskirjadega avalikustatakse enne nende vastuvõtmiseks esitamist Are valla kodulehel ja väljapanekuga üldiseks tutvumiseks vallakantseleis.
(3) Määrused jõustuvad neis määratud ajal, kuid mitte varem kui kolmandal päeval pärast vastuvõetud määruse avalikustamist Riigi Teatajas.
(4) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse korralduste teatavakstegemise korraldab vallakantselei.
(1) Valla õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil ning väljaspool valla haldusterritooriumi asuva vallavara suhtes.
(2) Valla õigusaktid, välja arvatud juurdepääsupiiranguga andmeid sisaldavad, avalikustatakse Are valla kodulehel. Volikogu ja valitsuse määrused avaldatakse Riigi Teatajas.
(1) Are vallal on arengukava ja eelarvestrateegia, mis on aluseks eri eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele.
(2) Volikogu kehtestab Are valla arengudokumentide menetlemise korra, milles määratakse Are valla arengudokumentide liigid, nende koostamise algatamise, koostamise, avalikustamise ja muutmise kord.
(1) Valla eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) koostatakse Are valla arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
(2) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukava osa või arengukavaga seotud iseseisev dokument.
(3) Eelarvestrateegia koostatakse iga-aastaselt eelseisva nelja eelarveaasta kohta.
(4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa.
(5) Vallavalitsus esitab eelarvestrateegia eelnõu volikogule iga-aastaselt hiljemalt 1. augustiks.
(1) Valla eelarve koosneb osadest ja koostatakse kassapõhiselt.
(2) Ettenägematute väljaminekute tegemiseks planeeritakse eelarves reservfond. Reservfondi moodustamise ja kasutamise korra kehtestab volikogu.
(3) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
(4) Eelarve vastuvõtmisega annab volikogu volituse vallavalitsusele tema ametiasutuse ja hallatavate asutuste kaudu teha kulutusi vallale pandud ülesannete täitmiseks.
(1) Eelarve eelnõu pannakse kokku alaeelarvete taotluste põhiselt.
(2) Alaeelarve taotlus peab vastama kehtivale eelarvestrateegiale.
(3) Valla hallatavad asutused koostavad eelarve taotluse jooksva aasta 1. septembriks ja esitavad selle koos seletuskirjaga vallavalitsusele.
Are valda võivad esindada volikogu esimees, vallavanem ja vallavalitsuse liikmed või nende poolt volitatud esindajad.
(1) Vald osaleb kohtuasjades valla ametiasutuse või valla ametiasutuse hallatava asutuse kaudu.
(2) Are valda esindavad kohtus volikogu esimees, vallavanem, vallasekretär ja valla hallatava asutuse juht. Teised isikud esindavad valda kohtus vallavanema või vallasekretäri antud volituse alusel.
(3) Üldjuhul volitatakse Are valda esindama ametiasutuse koosseisu kuuluv teenistuja või valla hallatava asutuse juht. Are valda võib esindada ka lepinguline esindaja. Lepinguliseks esindajaks valitakse advokaat või muu õigusteadmisega isik.
(1) Seadustes ja nende alusel antud õigusaktides sätestatud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani esindaja nimetab volikogu või delegeerib esindaja nimetamise vallavalitsusele.
(2) Vallavalitsust esindab vallavanem või vallavalitsuse korraldusega nimetatud vallavalitsuse liige või teenistuja.
(3) Valla ametiasutuse hallatavat asutust esindab asutuse juht või tema käskkirjaga volitatud isik.
(1) Tunnistada kehtetuks Are Vallavolikogu 22. oktoobri 2010 määrus nr 11 „Are valla põhimäärus“.
(2) Tunnistada kehtetuks Are Vallavolikogu 13. detsembri 2013 määrus nr 26 „Volikogu töökord“.
Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.