Toetuste maksmise tingimused ja kord

(1) Määrus sätestab Kernu valla eelarvest isiku või perekonna toimetuleku soodustamiseks antavate rahaliste toetuste maksmise tingimused ja korra.

(2) Toetused jagunevad täiendavateks sotsiaaltoetusteks (edaspidi sotsiaaltoetused) ja muudeks toetusteks (edaspidi muud toetused). Sotsiaaltoetuste maksmine on seatud sõltuvusse isiku või perekonna sissetulekust, muude toetuste maksmine sissetulekust ei sõltu.

(3) Toetused on

1) sünnitoetus

2) lapsehoiutoetus

3) lasteaiatoetus

4) kooliminekutoetus

5) gümnaasiumitoetus

6) koolilõunatoetus

7) koolisõidutoetus

8) õpilastoetus

9) õpilaskodutoetus

10) huvikoolitoetus

11) juubelitoetus

12) küttepuudetoetus

13) ravimitoetus

14) rehabilitatsioonitoetus

15) sotsiaalteenuse toetus

16) hooldekodutoetus

17) matusetoetus

18) erakorraline toetus

(1) Taotluste läbivaatamisel on vallavalitsuse sotsiaalosakonnal on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid või dokumente, millest taotlejat informeeritakse taotluse vastuvõtmisel või kirjalikult viie tööpäeva jooksul. Kui täiendavalt nõutud andmeid või dokumente ei esitata, võidakse taotlus jätta läbi vaatamata.

(2) Kui määrusest ei tulene teisiti, on toetuse maksmise aluseks vallavalitsuse korraldus ning toetus makstakse välja vallavalitsuse kassast või kantakse taotleja poolt näidatud pangakontole hiljemalt avalduse esitamisele järgneval kalendrikuul (kui taotlejalt nõutakse täiendavaid andmeid või dokumente, siis nende esitamisele järgneval kalendrikuul).

(3) Sotsiaaltoetuse maksmise (määramise) või sellest keeldumise otsusega mittenõustumisel on taotlejal õigus esitada vaie maavanemale, muu toetuse korral vallavalitsusele.

(1) Sünnitoetust makstakse lapse sündimise või lapsendamise korral, kui rahvastikuregistrisse kantav lapse elukoht asub Kernu vallas.

(2) Vastsündinu elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse lapse sünni registreerimisel.

(3) Lapsendamise korral makstakse sünnitoetust juhul, kui lapsendamine toimub enne lapse üheaastaseks saamist. Lapsendatud lapse elukoha määramisel lähtutakse elukoha aadressist, mis kantakse rahvastikuregistrisse pärast lapsendamise kohtumääruse jõustumist.

(4) Sünnitoetuse suuruseks on kolmsada kakskümmend (320) eurot tingimusel, et lapse mõlema vanema (või üksikvanema) rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas lapse sünniaasta 1. jaanuari seisuga, muudel juhtudel sada kuuskümmend (160) eurot.

(5) Sünnitoetust makstakse iga sündinud või lapsendatud lapse pealt.

(6) Sünnitoetuse maksmise aluseks on rahvastikuregistri kanne ja lapsevanema taotlus. Sünnitoetuse saamiseks lapse lapsendamisel tuleb lapsendajal esitada vallavalitsusele ka ärakiri lapse sünnitunnistusest, mis on välja antud pärast lapsendaja kandmist vanemana lapsendatava sünniakti.

(1) Lapsehoiutoetust makstakse koolieelses lasteasutuses mittekäiva eelkooliealise lapse lapsehoiu eest tasumiseks, kui

1) lapse ja lapsevanema või eestkostja (edaspidi lapse- või üksikvanem) rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas;

2) last ei ole kantud ühegi munitsipaal- ega eralasteaia nimekirja;

3) lapse mõlemad vanemad või üksikvanem käivad (käib) tööl või on tegemist erivajadusega lapsega. Töötamiseks käesoleva paragrahvi mõttes loetakse töötamist töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, avaliku teenistujana, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena või füüsilisest isikust ettevõtjana;

4) lapsehoiuteenuse osutajal on kehtiv tegevusluba või kutseseaduse alusel välja antud lapsehoidja kutsetunnistus.

