Viljandi Linnavolikogu töökord

Viljandi Linnavolikogu töökord (edaspidi töökord) määrab kindlaks Viljandi Linnavolikogu (edaspidi volikogu) ja selle organite töö korralduse.

Töökorra eesmärk on tagada volikogu asjaajamise ja istungile esitatavate materjalide korrektne ja õigeaegne ettevalmistamine, istungite organiseeritud ja tulemuslik korraldamine ning vastuvõetud otsuste täitmine.

Volikogu organid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid. Nende töövorm on koosolek. Kõik koosolekud protokollitakse, protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Töökorra muutmisel antakse volikogu ja linnavalitsuse liikmetele uus kehtiv töökord. Töökord on kättesaadav kantseleis ja Viljandi linna koduleheküljel.

Volikogu esimees

(1) esindab volikogu ja juhib selle tööd;

(2) kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

(3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti;

(4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele, samuti annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

(5) esindab Viljandi linna volikogu poolt kehtestatud korra alusel;

(6) korraldab volikogu otsuste täitmise kontrollimist;

(7) informeerib igal istungil volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja neile saadetud vastustest;

(8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes;

(9) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist;

(10) lahendab töökorra rakendamisel tekkivad küsimused;

(11) täidab muid talle seaduse, põhimääruse ja teiste õigusaktidega antud ülesandeid.

Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel ning täidab muid volikogu õigusaktidega talle pandud ülesandeid.

Volikogu koordinaator (edaspidi koordinaator) valmistab ette volikogu istungid, tagab volikogu asjaajamise, organisatsioonilise ja majandusliku teenindamise, info vahendamise ning dokumentide vormistamise.

Volikogu eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures, mis vaatab tema ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti, volikogu töökorralduse muudatusettepanekud ja arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi.

Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja volikogu saadikurühmade esimehed, viimaste äraolekul saadikurühmade aseesimehed või volitatud esindajad.

Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Mõlema puudumisel juhatab eestseisust volikogu suurima saadikurühma esindaja.

Eestseisuse otsustused on volikogu esimehele soovitusliku iseloomuga.

Volikogu liikmed moodustavad saadikurühma ühise tegutsemise korraldamiseks. Saadikurühmal on volikogu õigusaktide algatamise õigus.

Saadikurühma moodustamiseks esitab esindaja kirjaliku avalduse koos liikmete nimekirjaga volikogu esimehele. Koosseisu muudatustest teavitab saadikurühma esindaja volikogu esimeest kirjalikult.

Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Vajaduse korral võib komisjoni koosolekut pidada elektrooniliselt.

Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku vormi, aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust koordinaatorile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. Komisjoni esimehe ja aseesimehe äraolekul kutsub vajaduse korral komisjoni kokku linnavolikogu esimees, kes juhatab komisjoni koosolekut või määrab komisjoni liikmete hulgast koosoleku juhataja.

Komisjon vaatab tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi hiljemalt enne järgmise volikogu istungit. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal.

Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud.

Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjon arutab temale adresseeritud avaldusi ja märgukirju, vastuse neile koostab ning allkirjastab komisjoni esimees või aseesimees.

Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Elektroonilise koosoleku korral saadab koordinaator komisjoni liikmetele koosoleku päevakorra ja viite elektroonilistele materjalidele e-posti teel. Komisjoni liikmed edastavad oma seisukohad koordinaatorile kokkulepitud ajaks e-posti teel. Lubatud on ka komisjoni üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt. Sellisel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust. Kui komisjoni liige ei teata nimetatud tähtaja jooksul, kas ta on eelnõu poolt või vastu, loetakse ta eelnõu poolt hääletanuks.

Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige, linnavalitsuse liige või linnavalitsuse teenistuja. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja.

Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsuseid ja komisjoni liikmete eriarvamusi. Elektroonilise koosoleku toimumise korral või komisjoni liikme(te) elektrooniliselt koosolekul osalemise kohta tehakse protokolli sellekohane märge. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi viie tööpäeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile.

Protokolli vormistab koordinaator hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest. Protokollid avalikustatakse linna koduleheküljel hiljemalt seitsme päeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

Volikogu istungi (edaspidi istung) kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku linna valimiskomisjoni esimees. Uue koosseisu esimene istung viiakse läbi vastavalt seadusandlusele.

Korralised istungid toimuvad üldjuhul iga kuu viimasel neljapäeval kell 17.00. Juulis volikogu korralisi istungeid ei toimu. Volikogu võib vajaduse korral istungi aega muuta.

