Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri

(1) Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Valga linnas.

(2) Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigusaktidega.

(3) Eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel.

(4) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile Valga linnas asuvatele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.

(5) Eeskirja sätteid ei kohaldata vee-ettevõtja poolt tootmise vajaduseks ette nähtud ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamisel.

(6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastava kohaliku omavalitsuse ja linnavalitsuse vahelise lepinguga.

Käesolevas eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) abonenttasu – tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest;

2) allklient – isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu;

3) arendamise kava – Valga Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) poolt kehtestatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava;

4) drenaaživesi – drenaaži kaudu ärajuhitav vesi;

5) ehitis – aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks;

6) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk), hoonestusõiguse alusel kasutatav maa, korteriomand või korterihoonestusõigus;

7) kinnistu kanalisatsioonitorustik – kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni;

8) kinnistu kanalisatsioonivõrk – kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik;

9) kinnistu veevõrk – veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud);

10) kinnistu veetorustik – liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik;

11) klient - kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks;

12) kliendileping – kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste ostu-müügi kohta;

13) kohtpuhasti – puhasti reovee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist;

14) liituja - ühisveevärgi või ‑kanalisatsiooniga liitumiseks taotluse esitanud kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni omanik või valdaja või, liitumise taotluse esitamise hetkel kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni puudumisel, kinnistu omanik või valdaja;

15) liitumine – protsess, mille käigus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanik või valdaja ja liituja lepivad kokku liitumistingimused ja liitumistasu maksmise tingimused, mille kohta sõlmitakse liitumisleping ning millest tulenevalt toimub kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ja/või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga veevarustuse ja/või reovee ärajuhtimise teenuste edaspidiseks kasutamiseks;

16) liitumispunkt - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga;

17) olmereovesi – inimese elutegevusega kaasnevate heitmetega reostunud vesi;

18) paisutustase – kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta;

19) peakraan - viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veetorustikku;

20) peatorustik – vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi reovesi;

21) purgimiskoht – tekkekohast äraveetud reovee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht;

22) restkaev – restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni;

23) reovesi – kanalisatsiooni kaudu olmest, tootmisettevõttest vms ärajuhitav reoaineid sisaldav ja puhastamist vajav vesi, mille hulgas võib olla ka sademe- (vihma-, lumesulamis-), drenaaži- ja torustikku tunginud infiltratsioonivett;

24) reoveepuhasti – kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse viisil, et seda võib nõuetele vastavalt keskkonda heita;

25) sademevesi – peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav sademete‑ ja drenaaživesi ning muu pinnase‑ ja pinnavesi;

26) sulgur – kinnistu piiri lähedal paiknev siiber või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust;

27) vee-ettevõtja - eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimist ja puhastamist. Seaduses sätestatud juhtudel on vee-ettevõtja hädaolukorra seaduse tähenduses elutähtsa teenuse osutajaks ja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses üldhuviteenuse osutajaks;

28) veemõõtesõlm – kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga;

29) ühendustorustik – torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga;

30) ühtlustusmahuti – mahuti reovee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks;

31) ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või reovee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond;

32) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks;

33) ühisveevärk ja -kanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on vee-ettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos.

(1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

(2) Kui kliendi kinnistu ei piirne üldkasutatava maaga, loetakse liitumispunktiks üldkasutatava maa ja esimese sellega kokkupuutuva kinnistu liitumispunkt. Kinnistutel asuvaid kaasomandis olevaid torustikke peavad omanikud ise ühiselt teenindama (hooldus, remont jm).

(1) Ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga liitumiseks esitab liituja vee-ettevõtjale vormikohase taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid

1) omaniku nimi ja elu- või asukoha aadress;

2) kinnistu aadress;

3) vee kasutamise otstarve (olme- või tootmisvajadus);

4) vee keskmine ööpäevatarve ja suurim tunnitarve;

5) ärajuhitava reovee hulk ja koostis.

(2) Taotlusele tuleb lisada kinnistu plaan mõõtkavas 1:500, millel on näidatud kõik olemasolevad ehitised (hooned, rajatised) ja nende ühendused tehnovõrkudega ning kavandatavate hoonete eeldatav paiknemine.

