Iisaku Kunstide Kooli põhimäärus

Iisaku Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimääruses (edaspidi põhimäärus) sätestatakse

1) kooli ametlik täielik nimi ja asukoht;

2) kooli tegevuse õiguslikud alused;

3) asjaajamise alused;

4) kooli tegevuse eesmärk ja ülesanded;

5) kooli struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded;

6) õppekava kinnitamine, selle registreerimine ja muutmine;

7) kooli vastuvõtmine, koolist väljaarvamine, kooli lõpetamise kord;

8) õpperühmade moodustamine;

9) õppeaasta ja selle arvestuslikud alused;

10) õppeperioodi ja õppevaheaegade kinnitamise kord;

11) õpilaste hindamise kord;

12) õppenõukogu ja hoolekogu töökord ja ülesanded;

13) koolitöötajate ja õppurite õigused ja kohustused;

14) kooli finantseerimise ja majandamise alused;

15) järelevalve korraldamise alused;

16) kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise alused ja kord;

17) põhimääruse kinnitamise, muutmise ja täiendamise kord.

Kooli täielik nimi on Iisaku Kunstide Kool. Ametlik lühend puudub.

Kool asub Ida-Virumaal Iisaku vallas Iisaku alevikus.

(1) Kooli tegevusala on muusika- ja kunstihariduse ning tantsuõpetuse andmine.

(2) Kooli kõrgemalseisev asutus on Iisaku Vallavalitsus kui valla ametiasutus. Kool on valla ametiasutuse hallatav asutus.

(3) Kool tegutseb haridus- ja teadusministri antud koolitusloa alusel, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis (edaspidi EHIS).

(4) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, Iisaku Vallavolikogu ja Iisaku Vallavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on ümarakujuline ja 35 millimeetrilise läbimõõduga. Pitsati äärel on kiri «IISAKU KUNSTIDE KOOL» ja keskel kooli logo.

(2) Kooli eelarve on valla eelarve üks osa.

Kooli õppekeel on eesti keel.

(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes ja Iisaku Vallavalitsuse asjaajamiskorras sätestatust.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(1) Kooli tegevuse eesmärk on anda EHISes kinnitatud õppekavadest lähtuvalt muusikalist, kunsti- ja tantsualast põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika-, kunsti- ja tantsuhariduse õppeks.

(2) Kool võib anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika-, kunsti ja tantsualast haridust.

(3) Koolieelikutele võib pakkuda arendavat tegevust mudilaste mänguringis.

(4) Õpilastele, kes soovivad õppida ainult valitud aineid, on ette nähtud vabaõpe.

(1) Kooli teeninduspiirkond on Iisaku vald, kool võimaldab huvihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Iisaku vallas elavatele lastele ja täiskasvanutele.

(2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli tingimusel, kui lapse elukohajärgne omavalitsus osaleb huvihariduse kulude katmisel või lapse seaduslik esindaja on nõus katma kogu õpilaskoha maksumuse. Juhul, kui kulude katmisel osaleb teine omavalitsusüksus, peab huviharidusega seotud kulude katmiseks olema Iisaku vallal vastava omavalitsusüksusega sõlmitud leping.

Kooli ülesanded on

1) laste ja noorte loomevõime avastamine ja kavakindel arendamine ning Iisaku valla kultuurielu edendamine;

2) õppetegevuse läbi viimiseks lastevanematega koostöö korraldamine;

3) kooli ja Iisaku valla kultuurielu edendamiseks teiste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine;

4) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;

5) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine.

(1) Hariduse andmine toimub õppeastmete kaupa.

(2) Muusikahuvialadel on koolis järgmised õppeastmed

1) eelkool 1-2 aastat;

2) põhikooli noorem aste 1.-4. klass, alla 9-aastaste õpilaste puhul on 1.klassi õppekava täitmine jagatud kahe õppeaasta peale;

3) põhikooli vanem aste 5.-7. klass;

4) lisa-aasta(d).