(2) Õigustaotleda lapsehoiutoetust tekib pärast vanemahüvitise seaduse alusel saadava hüvitise maksmise lõppemist ja lõpeb lapse minekul koolieelsesse lasteasutusse või õppima asumisel üldhariduskoolis

(3) Lapsehoiutoetuse suuruseks on lapsehoiuteenuse maksumus, kuid mitte enam kui 100% vallavalitsuse poolt kinnitatud Haiba Lasteaia tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ühe lapse kohta, tingimusel, et lapse mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga, muudel juhtudel 50% vallavalitsuse poolt kinnitatud Haiba Lasteaia tegevuskulu arvestuslikust maksumusest ühe lapse kohta. Lapsehoiuteenuse maksumuse hulka ei arvestata toidu ega õppevahendite maksumust.

(4) Lapsehoiutoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, elukoht ja sidevahendite numbrid (telefon, e-post) ning lapse nimi ja elukoht. Taotlusele tuleb lisada

1) lapse mõlema vanema või üksikvanema töötamist või lapse erivajadusi tõendavad dokumendid. Nimetatud dokument (dokumendid) tuleb esitada toetuse esmakordsel taotlemisel ning hiljem teavitada vallavalitsust kümne päeva jooksul töötamise lõpetamisest või erivajaduse lõppemisest;

2) lapsehoiuteenuse ostmist tõendav kuludokument, milles peab olema eraldi välja toodud toidu ja õppevahendite maksumus. Kuludokument tuleb esitada iga kuu kohta, mille eest toetust taotletakse. Kuludokument tuleb esitada kolme kuu jooksul kulutuse tegemisest arvates.

(5) Lapsehoiutoetuse maksmise aluseks on sotsiaalnõuniku esildis.

(1) Lasteaiatoetust makstakse

1) koolieelses munitsipaallasteasutuses käiva lapse toidukulude ja lasteasutuse muude kulude (majandamiskulud, personali töötasu ja sotsiaalmaks, õppevahendite kulu) vanemate poolt kaetava osa tasumiseks üksikvanemale või perele, kelle netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetuleku piiri, kui toetuse taotleja ja lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas;

2) koolieelses lasteasutuses, mille tegevust reguleerib erakooliseadus, käiva lapse eest õppemaksu tasumiseks, kui lapse ja mõlema vanema või üksikvanema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas toetuse taotlemise aasta 1. jaanuari seisuga.

(2) Lasteaiatoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 märgitud juhul 0,2-kordne toimetulekupiir lapse kohta kuus;

2) punktis 2 märgitud juhul õppemaksu suurus, kuid mitte enam kui vallavalitsuse poolt kinnitatud Haiba lasteaia tegevuskulu arvestuslik maksumus ühe lapse kohta.

(3) Lasteaiatoetuse määramiseks esitab lapsevanem või lapse eestkostja (edaspidi lapsevanem) vallavalitsusele taotluse, milles tuleb näidata

1) avaldaja nimi ja elukoht;

2) lapse nimi ja koolieelne lasteasutus, kus laps käib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest toetust soovitakse.

Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 märgitud juhul tuleb taotluses näidata ka pereliikmete arv ja sissetuleku suurus ning lisada taotlusele toidu- või muude kulude eest tasumist tõendav dokument, kui laps käib väljaspool Kernu valda asuvas koolieelses lasteasutuses. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 märgitud juhul tuleb taotluses näidata tasumisele kuuluva (või tasutud) õppemaksu suurus ja see, kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks õppemaksutoetuse esitatava arve alusel üle erakoolile või maksaks selle välja avaldajale. Viimasel juhul tuleb taotlusele lisada kuludokument.

(4) Lasteaiatoetust ei maksta enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(1) Kooliminekutoetust makstakse lapse esimesse klassi mineku korral, kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

(2) Kooliminekutoetuse suuruseks on kuuskümmend neli (64) eurot.

(3) Kooliminekutoetuse määramiseks esitab lapsevanem lapse koolimineku aasta 1. augustist kuni 30. septembrini vallavalitsusele taotluse, milles tuleb ära näidata taotleja nimi, lapse nimi, elukoht ning kool, kuhu laps õppima asub, pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

(1) Gümnaasiumitoetust makstakse Eestis asuva gümnaasiumi statsionaarses õppevormis õppivale õpilasele, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas, koolisõidu ja õpilaskodu või muu elamispinna eest tasumiseks ja muude õpingutega seotud kulutuste kandmiseks.

(2) Gümnaasiumitoetuse suuruseks on nelikümmend (40) eurot kuus.