Erakorraline istung linnavalitsuse või volikogu liikmete poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks kutsutakse kokku linnavalitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu saadikute ettepanekul.

Istungi päevakorra projekt ja kutse avaldatakse Viljandi linna koduleheküljel ja ajalehes Sakala vähemalt neli päeva enne istungit. Kutses näidatakse istungi toimumise aeg, koht ja päevakord.

IVolikogu liikmetel, komisjonidel, saadikurühmadel, linnavalitsusel, linnapeal ja vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel on õigus esitada volikogule eelnõusid.

Eelnõu vormistatakse vastavalt haldusdokumentide vorminõuetele. Eelnõude ettevalmistamist vastavalt nõuetele korraldab linnasekretär.

Otsuse või määruse eelnõule lisatakse seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid. Seletuskirja allkirjastab koostaja.

Nõuetekohaselt vormistatud eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse registreerimiseks ja menetlusse võtmiseks koordinaatorile. Volikogu esimees suunab eelnõud komisjonidele. Koordinaator paigutab eelnõu volikogu elektroonilisse kausta.

Istungi päevakorra projekti koostab volikogu esimees hiljemalt neli päeva enne volikogu istungit. Päevakorra projekt sisaldab selleks ajaks volikogu komisjonides menetletud eelnõusid. Töökorraldusliku sisuga eelnõusid ei pea komisjonides menetlema.

Koordinaator saadab istungi päevakorra projekti ja viite elektroonilistele materjalidele volikogu, komisjonide ja linnavalitsuse liikmetele neli päeva enne istungit e-postiga. Need, kellel puudub e-posti võimalus, saavad istungi materjalid kätte volikogu koordinaatori käest.

Volikogu liikmed, komisjonid, saadikurühmad ja linnavalitsus esitavad oma seisukohad eelnõu kohta, vajaduse korral ka ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks hiljemalt eelnõud menetleva komisjoni koosolekul.

Eestseisuse koosolek toimub viis päeva enne volikogu istungit. Vajaduse korral võib koosolekut pidada elektrooniliselt. Elektroonilise koosoleku toimumise otsustab volikogu esimees.

Eestseisus, kuulanud ära volikogu esimehe, saadikurühmade ja linnavalitsuse seisukohad istungi päevakorra projektis olevate eelnõude kohta, arutab eelnõude lisamist istungi päevakorra projekti või nende väljaarvamist sellest ning kooskõlastab päevakorra projekti. Elektroonilise koosoleku korral saadetakse komisjoni liikmetele koosoleku päevakord ja viide elektroonilistele materjalidele e-posti teel ja nad edastavad oma seisukohad kokkulepitud ajaks samuti e-posti teel. Võimalik on ka üksiku liikme koosolekul osalemine elektrooniliselt. Sellisel juhul edastab ta oma seisukohad e-posti teel enne komisjoni koosoleku algust.

Volikogu töövorm on istung, mis on üldjuhul avalik ja selle toimumist on võimalik jälgida Viljandi linna koduleheküljel. Volikogu võib kuulutada istungi või mõne päevakorrapunkti arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletavaid volikogu liikmeid on vähemalt kaks korda enam kui vastu hääletavaid või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avaldamine on seadusega keelatud või piiratud.

Volikogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa üle poole volikogu koosseisust. Istungil mitteosalemisest teatab volikogu liige volikogu koordinaatorile.

Istungit juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu istungil viibiv vanim volikogu liige.

Istungid protokollitakse.

Volikogu teeb istungil oma töös iga kahe tunni järel 15-minutilise vaheaja, kui ei otsustata teisiti.

Istungi juhataja informeerib volikogu liikmeid volikogule saabunud kirjadest ja saadetud vastustest.

Istungi lõppedes annab istungi juhataja sõna linnapeale ja linnavalitsuse liikmetele ülevaate saamiseks linnaelu korraldamise tegevusest. Volikogu liikmeil on õigus esitada küsimusi kõigile linnavalitsuse liikmetele.

Istungi juhataja tagab istungi toimumise seaduslikkuse ja korra.

Istungi juhataja avab istungi sõnadega: „Avan Viljandi Linnavolikogu ___ (koosseisu number) koosseisu ____ (istungi number) istungi.”, kinnitades seda haamrilöögiga. Seejärel loetleb juhataja puuduvate saadikute nimed ja tutvustab kutsutud isikuid.