(3) Vee-ettevõtja võib nõuda täiendavaid andmeid või selgitusi, kui need on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.

(4) Liitumistaotluse peab esitama ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja või muude torustike ümberehitamise.

(1) Vee-ettevõtja vaatab esitatud taotluse läbi 15 kalendripäeva jooksul arvates selle esitamisest vee-ettevõtjale. Vee-ettevõtja võib vajadusel pikendada taotluse läbivaatamise tähtaega kuni 15 kalendripäeva, teatades sellest kirjalikult liitujale.

(2) Esitatud taotluses ja lisatud dokumentides puuduste ilmnemisel lepivad vee-ettevõtja ja taotluse esitaja kokku tähtajas puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Vee-ettevõtja ei rahulda taotlust, kui liituja

1) veevajadust ei ole võimalik ühisveevärgist rahuldada selle nõuetekohast toimimist kahjustamata;

2) tahab juhtida ühiskanalisatsiooni reovett, milles ohtlike ainete sisaldus ei vasta nõuetele;

3) reovee kogust ei ole võimalik juhtida ühiskanalisatsiooni seda kahjustamata.

(4) Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse kirjalikult ning see peab sisaldama taotluse rahuldamata jätmise põhjendust. Kinnistu omaniku või valdaja taotluse rahuldamisest keeldumist peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja kirjalikult põhjendama 30 päeva jooksul liitumistaotluse saamisest arvates.

(1) Taotluse rahuldamisel väljastatakse liitujale liitumistingimused, mis on aluseks kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühendustorustiku ehitusprojekti (edaspidi projekt) koostamisele.

(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumistingimustes määratakse

1) liitumispunkt(id);

2) tehnilised (eri)nõuded;

3) vee lubatud keskmine ööpäevatarve;

4) ärajuhitava reovee hulk, reostusnäitajate lubatud piirväärtused ja nõuded ärajuhtimisrežiimi kohta;

5) kinnistule allpool ühiskanalisatsiooni paisutustaset paiknevate reo- ja sademeveeneeludele ning drenaaživee äravoolule kaitseseadmete paigaldamise nõuded uputuste vältimiseks;

6) nõutav projektdokumentatsiooni koosseis ja kooskõlastamise kord;

7) liitumistingimuste kehtivusaeg.

(3) Liitumistingimuste kehtivusaja möödumisel on liitujal õigus nõuda liitumistingimuste kehtivusaja pikendamist. Pikendamisel on vee-ettevõtjal õigus esitada täiendavaid õigusaktidest tulenevaid tingimusi.

(4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt.

(1) Projekt koostatakse seaduses ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

(2) Vee-ettevõtjal on vajadusel õigus nõuda projektis täiendavaid andmeid, arvutusi, selgitusi, eksperthinnanguid jms, mis on vajalikud tagamaks vee- ja/või kanalisatsioonirajatise korrektset tehnilist lahendust ning keskkonnasäästlikku toimimist.

(3) Igasugune liitumiseks vajaliku projekti muutmine ning kõrvalekaldumine projektist lahendatakse ehitusseaduses sätestatud korras.

(1) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Lepingu vormi kehtestab vee-ettevõtja.

(2) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgist vee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks liitumisleping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse paragrahvile 72. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

(3) Liitumisleping on aluseks kliendilepingu sõlmimisel.

(4) Liitumisleping sõlmitakse kirjalikult enne ehitamise algust. Liituja teavitab projekti valmimisest vee-ettevõtjat kirjalikult ja esitab kirjaliku taotluse liitumislepingu sõlmimiseks. Vee-ettevõtja on kohustatud sõlmima liitumislepingu hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nõuetekohase projekti esitamist ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale, kui liituja ja vee-ettevõtja ei lepi kokku teisiti. Projekt esitatakse ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale kahes eksemplaris, millest üks kooskõlastatud eksemplar tagastatakse liitujale pärast liitumislepingu sõlmimist. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus liitumislepingut mitte sõlmida, kui projekt ei vasta käesoleva eeskirja nõuetele. Liitumislepingus sätestatakse

1) dokumendid, mille alusel ühendamis- või remonttöid teostatakse (liitumistingimused, projekt, nõuded veemõõdusõlmele jms);

2) liitumistasu suurus ja tasumise kord;

3) vee-ettevõtja ja liituja muud õigused ning kohustused.