(3) Gümnaasiumitoetuse määramiseks esitab lapsevanem või täisealine õpilane vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata taotleja nimi, õpilase nimi, elukoht ja gümnaasium, kus õpilane õpib.

(4) Gümnaasiumitoetust makstakse kogu aja eest, mil õpilane gümnaasiumis õpib, välja arvatud juuli- ja augustikuu eest ja tagasiulatuvalt mitte enam kui avalduse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest. Õpilase õppimist gümnaasiumis tõendab vastav kanne Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(1) Koolilõunatoetust makstakse Kernu Põhikooli ja Ruila Põhikooli õpilaste toitlustamiseks.

(2) Koolilõunatoetuse suuruseks on üks (1) euro ühe koolilõuna kohta.

(3) Õpilase toitlustamise eest tasub vallavalitsus. Koolilõunatoetust lapsevanemale välja ei maksta.

(4) Kui koolis pakutakse lisaks koolilõunale ka hommikusööki, võib vallavalitsus maksta koolilõunatoetust täiendavalt ka hommikusöögi eest tasumiseks, kui netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetulekupiiri või on tegemist nelja- või enamalapselise või hooldusperega ning lapsevanema ja õpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

(5) Käesoleva paragrahvi neljanda lõike alusel makstava koolilõunatoetuse määramiseks esitab lapsevanem taotluse, milles tuleb näidata

1) avaldaja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja kool, kus ta õpib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest koolilõunatoetust soovitakse;

4) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

Toetust ei maksta enam kui avalduse esitamisele eelnenud kolme kalendrikuu eest.

(1) Koolisõidutoetust makstakse, kui

1) Ruila Põhikooli või Kernu Põhikooli õpilane või Haiba Lasteaias käiv laps kasutab kooli- (lasteaeda-) ja kojusõiduks valla õpilasliinidel liikuvat ühistransporti;

2) Ruila Põhikooli või Kernu Põhikooli õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks väljaspool õpilasliine liikuvat ühistransporti;

3) Ruila Põhikooli või Kernu Põhikooli õpilase lapsevanem korraldab vallavalitsusega saavutatud kokkuleppe alusel ise oma lapse vedamise enam kui kolme kilomeetri kauguselt kooli või bussipeatusesse ja tagasi koju;

4) Ruila Põhikooli või Kernu Põhikooli õpilase kooli- ja kojusõidu külast või piirkonnast, kuhu õpilasliini korraldamine on laste vähese arvu tõttu ebaotstarbekohane, kus puudub väljaspool õpilasliine liikuv muu sobiv ühistransport ja lapsevanemaga ei ole võimalik kokku leppida, et ta ise korraldaks oma lapse vedu kooli ja tagasi koju, korraldab vald;

5) muukeelse õppekeelega Harjumaal asuvas põhikooli õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks ühistransporti;

6) erivajadustega lastele mõeldud põhikooli (klassi) õpilane kasutab kooli- ja kojusõiduks ühistransporti;

7) erivajadustega lastele mõeldud põhikooli (klassi) õpilase lapsevanem korraldab vallavalitsusega saavutatud kokkuleppe alusel ise oma lapse vedamise kooli tagasi koju, kui ühistransporti ei ole võimalik kasutada.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2-7 märgitud juhtudel peab õpilase rahvastikuregistrisse kantud elukoht asuma Kernu vallas. Ühistranspordiks käesoleva paragrahvi tähenduses ei ole linnasisene ühistransport.

(3) Koolisõidutoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 märgitud juhtudel – 100% sõidukuludest;

2) punktides 3 ja 7 märgitud juhtudel – kolmteist (13) senti kilomeetri kohta. Seejuures arvestatakse ainult spetsiaalselt lapse vedamiseks sõidetud kilomeetreid.

(4) Koolisõidutoetuse määramiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 3, 5, 6 ja 7 sätestatud juhtudel tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Kui taotlus sisaldab lapsevanema ettepanekut käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 7 nimetatud kokkuleppe sõlmimiseks, peab avaldusest nähtuma ka õpilase vedamiseks läbitav marsruut ja selle pikkus kilomeetrites. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 nimetatud juhtudel tuleb avaldusele lisada sõidupiletid. Sõidupiletid peavad olema loetava kuupäeva ja hinnaga ning kuupäevade kaupa süstematiseeritud.