Volikogu istung algab infotunniga, kus võivad volikogule küsimusi esitada ja ettepanekuid teha kõik kantseleis sõnasaamiseks registreerunud linnakodanikud. Infotunni kestus on kuni üks tund. Küsimuse esitamiseks on aega kuni üks minut, vastamiseks kuni kolm minutit. Linnakodanike küsimuste puudumisel alustab volikogu päevakorra menetlemist.

Peale infotunni lõppu tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt ja vaadatakse läbi selle kohta laekunud avaldused.

Avaldused lahendab istungi juhataja ükshaaval. Päevakorra projekti võib täiendada vähemalt 2/3 kohalolevate volikogu liikmete nõusolekul.

Istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik esitatud päevakorrapunktid hääletamisele ükshaaval. Päevakorrapunktide väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega.

Kui istungil ei jõuta läbi arutada kõiki päevakorrapunkte, otsustab volikogu istungi katkestamise ning selle edaspidise jätkamise aja ja koha. Istungilt puudunud volikogu liikmeid teavitatakse sellest otsusest üldises korras.

Eelnõud pannakse kuni kolmele lugemisele ja eelnõude iga lugemist võib katkestada üks kord.

Mitmele lugemisele lähevad eelnõud, mis käsitlevad

(1) linna eelarvet, v.a. juhul, kui eelarve muutmisel toimub tulude või kulude ümberpaigutamine või kui eelarvesse lisatakse ainult sihtlaekumised ja nende alusel tehtavad kulud;

(2) linna põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seaduses;

(3) linna arengukava;

(4) kohalike maksude kehtestamist.

Eelnõu lugemise katkestamise või järgmisele lugemisele saatmise ning järgmise lugemise aja otsustab volikogu.

Teisele lugemisele saadetakse eelnõu juhul, kui eelnõud arutanud juhtivkomisjon seda ei toeta. Eelnõuga töötab edasi eelnõu esitaja koos juhtivkomisjoniga.

Alternatiivsete eelnõude olemasolul võib teisele lugemisele saata vaid istungil enim hääli saanud eelnõu.

Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta igas menetluse etapis vahetult enne lõpphääletust.

Volikogu istungil antakse päevakorra küsimuses ettekandjale, kaasettekandjale ja sõnavõtjatele maksimaalselt aega

(1) ettekandeks kümme minutit;

(2) kaasettekandeks viis minutit;

(3) ettekandja lõppsõnaks kolm minutit;

(4) kaasettekandja lõppsõnaks kolm minutit;

(5) sõnavõtuks ühes päevakorrapunktis üks kord kolm minutit ja repliigiks üks kord kaks minutit.

Poolthäälteenamusega võib nimetatud aega pikendada, kusjuures ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõnaandmist. Kui kõneleja räägib üle ettenähtud aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, kutsub istungi juhataja teda korrale või lõpetab sõnavõtu.

Pärast ettekandeid võib esitada ettekandjatele küsimusi. Iga volikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust ja lisaks ühe täpsustava küsimuse. Ettekandja võib vajaduse korral delegeerida vastamise komisjoni või linnavalitsuse liikmele. Istungi juhataja võib küsimustele vastamise ajal anda vajaduse korral kaasvastamiseks sõna vastava ala linnavalitsuse ametnikule.

Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Teistele istungil viibivatele isikutele sõnaandmise otsustab istungi juhataja.

Sõnavõtusoovist antakse istungil märku käe tõstmisega.

Pärast kõigi päevakorrapunktide läbiarutamist on volikogu liikmel õigus saada aega kuni kolm minutit sõnavõtuks vabal teemal kirjaliku taotluse alusel. Taotlus esitatakse enne sõnavõtu päevakorrapunkti.

Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab.

Hääletamine, sealhulgas ka umbusaldushääletamine, on avalik.

Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada.

Iga volikogu liige võib taotleda nimelist hääletamist. Nimelise hääletamise otsustab volikogu. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt pool istungil osalevatest volikogu liikmetest.

Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek.

Kui volikogule on esitatud samas küsimuses mitu eelnõud, paneb istungi juhataja enne otsuse või määruse vastuvõtmist eelnõud konkureerivale hääletusele. Lõpphääletusele läheb enim hääli saanud eelnõu. Kui eelnõusid on enam kui kaks, toimub hääletus mitmes voorus.

Enne küsimuse lõpphääletust pannakse hääletusele istungi juhatajale esitatud kirjalikud parandusettepanekud eelnõu osas, kui seda nõuab vähemalt üks volikogu liige.

Enne eelnõu lõpphääletust võib saadikurühma esimees või tema asendaja nõuda kuni kümneminutilist vaheaega.