(5) Liituja võib liitumislepingu üles öelda, teatades sellest vee-ettevõtjale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Liitumislepingu ülesütlemisel on liituja kohustatud hüvitama ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni omanikule või valdajale lepingu ülesütlemise hetkeni tehtud tööde ja tööde katkestamisega seotud kulutused.

(6) Vee-ettevõtja võib liitumislepingu üles öelda juhul, kui liituja ei täida liitumislepingust tulenevaid kohustusi ning vee-ettevõtja on teda eelnevalt kirjalikult hoiatanud. Vee-ettevõtjal on õigus liitumisleping üles öelda, teatades sellest kaks nädalat kirjalikult ette, kui liituja ei täitnud (ei asunud täitma) hoiatuses märgitud tähtajaks oma kohustusi.

(7) Lisaks muudele käesolevas eeskirjas sätestatud lõppemise alustele lõpeb liitumisleping

1) juriidilisest isikust liituja likvideerimisel, kui tal ei ole õigusjärglast;

2) füüsilisest isikust liituja surma korral, kui tal ei ole pärijat.

(8) Liitumislepingu peab sõlmima ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja/või muu torustiku ümberehitamise või kui klient soovib parandada ühendustorustiku tehnilist olukorda.

(9) Liitumislepingu ülesütlemisel ei kompenseerita liitujale tehtud kulutusi.

(10) Liitumisega seotud vaidlused lahendatakse õigusaktidega ettenähtud korras.

(1) Vee-ettevõtjal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. Liitumistasu suuruse arvutab vee-ettevõtja, lähtudes liitumistasu arvutamise metoodikast.

(2) Liitumistasu peab tasuma ka klient, kes soovib suurendada tarbitava vee ja/või ärajuhitava reovee hulka määral, mis tingib olemasolevate ühendus- ja/või muu torustiku ümberehitamise, põhjustades sellega vee-ettevõtjale lisakulutusi.

(3) Liitumistasuga tagatakse

1) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, sealhulgas sademeveekanalisatsiooni arendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel konkreetses arenduspiirkonnas, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõike 2 punktis 6 nimetatud piirkonna arendamine;

2) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kinnistu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise süsteemi olemasolu korral selle ühendamine sademeveekanalisatsiooniga.

(4) Liitumistasu tuleb tasuda arvel näidatud kuupäevaks, kui vee-ettevõtja ja liituja ei ole kokku leppinud teisiti. Vee-ettevõtja nõusolekul võib liitumistasu maksta osade kaupa, sel juhul määratakse liitumistasu maksmise kord ja tähtajad kindlaks liitumislepingu lisaks olevas maksegraafikus.

(5) Kinnistusisese torustiku ehituse maksumus alates liitumispunktist liitumistasu sisse ei kuulu.

(6) Liitumistasu võib võtta vaid vee-ettevõtja tehtud kulutuste ulatuses, mis on vajalikud kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumiseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga. Kui projekti koostab vee-ettevõtja, arvestatakse liitumistasu hulka ka projekti koostamise kulud. Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumistasudest ning see peab kajastuma liitumistasu arvutamise metoodikas.

(7) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtte arendustegevuse tõttu.

(1) Ühendustorustiku ning ühendatava kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni (edaspidi kinnistu torustik) ehitamine toimub seaduses sätestatud korras. Ühendustorustiku ehitamist korraldab vee-ettevõtja, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

(2) Ehitustööde lõppemisel kontrollib vee-ettevõtja esindaja kinnistu torustiku ja ühendustorustiku vastavust nõuetele. Ühendustorustiku vastavust nõuetele kinnitab kirjalik akt (edaspidi akt), millele kirjutavad alla liituja, ühendustorustiku ehitaja ja vee-ettevõtja esindaja.

(3) Enne akti koostamist peab ehitustööde teostaja esitama vee-ettevõtja esindajale järgmised dokumendid

1) teostusjoonised;

2) kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid või neid asendavad dokumendid;

3) torustike ja rajatiste katsetusaktid;

4) veetorustike ja veevärgirajatiste sanitaartöötlusaktid;

5) torustikega ühendatud tehnoloogiaseadmete loetelu ja tehnilised näitajad.

