Rakvere Vallavolikogu 06.12.2017 määruse nr 3 "Rakvere valla põhimäärus" muutmine

1) § 1 lõike 1 punkti 6 täiendatakse ja sõnastatakse see järgmiselt "6) vallavolikogu komisjonide moodustamise kord, komisjonide ja nende liikmete õigused ja kohustused ning töökord; komisjoni esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord ning nende õigused ja kohustused, volikogu fraktsioonid;".

2) § 8 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt

"(1) Rakvere vald avaldab tunnustust valla tänuplaadi, aumärgi, tunnustusmeene Tidrik või tänukirja andmisega.

(2) Tänuplaat antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele.

(3) Aumärk antakse austusavaldusena Rakvere vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades.

(4) Tunnustusmeene Tidrik antakse valla koolis õppivale 9. klassi õpilasele, kelle õpitulemused kõikides õppeainetes on head ja/või väga head, kes käitub hästi, on aktiivne ja ettevõtlik ning on aidanud kaasa omavalitsusest positiivse kuvandi loomisele.

(5) Tänukiri antakse vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste teenistujatele ja töötajatele ning Rakvere valla elanikele, samuti Rakvere vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevate isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Rakvere valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest ning tänu avaldamiseks.

(6) Tänuplaadi, tunnustusmeene Tidrik ja aumärgi saajate nimed kantakse Rakvere valla auraamatusse.

(7) Rakvere valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt.".

3) paragrahvi 17 muudetakse ja kehtestatakse see järgnevas redaktsioonis

"(1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;

8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;

9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;

10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

12) haldusterritoriaalse korralduse ning haldusüksuse piiride ja nime muutmise algatamine, otsustamine, taotlemine ja nende kohta arvamuse andmine;

13) haldusterritoriaalse korralduse muutmisel vastuvõetud ühinemislepingu ja ühinemiskokkuleppe muutmine;

14) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

15) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

16) valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine, välja arvatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 233 lõikes 1 nimetatud juhul;

17) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

15) vallavanema valimine;

16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine;

17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele;

19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

23) valla esindamise korra kehtestamine;

24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

27) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

29) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

30) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

31) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 130 lõikes 2 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;

33) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

34) ühisameti või -asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ühisameti või -asutuse põhimääruse kinnitamine;

35) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

36) valla ametiasutuse ja ühisameti struktuuri ning teenistuskohtade koosseisu ja palgajuhendi kehtestamine;

37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

39) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

40) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

41) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

42) avalikult kasutataval maa-alal kaubanduse korraldamise nõuete ja korra kehtestamine;

43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(2) Õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada vallavalitsusele või ametiasutusele, asutuse struktuuriüksusele või ametnikule.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus volikogu kehtestatud palgafondi piires."

4)määrust täiendatakse paragrahviga 181 järgmiselt

"§ 181 Vallavolikogu kaugosalusega istung

(1) Vallavolikogu kaugosalusega istung on vallavolikogu istung, millest on võimalik osa võtta infotehnoloogiliste vahendite abil.

(2) Vallavolikogu esimees võib põhjendatud juhul otsustada täieliku või osalise kaugosalusega istungi korraldamise nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid. Kaugosalusega osavõtu korral ei saa osaleda isikuvalimistel.

(3) Vallavolikogu kaugosalusega istungi korraldamisel peab vallavolikogu liikmele olema tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise audiovisuaalse side abil istungit jälgida, teha istungi toiminguid ja anda teada nende tegemise takistusest. Kui volikogu liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud Rakvere Vallavalitsusest mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende volikogu liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.

(4) Vallavolikogu kaugosalusega istungil kohaldab istungi juhataja vallavolikogu istungi töökorda puudutavaid sätteid erisustega, mis on vajalikud vallavolikogu kaugosalusega istungi korraldamiseks ega takista vallavolikogu istungil osalejal tema õiguste teostamist."

5) paragrahvi 22 muudetakse ja lõige 3 sõnastatakse see järgmiselt: "(3)) Päevakorra eelnõus märkimata küsimusi saab päevakorda võtta juhul, kui päevakorra täiendamise poolt hääletab rohkem vallavolikogu liikmeid kui vastu. Päevakorda võib võtta küsimusi, mis ei nõua õigusakti vastuvõtmist."

6) paragrahvi 22 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 "5) volikogu fraktsioon"

7) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 6 "(6)Päevakorra väliselt edastatakse teateid või käsitletakse volikogu istungil päevakorra lõpus

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) istungi läbiviimist puudutavaid küsimusi istungi juhataja ettepanekul;

3) ettepanekuid töö ajagraafiku muutmiseks;

4) teadaandeid volikogu liikmetele ja komisjonidele. Teateid edastab volikogu istungi juhataja, kusjuures teadaande tekst antakse istungi juhatajale kirjalikult;

5) volikogu istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorra punkti arutamine päevakorra väliste teadete käsitlemiseks katkestatakse või kui seda jätkatakse"

8) paragrahvi 24 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt

"§ 24 Istungi läbiviimise kord

(1) Volikogu istungi kutses märgitud kellaajal avab volikogu esimees või tema asendaja volikogu istungi, vajadusel tutvustatakse kutsutud isikuid ja laekunud avaldusi, antakse volikogule üle arupärimised ja ettepanekud ning vajadusel arutatakse muid korralduslikke küsimusi. Seejärel algab eelnevalt väljasaadetud päevakorra projekti arutamine, mille käigus kuulatakse ära ja vajadusel hääletatakse läbi protestid päevakorra projektis esinevate vigade kohta ja ettepanekud eelnõude päevakorra projektist väljajätmiseks. Õigus esitada ettepanekuid päevakorra projekti kohta on volikogu ja vallavalitsuse liikmetel kuni päevakorra kinnitamiseni.