(5) Taotlust koolisõidutoetuse saamiseks ei pea esitama, kui

1) valla õpilasliinidel on vedajaga sõlmitud leping, mille kohaselt sõidukulude eest tasub vald;

2) vald korraldab lapse vedamist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 kohaselt.

Toetust neil juhtudel lapsevanemale välja ei maksta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 7 märgitud kokkuleppe lapse vedamiseks võib vallavalitsus sõlmida ka mõne muu isikuga peale lapsevanema. Nimetatud isik on sel juhul õigustatud saama ka koolisõidutoetust.

(7) Koolisõidutoetust ei maksta enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(8) Koolisõidutoetuse maksmise aluseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2, 5 ja 6 märgitud juhtudel on sotsiaalnõuniku esildis, punktides 3 ja 7 märgitud juhtudel vedajaga sõlmitud leping või vallavalitsuse korraldus.

(1) Õpilastoetust makstakse algkoolis, põhikoolis või gümnaasiumis õppiva lapse või lasteaias käiva lapse enesearendamiseks ja ühiskondliku aktiivsuse tõstmiseks, kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

(2) Õpilastoetust võib taotleda eelkõige järgmiste tegevuste kulude katteks

1) osalemine vabariiklikel aineolümpiaadidel, spordivõistluste vabariiklikel finaalvõistlustel, muudel õpilasüritustel;

2) osalemine rahvusvahelistes õpilasprogrammides (õpilasvahetused jms);

3) osalemine rahvusvahelistel konkurssidel, spordivõistlustel.

(3) Õpilastoetuse suuruseks vabariiklikel üritustel osalemise korral on kuni kolmkümmend kaks (32) eurot ja rahvusvahelistel üritustel osalemise korral kuni ükssada üheksakümmend kaks (192) eurot.

(4) Taotluse õpilastoetuse määramiseks võib esitada õpilane, lapsevanem, kool, lasteaed, samuti võivad seda teha teised isikud.

(5) Taotlus õpilastoetuse määramiseks tuleb esitada vallavalitsusele. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht (asukoht);

2) ,lapse nimi, kellele õpilastoetuse määramist taotletakse, tema elukoht ja kool (lasteaed), kus laps õpib (käib);

3) üritus (tegevus), millel osalemise eest õpilastoetust taotletakse;

4) taotletava õpilastoetuse suurus.

(1) Õpilaskodutoetust makstakse õpilaskodus elamise eest tasumiseks, kui toetuse taotleja ja lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

1) põhikooli õpilase lapsevanemale;

2) kutseõppeasutuse õpilase üksikvanemale või perele, kelle netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla kolmekordse toimetuleku piiri.

(2) Õpilaskodutoetuse suuruseks on käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 märgitud juhul 100% õpilaskodu maksumusest;

2) punktis 2 märgitud juhul nelikümmend (40) eurot õpilase kohta kuus.

(3) Õpilaskodutoetuse määramiseks esitab lapsevanem vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja kool, kus ta õpib;

3) millis(t)e kalendrikuu(de) eest toetust soovitakse;

4) pereliikmete arv ja sissetuleku suurus.

5) kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks õpilaskodutoetuse üle koolile (või kooli pidajale) või maksaks selle välja taotlejale.

(4) Õpilaskodutoetust ei maksta enam kui taotluse esitamisele eelnenud kahe kalendrikuu eest.

(5) Õpilaskodutoetuse maksmine toimub vallavalitsuse korralduse ja kooli (või kooli pidaja) esitatud arve alusel. Õpilaskodutoetuse maksmine taotlejale toimub vallavalitsuse korralduse ja vastava kuludokumendi alusel.

(1) Huvikoolitoetust makstakse Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud huvikoolis õppimise eest tasumiseks, kui lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas ja netosissetulek pereliikme kohta kuus on väiksem lõikes 2 sätestatud piirist.

(2) Huvikoolitoetuse suuruseks on

1) 50% lapsevanema poolt lapse huvikoolis õppimise eest makstud osalustasust (edaspidi huvikooli osalustasu), kui netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla viiekordse toimetulekupiiri;

2) 100% huvikooli osalustasust, kui netosissetulek pereliikme kohta kuus on alla neljakordse toimetulekupiiri.