(4) Vee-ettevõtja loal võib valmisehitatud ühendustorustikku kasutada kinnistu ehitusaegseks veega varustamiseks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud ajutise kasutamislepingu alusel ja tingimustel.

(5) Vee-ettevõtjal on õigus kokkuleppel liitujaga kontrollida kinnistusiseste võrkude teostust ning osaleda kõigi katsetuste ja sanitaartöötluste juures.

(6) Uusi tehnoloogiaseadmeid võib kinnistu veevärgiga ühendada ainult vee-ettevõtja loal.

(7) Vee-ettevõtja võib anda juhiseid kanalisatsiooni ühendustorustiku ventileerimiseks kliendivõrgu ühe või mitme välisõhku avaneva ventilatsiooniava kaudu.

(8) Ühendamise ühisvee- ja kanalisatsioonivõrku teeb vee-ettevõtja pärast akti allakirjutamist ning kui liituja on tasunud liitumistasu. Vee-ettevõtja alustab vee andmist ja reovee ärajuhtimist pärast kliendilepingu sõlmimist ja kliendilepingus kokkulepitud tähtajal.

(1) Vee-ettevõtja võib lubada ajutist veevõttu või kanalisatsiooni kasutamist ehitustel, ajutistes müügikohtades, tänavate, väljakute, parkide kastmiseks ja muudel juhtudel tähtajalise kliendilepingu alusel.

(2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke võib paigaldada vee-ettevõtja antud tingimustel. Ajutiste torustike ühendamiseks mõne teise kliendi vee- ja kanalisatsioonivõrguga on vaja selle kliendi kirjalikku nõusolekut.

(3) Ajutiste vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine, hooldamine ja likvideerimine toimub taotleja kulul. Kui ajutist vee- ja kanalisatsioonitorustikku ei likvideerita tähtaegselt, võib seda teha vee-ettevõtja kliendi kulul.

(4) Ajutiste torustike kohta kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded.

(1) Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama kehtestatud kvaliteedinõuetele.

(2) Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus.

(3) Vee-ettevõtja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis kaks baari.

(1) Ühisveevärgi vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks ning kahjutule kustutamiseks.

(2) Ühiskanalisatsiooni kasutatakse reovee, sademevee, drenaaživee ja muu pinnavee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kontsentreeritumat reovett võetakse vastu ainult vee-ettevõtja nõusolekul. Vee-ettevõtja võib reovee kohta kehtestada reostusnäitajate piirväärtused või muud vastuvõtutingimused.

(3) Ühiskanalisatsiooni võivad reovett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult vee-ettevõtja määratud kohtades.

(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. Kliendileping sõlmitakse, kui liitumislepingu pooled on täitnud liitumislepingu järgsed kohustused.

(2) Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega vee-ettevõtja kliendilepingut ei sõlmi. Neile vahendatakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi poolt vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele.

(3) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema ehitatud vastavalt kehtivatele ehitusnormidele ja kooskõlastatud projektile.

(4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid linnavolikogu volitatud isikul ja vee-ettevõtja esindajal.

(5) Veevarustuse ning reo-, sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise teenuse hind moodustub abonementtasust, tasust võetud vee eest, tasust reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest, tasust sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

Vee-ettevõtja määrab vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud veeteenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

(1) Müüdud veekogus määratakse veearvesti näitude järgi kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus.

(2) Kinnistu veevärgile veearvesti paigaldamise kohustus lasub vee-ettevõtjal, kui vee-ettevõtja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti.

(3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik ei tohi teha takistusi veearvesti paigaldamiseks tema kinnistule. Veearvesti paigaldatakse veemõõtesõlme.

(4)

(5) Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus.

(6) Veearvestit hooldada või vahetada on õigus vee-ettevõtjal või vee-ettevõtja poolt volitatud isikul.

(7) Veearvestil peab nähtaval kohal olema taatlusmärgis.

(8) Veearvestite taatlemist korraldab vee-ettevõtja õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras.

(9) Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral vee-ettevõtja.

(10) Klient peab lubama linnavolikogu otsusega volitatud isikul kontrollida ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse nõuete täitmist.

