Puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmise kord

Puudega lapse hooldajatoetuse määramise korraga (edaspidi kord) reguleeritakse Helme valla eelarvest puudega last hooldavale isikule hooldajatoetuse määramist, määramata jätmist, maksmist ja maksmise lõpetamist Helme vallas.

(1) Puudega lapse hooldajatoetus on igakuine sotsiaaltoetus isikule, kes seaduses või lepingus sätestatud juhtudel on kohustatud hoolitsema puudega lapse eest, kuid kes ei saa töötada puudega lapse hooldamise tõttu ning selle läbi jääb ilma sissetulekust ja sotsiaalkindlustusest.

(2) Puudega lapse hooldajatoetust on õigus taotleda isikul, kelle enda ja puudega lapse tegelik ja rahvastikuregistri järgne elukoht on Helme vald.

(3) Hooldajaks käesoleva korra tähenduses on lapsevanem, eestkostja või perehoolduslepingu alusel last hooldav isik, kellega on sõlmitud sotsiaalhoolekande seaduse alusel kirjalik perekonnas hooldamise leping.

(4) Hooldusvajadus on Helme Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsuse) poolt kasutatava hindamisvahendi alusel tuvastatud kõrvalabi, juhendamise või järelvalve vajadus.

(5) Hindamisvahend on küsimustik hoolduskoormuse väljaselgitamiseks.

(1) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse

1) 3 kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamisel;

2) 16 kuni 18-aastase raske või sügava puudega lapse hooldamisel.

(2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse käesoleva korra paragrahvi 2 lõikes 3 nimetatud isikule, kellel ei ole võimalik tööle asuda täis- või osalise tööajaga tema hooldusel olevale puudega lapsele pideva kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve osutamise tõttu. Nimetatud asjaolude esinemine tuvastatakse hooldamise koormuse hindamise kaudu.

(1) Toetuse taotleja esitab vallavalitsuse sotsiaalametnikule taotluse, millele on lisatud järgmised dokumendid

1) hooldaja ja hooldatava isikut tõendavad dokumendid;

2) arstliku ekspertiisi otsus;

3) rehabilitatsiooniplaan;

4) lapsevanema/eestkostja omakäeline kinnitus mittetöötamise kohta.

(2) Vallavalitsuse sotsiaalametnik hindab taotluse esitamisel puudega lapse hooldamise koormust, kasutades hindamiseks hindamisvahendit, mis on kinnitatud käesoleva korra lisana.

(3) Sotsiaalametnik kogub hooldamise koormuse hindamiseks lisaks andmeid puudega lapse rehabilitatsiooniplaanist ja arstliku ekspertiisi otsusest ning kuulab ära puudega last hooldava isiku ning vajadusel erialaspetsialistide arvamuse.

(1) Sotsiaalametnik teeb kogutud andmete põhjal 10 kalendripäeva jooksul kaalutlusotsuse puudega lapse hooldajatoetuse määramise või mittemääramise kohta.

(2) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse selleks õigustatud isikule käesoleva korra § 3 nimetatud tingimuste üheaegsel esinemisel tähtajaliselt kuni arstliku ekspertiisi otsuse kehtivusaja lõpuni või lapse täiskasvanuks saamiseni.

(3) Puudega lapse hooldajatoetus määratakse järgmistes suurustes

1) 3 kuni 15-aastase keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamisel 20 eurot/kuus;

2) 16 kuni 18-aastase raske puudega lapse hooldamisel 16 eurot/kuus;

3) 16 kuni 18-aastase sügava puudega lapse hooldamisel 30 eurot/kuus.

(4) Puudega lapse hooldajatoetust makstakse igakuiselt jooksva kuu eest ning see kantakse üle selleks õigustatud isiku pangakontole hiljemalt jooksva kuu 25. kuupäevaks.

(5) Hooldajatoetuse määra kehtestab vallavolikogu.

(6) Hooldajatoetuse määrasid võib vähendada kui selgub, et eelarveaastaks hooldajatoetuse maksmiseks eraldatud rahalistest vahenditest toetuse maksmiseks ei jätku.

Puudega lapse hooldajatoetust ei määrata, kui

1) puudega lapse hoolduskoormus ei takista puudega last kasvatama kohustatud isikut asuma tööle täis- või osalise tööajaga;

2) puudega lapse hooldamise vajadus on püsivalt tagatud teiste sotsiaal-ja haridusteenustega, täiendavate toetuste või muu abi osutamisega;

3) taotleja on arvel Eesti Töötukassas;

4) taotleja saab riiklikku pensioni;

5) taotleja saab vanemahüvitist või lapsehooldustasu alla 3-aastase lapse hooldamise eest.

(1) Hooldajatoetuse määramise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui on muutunud puudega lapse hooldajatoetuse määramise aluseks olnud asjaolud

1) kui lõpetamist tingivad asjaolud ilmnevad kuu esimesel poolel (1-15 kuupäev), siis lõpetatakse maksmine jooksval kuul;

2) kui lõpetamist tingivad asjaolud ilmnevad kuu teisel poolel (16-31 kuupäev), siis lõpetatakse maksmine asjaolude ilmnemise kuule järgneval kuul.

(2) Puudega lapse hooldajatoetust saav isik on kohustatud hiljemalt 10 päeva jooksul teavitama vallavalitsust asjaoludest, mis on aluseks hooldajatoetuse maksmise lõpetamisele või suurusemuutmisele.

(3) Lõikes 2 nimetatud asjaoludest mitteteatamisel on vallavalitsusel õigus enammakstud hooldajatoetus tagasi nõuda.

(4) Puudega lapse hooldajatoetuse maksmine lõpetatakse, kui hooldaja ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust puudega last kasvatada ja tema eest hoolitseda.

Kehtestada puudega lapse hooldajatoetuse määramise ja maksmisega seoses alljärgnevad dokumentide vormid

1) "Taotlus" puudega lapse toetuse määramiseks (lisa1);

2) "Puudega laste hooldus- ja sotsiaalteenuste ning toetuste vajaduse hindamisvahend" (lisa2);

3) "Kinnituskiri" (lisa 3).

(1) Isik, kelle õigusi on taotluse menetlemisel rikutud, võib esitada vaide Helme Vallavalitsusele või maavanemale. Vaie haldusakti või toimingu peale tuleb esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või oleks pidanud teada saama.

(2) Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi on vaidemenetluses rikutud, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.

(1) Kontrolli ja järelvalvet hooldajatoetuse määramise ja maksmise ning selleks eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle teostab Helme Vallavalitsus.

(2) Tunnistada kehtetuks Helme Vallavolikogu 25.02.2010.a määrus nr 3 "Puudega lapse hooldajatoetusemääramise ja maksmise kord".

(3) Määrus jõustub 01.aprillil 2016.a.