Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määruse nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri“ muutmine

Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 määrust nr 11 „Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri“ muudetakse järgmiselt

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Lääne-Harju valla jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveo rakendamise korra, jäätmete liigiti kogumise nõuded, ehitus- ja lammutusprahi ning tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemise korra Lääne-Harju valla haldusterritooriumil.“;

2) paragrahvi 3 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Taaskasutuseks kõlbmatud jäätmed kõrvaldatakse tehnoloogiliselt sobivas ning tervise- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas, sealhulgas jäätmepõletustehases või prügilas.“;

3) paragrahvi 3 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi. Jäätmete käitlemisel tuleb eelistada jäätmete korduskasutust, ringlussevõttu või taaskasutust, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ega ole muude käitlusviisidega võrreldes ülemäära kulukas.“;

4) paragrahvi 4 lõike 2 punkti 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„3) kasutama jäätmete kogumiseks ja hoiustamiseks piisavas koguses ning suuruses jäätmemahuteid või kokkuleppe alusel ühismahuteid või -kompostreid ja tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise, ümbruse reostumise, haisu ning kahjurite tekke ja leviku.“;

5) paragrahvi 4 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, kus jäätmed on tekkinud, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse kirjaliku lepingu alusel kasutatavasse jäätmemahutisse (sh ühismahutisse, -kompostrisse) või vastavat jäätmeluba omavasse taaskasutatavate jäätmete kogumispunkti.“;

6) paragrahvi 6 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Jäätmemahuti on käesoleva eeskirja mõistes kaanega suletav konteiner või sulguriga suletav jäätmekott (nt kilekott), milles antakse jäätmed üle nende äravedamiseks.“;

7) paragrahvi 6 lõike 3 punktid 1, 2 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

„1) kuni 150-liitrised jäätmevedaja poolt aktsepteeritud jäätmekotid (kuni 10 kg);

2) suletavad käsitsi teisaldatavad ratastel plastmassist jäätmemahutid (põhiliselt 80, 140, 240, 360, 660, 800, 1100 liitrit) ja metallist jäätmemahutid (1,5 m3, 2,5 m3 ja 4,5 m3), mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada;

6) kokkuleppel jäätmevedajaga võib jäätmevaldaja kasutada ka teistsuguseid jäätmemahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ja vastavad eeskirja nõuetele.“;

8) paragrahvi 6 lõike 3 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõiked 6, 7 ja 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(6) Biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tuleb koguda teistest jäätmetest eraldi jäätmemahutisse, mis tahes kasutusotstarbega kinnistul, kus toimub elu- või äritegevus või ühiskondlik tegevus ning kus puudub nõuetekohane komposter. Hajaasustusalal on eraldi kogutud biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed soovitav kompostida oma kinnistul.

(7) Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb vastavasse jäätmemahutisse paigutada biolagunevast materjalist kotti, paberkotti pakituna või lahtiselt juhul kui kasutatakse mahutis biolagunevast materjalist vooderduskotti.

(8) Korterelamutes ning äri-, tootmis-, teenindus- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel tuleb eraldi jäätmemahutisse koguda paberit ja kartongi. Üksikelamutes tuleb paberit ja kartongi koguda liigiti, mida saab üle anda § 33 lõikes 1 ja 2 nimetatud jäätmekäitluskohtadesse või korraldatud jäätmeveo teenust osutavale isikule.“;

10) paragrahvi 6 lõike 9 punkt 2 ja lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 6 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(12) Jäätmemahuti märgistuse, ligipääsetavuse, korrashoiu, mahuti ümbruse puhtuse ja selle eest, et mahutis sisalduvad vastavalt mahuti tähistusele olevad jäätmed, vastutab jäätmemahuti valdaja.“;

12) paragrahvi 7 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(9) Avalikel üritustel tuleb liigiti koguda vähemalt segaolmejäätmed, pakendijäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Jäätmemahutid paigaldatakse üritust korraldava isiku poolt.“;

13) paragrahvi 7 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(11) Tiheasustusaladel paiknevate korterelamute territooriumil tuleb hiljemalt 2026. aasta lõpuks jäätmemahutid paigutada selleks otstarbeks rajatud jäätmemajadesse ja tõkestada vaba juurdepääs konteineritele. Kui jäätmemaja lukustatakse, tuleb kindlustada jäätmevedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemajad on lubatud rajada ühiselt kahe või enama korterelamu tarbeks kui need asuvad kõrvuti. Jäätmemaja rajamise kavandamisel tuleb arvestada seda kasutatavate elanike arvu ja jäätmete liigiti kogumise kohustusega.“;

14) paragrahvi 8 lõike 1 punkti 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) juurdepääsutee peab olema vähemalt 3,5 meetrit lai ja vaba, kõrgus tee kohal peab olema vähemalt 4,5 meetrit;“;

15) paragrahvi 9 lõiked 5 ja 6 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

„(5) Ühismahuti kasutamise taotluses määratakse jäätmemahuti asukoht. Ühiselt kasutatavat jäätmemahutit saab paigutada väljapoole oma kinnistut ainult maaomaniku(e) või vallavalitsuse loal ja tingimustel.

(6) Ühismahuti kasutamise taotluses määratud volitatud isik sõlmib jäätmevedajaga jäätmeveolepingu. Hooneühistu ja aiandusühistu puhul, kui nende liikmed soovivad ühismahutit, loetakse ühismahuti kasutamise kokkulepe sõlmituks nende asutamisega või üldkoosoleku otsusega.“;

16) paragrahvi 10 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Korraldatud jäätmeveo minimaalne veosagedus on

1) eramud tiheasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

2) eramud hajaasustusalal – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;

3) eramud tiheasustusalal, kus köögi- ja sööklajäätmete kompostimine jäätmetekke kohas on tagatud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord 12 nädala jooksul;

4) kuni 8 korteriga elamud – segaolmejäätmed ja paber ning kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

5) 9 kuni 24 korteriga elamud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

6) 25 ja enama korteriga elamud – segaolmejäätmed vähemalt üks kord nädalas, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

7) juriidilised isikud ja asutused – segaolmejäätmed vähemalt üks kord kahe nädala jooksul, paber ja kartong vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

8) biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmemahutid – vähemalt üks kord kahe nädala jooksul;

9) biofiltriga varustatud ja tihendatud kaanega biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete jäätmemahutid – vähemalt üks kord nelja nädala jooksul;

10) suurjäätmed võib jäätmevaldaja paigutada ajutiselt oma maaüksusel asuvate jäätmemahutite vahetusse lähedusse, korraldades nende äraveo hiljemalt kolme päeva jooksul;

11) liigiti kogutud taaskasutatavate pakendijäätmete mahutit võib tühjendada vastavalt vajadusele.“;

17) paragrahvi 13 lõiked 1 ja 2 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

„(1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul kujutab endast ohtu inimeste tervisele ja keskkonnale, tuleb ära vedada koheselt.

(2) Kui kinnistul tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmevaldaja, kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt käesoleva eeskirja nõuetele.“;

18) paragrahvi 14 lõiget 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(2) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu või -konteinerit või muud jäätmemahutit, mis on ette nähtud vaid ühte liiki tava- või ohtlike jäätmete esmakogumiseks jäätmevaldajalt, samuti ehitisi või rajatisi või teisaldatavaid hoiukohti, kuhu eelnimetatud mahutid tavajäätmete kogumiseks on paigutatud või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks .“;

19) paragrahv 15 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Lääne-Harju valla haldusterritoorium on tervikuna hõlmatud korraldatud jäätmeveoga ja moodustab ühe jäätmeveopiirkonna.“;

20) paragrahvi 16 lõike 1 punktid 2 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„2) 20 03 07 suurjäätmed (suuremõõtmelised jäätmed, nt mööbel, madratsid, kardinapuud, vaibad jms)“;

„3) 20 01 01 paber ja kartong;“;

21) paragrahvi 21 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Juhul kui jäätmevaldaja ja jäätmevedaja ei ole sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse osutamiseks lepingut, lähtutakse segaolmejäätmete mahuti miinimum suuruse leidmisel eeskirja § 6 lõikes 4 sätestatud jäätmemahuti vähimast suurusest ja eeskirja § 10 lõikes 1 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest ning köögi- ja sööklajäätmete mahuti miinimum suuruse leidmisel eeskirja § 6 lõikes 5 sätestatud jäätmemahuti vähimast suurusest ja tühjendamise sageduse leidmisel käesoleva eeskirja § 10 lõike 1 sätestatud vähimast tühjendamise sagedusest.“;

22) paragrahvi 22 lõiget 1, 2 ja 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Vallavalitsus võib jäätmevaldaja põhjendatud taotluse alusel erandkorras korraldatud jäätmeveost vabastada kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata.