Enne lõpphääletust kontrollib istungi juhataja vajaduse korral kvoorumi olemasolu.

Istungi juhataja teeb pärast hääletamist teatavaks hääletamise tulemuse ja kinnitab langetatud otsuse haamrilöögiga.

Volikogu liikmel on õigus hääletamise tulemusi vaidlustada kohe pärast hääletamise tulemuste teatavakstegemist. Kordushääletuse läbiviimise otsustab volikogu poolthäälteenamusega.

Salajast hääletamist viib läbi kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon (edaspidi komisjon). Enne hääletamise algust tutvustab komisjoni esimees hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korda.

Komisjon kontrollib valimiskasti ja pitseerib selle.

Hääletamissedelile kantakse kandidaatide nimed tähestikulises järjestuses.

Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu volikogu pitsatiga varustatud hääletussedelid.

Pärast sedeli täitmist murtakse sedel kokku. Komisjoni liige paneb kokkumurtud sedelile volikogu pitsati jäljendi. Seejärel laseb hääletaja sedeli valimiskasti.

Komisjon teeb kindlaks

(1) volikogu liikmete nimekirja järgi valijate arvu ja neist hääletamissedeli saanute arvu;

(2) valimiskastis olevate sedelite alusel hääletamisest osavõtnud valijate arvu;

(3) kehtetute hääletamissedelite arvu.

Komisjon loeb hääled avalikult kohe pärast hääletamise lõppemist.

Enne valimistulemuste teatavakstegemist on volikogu liikmel õigus esitada komisjonile kirjalik protest hääletamise korra rikkumise või hääletamistulemuste kindlakstegemise rikkumise kohta. Olulise rikkumise puhul korraldab komisjon kordushääletuse.

Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälteenamusega.

Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele.

Kirjalik algatus umbusalduse avaldamiseks ja selle eelnõu esitatakse istungi juhatajale istungil. Kirjalikus umbusalduse avaldamise algatuses märgitakse umbusalduse avaldamise põhjus ja sellele annavad allkirja kõik algatajad.

Umbusaldus tuleb arutusele volikogu järgmisel istungil.

Küsimuse arutamisel istungil teeb üks umbusalduse algatajatest kuni viieminutise ettekande. Tema vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus esitada ettekandjale kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata.

Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses istungil sõna võtta kuni viie minuti ulatuses.

Volikogu liikmel on õigus esitada arupärimisi linnavolikogu poolt valitud, ametisse nimetatud või kinnitatud ametiisikutele. Arupärimises märgitakse ära ka vastamise viis. Arupärija ettepanekul lülitatakse arupärimine istungi päevakorda.

Arupärimine esitatakse registreerimiseks volikogu koordinaatorile, kes edastab selle vastamiseks arupäritavale.

Kirjalikud arupärimised ja nende vastused avalikustatakse kümne tööpäeva jooksul pärast arupärimistele vastamist Viljandi linna koduleheküljel. Arupärimised, millele vastatakse kirjalikult ja mida kuulatakse või arutatakse volikogu istungil, avalikustatakse pärast volikogu istungit kümne tööpäeva jooksul Viljandi linna koduleheküljel.

Volikogul on õigus üldaktidena välja anda määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Lisaks võib volikogu vastu võtta deklaratsioone, pöördumisi ja muid dokumente, mis ei ole kohustusliku iseloomuga. Dokumentidele kirjutab alla volikogu istungi juhataja.

Volikogu kontrollib oma määruste ja otsuste täitmist volikogu komisjonide kaudu. Konkreetsete aktide täitmise kontrollimise kohustuse võib volikogu panna linnavalitsusele, samuti volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud isikutele.

Istungi kohta koostab koordinaator protokolli, millesse kantakse

(1) istungi number, toimumise koht ja aeg;

(2) istungi alguse ja lõpu kellaaeg;

(3) istungi päevakord;

(4) istungi juhataja ja protokollija nimi;

(5) istungist osavõtvate ja puuduvate volikogu liikmete nimed ning istungile kutsutute nimed (märgitakse istungilt puuduvate volikogu liikmete puudumise põhjus või selle põhjendamatus);

(6) arutusel olnud küsimused, ettekandjate ja sõnavõtnute nimed;

(7) kõik hääletusele pandud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused;

(8) hääletamisviis ja häälteenamus otsustuste tegemisel.

Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

Istungi protokoll allkirjastatakse hiljemalt nädal pärast istungi toimumist.

Istungite protokollid ja audiovisuaalsed salvestised säilitatakse alatiselt.

[Käesolevast tekstist välja jäetud]

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist.