Järva-Jaani Vallavolikogu — Järva-Jaani valla korra eeskirjad — RT IV, 2014, 31

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 361 ja 362 alusel.

1. OSA HEAKORRA- JA KAEVETÖÖDE EESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Heakorra eeskirja eesmärk (1) Järva-Jaani valla heakorra eeskirja (edaspidi eeskiri) kehtestamise eesmärgiks on tagada Järva-Jaanis puhtus, heakord, kaevetööde korraldatus ning valla hea väljanägemine. (2) Eeskiri kehtib Järva-Jaani valla haldusterritooriumil ja on kohustuslikuks täitmiseks kõigile seal elavatele, tegutsevatele ja viibivatele ning kinnisvara või maaüksust omavatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. (3) Heakorra eeskirja nõuete täitmisel on omanikuga võrdsustatud tema poolt volitatud valdaja, haldaja või kasutaja, kuid eeskirja täitmise eest vastutab omanik. § 2. Mõisted Eeskirjas kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses: 1) avalik koht on iga üldiseks kasutamiseks antud või tegelikult üldkasutatav territoorium (teed, tänavad, hoovid, väljakud, parklad, haljasalad, pargid, kalmistud, staadionid, mänguväljakud, ettevõtete piirdeaiata territooriumid jms), ehitis või ruum, (ametiasutused, koolid, klubid, raamatukogud, spordihooned, toitlustusettevõtted, kauplused, saunad, lasteaiad, käimlad, bussiootekojad (-paviljon); 2) avalik lõke – avalikkusele suunatud üritusel lõkke tegemine; 3) heakorratööd – tolmu, liiva, prahi, lume ja jää koristamine ning libedustõrje teostamine, muru ja rohu niitmine, puude ja põõsaste kärpimine ning mahalangenud puulehtede vms koristamine; 4) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maapinna piiritletud osa ehk maatükk) või hoonestusõigus; kinnistu mõistega on heakorra nõuete täitmisel võrdsustatud mõisted: maa-ala, territoorium, krunt, maaüksus ja katastriüksus; 5) kõnnitee – jalakäijate liiklemiseks ettenähtud teeosa või sama otstarbega omaette tee; 6) omanik – füüsiline või juriidiline isik, kelle omandis on kinnistu või vallasasi; omanikuga on võrdsustatud isik, kes õiguslikul alusel asja valdab või kasutab või kes on omaniku poolt volitatud asja haldama; 7) puhastusala – füüsilise või juuriidilise isiku omandis või valduses olev kinnistu ning kinnistuga piirnev kõnnitee ja haljasala kuni sõidutee servani; 8) tuleohuta aeg, tuleohtlik aeg, suure tuleohuga aeg – tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määrab Päästeamet, teavitades sellest avalikkust. Avalikkuse teavitamine toimub erinevate meediakanalite kaudu; 9) tuleohtlik ala – mets ja kuivanud taimestikuga kaetud ala ning turbapinnasega ala. 2. peatükk HEAKORRA NÕUDED § 3. Avaliku koha heakorra nõuded (1) Avalikus kohas on kõik isikud kohustatud järgima heakorra nõudeid ja teisi sellel territooriumil käitumiseks kehtestatud piiranguid. (2) Avalikku kohta tohib pinke, tõkkepiirdeid, reklaamitahvleid, viitasid, vitriine ja teisi teisaldatavaid väikevorme paigaldada vallavalitsuse loal, nende korrasoleku tagab omanik. (3) Avalikus kohas paikneva mänguväljaku omanik või haldaja on kohustatud tagama liivakastis liiva väljavahetamist vähemalt üks kord aastas ja mänguvahendite ning väikevormide hooldamise ning remondi. Mänguväljaku kasutajatele potentsiaalselt ohtlikud mänguvahendid ja väikevormid tuleb viivitamatult demonteerida või tagada ohutus muul viisil. (4) Koorma vedaja peab kinnitama ja katma koorma nii, et see väldiks materjalide ja tolmu sattumist teele. Vedaja peab koristama peale- ja mahalaadimisel või sõidu ajal mahapudenenud esemed, materjalid vms. Ohtlikust reostusest tuleb viivitamatult teatada Päästeametile ja Järva-Jaani Vallavalitsusele. (5) Majandustööde tegijad peavad tagama, et ei toimuks teepeenarde, kraavide, sõidu- ja teiste teede risustamist, reostamist või kahjustamist. Risustus või reostus tuleb likvideerida viivitamatult. (6) Kinnistu reostamisel ja risustamisel on reostaja kohustatud sellel viivitamatult puhastama. Kui süüdlast ei ole võimalik kindlaks teha, peab selle ala korrastama selle omanik. Keskkonnaohtliku reostuse korral tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja Järva-Jaani Vallavalitsust. (7) Avaliku ürituse korraldajal tuleb ürituse toimumise kohta paigaldada vajalikul hulgal jäätmemahuteid, välikäimlaid ning tagama autode parkimiskohad. Ürituse