(11) Kliendilepingu ülesütlemisel demonteeritakse vee-ettevõtja poolt paigaldatud veearvesti.

(1) Kinnistu veevärk, mis on liitunud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumi #CP1252# s, kus temperatuur ei tohi langeda alla +4 ŗC.

(2) Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab vee-ettevõtja arvesti kliendi poolt selleks rajatud kaevu.

(3) Veemõõtesõlme sisustamine (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamine) toimub kliendi kulul. Enam kui ühe mõõdusõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist saadava vee mõõtmiseks võib toimuda erandina vee-ettevõtja loal. Vee-ettevõtjalt nõusoleku saamisel tasub veearvesti ja selle paigaldamisega, taatlemisega ja hooldamisega seotud kulud klient.

(4) Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on vee-ettevõtja plomm.

(5) Kui arvesti nimivooluhulk qn = 1,5 – 10 m3/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele.

(6) Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud).

(7) Arvesti ette filtri (mudakoguri) paigaldamiseks peab olema projekt mis on kooskõlastatud vee-ettevõtjaga. Filter (mudakogur) peab olema plommitud.

(8) Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida.

(9) Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik.

(10) Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine.

(11) Veemõõtesõlm tuleb hoida korras ning juurdepääs veearvestile peab olema vaba. Klient vastutab sõlme hooldamise, sisustuse ning võtme hoidmise ja väljaandmise eest.

(12) Klient peab tagama

1) veearvesti säilimise ning selle kaitsmise vigastamatuna külmumise või ülekuumenemise eest;

2) veemõõtesõlme ruumi või veemõõdukaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse, samuti ruumi valgustuse;

3) et veemõõtesõlme paigaldatud plommid ei oleks rikutud;

4) veemõõtesõlme lähima ümbruse ja juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks vabana.

(13) Käesoleva paragrahvi lõike 12 punktides 1, 3 ja 4 nimetatud juhtudel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule.

(14) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud või kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale kliendi poolt tekitatud kahjude tasumist vee-ettevõtjale. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse veearvesti vee-ettevõtja poolt tasuta.

(15) Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama vee-ettevõtjale kirjalikult viivitamatult.

Vee arvestus veearvesti puudumisel

(1) Tulekustutusvee võtmist kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse vee-ettevõtja, päästeameti ja kohaliku omavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga.

(2) Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel.

(1) Omavolilised veekasutused on juhtumid, mil

1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut;

2) on eemaldatud või rikutud vee-ettevõtja paigaldatud plommid;

3) on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm;

4) veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu) või moonutatud;

5) omavoliliselt on eemaldatud arvesti või vee-ettevõtja paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks;

6) on avatud vee-ettevõtja suletud peakraan või ühenduskraan;

7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus;

8) vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest;

9) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.

(2) Omavoliline ühendus on mis tahes toruühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta.

(3) Omavolilise veekasutuse kohta koostab linnavolikogu otsusega volitatud isik akti, milles märgitakse omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud ning esitab vajadusel need linnavalitsusele või muule pädevale kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse alustamiseks.

(4) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse ühendustorustike läbilaskevõime järgiarvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Kasutusaja alguseks loetakse omavolilise ühenduse rajamise ning kasutusaja lõpuks ühenduse sulgemise päeva. Kui ühenduse rajamise aega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavoliliseks kasutusajaks kaks aastat.

(5) Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks üks kuu.

(6) Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab vee-ettevõtja tarbitud veekoguse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud viisil.

(7) Arvestatud vee kogust võib vee-ettevõtja kokkuleppel omavolilise kasutajaga vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

(1) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist reovett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. Kinnistu kanalisatsioon peab olema paigaldatud ja ühendatud ühiskanalisatsiooniga nii, et oleks takistatud reovee sattumine sademevee kanalisatsiooni ja sademevee sattumine reovee kanalisatsiooni.

(2) Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta reovett, mis sisaldab

1) tule- ja plahvatusohtlikke aineid;

2) kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid;

3) biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, värvijääke, naftasaaduseid vms);

4) keskkonnaohtlikke mikroobe;

5) inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke;

6) eeskirja paragrahvi 21 lõigetes 2, 3 ja 4 toodud piirväärtusi ületavat reostust;

7) torustikule kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid.

