Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord

(1) Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise kord (edaspidi kord) sätestab puudega lapse hooldajale hooldajatoetuse maksmise ja selle lõpetamise ning täisealise puudega isikule hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hoolduse lõpetamise menetluse, hooldajale või eestkostjale hooldajatoetuse maksmise ja maksmise lõpetamise korra Rõuge vallas.

(2) Hooldajatoetust makstakse hooldajale, kelle hooldatava elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rõuge vald.

(3) Hooldajatoetuse määrad puudega lapse hooldajale ning täisealise isiku hooldajale kehtestab Rõuge Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(4) Hooldaja määramise ja hooldajatoetuse taotluse ning abivajaduse hindamise vormid kehtestab vallavalitsus.

(5) Erijuhtudel võib vallavalitsuse korralduse alusel hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse maksmise otsustada käesolevast korrast erinevalt.

Määruses kasutatakse mõisteid järgnevas tähenduses

1) puudega lapse hooldaja – vanem, eestkostja või perekonnas hooldamise lepingu alusel last hooldav isik;

2) täisealine puudega isiku hooldaja – täisealine teovõimeline isik, kes on võimeline hooldust vajavat isikut vajalikul moel hooldama, tagades täisealisele puudega hooldatavale vajaliku kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve;

3) hooldatav – täisealine raske või sügava puudega abivajav isik või isik, kes aktiivravi järgselt vajab lühiajaliselt kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet;

4) kõrvalabi – abi osutamine isikule, kes ei tule iseseisvalt toime söömise, hügieenitoimingutega, riietumisega, suhtlemisega või asjaajamisel väljaspool kodu;

5) järelevalve – ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele, varale;

6) hoolduse seadmine – hoolduse korraldamine raske või sügava puudega täisealisele isikule, kes puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks või hoolduse korraldamine lühiajaliselt isikule, kes aktiivravi järgselt vajab kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet. Hoolduse seadmisel määratakse kindlaks hooldaja ülesanded;

7) hooldajatoetus – hooldajale igakuiselt makstav rahaline toetus.

Hooldajatoetus on igakuiselt makstav sotsiaaltoetus kuni 18-aastase puudega lapse hooldamise eest.

(1) Hooldajatoetuse määramiseks esitab taotleja Rõuge vallavalitsusele (edaspidi: ametiasutus) kirjaliku vormikohase taotluse.

(2) Taotlusele lisatakse järgmised dokumendid

1) puudega lapse rehabilitatsiooniplaan selle olemasolul;

2) eestkoste määramise otsus või perekonnas hooldamise leping, kui hooldajatoetuse taotleja ei ole vanem.

(3) Ametiasutusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kuni 3 tööpäeva jooksul pärast taotluse vastuvõtmist.

(1) Sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitsespetsialist selgitab puudega lapse elukohas vastavalt abivajaduse hindamise vormile välja hooldusvajaduse (sh lapse hooldus-, kõrvalabi-, juhendamis- või järelevalvevajaduse), hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks ning puudega lapse vajaduse teiste sotsiaalteenuste ja -toetuste järele. Korduv abivajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.

(2) Sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitsespetsialist võib hindamisel lisaks aluseks võtta puudega lapse rehabilitatsiooniplaani, Sotsiaalkindlustusameti otsuse puude määramise osas, puudega last hooldava isiku arvamuse ning võib konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega.

(1) Sotsiaaltöö spetsialist või lastekaitsespetsialist teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile ettepaneku hooldajatoetuse määramise või selle määramata jätmise kohta.

(2) Valdkonna eest vastutava osakonna juht (edaspidi osakonna juht) teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepanekul kaalutlusotsuse hooldajatoetuse määramise või määramata jätmise kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(3) Hooldajatoetus määratakse tähtajaliselt kuni lapse puude lõpptähtajani.

(4) Hooldajatoetus määratakse perekonna ühele liikmele vastavalt kehtestatud määras kuni 18- aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest.

(5) Hooldajatoetuse uueks määramiseks tähtajaliselt määratud puude raskusastme tähtaja möödumisel esitab hooldajatoetuse taotleja ametiasutusele uue taotluse koos korras nõutud dokumentidega. Kui taotleja on esitanud avalduse hiljemalt 30 päeva jooksul puude raskusastme määramise otsuse tegemisest ning puude raskusastme määramise otsus on tehtud tagasiulatuvalt, määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt puude raskusastme määramise kuupäevast.

Hooldajatoetust makstakse alates hooldajatoetuse määramise taotluse esitamise kuust jooksva kuu eest ja makstakse välja taotluses esitatud arvelduskontole või sularahas hiljemalt kuu 25. kuupäevaks.

Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse osakonna juhi otsusega, kui on ära langenud hooldajatoetuse määramise alused.

(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, teavitama ametiasutust kirjalikult asjaoludes, mis toovad kaasa

1) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;

2) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus toetuse saajalt tagasi nõuda. Enammakstud toetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.

Otsusega mittenõustumise korral võib vallavalitsusele esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Järelevalvet hooldajatoetuse määramise ja maksmise üle teostavad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

(2) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

Hooldajatoetus on igakuiselt makstav sotsiaaltoetus raske või sügava puudega 18-aastase või vanema isiku hooldajale või eestkostjale või lühiajaliselt aktiivravi järgselt kõrvalabi, juhendamist või järelevalvet vajava isiku hooldajale.

(1) Hoolduse seadmiseks ja hooldaja ning hooldajatoetuse määramiseks esitavad hooldust vajav isik ja potentsiaalne hooldaja ametiasutusele ühise vormikohase taotluse.

(2) Kui hooldaja on määratud eestkostjaks hooldatavale, siis esitatakse ka kohtuotsus eestkostjaks määramise kohta.