korraldaja on kohustatud heakorrastama maa-ala, kus toimus avalik üritus, 8 tunni jooksul pärast ürituse lõppu, kui Järva-Jaani Vallavalitsusega ei ole kokkulepitud teisiti. (8) Kauplemisel tuleb hoida korras ja puhtana kauplemisest mõjutatud ümbrus 10 meetri raadiuses. Kaubanduse või teenindusega tegelev ettevõte peab tagama piisava arvu jäätmemahutite olemasolu nimetatud raadiuses ning nende perioodilise tühjendamise, et vältida jäätmete kuhjumist. Kaupade laadimise või kauplemise lõpetamisel avalikes kohtades tuleb kauplejal ümbrus kohe korrastada. (9) Parke, haljasalasid ning nendega külgnevaid kõnniteid on kohustatud puhastama ja korras hoidma nende omanik. (10) Avalikes kohtades on keelatud prahi maha loopimine, igasugune reostamine, puude, taimede ja muru kahjustamine, sh puudelt mahla võtmine. (11) Avalikes kohtades on keelatud toksiliste ja teisi mürgiseid aineid sisaldava prahi, samuti autokummide põletamine. (12) Valla teede kasutamisel tuleb täita teeseadusega kehtestatud nõudeid. (13) Järva-Jaani Vallavalitsus võib oma korraldusega valla teedel liiklust ajutiselt sulgeda või piirata sõltuvalt transpordivahendi kaalust, kui mõjuvate tegurite tõttu on tee konstruktsioon nõrgenenud ja liiklus võib teed kahjustada või liigelda on ohtlik. § 4. Heakorra nõuete täitmist tagavad keelud Heakorra tagamiseks on valla territooriumil keelatud: 1) hoonete, rajatiste, müüride, jäätmemahutite, mängu- ja spordiväljakute inventari piirdeaedade, teede, liikluskorraldusvahendite, ühistranspordipeatuste ootekodade vms sodimine, määrimine või mis tahes muul viisil kahjustamine; 2) loopida maha prahti ja igasugune muu risustamine ning reostamine ükskõik mil viisil; 3) välja panna teadet, kuulutust, plakatit ja reklaamstendi järgimata Eesti Vabariigi ja valla õigusaktidega kehtestatud korda, samuti jätta välja aegunud reklaame; 4) vigastada ja omavoliliselt raiuda puid, põõsaid, rikkuda murukamarat, teekatet, kinnitada puude külge tarasid, traate ja silte; 5) rajada haljastust, istutada või langetada puid ja põõsaid üldkasutatavatel maa-aladel ilma Järva-Jaani Vallavalitsuse kooskõlastuseta; 6) telkida selleks mitte ettenähtud kohas, välja arvatud maaomaniku loal; 7) pesta ja kuivatada pesu veekogu ääres üldkasutataval maa-alal; 8) mitmekorruseliste majade rõdul kloppida vaipa ja kuivatada pesu rõdupiiridest kõrgemal; 9) parkida transpordivahendeid veekogude kallastel lähemal kui 10 meetrit veepiirist; 10) ujutada loomi üldkasutatavates suplemiskohtades; 11) lasta veekogusse, kanalisatsiooni- ja sademeveevõrku pühkmeid, esemeid, mürgiseid, söövitavaid või kergestisüttivaid aineid, naftasaadusi ja nende jäätmeid, samuti teravat või lämmatavat lõhna levitavaid aineid; 12) kasutada mürkaineid, pestitsiide ja väetisi nende pakenditel märgitud kasutusjuhendi vastaselt; 13) tekitada ülenormatiivilist müra, vibratsiooni või tolmu; 14) lume lükkamine või paigutamine sõiduteele ning sõiduteedel hooldustööde käigus lume ja jää lükkamine kõnniteedele; 15) mootorsõidukiga teha põhjuseta järske pidurdusi, kohaltvõtte ja pöördeid, millega kahjustatakse teekatet; 16) parkida mootorsõidukeid haljasaladele, spordi- ja laste mänguväljakutele, kalmistutele ja teistesse selleks mitte ettenähtud kohtadesse ning nendega seal sõita, välja arvatud maaomaniku kirjalikul loal; 17) parkida romusõidukeid avalikul teel või muus avalikus kohas või kinnistu tänavaäärses õue osas. Sellise sõiduki parkimiseks korterelamu maal peab olema korterühistu luba, korterühistu puudumisel kõikide korteriomanike nõusolek; 18) mootorsõidukite pesemine üldkasutatavates veekogudes ja veekogude ääres; 19) mootoriga veesõidukite vettelaskmine ning veesõidukite vettelaskmine ja nende kasutamine pimedal ajal (võib toimuda ainult päikesetõusust päikese loojanguni), kusjuures veesõiduki kasutajad ja suplejad peavad kinni pidama ohutusnõuetest; 20) Järva-Jaani valla piiridesse jäävatel veekogudel jäärajasõit, välja arvatud juhul, kui see on eelnevalt kooskõlastatud Järva-Jaani Vallavalitsusega; 21) III, IV ja T2 - kategooria ilutulestiku korraldamine avalikes kohtades ilma vallavalitsuse loata ja päästeteenistuse teavitamiseta; 22) joonistamine ja/või värvimine hoonete ja rajatiste konstruktsioonidele, taradele ja pinkidele ilma omaniku või valdaja loata. 