(3) Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms.

(4) Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (köögijäätmehunte) võib kasutada ainult vee-ettevõtja eelneval kirjalikul loal.

(5) Kui kliendi reovesi ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama.

(6) Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on vee-ettevõtjal õigus nõuda reovee ühtlustusmahuti ehitamist.

(7) Üle 10-kohalistele autoparklatele tuleb ette näha reovee puhastamine muda-õlipüüduris.

(8) Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd.

(9) Käesoleva paragrahvis sätestatud kohustuste rikkumisel võib vee-ettevõtja vee andmise ning reo- ja sademevee ärajuhtimise ette teatamata katkestada ning nõuda tekitatud kahju hüvitamist.

(1) Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole vee-ettevõtjalt saanud vastuvõtutingimusi.

(2) Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava reovee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtivad reovee reostuse piirväärtused reoainete kaupa ja juurdehindluse koefitsiendid olenevalt reostuse näitajatest vastavalt käesoleva eeskirja Lisale 1.

(3) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrustega.

(4) Sademeveelaskme kaudu tohib ühiskanalisatsiooni juhtida sademevett, mille keskmised reostusnäitajad ei ületa Vabariigi Valitsuse määrusega sademeveele esitatud nõudeid.

(5) Ühiskanalisatsiooni võib juhtida lõigetes 2, 3 ja 4 reostusnäitajat ületavat reovett ainult eelneval kokkuleppel vee-ettevõtjaga.

(1) Kliendilt kanalisatsiooni juhitava reovee hulk kas mõõdetakse reovee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud veekogusega. Reovee mõõdusõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad reoveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele ning olema plommitud.

(2) Kui ärajuhitava reovee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud veekogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda reovee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava veekoguse määramiseks paigaldatakse eraldi reovee arvesti. Kõik reovee mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient.

(3) Kui klient, kelle reovett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed reovee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada reovee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve reovee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. Kõigi reovee mõõdusõlme või muudest veeallikatest tarvitatud vee mõõdusõlmede ehitamist ning arvestite paigaldamist, taatlemist ja hooldust korraldab ja sellega seotud kulud kannab klient.

(1) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda kliendilt sademe- ja muu pinnase- või pinnavee ühiskanalisatsiooni juhtimisel vee koguse mõõtmist arvestiga. Kõik mõõdusõlme ehitamise ning arvesti paigaldamise, taatlemise ja hooldusega seotud kulud kannab klient. Kui klient ei soovi kasutada mõõtmist, võib vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooni voolava vee hulgaks arvestada 160 l/m2 aastas.

(2) Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab tehniliste arvestuste põhjal vee-ettevõtja.

(1) Omavolilised ühiskanalisatsiooni kasutamised on juhtumid, mil

1) vee-ettevõtjaga ei ole sõlmitud kliendilepingut;

2) reoveemõõdusõlmele vee-ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud;

3) reoveearvesti ja/või selle taatlusplomm on eemaldatud või rikutud;

4) vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni;

5) näitu on rikutud või moonutatud;

6) vee-ettevõtja nõusolekuta on eemaldatud arvesti;

7) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele selle eest määratud hinda maksmata.“

(2) Omavolilise ühiskanalisatsiooni kasutuse kohta koostab linnavolikogu otsusega volitatud isik akti, milles märgitakse omavolilise ühiskanalisatsiooni kasutuse ja ühenduse asjaolud ning esitab vajadusel need linnavalitsusele või muule pädevale kohtuvälisele menetlejale väärteomenetluse alustamiseks. Omavolilise ühiskanalisatsiooni kasutamise tulemusena ärajuhitava reovee koguse arvutab vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja § 19 lg 4 sätestatud viisil. Arvestatud reovee kogust võib vee-ettevõtja kokkuleppel omavolilise kasutajaga vähendada, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest.

(1) Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava reovee reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja regulaarselt või pisteliselt võetud reoveeproovide alusel. Regulaarseid ja pistelisi proove võetakse tootmisega seotud reoveest. Olmereoveest võetakse proove pisteliselt.