(3) Huvikoolitoetuse määramiseks tuleb lapsevanemal esitada vallavalitsusele taotlus. Taotluses tuleb ära näidata

1) taotleja nimi ja elukoht;

2) õpilase nimi ja elukoht;

3) huvikool, kus laps õpib;

4) perekonna netosissetulekut tõendavad dokumendid;

5) tasumisele kuuluva (tasutud) huvikooli osalustasu suurus;

6) kas soovitakse, et vallavalitsus kannaks huvikoolitoetuse üle huvikoolile (vastava arve alusel) või maksaks selle välja taotlejale (kuludokumendi alusel).

(4) Taotlus huvikoolitoetuse määramiseks tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul pärast tegelike kulutuste tegemist.

(5) Huvikoolitoetuse maksmise aluseks on sotsiaalnõuniku esildis.

(1) Juubelitoetust makstakse vallaelanikule (rahvastikuregistrisse kantud elukoht peab asuma Kernu vallas) tema 70., 75., 80., 85. ja 90. ning alates 91. eluaastast iga sünnipäeva puhul.

(2) Juubelitoetuse suuruseks on kolmkümmend kaks (32) eurot.

(3) Juubelitoetuse maksmise aluseks on väljatrükk rahvastikuregistrist.

(4) Juubelitoetuse võib välja maksta toetuse saaja elukohas. Sel juhul kaasneb juubelitoetusega lillekimp.

(1) Küttepuudetoetust makstakse isikule

1) kes saab pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel;

2) kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas;

3) kes elab üksinda või kahekesi koos teise riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel pensioni saava isikuga, kui mõlema pensionid kokku ei ületa seitsmekordset toimetulekupiiri, Kernu vallas asuvas ahiküttega eluruumis;

4) kelle omanduses ei ole metsa;

5) kelle suhtes ülalpidamiskohustusega isikud puuduvad või ei ole neilt võimalik ülalpidamist saada.

Toetuse taotleja peab vastama kõigile nimetatud tingimustele.

(2) Küttepuudetoetuse maksmisel ei lähtuta toimetulekutoetuse arvestamiseks kehtestatud alalise eluruumi alaliste kulude piirmääradest.

(3) Küttepuudetoetuse suuruseks on kuni ükssada kakskümmend kaheksa (128) eurot kalendriaastas.

(4) Küttepuudetoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele tuleb lisada küttepuude ostmist tõendav kuludokument.

(1) Ravimitoetust makstakse retseptiravimite ostmiseks lapsele, puudega inimesele, töövõimetuspensionärile ja mittetöötavale pensionärile, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

(2) Ravimitoetuse määramist kalendriaastas kahekordsest toimetulekupiirist suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(3) Ravimitoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotlusele tuleb lisada ravimite ostmist tõendav kuludokument, millelt nähtub ka ravimi nimetus.

(4) Ravimitoetust makstakse taotluse esitamisele eelnenud kolme kuu jooksul ostetud ravimite eest.

(1) Rehabilitatsioonitoetust makstakse abivahendi või rehabilitatsiooniteenuse ostmiseks lapsele, puudega inimesele või vanurile, kelle rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas. Abivahendina käesoleva paragrahvi mõttes käsitletakse prille ja sotsiaalministri 14. detsembri 2000.a. määruses nr. 79 “Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” loetletud tehnilisi abivahendeid.

(2) Rehabilitatsioonitoetuse määramist kalendriaastas kolmekordsest toimetulekupiirist suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(3) Rehabilitatsioonitoetuse saamiseks peab toetuse taotleja või tema eestkostja esitama vallavalitsusele avalduse. Avaldusele tuleb lisada abivahendi või rehabilitatsiooniteenuse ostmist tõendav kuludokument.

(4) Rehabilitatsioonitoetust makstakse avalduse esitamisele eelnenud kolme kuu jooksul ostetud abivahendi või osutatud rehabilitatsiooniteenuse eest.

(1) Sotsiaalteenuse toetust makstakse raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks tingimusel, et lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas.

(2) Sotsiaalteenuse toetust makstakse järgmiste sotsiaalteenuste osutamiseks

1) sotsiaaltransport;

2) isiklik abistaja või tugiisik;

3) psühholoog;

4) logopeed;

5) füsioteraapia;

6) massaaž;

7) ujumine;

8) ratsutamisteraapia;

9) intervallhoid;

10) laager;

11) koolitus;

12) muu teenus, mis soodustab raske või sügava puudega lapse ja tema perekonna toimetulekut.

(3) Sotsiaalteenuse toetuse määramist kalendriaastas seitsmekordsest toimetulekupiirist suuremas ulatuses saab vallavalitsus otsustada vallavolikogu sotsiaalkomisjoni ettepanekul.