3. peatükk ISIKUTE KOHUSTUSED HEAKORRA TAGAMISEL § 5. Järva-Jaani Vallavalitsuse kohustused heakorra tagamisel Järva-Jaani Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) kohustus on: 1) tagada avalike kohtade korrashoid ning nimetatud kohtades heakorra tagamiseks vajalik inventar (prügikastid, -urnid); 2) tagada valla teede korrashoid ja hooldus aastaringselt; 3) tagada tänavatel ja teedel tänavasiltide ning külades külasiltide olemasolu; 4) tänavavalgustuse korrashoid tiheasustusega piirkondades; 5) kindlustada avalikes kohtades asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasolek ning tagada sinna juurdepääs; 6) teha ettekirjutusi ja teostada järelevalvet heakorraeeskirjade täitmiseks. § 6. Kinnistu ja ehitise omaniku kohustused heakorra tagamisel (1) Kinnistu omanik või valdaja on kohustatud: 1) hoidma korras hooned ja nende fassaadid; 2) remontima või lammutama lagunenud ehitised riigi ja vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud korras; 3) korras hoidma kinnistul asuva piirdeaia, koristama prahi, õigeaegselt niitma muru ja rohu ning pügama heki ning kärpima väljaspool kinnistu piire ulatuvad liiklust takistavad või nähtavust varjavad põõsad ja puuoksad; 4) tagama kinnistul ehitusmaterjali, küttepuude jms korrastatud hoidmise ja jälgima, et kinnistu oluliste osade, sh ehitiste ja kinnistul asuvate vallasasjade seisund ei ohustaks teisi isikuid, nende vara või keskkonda; 5) tagama vastavalt hoone ametlikule aadressile numbrimärgi ja mitme trepikojaga kortermajades korteri numbrite nimistu olemasolu ning tagama tähiste nähtavuse üldkasutatavalt teelt (ka pimedal ajal); 6) hoidma korras hoone vihmaveerennid ja -torud, kõrvaldama nendesse kogunenud prügi; 7) korras hoidma ning tegema lume- ja libedusetõrjet puhastusalal; 8) puhastama regulaarselt krundil või puhastusalal olevad kraavid ja truubid; 9) mitte kahjustama ja risustama kinnistut läbivat avalikku teed ja selle kaitsevööndit; 10) tagama heitvee ja fekaalide kogumismahuti korrasoleku, veepidavuse, hermeetilise sulgumise, õigeaegse tühjendamise ja ümbruse hooldamise; 11) tagama loomakasvatushoone vastavuse sanitaar-, tuleohutus- ja keskkonnakaitsenõuetele, hoidma ümbruse korras ja vältima selle saastumist virtsa ja sõnnikuga; 12) korraldama riigilipu heiskamise päevadel riigilipu heiskamise vastavalt „Riigilipu kasutamise korrale”; 13) Kaitseala piiridesse jäävate kinnistute omanikud peavad täiendavalt juhinduma nendel aladel kehtivatest eeskirjadest ja kitsendustest. 14) Kinnistu omanik, kelle kinnistul asub veevõtukoht, veekogu või selle osa on kohustatud järgima veeseadusega kehtestatud nõudeid. 15) tagama kinnistul asuvate tuletõrje veevõtukohtade ja veehoidlate korrasoleku ning juurdepääsu nendeni; 16) Kinnistul asuva kaevu ja selle sanitaarkaitseala seisundi korrasoleku eest vastutab omanik. Puurkaevu sanitaarkaitseala on üldjuhul raadiusega 50 m. 17) korraldama oma kinnistul tekkinud jäätmete kogumise, omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmeveolepingu alusel ühismahuteid. Korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele; 18) ehitama ja hoidma korras jäätmemahutite hoiukohad ja juurdepääsuteed nendele selliselt, et ei oleks takistatud liiklemine; 19) kindlustama üldkasutatavate trepikodade korrasoleku ja pimedal ajal nende valgustamise võimaluse; 20) tagama talvisel ajal üldkasutatava hoone juurdepääsutee ja välitrepi heakorra, sh puhastamise jääst ja lumest ning vajadusel nende lume- ja libedusetõrje; 21) tagama ehitise katuselt, räästast või muudest kohtadest varisemisohtlike ehitusdetailide, samuti lume ja jää jm varisemisohtlike objektide eemaldamise liiklejaile ohutul viisil ning vajadusel tähistama ohtliku ala. (2) Tegutsevate korteriühistute kinnistutel tagab eeskirjadest tulenevalt heakorra nõuete täitmise ühistu. (3) Kinnistu reostamisel või risustamisel on reostaja või risustaja kohustatud selle puhastama. Kui reostajat või risustajat ei ole võimalik kindlaks teha, peab ala koristama selle omanik. (4) Kasutusel mitteoleva ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise ja sinna juurde kuuluva krundi heakorra ning vältima ehitise varisemisohtlikkust, sulgema sissepääsud ehitisse ja krundile. § 7. Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija kohustused heakorra tagamisel (1) Ehitus-, remondi- ja kaevetöö tegija kohustused: 1) võtma ehitus- ja kaevetööde tegemiseks vallavalitsuselt sellekohase loa; 2) rajama ja korras hoidma piirdeaia või muu tõkke; 3) tagama tööde piirkonnas ohutuse; 4) hoidma korras ja puhastama objekti juurdepääsuteed ning piirnevad sõidu- ja kõnniteed; 5) vältima objektilt pori, prahi ja lume sattumist ümbritsevale territooriumile, sõidu- ja kõnniteele ning naaberkinnistule; 6) pärast tööde lõpetamist objektil taastama haljastuse ning teede seisundi vastavalt aastaaja võimalustele ning lõplikult vallavalitsuse poolt antud tähtajaks. (2) Kaevetöö korral peab tegija täiendavalt arvestama Järva-Jaani valla kaevetööde eeskirjas ja kaevetöö loas esitatud nõudeid. (3) Kommunikatsioonide vigastatustest ja avariidest põhjustatud antisanitaarne või ohtlik olukord tuleb likvideerida ning heakord taastada süüdlasel mõistliku aja jooksul, süüdlase puudumisel kommunikatsiooni valdajal. § 8. Tehnovõrgu omaniku kohustused heakorra tagamisel Tehnovõrgu omanik on kohustatud: 1) korras hoidma temale kuuluva tehnovõrgu; 2) hoidma tehnovõrgu nähtava osa ja muu konstruktsiooni seisundis, mis tagab liiklusohutuse ja teekatte korrasoleku tehnovõrgu kohal, kusjuures kaevupea peab olema teekattega ühes tasapinnas. § 9. Loomapidamise kohustused heakorra tagamisel (1) Loomade pidamine ja selle tagajärjel tekkivate jäätmete (nt virtsa ja sõnniku) hoidmine on lubatud vaid sellekohast kasutusluba omavates hoonetes ja rajatistes, et oleks tagatud sanitaar- ja veterinaarnõuded ning välistatud reostuse sattumine põhjavette ning veekogudesse. (2) Karjatatavaid loomi tuleb karjatada aia või elektrikarjusega piiratud alal viisil, mis välistaks loomade piiratud alalt väljumise. (3) Loomapidaja on kohustatud vältima avalike teede ja kohtade reostamist ning isikute ja liikluse häirimist loomade poolt ning viivitamatult likvideerima loomapidamisega tekkinud reostuse. (4) Tiheasustusalal on loomapidaja kohustatud korraldama oma loomapidamist selliselt, et see ei häiriks teisi inimesi. Muuhulgas on loomapidaja kohustatud võtma tarvitusele abinõud vältimaks looma lahtipääsemist loomapidaja juurest, ebameeldiva lõhna ja müra levikut, öörahu rikkumist, reostuse teket jms. (5) Koerte ja kasside pidamise nõuded sätestatakse Järva-Jaani valla koerte ja kasside pidamise eeskirjas. § 10. Müügikohtadel müüjate kohustused heakorra tagamisel Müügikoha (kiosk, paviljon, haagis, lett) omanik on kohustatud: 1) paigaldama tänavakaubanduspunkti ainult vallavalitsuse poolt lubatud asukohta; 2) koristama iga päev pärast kauplemise lõppu kauplemiskoha ümbruse kuue meetri raadiuses, kui puhastusala ei ole määratletud teisiti; 3) tagama piisava arvu prügikaste ja nende regulaarse tühjendamise. 4. peatükk KAEVETÖÖD § 11. Kaevetööd (1) Kaevetöödeks loetakse käesolevas eeskirjas pinnases tehtavat tööd: 1) süvendi kaevamist sügavamal kui 30 cm algsest maapinnast; 2) tööd, mille tegemisel eemaldatakse tee- või pinnakate (asfaltbetoon, sillutis, murukate jne) ja mis ei ole teehoiutöö teeseaduse mõistes; 3) puude istutamist või väljajuurimist üldkasutataval territooriumil ja avalikus kohas; 4) ehitusgeoloogilisi puurimistöid. (2) Kaevetööde teostajana mõistetakse käesolevas eeskirjas juriidilist või füüsilist isikut, kellele väljastatakse kaevetööde luba. § 12. Kaevetööde teostaja kohustused (1) Kaevetööde teostaja vastutab vähemalt 24 kuu jooksul tööde kvaliteedi eest. (2) Kaevetööde teostaja tagab tööde teostamise territooriumil heakorra vastavalt käesolevale eeskirjale. § 13. Kaevetööde luba (1) Kaevetöid ei ole lubatud teha ilma vormikohase loata. (2) Kaevetööde loa saamiseks esitab kaevetööde teostaja vallavalitsusele enne kaevetööde algust: 1) vormiskohase kaevetööde loa taotluse (lisa 1); 2) koopia ehitusprojekti tehnovõrkude asendiplaanist, millele on märgitud kaevetööde koht ja millel on tehnovõrkude (elektri-, gaasi-, side-, vee- ja kanalisatsioonivõrkude jms) valdajate kooskõlastused; 3) vajadusel kaevetöid käsitlevad tööjoonised; 4) vajadusel liikluskorralduse ajutise skeemi; 5) tööde ajagraafiku. (3) Vallavalitsus võib kaevetööde loa tühistada, kui: 1) töid ei ole alustatud ühe nädala jooksul arvates loas märgitud tööde algustähtajast; 2) tööde käigus ei ole täidetud