Jõgeva Vallavalitsuse hallatavate asutuste palgajuhend

(1) Määrusega kehtestatakse Jõgeva Vallavalitsuse hallatavate asutuste (edaspidi asutus) töötajate töötasu määramise ja maksmise kord (edaspidi palgajuhend).

(2) Palgajuhendiga määratakse kindlaks töökohale vastav töötasu alammäär või töötasuvahemik, lisatasu maksmise tingimused ja kord ning töötasu maksmise aeg ja viis.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) töötasu – töölepingu alusel töötajale makstav tasu;

2) lisatasu – töötasule lisaks makstav tasu täiendavate tööülesannete, oodatust paremate tulemuste saavutamise eest ja muud seadustega sätestatud täiendavad tasud ja hüvitised;

3) preemia – erakordsete tööalaste saavutuste eest kohaldatav ergutus;

4) töötasufond – valla eelarves asutuse juhi ja töötajate töötasudeks ettenähtud vahendid.

Asutuse töötasufondi planeerimisel võetakse aluseks

1) kinnitatud personali koosseis;

2) vastavatele töökohtadele määratud töötasuvahemiku keskmine või töötasu alammäär;

3) vahendid töölepingu seadusest tulenevate täiendavate tasude (tasu ületunnitöö, öötöö ja riigipühal tehtava töö eest, töölepinguga või ametijuhendiga reguleerimata täiendavate tööülesannete, sealhulgas puuduva töötaja asendamise eest) maksmiseks;

4) valla eelarvestrateegia.

(1) Töötasu lepitakse kokku asutuse töötaja ja asutuse juhi vahelises töölepingus või selle lisas. Lisatasu ja preemia määrab asutuse juht.

(2) Töötasu määramisel arvestatakse töötaja töökohale vastavat töötasu alammäära või töötasuvahemikku, töötaja tööalast kompetentsust, erialast kogemust, töötulemusi ja töö eripära iseloomustavaid näitajaid (nagu töö intensiivsust, materiaalset vastutust, asendamise kohustust, töötamist ööajal jms).

(3) Töötaja saadav tasu võib koosneda töötasust, lisatasust ja preemiast.

(4) Töötasu arvestusperiood on kalendrikuu. Töötasu arvestatakse ajavahemiku eest, millal töötaja täitis talle pandud ülesandeid.

(5) Tööaja arvestus toimub tööaja arvestuse tabeli alusel. Tööaja arvestuse tabeli koostamise eest vastutab asutuse juht.

Vabariigi Valitsuse kehtestatud õpetaja töötasu alammäära kohaldatakse üldhariduskoolis ka logopeedile, eripedagoogile, sotsiaalpedagoogile ja psühholoogile.

(1) Lasteaia õpetaja töötasu alammäär on 90% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

(2) Lasteaia kõrgharidusega õpetaja töötasu alammäär on 4% kõrgem keskharidusega õpetaja töötasu alammäärast.

(3) Lasteaia logopeedi, erirühma õpetaja ja magistrikraadiga või sellega võrdsustatud tasemega õpetaja töötasu alammäär on võrdne Vabariigi Valitsuse kehtestatud üldhariduskooli õpetaja töötasu alammääraga.

1. Direktori asetäitja, haridustehnoloog 870-1500 2. Kooli huvijuht, ringijuht, huvikooli õpetaja, õpilaskodu kasvataja, abiõpetaja, õppenõustaja, ujula instruktor, noortejuht 710-1065 3. IT spetsialist, infojuht, majandusjuhataja, perevanem 560-1260 4. Kultuuriasutuste loomingulised töötajad, varahoidja-rekvisiitor, tehniline juht, helitehnik, spordijuht, ujula tehnik 735-950 5. Raamatukoguhoidja, AIP-konsultant 750-875 6. Lasteaia õpetaja abi, tervishoiutöötaja, tugiisik 560-690 7. Sekretär, juhi abi, administraator, perenaine, klienditeenindaja, müügiassistent 560-800 8. Kokk, peakokk, kohviku juhataja 560-980 9. Remonditööline, majahaldur, staadionihaldur, staadionirajatise meister, haldusspetsialist 560-900 10. Puhastusteenindaja, majahoidja, abitööline, köögitööline, pesumasinist, aednik, laborant, riidehoidja, kütja 560-590

(1) Asutuse juhile määrab lisatasu ja preemia vallavalitsus.

(2) Asutuse juhil on õigus asutuse eelarves töötasudeks ettenähtud vahendite piires määrata asutuse töötajatele lisatasusid ja maksta preemiat.

(3) Täiendavateks tööülesanneteks loetakse asutuse juhi või vahetu ülemuse poolt töötajale antud, sealhulgas puuduva töötaja asendamisel täidetud, kuid töölepingus või ametijuhendis fikseerimata töökohustusi ja -ülesandeid.

(4) Töötajale, kes täidab puuduva töötaja ülesandeid, võib maksta lisatasu, kui asendamine tingib võrreldes töölepingus või ametijuhendis ettenähtud töökohustustega töökoormuse või vastutuse olulise suurenemise.

(5) Eritingimustes (ületunnitöö, töötamine ööajal, töötamine riigipühadel) töötamise eest makstakse lisatasu vastavalt töölepingu seadusele juhul, kui eritingimustes tehtud tööd ei ole arvestatud töölepingus või sellele kulunud tööaega ei ole töötajale võimalik hüvitada vaba aja andmisega.

(6) Üldjuhul ei tohi töötajale makstav lisatasu ületada kalendriaasta jooksul 20% töötaja aastasest töötasust.

(7) Töötajale võib maksta preemiat kauaaegse töötamise, töökohustuse või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest, samuti töötaja või asutuse nõutavast tulemuslikuma töösoorituse eest. Asutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele töötajatele võrdsetel alustel.

(1) Töötajate suhtes võib rakendada soodustusi, et toetada töötajate tervise ja töövõime säilimist, soodustada kvalifitseeritud töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada töötajatele konkurentsivõimelisi töötingimusi.

(2) Mitterahaliste soodustuste kohaldamise pädevus on asutuse juhil.

(3) Soodustusi rakendatakse kõikidele töötajatele võrdsetel alustel.

(1) Töötasu makstakse üks kord kuus, töötatud kuule järgneva kuu 10. kuupäeval.

(2) Töötaja töötasu kantakse üle töötaja poolt määratud pangakontole.

(3) Töötajale väljastatakse elektrooniliselt teatis arvestatud töötasu ja lisatasude, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti tema eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu kohta.

(4) Töötasu maksmisega viivitamise korral maksab asutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseadusele.

[Käesolevast tekstist välja jäetud].

Määrust rakendatakse alates 1. märtsist 2018.