(4) Sotsiaalteenuse toetuse maksmine toimub määruse paragrahvis 14 rehabilitatsiooniteenuse ostmise toetamiseks kehtestatud korras.

(5) Sotsiaalteenuse toetuse maksmiseks võib vallavalitsus kasutada muude vahendite kõrval ka riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejääki.

(1) Hooldekodutoetust makstakse vanuri ja puudega isiku (edaspidi hoolduse vajaja) üldhooldekodus hooldamiseks, kui

1) tema toimetulek kodustes tingimustes ei ole vajalikul määral tagatud;

2) tema rahvastikuregistrisse kantud elukoht asub Kernu vallas;

3) tal omal puuduvad vahendid (s.h kinnisvara) hooldekodu teenuse eest (hooldustasu) tasumiseks;

4) puuduvad isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes ülalpidamiskohustus või ei ole neilt võimalik ülalpidamist (elatist) saada;

5) ta ise osaleb hooldekodu teenuse eest tasumisel vastavalt oma võimalustele (hoolduse vajajale tuleb seejuures jätta isiklikul otstarbel kasutamiseks vähemalt 10% tema riiklikust pensionist ja puudega inimese sotsiaaltoetusest selle olemasolul).

Hoolduse vajaja peab vastama kõigile nimetatud tingimustele.

(2) Hooldekodutoetuse suuruseks on hooldekodu teenuse maksumus (hooldustasu), millest on maha arvatud hoolduse vajaja ja tema suhtes ülalpidamiskohustusega isikute kanda jääv osa.

(3) Hooldekodutoetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele taotluse. Taotluses tuleb ära näidata kõik isikud, kellel on hoolduse vajaja suhtes seadusest või lepingust tulenev ülalpidamiskohustus, nende aadressid ja sidevahendid, samuti muud olulist tähtsust omavad asjaolud. Taotlusele tuleb lisada koopia hoolduse vajaja pensionitunnistusest, ja kui tegemist on puudega isikuga, siis koopia Vaegurluse Ekspertiisi komisjoni otsusest. Kui taotluse esitab hoolduse vajaja seaduslik esindaja, peab sellele olema lisatud hoolduse vajaja kirjalik nõusolek, kui seadusest ei tulene teisiti.

(4) Hooldekodutoetuse maksmine toimub vallavalitsuse korralduse ja hooldekodu poolt esitatud arve või toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendi alusel.

(1) Matusetoetust makstakse Kernu valla elaniku (rahvastikuregistri andmetel) surma korral tema matuse korraldamiseks.

(2) Matusetoetuse suuruseks on sada (100) eurot.

(3) Matusetoetust makstakse matusekorraldajale. Matusekorraldaja on käesoleva paragrahvi mõttes isik, kes kannab matuse korraldamise kulud. Matuse korraldamise kulud on surnu transportimise, tuhastamise või matmise ning leinatalituse kulud.

(4) Matusetoetuse määramiseks peab matusekorraldaja esitama vallavalitsusele taotluse, milles toetuse taotleja peab kinnitama matusekorraldajaks olemist.

(5) Matusetoetuse maksmise aluseks on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avaldus.

(1) Erakorralist toetust makstakse Kernu valla elanikele (rahvastikuregistri andmetel) nende toetamiseks

1) tulekahju või loodusõnnetuste poolt põhjustatud kulutuste kandmisel;

2) tule- ja/või eluohtliku olukorra likvideerimisel või eluohtliku olukorra ennetamisel (näiteks häirenupu teenus);

3) muudel (määruse §-des 3 – 19 loetlemata) põhjendatud juhtudel.

(2) Erakorralise toetuse suuruseks käesoleva paragrahvi lõike 1

1) punktis 1 nimetatud juhtudel on kuni seitsesada (700) eurot;

2) punktis 2 nimetatud juhtudel on kuni nelisada (400) eurot kalendriaastas;

3) punktis 3 nimetatud juhtudel on kuni kakssada (200) eurot kalendriaastas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust suurema toetuse määramist saab otsustada vallavolikogu.

(4) Erakorralise toetuse määramiseks peab toetuse taotleja või tema seaduslik esindaja esitama vallavalitsusele motiveeritud taotluse.

(1) Kernu Vallavolikogu 22. septembri 2005 määrus nr 17 „Toetuste maksmise tingimused ja kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2014. a.