kaevetööde loas toodud tingimusi. § 14. Kaevetööde tegemine (1) Kaevetööde koht tuleb ümbritseda ohupiiretega ja tähistada liikluskorraldus vahendiga vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud nõuetele. Ajutiste piirete kasutamisel paigaldatakse piirded viisil, mis tagab nende püsivuse. (2) Kaevetööde teostaja tagab kaevetöö teostamise kohas kaevetöö iseloomust olenevalt järgmised dokumendid: 1) kaevetöö luba (lisa 2); 2) liikluskorralduse ajutine skeem; 3) tehnovõrkude valdajate kooskõlastused; 4) töö toimumise ajagraafik; 5) olemasolev raieluba. (3) Kui kaevetöid tehakse kauem kui viis ööpäeva, on kaevetööde teostaja kohustatud objektile paigaldama teabetahvli, millel on toodud: 1) tellija nimi ja aadress; 2) tööde teostaja nimi ja aadress; 3) kaevetööde eest vastutava isiku nimi ja telefon; 4) töö nimetus; 5) töö alguse- ja lõpptähtaeg; 6) tööpiirkonna pikkus. § 15. Heakord, ohutus ja liikluskorraldus (1) Kaevaja on kohustatud: 1) hoidma korras ja puhastama kaeveala juurdepääsuteed ning kaevealaga piirnevad teed; 2) vältima kaevealalt pori, prahi ja lume sattumist ümbritsevale territooriumile ja teedele; 3) pärast tööde lõpetamise kaevealal taastama haljastuse ning teede seisundi vastavalt aastaaja võimalustele ning lõplikult vallavalitsuse poolt antud tähtajaks; 4) tagama kaevetööde kohas ohutu liiklemise. (2) Kommunikatsioonide vigastustest ja avariidest põhjustatud antisanitaarne või ohtlik olukord tuleb likvideerida ning heakord taastada süüdlasel mõistliku aja jooksul, süüdlase puudumisel kommunikatsiooni valdajal. (3) Talveperioodil tuleb kaevetööl rakendada meetmeid, et teekatted ei muutuks libedaks. Kaevetöö kohaga piirnevad teed hoitakse kaevaja poolt vabad lumest ja jääst ning liiklejatele ohutus seisukorras. (4) Kaevetrassi seinte varisemisohu või külgnevate ehitiste vajumisohu korral rakendatakse kaevaja poolt koheselt varisemist või vajumist ärahoidvaid meetmeid. (5) Liikluskorralduse muutmisega seotud kulud kannab taotleja. (6) Kui ümbersõidu rajamiseks või liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, sõlmib taotleja maaomaniku või -kasutajaga maakasutuse lepingu. (7) Kaeveloa taotleja peab hoidma ümbersõidutee korras ja vastutab selle seisukorra eest. (8) Pärast kaevetöö lõppu likvideeritakse kaevaja poolt ümbersõidutee ja heakorrastatakse maa-ala endisel viisil. (9) Kaevetöödega lõhutud pinnakate ja kahjustatud haljastus taastatakse kaevetööde teostaja kulul hiljemalt loal toodud tähtajaks. Teekatete taastamiseni tagab kaevetööde teostaja häireteta ja ohutu liikluse. (10) Jalakäijatele tuleb tagada ohutu ligipääs kohtadesse, kuhu varem oli juurdepääs olemas. § 16. Materjali käitlemine (1) Kaevetrassi täitmiseks ja teekatte taastamiseks vajalik materjal ladustatakse liiklejaid mittesegaval viisil ja ümbritsetakse vajadusel piiretega. (2) Materjale, töövahendeid, pinnast jms ei tohi ladustada tehnovõrkude kaevude, puude ja põõsaste peale või vastu. (3) Materjali ladustamisel tagatakse juurdepääs olemasolevatele tehnovõrkudele ja kaevetööga piirnevale alale ning hoonetele ja rajatistele. § 17. Kaevikusse kogunenud vee ärajuhtimine Kaevikutest väljapumbatav vesi tuleb ära vedada. Vee juhtimine üldkasutatavasse kanalisatsiooni või kaevekoha ümbrusesse tuleb eelnevalt kooskõlastada kanalisatsiooni omaniku või valdajaga ja maa-ala omanikuga. § 18. Haljastuse kaitsmine kaevealal Kaevetööde tegemisel kasvavate puude piirkonnas, kus on tegemist kergesti variseva pinnasega, samuti kaevamisel puudele lähemal kui nende võra projektsioon maapinnal, rajatakse tõkendid, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel. Kaevetööde kohas paigaldatakse puudele tüvekaitse. § 19. Avariilised kaevetööd (1) Avariilised on need kaevetööd, mille vajadus tekib ootamatult või on võimalikke ebasoovitavaid tagajärgi silmas pidades edasilükkamatud. (2) Avariiliste kaevetööde alustamine on erandkorras lubatud ilma eelnevalt luba vormistamata, sealjuures peab kaevetööde teostaja olema veendunud, et kaevetööde tegemine piirkonnas ei ohusta insenerkommunikatsioone. Avariiliste kaevetööde alustamisest peab teatama vallavalitsuse ehitusvaldkonnaga tegelevale ametnikule. Kaevetööde ohutu tegemise eest vastutab kaevetööde teostaja. (3) Taotlus avariiliste kaevetööde loa saamiseks