(3) Ametiasutusel on vajadusel õigus nõuda taotlejalt muid täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse avalduse vastuvõtmisel või kuni 3 tööpäeva jooksul pärast avalduse vastuvõtmist.

(1) Sotsiaaltöö spetsialist selgitab abivajava isiku elukohas vastavalt abivajaduse hindamise vormile välja hooldusvajaduse (sh hooldus-, kõrvalabi-, juhendamis- või järelvalvevajaduse) ja hooldaja võimalused hoolduse tagamiseks. Korduv abivajaduse hindamine viiakse läbi vastavalt vajadusele.

(2) Hooldusvajaduse hindamisel võib aluseks võtta lisaks isiku rehabilitatsiooniplaani, arstliku ekspertiisi komisjoni või Sotsiaalkindlustusameti otsuse puude määramise kohta ning võib konsulteerida hinnangu saamiseks teiste erialaspetsialistidega.

(3) Sotsiaaltöö spetsialist koostab arvamuse hooldusvajaduse ja puudega isikule vajalike teenuste ning hooldaja võimaluste kohta, et tagada isiku hooldamine. Kui hindamise käigustaotletava teenuse vajadust ei tuvastata, soovitab sotsiaaltöö spetsialist inimese toimetuleku või hoolduse tagamiseks või kõrvalabi katteks teisi meetmeid.

(4) Abivajaduse hindamisest keeldumise korral hooldust ei seata ja hooldajat ning hooldajatoetust ei määrata.

(1) Sotsiaaltöö spetsialist teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjonile ettepaneku hoolduse seadmiseks, hooldaja määramiseks, hooldajatoetuse määramiseks või nende määramata jätmise kohta.

(2) Osakonna juht teeb vallavalitsuse sotsiaalkomisjoni ettepaneku alusel kaalutlusotsuse hoolduse seadmise, hooldaja määramise, hooldajatoetuse määramise või selle määramata jätmise kohta hiljemalt 10 tööpäeva jooksul nõuetekohase taotluse esitamisest.

(3) Hoolduse seadmine, hooldaja ja hooldajatoetuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse osakonna juhi otsusega. Otsuses määratakse hooldusvajadus, hooldaja, tema kohustused ja ülesanded või keelduva otsuse korral keeldumise põhjendused.

(4) Hooldajatoetus määratakse

1) hooldatava tähtajaliselt määratud puude lõpptähtajani;

2) hooldatava tähtajatult määratud puude korral tähtajatult;

3) kuni neljaks kuuks isiku puhul, kes aktiivravi järgselt ei suuda osaleda igapäevastes majapidamistoimingutes ja eneseteeninduses.

(5) Isiku võib määrata hooldajaks enam kui ühele hooldatavale. Kui isik on määratud mitme isiku hooldajaks, on tal õigus saada hooldajatoetust iga hooldatava hooldamise eest.

(6) Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldust vajava isiku nõusolekul. Hooldus seatakse, kui isiku toimetulekut ei ole võimalik tagada muude teenuste, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega.

(7) Hooldajatoetuse uueks määramiseks tähtajaliselt määratud puude raskusastme tähtaja möödumisel esitab taotleja ametiasutusele uue taotluse koos korras nõutud dokumentidega. Kui hooldajatoetuse taotleja on esitanud avalduse hiljemalt 30 päeva jooksul puude raskusastme määramise otsuse tegemisest ning puude raskusastme määramise otsus on tehtud tagasiulatuvalt, määratakse hooldajatoetus tagasiulatuvalt puude raskusastme määramise kuupäevast.

Hooldajatoetust makstakse hooldajatoetuse taotluse esitamise kuust jooksva kuu eest ja makstakse välja taotluses esitatud arvelduskontole või sularahas hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks.

(1) Hooldus lõpetatakse osakonna juhi otsusega hooldatava või hooldaja avalduse alusel või hoolduse seadmise põhjuse äralangemisel.

(2) Hoolduse seadmise põhjuse äralangemise aluseks on

1) hooldatava elama asumine teise omavalitsusse;

2) hooldatava hoolduse korraldamine väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel või erihoolekandeteenustel;

3) hooldatavale keskmise puude määramine;

4) hooldusvajaduse vähenemine;

5) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;

6) hooldaja ei täida või loobub temale hooldaja määramise otsusega pandud kohustustest.

(3) Hooldatava või hooldaja surma korral lõpeb hoolduse seadmine ning eraldi osakonna juhi otsust selle kohta ei tehta.

Hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse kui on ära langenud hooldaja määramise ja toetuse maksmise põhjus.

(1) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul, teavitama ametiasutust kirjalikult asjaoludes, mis toovad kaasa

1) hoolduse lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise või selle suuruse muutumise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus toetuse saajalt tagasi nõuda. Enammakstud toetuse tagastamine toimub vabatahtlikult või nõutakse sisse kohtu kaudu.

Otsusega mittenõustumise korral võib vallavalitsusele esitada vaide “Haldusmenetluse seaduses” sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule “Halduskohtumenetluse seadustikus” sätestatud korras ja tähtaegadel.

(1) Sotsiaaltöö spetsialistil on õigus kontrollida igal ajal hoolduse toimimist ning vajadusel algatada menetlus hoolduse ümberhindamiseks, lõpetamiseks või uue hooldaja määramiseks.

(2) Järelevalvet hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise ja maksmise üle teostab vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Enne 1. aprilli 2018 kehtinud vallavolikogu määruse alusel hoolduse seadmise, hooldaja määramise ja hooldajatoetuse andmise kohta vastu võetud vallavalitsuse korraldused jäävad kehtima kuni korralduses märgitud tähtaja lõpptähtpäeva või hüvitise saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni korralduse kehtetuks tunnistamiseni.

Määrus jõustub 2018. aasta 1. aprillil.