(3) Kunstihuvialal on koolis järgmised õppeastmed

1) eelkool 1-2 aastat;

2) põhikool 1.-4. klass;

3) lisa-aasta(d).

(4) Tantsuhuvialal on koolis on järgmised õppeastmed

1) põhikool 1.-4. klass;

2) lisa-aasta(d).

(1) Muusikahuvialadel

1) eelkooli ülesandeks on muusikalise kuulmise ja rütmitunde arendamine;

2) põhikooli noorema astme ülesandeks on mängutehnikale aluse panemine, ennast kuulama õpetamine, iseseisvalt tekstiga töötama õpetamine;

3) põhikooli vanema astme ülesandeks on mängutehnika arendamine, esitatava teose sisu mõistmise ja edasiandmise õpetamine, töö kõlatehnikaga, vormitunnetuse arendamine;

4) lisa-aasta(te) ülesandeks on erialaseks õppeks ettevalmistamine, oskuste lihvimine ja täiendamine.

(2) Kunstihuvialal

1) eelkooli ülesandeks on õpetada õigeid töövõtteid, tutvustada erinevaid töövahendeid, julgustada ja arendada fantaasiat ning loovust;

2) põhikooli ülesandeks on õpetada õpilastele oskust kujutada tegelikkust ja väljendada oma meeleolu, virgutada fantaasiat ja loovust;

3) lisa-aasta(tel) tegeletakse õpilasega individuaalprogrammi alusel, kus on võetud arvesse eelkõige temapoolseid soove, kuid arendatakse ka neid suundi, mida õpetaja õpilase arengut jälgides vajalikuks peab, valmistatakse õpilasi ette kunstialaseks erialaõppeks.

(3) Tantsuhuvialal

1) põhikooli ülesandeks on loovuse ja eneseväljendusoskuse arendamine läbi loovliikumise, rütmitunde ja koordinisatsiooni arendamine läbi klassikalise tantsu, omakultuuri väärtustamine läbi Eesti laulumängude ja tantsude;

2) lisa-aasta(te) ülesandeks on tantsuoskuse arendamine õpilaste soovitud stiilide läbi.

(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, kesk- või kutsealast haridust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi alusel koostatud ja EHISes kinnitatud kooli õppekava.

(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.

(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.

(1) Kool koostab huvihariduse andmiseks õppekava ja kinnitab selle EHIS-es.

(2) Õppekavaga sätestatakse

1) õppe eesmärk ja kestus;

2) õppeainete loendid;

3) ainekavad.

(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

(4) Kooli õpetatavate huvialade õppekavad kuuluvad järgnevatesse valdkondadesse

1) muusika ja kunst;

2) üldkultuur.

(1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

(1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(2) Õppekava registreerib EHISes kooli direktor pärast õppekava kinnitamist.

(3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha volikogu, kooli hoolekogu või õppenõukogu.

(4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

(5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

(1) Õppekava alusel muusika-, kunsti- või tantsualase hariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 märgitud erisusi.

(2) Kehtetu [jõust. 06.02.2012]

(3) Kehtetu [jõust. 06.02.2012]

(4) Põhikooli noorema astme 2.-4. klassi ja vanema astme 5.-7. klassi võetakse õpilane, kes mõnes muus huvikoolis on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka huvikooli tunnistuse.

(5) Lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid soovib õpet jätkata või õpilane, kes on vanem kui 14 aastat.

(6) Õpilase kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

(1) Õpilane arvatakse õppurite nimekirjast välja

1) kooli lõpetamisel;

2) lapsevanema taotluse alusel;

3) õppenõukogu otsuse alusel.

(2) Õpilase võib koolist välja arvata

1) kui õpilane on õppeaasta jooksul osalenud õppetöös vähem kui 50% tundides;

2) mitterahuldavate õpitulemuste tõttu;

3) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.

(3) Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.

(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõputunnistus, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend.

(3) Vabaõppes õppijale klassitunnistust ja lõputunnistust välja ei anta. Õpilane saab tunnistuse, kuhu on märgitud õppimise aeg, läbitud ained ja nende maht.