tuleb esitada vallavalitsusele hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast tööde alustamist. (4) Olemasolevaid kommunikatsioone võib ümber paigutada üksnes nende valdaja loal. Ümberpaigutamise kohta esitatakse teostusjoonised. (5) Insenerkommunikatsiooni vigastamisel on süüdlane kohustatud sellest viivitamatult teatama selle valdajale. Vigastus parandatakse süüdlase kulul. (6) Kaevetööde käigus on keelatud hävitada, vigastada või ümber paigutada geodeetilisi ja liiklusmärke. Hävitatud või vigastatud märgid taastatakse tööde teostaja kulul. § 20. Kaevetööde loa pikendamine (1) Põhjendatud vajaduse korral võib kaevetööde luba pikendada. (2) Kaevetööde loa tähtaja pikendamiseks peab tööde teostaja pöörduma kaevetööde loa väljastanud ametniku poole vähemalt üks tööpäev enne kaevetööde tähtaja lõppu. § 21. Kaevetööde lõpetamine (1) Enne kaeviku täitmist peab objekti teostusjooniste koostamise eest vastutaja (tööde teostaja) kindlustama paigaldatud kommunikatsioonide teostusjooniste koostamise. (2) Pinnase kate taastatakse kohe pärast kaevetööde lõpetamist. Erandjuhul taastatakse kate ajutiselt vallavalitsuse loal (kui on vaja liiklus kohe taastada, töid tehakse talvel jne). Kuni katte lõpliku taastamiseni korraldab ajutise katte korrashoiu kaevetööde teostaja. (3) Kaevetööd loetakse lõppenuks, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) on tehtud põhi- ja taastamistööd; 2) on koostatud tööde lõpetamise akt; 3) vallavalitsusele on üle antud vajalik teostusdokumentatsioon (kaetud tööde aktid, teostusjoonised jne). 5. peatükk TULEOHUTUSNÕUDED HEAKORRA TAGAMISEKS § 22. Küttekoldevälise tule tegemine kinnistul ja avalikus kohas (1) Küttekoldevälist tuld läbimõõduga alla 1 meetri võib teha vähemalt 8 m kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 10 m kaugusel metsast. (2) Küttekoldevälist tuld läbimõõduga üle 1 meetri võib teha vähemalt 15 m kaugusel mis tahes hoonest või põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ja vähemalt 20 m kaugusel metsast. (3) Üle 3 meetrise läbimõõduga tule tegemisel kooskõlastatakse lõkkekoha asukoha valik ja vajalikud tuleohutust tagavad meetmed Lääne-Eesti Päästekeskuse tuleohutusbürooga. (4) Tule tegemisel tuleb arvestada tuule tugevust (lubatud tuule tugevus kuni 5,4 m/s) ja suunda. Arvestada tuleb ka lõkkest lenduva võivate sädemetega. (5) Aastaringselt on keelatud põletada olmejäätmeid (prügi), ohtlikke jäätmeid ja rohkelt suitsu tekitavaid jäätmeid (nt märjad puulehed jms). (6) Avaliku lõkke tegemise peab selle korraldaja eelnevalt kooskõlastama Lääne-Eesti Päästekeskusega ja vallavalitsusega. (7) Pärast prahi põletamist ning lõkke või muu küttekoldevälise tule tegemist tuleb põlemisjäägid hoolikalt kustutada veega ülevalamise või mulla või liivaga katmise teel. (8) Tahkkütusel või küttegaasil töötava grillseadme või muu samalaadse välitingimustes kasutamiseks mõeldud seadme kasutamise koht peab paiknema tasasel pinnal, väljaspool hoonet. (9) Grillimise koht peab paiknema maa-alal, mis asub ohutus kauguses hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast ning millel grillseadme kasutamisega ei kaasne tuleohtu metsale ja muule taimestikule ning turbapinnasele. (10) Grillseadme ohutu kaugus hoonest, põlevmaterjali lahtisest hoiukohast, metsast, kuivanud taimestikust ja muust süttivast materjalist on: 1) tahkkütusel töötaval seadmel, milles hõõguvat sütt valmistatakse küttepuude või muu põlevmaterjali põletamisel lahtise leegiga, vähemalt 5 meetrit; 2) tahkkütusel töötaval seadmel, milles grillimisel kasutatakse eelnevalt valmistatud grillsütt või muud hõõguvat materjali, vähemalt 2 meetrit. § 23. Küttekolde välise tule tegemine metsa või muu taimestikuga kaetud alal (1) Päästeamet määrab tuleohtliku aja ja piirkonna, kus metsa- ja muu taimestikuga ning turbapinnasega alal on keelatud: 1) küttekoldevälise tule tegemine, välja arvatud selleks ettevalmistatud kohas; 2) kuluheina ja roostiku põletamine; 3) muu tegevus, mis võib põhjustada tulekahju. (2) Päästeamet määrab suure tuleohuga aja ja piirkonna, kus on metsas keelatud küttekoldevälise tule tegemine, grillseadme kasutamine, suitsetamine või võõras metsas viibimine. (3) Tuleohtliku ning suure tuleohuga aja alguse ja lõpu määramisest teavitab Päästeamet avalikkust. 