(2) Proovivõtukohad (kontrollkaevud) määrab kokkuleppel kliendiga vee-ettevõtja. Kui sobivat proovivõtukohta ei ole, peab klient selle vee-ettevõtja juhiste kohaselt rajama. Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, siis määratakse proovivõtukoht igale väljalaskmele.

(3) Regulaarse proovivõtu sageduse, proovivõtu võimalikud eritingimused ning reostusnäitajad määrab vee-ettevõtja reostuse iseloomust lähtuvalt.

(4) Proovi võtab atesteeritud proovivõtja ja vee reostusnäitajad määrab akrediteeritud laboratoorium.

(5) Proov võetakse kliendi ja vee-ettevõtja esindaja juuresolekul.

(6) Vee reostusnäitajaid iseloomustava proovi saamiseks on vee-ettevõtjal õigus eelnevalt tutvuda kliendi kanalisatsioonivõrgu, sellega seotud tootmistehnoloogia ja reovee kohtpuhastitega. Klient peab ka vee-ettevõtjale teada andma, millised on tema kinnistult ärajuhitava reovee reostusnäitajad ning kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta, mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistutesse.

(1) Vee-ettevõtja määrab vastavalt Konkurentsiametiga kooskõlastatud reovee ärajuhtimise teenuse hinna 60 päeva jooksul pärast hinna kooskõlastamise otsuse vastuvõtmist ja avalikustab selle vähemalt 30 päeva enne hinna kehtima hakkamist kohaliku omavalitsuse üksuse või vee-ettevõtja veebilehel ning üks kord vähemalt ühes kohalikus või maakonna ajalehes.

(2) Reovee ärajuhtimise teenuse hind võib sõltuda selle reostusnäitajatest. Hind kehtib kalendrikuust, millal proovid võeti, järgmise proovivõtmiskuuni. Kui kalendrikuu jooksul võeti rohkem proove, määratakse selle kuu hind kuu keskmiste reostusnäitajate järgi. Järgnevatel kuudel, kuni uue proovivõtuni, on aluseks viimase proovi reostusnäitajad.

(3) Kui kinnistul on mitu väljalaset ühiskanalisatsiooni, kehtestatakse hind suuremate reostusnäitajatega väljalaskme järgi. Kui kinnistu eraldi asuvad väljalaskmed on varustatud mõõteseadmetega, võidakse kliendi soovil kehtestada eri väljalaskmetele erinevad hinnad.

(4) Kui kliendi reovesi ületas mis tahes ajahetkel lubatud reostusnäitajate piirväärtust, võetakse ülemääraste reostusnäitajatega reovee juhtimise eest ühiskanalisatsiooni kõrgemat hinda. Lubatud reostusnäitajate piirväärtuste ületamise korral määratakse ülemäärase reostuse eest hinnalisand saastetasu määrade alusel.

(5) Proovide võtmine ja saasteainete määramine toimub vee-ettevõtja kulul. Kliendil on õigus omal kulul nõuda täiendava proovi võtmist ja reostusnäitajate määramist.

(1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud kliendilepingus.

(2) Klient on kohustatud teenuse eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel on vee-ettevõtjal õigus nõuda kliendilt viivist 0,05 % tasumata summalt päevas.

(3) Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev.

(4) Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab vee-ettevõtja läbi kümne päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks.

(5) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on vee-ettevõtjal õigus lõpetada vee andmine ja reovee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

(6) Omavolilise ja/või keelatud ühenduse ja/või kasutamise ilmnemisel esitab vee-ettevõtja käesoleva eeskirja paragrahvi 19 lõike 4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest.

(1) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras.

(2) Vee-ettevõtjal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või reovee vastuvõtmine

1) loodusõnnetuse korral;

2) energiavarustuse katkestamise korral;

3) ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral;

4) vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist;

5) kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente;

6) kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused;

7) kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus;

8) kui ühiskanalisatsiooni lastud reovee reoainesisaldus ületas reostusnäitajate piirväärtust ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee-ettevõtjaga;

9) kui klient ei täida muid käesolevas eeskirjas sätestatud nõudeid.

(3) Kliendi taotlusel ja kulul võib vee-ettevõtja peatada kliendile vee andmise ja reovee vastuvõtmise.

(4) Vee-ettevõtjal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks.