(1) Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest.

Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena.

(2) Rühmad moodustakse muusikaloo õppeaines, solfedžos ja muudes muusikateoreetilistes ainetes. Üldjuhul toimub õpe kunsti- ja tantsuhuvialal rühmatundidena.

(3) Rühma miinimumsuurus on kaks õpilast.

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on poolaasta ja õppetund.

(3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

(4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad

1) sügisvaheaeg;

2) jõuluvaheag;

3) kevadvaheag;

4) suvevaheaeg.

Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

(5) Õppetunni pikkus muusika-, kunsti- ja tantsuhuvialal on 45 minutit. Kahe järjestikkuse õppetunni vahel peab olema puhkepaus vähemalt 5 minutit.

(6) Õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse tunniplaanis, mille kinnitab kooli direktor.

Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemal viis päeva enne koosoleku toimumist.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

(5) Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus võetakse vastu poolthäälte enamusega.

(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt 2. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja vallavalitsusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(1) Hoolekogul on vähemalt viis liiget.

(2) Hoolekogusse kuuluvad Iisaku Vallavolikogu esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt üks õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindaja (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt kaks lastevanemate ja üks õppurite esindaja ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul Iisaku Vallavalitsus.

(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

(5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kandidaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

Hoolekogu

1) teeb vajadusel vallavalitsusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;

2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;

3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;

4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaevate osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;

7) teeb ettepanekuid kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt 3 päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

(5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

(6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

(7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu põhjendatud otsused on kooli direktorile täitmiseks.

(8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kätte saadav hiljemalt 2. päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandekohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

(1) Koolitöötajad on pedagoogid (direktor, õpetaja, kontsertmeister) ja kooli teenindav personal.

(2) Koolitöötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus hallatava asutuse juhi ettepanekul arvestades vallavolikogu poolt kinnitatud palgafondi.

(3) Koolitöötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus ja ametijuhendis.

(4) Töökorralduse reeglid kehtestab kooli direktor oma käskkirjaga.

(1) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;

2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;

3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses.

(2) Õppur on kohustatud

1) järgima kooli kodukorda;

2) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Iisaku Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra alusel Iisaku vallalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, rahalised vahendid, inventar ja muu vara.

(2) Kooli valduses olev vara on Iisaku valla omand.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub Iisaku Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korras.

(1) Kooli finantseeritakse Iisaku valla eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

(2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on

1) eraldised riigieelarvest;

2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu;

3) laekumised sihtfondidest;

4) lepingute alusel teistelt omavalitsustele laekuvad rahalised vahendid;

5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused;

6) õppekavavälisest tegevusest saadud tulu;

7) muud vahendid.

(3) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Iisaku Vallavolikogu .

(4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt ametiasutuse kaudu.

(1) Õppetasu maksmisel on õigus teha soodustus kuni 50% ulatuses õppetasust juhul, kui õpilane on puudunud koolist mõjuva põhjusega vähemalt kaks nädalat ja 100% ulatuses juhul, kui õpilane ei ole osalenud õppetöös mõjuva põhjusega terve kalendrikuu jooksul.

(2) Käesolevas paragrahvi lõikes 1 sätestatud soodustuste andmise ja ulatuse määrab direktor vastavalt asjaoludele. Soodustuse andmine vormistatakse direktori käskkirjaga.

(3) Vähekindlustatud perest õpilase võib õppetasust vabastada vastavalt Iisaku Vallavolikogu poolt kehtestatud korrale.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Ida-Viru maavanem.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab Iisaku Vallavalitsus .

(3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Iisaku Vallavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

(4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.

(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Iisaku Vallavolikogu ja korraldab vallavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt

1) kool ühendatakse huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;

2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;

3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse .

(3) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

(4) Kooli tegevus lõpetatakse,

1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;

3) kui kooli järele puudub vajadus;

4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(5) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(6) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks Iisaku Vallavolikogu.

(2) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu töötab välja ja esitab vallavalitsusele kooli direktor.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrus jõustub 01. aprillil 2008.a