Harku Vallavalitsuse teenistujate koolituse kord

(1) Harku Vallavalitsuse (edaspidi asutus) teenistujate koolituse kord (edaspidi kord) sätestab ühtsed alused, millest lähtutakse ametnike ja töötajate (edaspidi koos nimetatud teenistujate) koolituste korraldamisel.

(2) Koolituse eesmärk on teenistujate professionaalse taseme tõstmine ja oma teadmiste ja oskuste pidevast täiendamisest huvitatud personali kujundamine ning selle kaudu asutuse eesmärkide saavutamine.

(1) Koolituse liigid on tööalane koolitus (täienduskoolitus tööalase enesetäiendamise eesmärgil) ja tasemekoolitus.

(2) Tööalane koolitus on organiseeritud õppetegevus, mille eesmärgiks on tagada teadmiste ja oskuste omandamine ning täiendamine vastavalt teenistuskohale esitatavatele nõuetele, asutuse vajadustele ja eesmärkidele ning isiku arenguvajadustele. Koolituse vorm võib olla järgmine

1) avatud koolitus – koolitusasutuste poolt avalikult väljapakutud koolitus (konverents, seminar, infopäev, foorum);

2) e-õpe – õppimine info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil;

3) iseseisev õpe – teenistuja iseseisev enesetäiendamine;

4) tellimuskoolitus – asutusse tellitud koolitus;

5) sisekoolitus – asutuse teenistuja läbiviidav koolitus.

(3) Tasemekoolitus võimaldab õhtuses, kaugõppe õppevormis või eksternina omandada põhi- või keskharidust, kaugõppe õppevormis või eksternina kõrgharidust, samuti taotleda akadeemilist kraadi.

(4) Õppepuhkuse andmine toimub vastavalt sisekorraeeskirjas sätestatule.

(1) Koolitustegevus lähtub elukestva õppe põhimõttest.

(2) Personali koolituse korraldamisel arvestatakse organisatsiooni kui terviku, osakondade ja teenistujate individuaalseid vajadusi.

(3) Asutus võimaldab teenistujale tööalast koolitust.

(4) Teenistuja koolitusel osalemine on tööülesande täitmine.

(5) Tööalase koolituse kulud kaetakse asutuse eelarvest. Tasemekoolitust asutus ei rahasta.

(6) Väljaspool Eestit toimuvatel tööalastel koolitustel, konverentsidel, seminaridel jne osalemine vormistatakse välislähetusena.

(7) Ressursimahuka koolituse võimaldamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-s 32 või töölepingu seaduse §-s 34 sätestatust ning asutuse ja teenistuja vahel sõlmitakse enne koolitusele suunamist koolitusleping (lisa 1), millega määratakse kindlaks vastastikused kohustused.

(8) Keeleõpet loetakse tööalaseks koolituseks tingimusel, et see on teenistujale vajalik tema tööülesannete paremaks täitmiseks või õpitava keele oskamine on asutuse eesmärkide saavutamiseks oluline. Muudel juhtudel keeleõpet asutuse eelarvest ei kompenseerita.

(9) Keeleõppesse asumise korral käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud tingimustel sõlmitakse teenistujaga koolitusleping vastavalt lõikele 7, mille kohaselt tasub teenistuja 30 % keelekoolituse maksumusest.

Koolitustegevus hõlmab järgmisi etappe

1) koolitusvajaduse analüüsimine;

2) koolitusvajaduse planeerimine;

3) koolituse rahastamine;

4) koolitusel osalemine;

5) koolituse tulemuslikkuse hindamine ja arvestuse pidamine.

(1) Koolitusvajaduse analüüsi eesmärk on välja selgitada, keda, millises valdkonnas ja kuidas koolitada. Koolitusvajadust analüüsitakse arenguvestluse käigus ning lähtuvalt teenistujate koolitusvajadustest aasta jooksul.

(2) Teenistuja koolitusvajaduse üle otsustab teenistuja vahetu juht koostöös personalijuhiga, lähtudes arenguvestlustest, teenistuja põhjendatud soovist ning viimastel aastatel läbitud koolitustest arvestades asutuse võimaluste ning ressurssidega.

(1) Koolituse planeerimisel lähtutakse asutuse prioriteetsetest arengusuundadest ning arenguvestlusel teenistujaga kokku lepitud koolitusvajadustest ning asutuse võimalustest.

(2) Koolitusplaani (lisa 2) koostamiseks annavad struktuuriüksuste juhid 1. novembriks (peale arenguvestluste läbiviimist) personalijuhile andmed osakonna teenistujate koolitusvajaduse kohta.

(3) Koolitusplaani koostab personalijuht koostöös struktuuriüksuste juhtidega arenguvestluse analüüsi põhjal iga aasta 1. detsembriks. Koolitusplaani täiendatakse aasta jooksul vastavalt vajadusele.

(4) Koolitusplaan sisaldab andmeid koolituse nimetuse või teema, osalejate, toimumise aja ja eeldatavate kulude kohta, kui need on teada.

(5) Koolitusplaanis ettenähtud koolitusel mitteosalemisest tuleb koheselt teavitada vahetut juhti ja personalijuhti.

(1) Koolituskulu kaetakse asutuse eelarvest tulenevalt koolitusprioriteetidest ja teenistujate koolitusvajadusest.

(2) Koolituse eelarve planeerimise ja vahendite kasutamise eest vastutab personalijuht.

(1) Koolitusel osalemiseks on teenistuja kohustatud

1) esitama koolitusel osalemiseks kirjaliku taotluse (e-maili teel), mis peab sisaldama infot koolituse päevakava, sisu, toimumise aja, koolitaja ning koolituse maksumuse kohta kooskõlastamiseks vahetule juhile ja personalijuhile;

2) tegema jooksvalt oma vahetule juhile ja personalijuhile põhjendatud ettepanekuid enda koolitamise osas.

(2) Teenistuja koolitusel osalemise võimaldamiseks on vahetu juht kohustatud

1) hindama teenistuja koolitusvajadust ning andma loa teenistuja koolitusel osalemiseks;

2) korraldama struktuuriüksuse töö nii, et teenistujal oleks võimalik koolitusel osaleda töökorraldust häirimata.

(3) Koolituse korraldamiseks on personalijuht kohustatud

1) jälgima koolituseelarve täitmist;

2) registreerima teenistuja koolitusele;

3) kontrollima koolitusplaani täitmist, vajadusel tegema nendesse parandusi ja informeerima muudatustest kõiki osapooli.

(4) Pärast koolitusel osalemist

1) annab teenistuja vahetule juhile ja personalijuhile tagasisidet koolituse kohta ja esitab personalijuhile koolituse läbimist tõendavad dokumendid (tunnistused).

2) annab vahetu juht hinnanguid alluvate osalemisele koolitustel ja koolitusvahendite kasutamise otstarbekusele.

(1) Koolituse tulemuslikkuse hindamise eesmärk on saada teavet edasise koolitustegevuse parendamiseks.

(2) Vahetu juht hindab teenistuja koolitustelt omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist igapäevatöös ning annab teenistujale tagasisidet koolituste tulemuslikkuse kohta arenguvestlusel.

(3) Personalijuht arvestab teenistujalt ja vahetult juhilt saadud tagasisidet edasise koolitustegevuse korraldamisel ning peab arvestust teenistujate koolitustel osalemise kohta.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.