2. OSA KOERTE JA KASSIDE PIDAMISE EESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 24. Reguleerimisala (1) Koerte ja kasside pidamise eeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab koerte ja kasside pidamise nõuded Järva-Jaani valla haldusterritooriumil. (2) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kelle omandis või valduses on koer või kass. § 25. Mõistete kasutamine eeskirjas Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) loom – koer ja kass; 2) loomapidaja – isik, kellele loom kuulub (loomaomanik) või kes tegeleb looma pidamisega rendi- või muu selletaolise suhte alusel loomaomanikuga; 3) hulkuv loom – loom, kes viibib loomapidaja juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema valduses olevat territooriumi või kes on identifitseerimata ja kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada; 4) varjupaik – hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud koht; 5) häirimine – kaaskodanike igapäevaseid käitumisharjumusi takistav tegevus; 6) ohustamine – inimeste vara, elu või tervist ohtu asetav tegevus. 2. peatükk KOERA VÕI KASSI PIDAMINE § 26. Looma pidamise nõuded (1) Looma on võib pidada õues tarastatud või muul moel eraldatud territooriumil või kinnises ruumis, selle omaniku loal või muu õigustatud isiku nõusolekul. Territoorium peab olema piiratud nii, et loom sealt omal tahtel välja ei pääseks. Koera pidamisel ketis ei ole tarastamine kohustuslik, kuid tuleb välistada looma ärajooksmise võimalus. (2) Kaasomandis olevas korteris võib looma pidada kõigi korteris elavate täisealiste isikute nõusolekul. Korterelamu üldkasutatavates ruumides ja territooriumil loomaga viibides on loomapidaja kohustatud järgima korteriomanike kokkuleppel kehtestatud korda ja avalikku korda. (3) Looma pidamine ei tohi häirida avalikku korda ega ohustada inimesi, vara ega teisi loomi. Loomaomanik vastutab looma poolt tekitatud kahju eest Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud ulatuses ja korras. (4) Keelatud on looma hüljata, vigastada, abitusse seisundisse jätta, tekitada valu ja välditavaid füüsilisi ja vaimseid kannatusi, põhjustada looma hukkumist või panna toime muud looma suhtes lubamatut tegu. (5) Keelatud on lubada loomal häirida metsloomi ja linde, välja arvatud jahi ajal jahikoertel. (6) Loomapidajaks oleval juriidilisel isikul on kohustus määrata looma heaolu eest vastutav isik. § 27. Loomaga avalikus kohas viibimine (1) Loomapidaja võib avalikus kohas viibida loomaga, kes on nõuetekohaselt vaktsineeritud, registreeritud ja märgistatud. Avalikus kohas on keelatud viibida nakkusohtliku loomaga. (2) Koera tohib viia avalikku kohta jalutusrihma otsas ja vajadusel ka suukorvis, tagades kaaskodanike ja teiste loomade ohutuse. (3) Jalutusrihmaga ohjamata võib koeraga avalikus kohas viibida tarastatud koerteparkides, koerte treenimisaladel ning inimasustusest eemalasuvates kohtades, kui on tagatud loomapidaja pidev järelevalve koera üle ning võimalus koer vajaduse korral koheselt jalutusrihma külge kinnitada. (4) Koeraga rahvarohketes kohtades (näiteks rahvakogunemised, avalikud üritused jms) viibimisel peab koer olema ohjatud jalutusrihmaga ja tal peab olema peas suukorv. (5) Ühissõidukis tuleb koera hoida rihma või keti otsas ja suukorvis. Väikekoera võib hoida ka kinnises korvis või spetsiaalses transpordikastis või -puuris. (6) Ühissõidukis ja muudes avalikes kohtades peab kass olema vastavas väljapääsemist välistavas ning looma tervisele ohutus kandmispuuris või -kotis. (7) Koera võib jätta suukorviga ning lahtipääsemist välistaval moel kinniseotuna avalikku kohta ajaks, mil loomapidaja viibib lähedalasuvas hoones või lähedalasuval territooriumil, kui sellega ei ohustata koera tervist, avalikku korda ja teisi inimesi või loomi ning loomapidaja eemalviibimine jääb mõistliku aja piiridesse. (8) Loomapidaja ei või loomaga viibida avalikus kohas, kuhu on paigutatud vastav loomaga viibimist keelav märk. (9) Antud paragrahvi lõigetes 2, 3, 4, 5 ja 8 sätestatud nõudeid ei rakendata vaegnägija juhtkoera ja teenistusülesannet täitva erikoolituse saanud teenistuskoera suhtes. § 28. Loomapidaja kohustused Loomapidaja on kohustatud: 1) tagama loomale liigikohased pidamistingimused ja piisavas koguses vett ja toitu; 2) järgima