Jõgeva linna ametiasutuste palgajuhendi kinnitamine

Palgajuhendiga määratakse kindlaks Jõgeva linna omavalitsuse ametiasutuste teenistujate töö tasustamise korraldus ja tasustamise põhimõtted, eesmärgiga tagada arusaadav tasusüsteem ja kohelda kõiki teenistujaid võrdselt, sõltumata nende teenistuskoha liigist.

Palgajuhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) teenistuja – Jõgeva linna omavalitsuse ametiasutuste teenistujate koosseisus ette nähtud ametikohale nimetatud ametnik või töökohale võetud töötaja;

2) põhipalk – teenistujale kindlaks määratud kuupalgamäär, mille aluseks on teenistuskoha teenistus- ja palgagrupile vastav palgamäär;

3) muutuvpalk – teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasuna ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene töö sisust või ei ole seotud teenistuskoha eesmärgiga;

4) lisatasu – põhi- ja muutuvpalgale lisaks makstav täiendav tasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise ning ületunnitöö, valveaja, öötöö ja riigipühadel töötamise eest;

5) tulemuspalk – muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel;

6) preemia – muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta kauaaegse laitmatu töö või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest;

7) palk – teenistuja põhipalk koos muutuvpalga ja lisatasudega.

(1) Linnapea, abilinnapea ja palgalise linnavalitsuse liikme põhipalga, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuse või nende maksmise põhimõtted määrab linnavolikogu. Määruse paragrahvi 7 lõikes 4 kirjeldatud juhul makstakse linnapeale, abilinnapeale ja teistele palgalistele valitsuse liikmetele tulemuspalka kõikide teenistujatega samadel alustel linnavolikogu täiendava otsuseta.

(2) Linnavolikogu kantselei teenistujate põhipalga ja teised tasukomponendid määrab linnavolikogu.

(3) Linnavalitsuse teenistujatele määrab põhipalga ja teised tasukomponendid linnapea. Määruse paragrahvi 8 lõigetes 4–7 märgitud arvestuse korral kinnitab linnapea tööajatabeli.

(1) Teenistujate töö tasustamiseks on kolm palgagruppi. Igale teenistusgrupile vastab üks palgagrupp.

(2) Juhtide palgagruppi kuuluvad

1) linnasekretär;

2) linnavolikogu kantseleijuhataja;

3) osakondade juhid.

(3) Spetsialistide palgagruppi kuuluvad

1) jurist;

2) peaspetsialist, spetsialist;

3) arhitekt;

4) insener;

5) raamatupidaja;

6) väärteomenetleja.

(4) Abipersonali palgagruppi kuuluvad

1) majahoidja;

2) koristaja;

3) sotsiaalhooldaja.

Palgagrupile vastavad palgamäärad on järgmised

1) juhid 960–1600 eurot;

2) spetsialistid 560–1280 eurot;

3) abipersonal 320–560 eurot.

(1) Teenistuja põhipalga kindlaksmääramise aluseks on teenistuskoha kuuluvus vastavasse palgagruppi.

(2) Põhipalga suuruse määramisel arvestatakse teenistuja tööalast kompetentsust, erialast kogemust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nt töö intensiivsust, materiaalset vastutust, juhi asendamise kohustust, töötamist ööajal jms).

(3) Teenistuja põhipalk vaadatakse üle vähemalt üks kord kalendriaastas, pärast teenistujaga peetud arenguvestluse tulemusi. Teenistujale peab põhjendama põhipalga suuruse muutmist või muutmata jätmist.

(4) Kui teenistujale kohaldatakse katseaega, on teenistuja põhipalk katseajal kuni 20% madalam katseajajärgsest põhipalgast. Sama põhimõtet rakendatakse ka ajutiselt äraoleva teenistuja asendaja suhtes.

(1) Tulemuspalk on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.

(2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.

(3) Tulemuspalga maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse vahetute juhtide ettepanekuid ning iga teenistuja individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). Tulemustasu määraja põhjendab teenistujale tulemustasu suurust.

(4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

(5) Tulemuspalga suuruse määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistuja aastasest põhipalgast.

(1) Teenistujale võib maksta lisatasu

1) ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest;

2) äraoleva teenistuja asendamise eest;

3) ületunnitöö, valveaja, öötöö või riigipühal töötamise eest.

(2) Teenistujale, kes täidab ühekordset ajutise iseloomuga täiendavat teenistusülesannet, makstakse lisatasu, kuid mitte rohkem kui 50% põhipalgast ühes kalendrikuus. Täiendavateks teenistusülesanneteks loetakse töö sisust mittetulenevaid ülesandeid, mida talle annavad vahetu ülemus või ametiasutuse juht. Lisatasu maksmine vormistatakse käskkirjaga, milles märgitakse lisatasu maksmise alus, lisatasu suurus ning ajaperiood. Lisatasu määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistuja aastasest põhipalgast.

(3) Lisatasu ajutiselt äraoleva teenistuja ülesannete täitmise eest võib maksta mitte enam kui 20% puuduva teenistuja põhipalgast, täitmata teenistuskoha puhul vastava palgagrupi palgavahemiku keskmisest palgatasemest. Lisatasu äraoleva töötaja asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat või kui asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Kui asendatava teenistuja ametipalk on kõrgem asendava teenistuja ametipalgast, siis võib asendava teenistuja määrata asendatava teenistuja ülesannetesse ja maksta talle asendatava teenistuja ametipalka.

(4) Ületunnitöö eest makstakse teenistujale 1,5-kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, peavad ületunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.

(5) Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu 10% teenistuja palgast või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega 25% valveaja kestusest. Kui valveaeg hüvitatakse rahas, peab valveaeg kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.

(6) Ööajal töötamise eest makstakse teenistujale 1,25-kordset palka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel, või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega pool ööajal töötatud aja kestusest. Kui ööajal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.

(7) Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2-kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Kui riigipühal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.

(8) Teenistujalt ületunnitööd, valveaega, öötööd ja töötamist riigipühal võib nõuda vaid ametiasutuse juht.

(1) Teenistujale võib maksta preemiat kauaaegse teenistuse, teenistuskohuse või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest, samuti teenistuja või ametiasutuse (struktuuriüksuse) nõutavast tulemuslikuma töösoorituse eest.

(2) Ametiasutuse või struktuuriüksuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

(3) Preemia maksmine vormistatakse motiveeritud käskkirjaga, milles märgitakse preemia maksmise alus ja preemia suurus.

(1) Teenistujate suhtes võib rakendada soodustusi, et toetada teenistujate tervise ja töövõime säilimist, soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi.

(2) Mitterahaliste soodustuste kohaldamise pädevus on ametiasutuse juhil.

(3) Soodustusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.

(1) Teenistujale makstakse palka üks kord kuus hiljemalt töötatud kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks.

(2) Kui puhkusele minekul ei ühti puhkusetasu väljamaksmise päev palga väljamaksmise päevaga, makstakse puhkusele minekule eelnev palk välja tavalises korras.

(3) Teenistujale võib tema soovi korral maksta avanssi, mis ei tohi ületada 50% teenistuja kuu põhipalgast. Avanssi makstakse kord kuus 15. kuupäevaks.

(4) Palk kantakse ametiasutuse kulul teenistuja avalduses näidatud pangakontole.

(1) Ametiasutusele eraldatud palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest vastutab ametiasutuse juht.

(2) Palgafondi kasutamist kontrollib linnavolikogu revisjonikomisjon ja audiitor.

Määrus jõustub 1. aprillil 2013. a.