(2) Korraldatud jäätmeveost vabastamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele põhjendatud taotluse, milles märgitakse

1) andmed jäätmevaldaja ja kinnistu kohta;

2) põhjused, miks jäätmevaldaja soovib korraldatud jäätmeveost vabastust;

3) tähtaeg, mille jooksul jäätmevaldaja soovib olla korraldatud jäätmeveost vabastatud.

(4) Jäätmevaldaja, kes kasutab kinnistut hooajaliselt (suvila), võib esitada põhjendatud taotluse korraldatud jäätmeveost vabastamiseks talveperioodiks, milleks on 1. oktoober kuni 30. aprill.“;

23) paragrahvi 22 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses

„(5) Vallavalitsusel on õigus vabastada jäätmevaldaja tema põhjendatud taotluse alusel korraldatud jäätmeveost erandkorras kuni üheks aastaks või anda perioodiline vabastus kuni viieks aastaks.“;

24) paragrahv 23 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotlusele lisatakse taotlust menetleva ametniku nõudel jäätmevaldaja poolt dokument, millega on võimalik tõendada, et hoonestatud kinnisasja ei kasutata või kasutatakse teatud perioodi jooksul (näiteks kinnistu elektritarbimise teatis taotluse esitamise kuupäeva seisuga eelneva aasta kohta).“;

25) paragrahv 23 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

26) paragrahv 26 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada selleks ettenähtud mahutisse. Üleantavad pakendid tuleb enne mahutisse asetamist kokku suruda, voltida või tükeldada nende mahu vähendamiseks ja peavad olema tootest tühjad.“;

27) paragrahv 26 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

28) paragrahvi 26 lõike 8 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„3) erinevate taaskasutusorganisatsioonide pakendimahutite vahekaugus samal paigalduskohal peab olema vähemalt kolm meetrit, kui ei lepita kokku teisti. Tingimus seatakse vaidluste vältimiseks taaskasutusorganisatsioonidega ja nende vastutusala väljaselgitamiseks, kuna pakendimahuti tühjendusel tuleb peale laadida ka kõik mahuti kõrval olevad või laadimise ajal maha pudenenud pakendid ja pakendijäätmed;“;

29) paragrahvi 26 lõiget 8 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses

„4) pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon on kohustatud hoidma avalikus kogumiskohas olevad jäätmemahutid puhtad ja terved, vältima jäätmemahutite ületäitumist, koristama kogumiskoha ning seal olevate mahutite ümbruse jäätmemahutite tühjendamisel sinna maha kukkunud või paigutatud pakenditest ja pakendijäätmetest. Pakendimahuti tuleb tühjendada hiljemalt 5 päeva jooksul, kui see on täitunud.“;

30) paragrahvi 27 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Kinnistul tekkivaid biolagunevaid jäätmeid on lubatud kompostida oma kinnistul. Väljaspool oma kinnistut on biolagunevaid jäätmeid lubatud kompostida ainult asjakohase jäätmeloaga jäätmekäitluskohas või ühiskompostri kasutamisel vastavalt § 27 lõikes 31 sätestatule.“;

31) paragrahvi 27 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Kinnistul võib tekkivaid biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid tekkekohal kompostida vastavalt § 27 lõigetes 2, 5, 6, 7 esitatud nõuetele, kui vallavalitsus on andnud nõusoleku biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimiseks. Tekkekohal biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimine on lubatud ainult selleks ettenähtud kinnistes kompostimiskastides ehk kompostrites, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Kompostimine ei välista jäätmevaldaja võimalust kasutada jäätmemahutit ja anda jäätmeid üle jäätmevedajale.“;

32) paragrahvi 27 täiendatakse lõigetega 31, 32, 33 ja 34 järgmises sõnastuses

„(31) Kõrvuti asetsevad kinnistud võivad kasutada biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kompostimiseks ühist kompostrit. Ühiskompostri kasutamise nõusoleku saamiseks esitavad kinnistute jäätmevaldajad vallavalitsusele ühise taotluse.

(32) Korterelamutes tuleb biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmed koguda eraldi jäätmemahutisse. Korterelamu võib biolagunevaid köögi- ja sööklajäätmeid jäätmevedajale üle andmise asemel tekkekohal kompostida vastavalt § 27 lõigetes 2, 3, 5, 6, 7 esitatud nõuetele, kui kinnistul on võimalik komposti kasutada.

(33) Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete tekkekohal kompostimise nõusoleku saamiseks esitab jäätmevaldaja vallavalitsusele taotluse koos kompostri fotoga Lääne-Harju valla jäätmevaldajate registri kaudu, e-posti teel või kirjalikult paberil. Kui kirjalikku taotlust või fotot ei ole võimalik esitada, teostab vallavalitsuse ametnik kinnistul kohapealse kontrolli.

(34) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada aeroobsete lagunemisprotsesside toimimine. Keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku (korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava jms) ning mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.“;

33) paragrahvi 27 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(6) Kompostimiskoht peab paiknema väljaspool kaevu hooldusala, milleks on üldjuhul 10 m, ja puurkaevu sanitaarkaitseala.“;

34) paragrahvi 28 lõiked 4, 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ja nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) tuleb viia jäätmejaama, ohtlike jäätmete kogumispunkti (asukohad on avaldatud valla kodulehel www.laaneharju.ee ) või anda käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule. Vallavalitsus võib kehtestada ohtlike jäätmete tasuta üleandmise piirmäärad.

(5) Eri kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need tuleb pakkida plast- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud ja neid tuleb hoida jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(6) Juriidiline isik, kelle tegevuse tulemusena tekkivad ohtlikud jäätmed, peab tagama oma territooriumil ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud jäätmemahutite olemasolu. Tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule.“;

35) paragrahvi 29 lõiget 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Romusõiduk tuleb üle anda tootja või tootja esindaja määratud kogumispunkti, uue sõiduki ostmise korral kauplusse kooskõlas jäätmeseaduse nõuetega või vastavat jäätmeluba omavale isikule.“;

36) paragrahvi 30 lõiked 1, 3, 4, 5, 7, 9 ja 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete hulka kuuluvad pinnas ning puidu, metalli, plasti, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide ning -toodete jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, mis tekivad ehitamisel (sh ehitusmaterjali hoidmisel), remontimisel, lammutamisel või ehitusmaterjali purustamisel (edaspidi ehitamisel).

(3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule, kes teeb selle töö teenustööna.

(4) Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja korduskasutada või anda taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(5) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(7) Ehitusjäätmete vedamiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks on vajalik vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreering. Ehitusprojektides peab olema näidatud

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmenimistule;

2) pinnasetööde mahud;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad.

(9) Ehitise lammutamiseks peab olema kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt, mis on kooskõlastatud vallavalitsuse vastava osakonnaga ja ehitusluba (lammutusluba). Lammutustööde lõpetamisel vormistatakse jäätmeõiend, mis esitatakse tööde lõppedes vallavalitsusele. Jäätmeõiend on dokument, mis sisaldab teavet selle kohta, kui palju ja millised jäätmed tekkisid ehitamise (sh lammutamise) käigus ning kellele need üle anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.

(10) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või jäätmekäitleja registreering.“;

37) paragrahvi 32 lõiked 2, 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

„(2) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja töötlemata (värvimata jms) puitu ja kiletamata paberit ning kartongi, mis on vajalik tule süütamiseks.

(3) Jäätmevaldaja võib oma kinnistu piires küttekolde välise tule (lõkke) tegemisel põletada töötlemata (värvimata jms) puitu ja aiajäätmeid tingimusel, et järgitakse kõiki tuleohutusenõudeid ning ei põhjustata häiringuid naabritele.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetamata jäätmete ja ohtlike jäätmete põletamine on vastava keskkonnakaitseloata keelatud.“;

38) paragrahvi 33 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Lääne-Harju valla haldusterritooriumil on võimalik liigiti kogutud jäätmed üle anda jäätmejaama, jäätmete kogumispunkti, viia jäätmed avalikesse kohtadesse paigaldatud jäätmete liigiti kogumist võimaldatavatesse jäätmemahutitesse või anda üle otse jäätmekäitlejale.“;

39) paragrahvi 35 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja saastuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ning saastuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või vallavalitsuse ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või saastus asub. Kui kinnisasja omanik ei täida nimetatud kohustust on ettekirjutus võimalik täita kinnisasja omaniku kulul asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.