(5) Vee-ettevõtja on kohustatud informeerima kliente käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil ühe tööpäeva ette. Juhul kui vee andmine ja reovee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab vee-ettevõtja tagama veevarustuse ja reovee ärajuhtimise muul viisil.

(6) Vee-ettevõtjal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või reovee vastuvõtmine, kui klient

1) on jätnud arve maksetähtajaks tasumata;

2) ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid;

3) ei täida linnavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi;

4)

5) ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni reovee laskmise tingimustest;

6) rikub kliendilepingu tingimusi.

(7) Vee andmise ning reo- ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee-ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee-ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud.

(8) Vee andmist ja reovee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist vee-ettevõtjale.

(1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingutele.

(2) Vee-ettevõtja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning reovee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale.

(3) Linnavolikogu otsusega volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja reovee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras.

(4) Linnavolikogu otsusega volitatud isikul on õigus teha kliendile ettekirjutusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks.

(5) Vee-ettevõtja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega.

(6) Vee-ettevõtja vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest.

(1) Kliendil on õigus vee-ettevõtjalt nõuda kliendilepingust ja käesolevast eeskirjast tulenevate kohustuste täitmist.

(2) Klient on kohustatud tagama oma vee- ja kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrasoleku.

(3) Klient peab lubama linnavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras.

(4) Klient on kohustatud vee-ettevõtjale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni.

(5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas ei tohi

1) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid;

2) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevandamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid;

3) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke.

(6) Klient peab vee-ettevõtjale kohe teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest.

(7) Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja sulguri klapid vabad lumest ja jääst.

(8) Klient on kohustatud vee-ettevõtjat teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse.

(9) Klient vastutab käesoleva eeskirja ja muude õigusaktide rikkumisega vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest.

(1) Kliendileping öeldakse üles kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel seaduses ja kliendilepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule, on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu ülesütlemisest viisteist tööpäeva ette ning esitama omandiõiguse üleminekul vee-ettevõtjale näidud tarbitud teenuste kohta. Uus kinnistu omanik on kohustatud teenuse kasutamise jätkamisel seitsme tööpäeva jooksul peale kinnistu omandamist esitama avalduse kliendilepingu sõlmimiseks. Teenuse kasutamise jätkamisest tähtaegselt vee-ettevõtjale teatamata jätmisel loetakse uue kinnistu omaniku poolt veekasutus või reovee ning sademetevee kanaliseerimine omavoliliseks.

(2) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni kaheks aastaks kinnistule veeandmise ja /või reovee ning sademetevee kanaliseerimise sulgemist lepingulist suhet ülesütlemata, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud.

(3) Vee-ettevõtjal on õigus öelda üles kliendiga sõlmitud kliendileping

1) juhul kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine või reovee ning sademetevee kanaliseerimine eeskirja alusel suletud;

2) juhul kui kinnistu piiri muutumise või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamise või muu tegevuse tõttu, muutub klient vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks;

3) ehitise lammutamisel;

4) juriidilise isiku likvideerimisel kui tal ei ole õigusjärglast;

5) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat;

6) muudel kliendilepingust tulenevatel põhjustel.

(4) Kliendilepingu ülesütlemisest käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel teatatakse kliendile kirjalikult. Kliendilepingu ülesütlemisel liitumistasu ei tagastata.

(1) Ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide üleujutamise eest vastutab klient.

(2) Vee-ettevõtja ei vastuta eeskirja paragrahvi 28 lõikes 2, 4 ja 6 käsitletud vee andmise ja reovee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest.

(3) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või reovee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud.

(4) Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju vee-ettevõtjale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale.

(5) Klient peab viivitamatult teatama vee-ettevõtjale sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava reovee reostusnäitajate väärtuste tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni.

(6) Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemääraste reostusnäitajatega reovett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras.

(7) Kui reovees leitakse kanalisatsioonirajatisi või inimest ja looduskeskkonda ohustavaid aineid, mille kohta kanalisatsiooni jaoks kinnitatud piirväärtus puudub või mille kohta vee-ettevõtja ei ole andnud väljalasketingimusi, võib vee-ettevõtja reovee vastuvõtmise hinda saastetasu seaduse kohaselt suurendada.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub 10. märtsil 2008. aastal.