(2) Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmise otsustab volikogu poolthäälte enamusega. Päevakorra projektis märgitud päevakorrapunkti väljajätmine peab olema põhjendatud ja põhjus märgitakse volikogu istungi protokolli.

(3) Pärast ettepanekute ning protestide läbivaatamist ja hääletamist kinnitatakse päevakord poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval.

(4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu istungil küsimuse arutelu on kinnine, kui küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Muul juhul võib volikogu kuulutada istungil küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu.

(5) Avalikul volikogu istungil viibijatel ei ole sõnaõigust, neid ei kanta protokolli.

(6) Volikogu istung kestab kuni päevakorra ammendumiseni. Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja ja kinnitab seda haamrilöögiga.

1) päevakorrapunkti tutvustamiseks antakse ettekandjale kuni 10 ja kaasettekandjale kuni 5 minutit;

2) sõnavõtuks antakse arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 2 minutit;

3) küsimuse esitamiseks ettekandjale antakse 1 minut;

4) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmel lisaks kahele küsimusele, kusjuures küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale;

5) ettekandjal ja kaasettekandjal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 1 minut;

6) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral;

7) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 5 minutit ning sõnavõtjale 2 minut lisaaega;

8) sõnavõtusoovist ja küsimuse esitamisest teatatakse istungi juhatajale käetõstmisega, sõna antakse taotlemise järjekorras;

9) muudatusettepanek volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale;

10) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepaneku hääletamiseks.

11) Muudatusettepaneku menetlemisel antakse sõna muudatusettepaneku esitajale, juhtivkomisjoni esindajale ja vallavalitsuse esindajale. Muudatusettepaneku menetlemisel võib esitada küsimusi muudatusettepaneku esitajale ja esineda sõnavõtuga.

(7) Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta.

(8) Volikogu võib eelnõu arutamise katkestada selle igal etapil, välja arvatud eelnõu esimesel lugemisel. Kui katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutamine hääletamata. Kui katkestamise ettepaneku teeb volikogu liige, fraktsioon või komisjon, paneb istungi juhataja katkestamise ettepaneku hääletamisele pärast juba esitatud muudatus- ja parandusettepanekute läbiarutamist.

(9) Volikogu võib töökorralduslikes või õigusakti andmist mittenõudvates küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsustusi.

(10) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõud, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekandest ning küsimustele vastamisest.

(11) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal.

(12) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest";

9) määrust täiendatakse paragrahviga 261

"§ 261 Arupärimised ja volikogu liikme kirjalikud küsimused

(1) Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik arupärimine volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

(2) Arupärimine esitatakse kirjalikult vallasekretäri kaudu, volikogu esimehe kaudu või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale.

(3) Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi, millisteks on suuline vastus volikogu istungil või kirjalik vastus arupärijale.

(4) Kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele 30 päeva jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt.

(5) Kirjaliku ja suulise vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt ning kantakse suuliselt ette järgmisel korralisel volikogu istungil.";

10) määrust täiendatakse paragrahviga 262;

"§ 262 Umbusaldusmenetluse volikogus

(1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele.

(2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle.

(3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda.

(4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige.

(5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema, või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni.

(6) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise.

(6) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse sama seaduse §-s 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri.

(7) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 6. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni.

(8) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist.

(9) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise alus.";

11) määrust täiendatakse paragrahviga 263

"§ 26³ Tagasiastumine

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.";

12) 5. jao pealkirja täiendatakse sõnadega "ja volikogu fraktsoonid";

13) määrust täiendatakse paragrahviga 281

"§ 281 Volikogu fraktsioon

(1) Volikogu fraktsiooni võivad moodustada vähemalt kolm volikogu liiget. Fraktsioon moodustatakse volikogu volituste ajaks.

(2) Fraktsiooni registreerimise aluseks on volikogu esimehele esitatud volikogu liikmete kirjalik avaldus, milles näidatakse fraktsiooni nimetus, liikmete nimed, fraktsiooni esimees, aseesimees ja soovi korral muud andmed. Avaldusele kirjutavad alla avalduses nimetatud isikud. Informatsiooni avaldusest esitab volikogu esimees volikogu istungile. Fraktsiooni tegevus algab tema registreerimisest volikogu istungil. Vastav märge kantakse istungi protokolli. Muudatuste tegemine fraktsiooni koosseisus toimub fraktsiooni esimehe esitatud avalduse alusel samas korras.

(3) Fraktsiooni liikmeks astuda või fraktsioonist välja astuda saab kirjaliku avalduse alusel. Volikogu liige võib samaaegselt olla ainult ühe fraktsiooni liige. Ühes nimekirjas volikogusse valitud volikogu liikmed saavad moodustada ühe fraktsiooni.

(4) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil. Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks volikogu istungil.

(5) Fraktsiooni tegevuse lõpetamiseks esitavad fraktsiooni kuuluvad volikogu liikmed volikogule vastava kirjaliku avalduse, millel on kõigi fraktsiooni kuuluvate volikogu liikmete allkirjad. Fraktsiooni tegevus loetakse lõpetatuks juhul, kui fraktsiooni jääb alla kolme volikogu liikme.

(6) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees või fraktsiooni esimehe poolt volitatud fraktsiooni liige.

(7) Fraktsioonil on õigus

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta;

3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale;

4) esineda volikogu istungil sõnavõtuga oma liikme kaudu;

5) esitada vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele arupärimisi;

6) teha volikogu esimehele ettepanekuid volikogu päevakorra projekti kohta.";

14) paragrahvi 29 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt: "(3) Üksikprobleemide lahendamiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone. Ajutise komisjoni töös osalemise eest tasu ei maksta.";

14) määrust täiendatakse paragrahviga 291

"§ 291 Juhtiv komisjon

Volikogu esimees või tema asendaja võib määrata ühe komisjoni volikogu menetluses oleva eelnõu juhtivkomisjoniks.";

15) paragrahvi 31 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt

"(3) Volikogu komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus ning võimalusel valla piirkondlike kogukondade esindatuse põhimõtet.";

15) paragrahvi 34 lõiget 11 muudetakse ja sõnastatakse see järgmiselt

"(11) Komisjonid võivad korraldada ühiseid koosolekuid. Sellisel juhul vormistatakse ühine protokoll, mille otsuse fikseerimiseks viiakse vajadusel läbi eraldi hääletus ühiskoosolekul osalevate komisjonide poolt otsustav osa hääletatakse ja otsustatakse eraldi. Protokollile kirjutavad alla koosolekul osalenud komisjonide esimehed ja protokollija.";

16) määrust täiendatakse paragrahviga 411

"§ 41¹ Vallavanema hüvitised ametist vabastamisel

(1) Vallavanemale võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist, kui vabastamine toimub seoses volituste tähtajalise lõppemisega, umbusalduse avaldamisega või vallavanema lahkumisel enda algatusel tervislikel põhjustel, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita

1) kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud 2 kuni 8 aastat;

2) kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on vallavanemana töötanud rohkem kui kaheksa aastat.

(2) Vallavanemale ei maksta hüvitist, kui ta valitakse uuesti vallavanemaks või kui ta lahkub ametist enda algatusel (v.a lahkumine tervislikel põhjustel).";

17)muudetakse paragrahvi 46 ja sõnastatakse see järgmiselt

"(1) Vallavalitsuse liikme volitused algavad vallavalitsuse vastava koosseisu volituste algamisest või volikogu otsuses märgitud ajast.

(2) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad

1) tema tagasiastumisel;

2) vallavanema ettepanekul;

3) temale volikogu poolt umbusalduse avaldamise korral;

4) tema suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;

5) temale piiratud teovõime tõttu eestkostja määramisel;

6) tema surma korral;

7) valitsuse tagasiastumisel.

(3) Valitsuse liikme kohta tehtud süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise korral vabastab volikogu ta ametist kohtuotsuse jõustumise päevast.

(4) Valitsuse liikme volitused valitsuse liikmena lõpevad volikogu otsuse tegemisest (v.a seadusega ette nähtud juhtudel).";

18)määrust täiendatakse paragrahviga 471

"§ 471 Vallavalitsuse liikme tegevuspiirang

(1) Valitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Kohaliku omavalitsuse volikogu keelab valitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.";

19) muudetakse § 53 ja sõnastatakse see järgmiselt

"§ 53 Vallavalitsuse elektrooniline istung

(1) Vallavalitsuse istungit võib läbi viia elektroonilisel kujul nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.

(2) Vallavalitsuse istungit võib üksikute päevakorra punktide kiireloomuliseks menetlemiseks läbi viia elektrooniliselt, e-kirja vahendusel nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.

(3) Vallavalitsuse istungit võib viia läbi ka hübriidistungina, osaliselt elektrooniliselt ja osaliselt kohapeal nii, et istungil osalejale on tagatud võimalus eemal viibides reaalajas toimuva kahesuunalise side abil istungit jälgida, küsida küsimusi, teha ettepanekuid, hääletada ja teha muid toiminguid.

(4) Elektroonilise istungi kohta koostatakse protokoll määruse § 52 sätestatud viisil.

(5) Kui valitsuse liikme osavõtt kaugosalusega istungist on takistatud Rakvere vallakantseleist mitteolenevatel põhjustel, võib istungi juhataja otsustada istungi jätkamise nende valitsuse liikmetega, kelle osalemine istungil ei ole takistatud.

";

20) paragrahvi 60 täiendatakse punktiga 21: "21) vallavolikogu fraktsioonil.".

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.