veterinaar-, sanitaar- ja hügieeninõudeid ning heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid, sh koristama oma looma poolt tekitatud reostuse; 3) võtma tarvitusele meetmed, et välistada looma ärajooksmine ja inimestele või teistele loomadele kallaletungimise võimaluse; 4) looma kadumisel viivitamata korraldama looma otsimist; 5) paigaldama temale kuuluva territooriumi sissepääsule koera olemasolust teatava hoiatussildi ning tagama teenistuskohustuste täitmisel oleva ametniku ohutu sissepääsu oma territooriumile; 6) looma haigestumise või teadmata põhjusel suremise korral pöörduma veterinaararsti poole haigestumise või surma põhjuse väljaselgitamiseks; 7) inimest või teist looma hammustanud loomast teatama koheselt veterinaararstile; 8) laskma marutaudi vastu vaktsineerida kolme kuu vanuse looma ja hilisemad vaktsineerimised tegema veterinaararsti poolt määratud tähtajal. § 29. Hulkuvad loomad (1) Järva-Jaani vallas korraldab hulkuvate loomade püüdmist Järva-Jaani Vallavalitsus. (2) Püütud loomad paigutatakse varjupaika, kus neid hoitakse 14 päeva arvates kuulutuse avaldamisest varjupaiga interneti koduleheküljel või ajakirjanduses. Nimetatud aja jooksul võib loomapidaja looma tagasi nõuda, kui ta tasub looma püüdmis- ja ülalpidamiskulud. Pärast eelnimetatud aja möödumist antakse loom uuele loomapidajale või hukatakse. 3. peatükk KOERTE MÄRGISTAMINE JA REGISTREERIMINE § 30. Koerte märgistamine ja registreerimine (1) Loomaomanik on kohustatud tagama koera märgistamise tegevusluba omava veterinaararsti poolt paigaldatava mikrokiibiga. (2) Koer peab olema registreeritud Järva-Jaani valla lemmikloomade registris. Koera registreerimisel väljastatakse loomaomanikule Järva-Jaani valla lemmikloomade registri registreerimistunnistus. (3) Loomaomanik peab koera märgistama ja registreerima veterinaararsti poolt viie päeva jooksul arvates päevast, mil koer sai kolmekuuseks. (4) Omandatud täiskasvanud koer, mis on märgistamata ja registreerimata tuleb märgistada ja registreerida viie päeva jooksul arvates omandamise päevast. Kui koer on eelnevalt registreeritud, siis kohustub uus loomaomanik teavitama lemmikloomade registri volitatud töötlejat looma omaniku vahetumisest ja uue omaniku andmed viie päeva jooksul omandamise päevast. (5) Koera märgistamisel ja registreerimisel esitab omanik veterinaararstile koera vaktsineerimistõendi. Tõendi puudumisel on veterinaararsti kohustus vaktsineerida loom kohapeal. (6) Registreerimisel esitab loomapidaja järgmised andmed: 1) omaniku nimi, telefoninumber ja elukoht; 2) koera tõug, sugu, nimi, sünniaeg, värv, eritunnused või looma kirjeldus. (7) Koera registreering kehtib 20 aastat, mille järel registrikanne kustutatakse. (8) Koera kadumisest või surmast peab omanik 14 päeva jooksul teatama Järva-Jaani vallas lemmikloomade registri volitatud töötlejale. 3. OSA AVALIKU KORRA EESKIRI [Kehtetu - RT IV, 09.05.2014, 15 - jõust. 01.07.2014] § 31.-38. [Kehtetud - RT IV, 09.05.2014, 15 - jõust. 01.07.2014] 4. OSA VASTUTUS JA JÄRELEVALVE 5. peatükk VASTUTUS § 39. Eeskirjade rikkumine Eeskirjades esitatud nõuete rikkumise eest karistatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses ja teistes Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud viisil ja korras. § 40. Menetlus (1) Eeskirjade rikkumisega toime pandud väärtegude menetlemisel kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Eeskirjade rikkumisel on väärtegude kohtuväline menetleja: 1) heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ja koormise täitmata jätmise korral vallavalitsus, politseiprefektuur või keskkonnainspektsioon; 2) koerte ja kasside pidamise rikkumise korral vallavalitsus või politseiasutus. 3) [kehtetu - RT IV, 09.05.2014, 15 - jõust. 01.07.2014] § 41. Järelevalve Järelevalvet eeskirjade täitmise üle teostavad vallavalitsus, politseiasutus ja keskkonnainspektsioon vastavalt oma pädevusele. 5. OSA RAKENDUSSÄTTED § 42. Rakendamine ja jõustumine (1) Käesoleva määruse § 30 lõiget 1 ei rakendata koerte osas, kes on registreeritud enne määruse jõustumist ning kes kannavad märgistusena hästi loetavat tätoveeringut või registreerimisnumbrit kaelarihmal. (2) Määrus avaldatakse terviktekstina Järva-Jaani valla ajalehes „Jaani Teataja”. (3) Määrus jõustub 15. juunil 2011. a.