Türi Ühisgümnaasiumi põhimäärus

Kooli nimi on Türi Ühisgümnaasium (edaspidi kool). Kooli nime ametlik lühend on TÜG.

Kool asub Järva maakonnas Türi vallas Türi linnas aadressil Tolli tänav 62.

(1) Kool on põhikoolile järgnev üldhariduskool, mis loob võimalused üldkeskhariduse omandamiseks.

(2) Nominaalne õppeaeg õppekava täitmiseks koolis on kolm aastat.

(3) Kool on munitsipaalkool, mille kõrgemalseisev asutus on Türi valla ametiasutus – Türi Vallavalitsus (edaspidi ametiasutus).

(4) Kooli tegevust juhendab ja koordineerib ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond.

Koolil on Türi valla eelarves iseseisev eelarve.

(1) Koolil on oma nimega pitsat.

(2) Kool võib kasutada oma sümboolikat, mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga, kooskõlastades sümboolika enne kehtestamist Türi Vallavalitsusega.

(1) Asjaajamise keel on eesti keel.

(2) Kooli asjaajamine reguleeritakse Türi valla asutuste ja kooli asjaajamiskorraga.

(3) Kooli õppe- ja kasvatusalastes kohustuslikes dokumentides esitatakse andmed ning dokumente täidetakse ja peetakse haridus- ja teadusministri kehtestatud korras.

Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse erisusi.

(1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostatakse koostöös hoolekogu, õpilasesinduse, õppenõukogu ning ekspertidega kooli arengukava.

(2) Vähemalt kolmeks aastaks koostatud arengukavas määratakse kooliarenduse põhisuunad ja ‑valdkonnad ning turvalisuse tagamine koolis, õpetajate täienduskoolituskava ja tegevuskava.

(3) Arengukava kinnitab Türi Vallavalitsus Türi Vallavolikogu kehtestatud haridusasutuste arengukavade kinnitamise korra alusel.

Kooli õppekeel on eesti keel.

(1) Koolis õpitakse statsionaarses ja mittestatsionaarses vormis.

(2) Statsionaarses õppes on kooli juhendatud tegevusel suurem osakaal kui iseseisval õppimisel.

(3) Mittestatsionaarses õppes on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel.

(4) Kool loob võimaluse lõpetada kool eksternina gümnaasiumi riikliku õppekava järgi.

Kooli ülesanne on

1) valmistada noor ette toimima loova, mitmekülgse, sotsiaalselt küpse, usaldusväärse ning oma eesmärke teadvustava ja saavutada oskava isiksusena erinevates eluvaldkondades: partnerina isiklikus elus, kultuuri kandja ja edendajana, tööturul erinevates ametites ja rollides ning ühiskonna ja looduskeskkonna jätkusuutlikkuse eest vastutava kodanikuna;

2) aidata õpilasel leida huvi- ja võimetekohane tegevusvaldkond, millega siduda edasine haridustee;

3) luua tingimused, et õpilased omandaksid teadmised, oskused ja väärtushoiakud, mis võimaldavad jätkata tõrgeteta õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes;

4) toetada võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut ning tema individuaalsetest eripäradest ja isiklikest huvidest tulenevate haridusvajaduste rahuldamist;

5) jätkata põhikoolis toimunud väärtuskasvatust, kujundades eelkõige väärtushoiakuid ja ‑hinnanguid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimimise aluseks;

6) aidata kaasa õpilaste iseseisvumisele, maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla;

7) tutvustada ja hinnata õpilase edasise haridustee võimalusi;

8) kujundada kodanikuoskusi, -aktiivsust ja -vastutust;

9) tagada õpilasele võimalus saada õppekorralduse kohta infot ja nõuandeid;

10) tagada kõigile õpilastele vaimset ja füüsilist tervist kaitsvad ja edendavad tingimused koolis õppimise ajal ning vähendada õppe- ja kasvatustegevusest tulenevaid ebasoodsaid mõjusid vastavalt terviskaitsenõuetele;

11) korraldada õpilaste toitlustamist vastavalt kooli päevakavale.

(1) Õppekava on kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument.

(2) Kooli õppekava on koostatud lähtudes riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ja kasutatavaid ressursse.

(3) Kooli õppekava kehtestab direktor, kes vastutab nii selle koostamise kui ka arendamise demokraatliku korraldamise eest.

(4) Õpe koolis toimub kolmes õppesuunas: loodus-reaalsuund, kunstisuund ja rakendussuund.

(5) Õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumiõppe jooksul on 96 kursust. Kursus on õppetöö arvestusühik, mis vastab 35 õppetunnile.

(6) Kool võib õppesuuna sees teha õpilasele kohustuslikuks kuni 20 valikkursuse õppe. Iga õpilane on kohustatud õppeaja jooksul valima vähemalt 13 valikkursust. Õpilasel on õigus kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.

(7) Mittestatsionaarse õppevormi puhul on õppekorralduse aluseks kooli rakendussuuna õppekava alusel kohandatud õppeplaan, mille järgi on õpilase minimaalne õppekoormus gümnaasiumi jooksul 72 kursust.

(8) Eksternile koostatakse individuaalne õppekava.

(9) Kool võimaldab õpilasel tasuta kasutada kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

(1) Haridusliku erivajadusega on õpilane, kelle eriline andekus, õpiraskused, terviserike, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemal viibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus, õppeajas, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes.

(2) Haridusliku erivajadusega õpilane õpib üldjuhul kooli tavaklassis.

(3) Kool korraldab andekate õpilaste juhendamist.

(4) Haridusliku erivajadusega õpilase õppe korraldamise põhimõtted sätestatakse kooli õppekavas.

(1) Individuaalse õppekava koostab kool, kui muudatuste või kohandustega õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes kaasneb nädalakoormuse või õppe intensiivsuse oluline kasv või kahanemine võrreldes riikliku või kooli õppekavaga.

(2) Individuaalne õppekava haridusliku erivajaduse tõttu, mis ei võimalda riiklikus õppekavas sätestatud õpitulemuste saavutamist, on lubatud üksnes nõustamiskomisjoni soovitusel.

(1) Õppeaasta kestab 1. septembrist 31. augustini ning koosneb õppeveeranditest ja koolivaheaegadest.

(2) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva, lõpuklassis vähemalt 185 päeva. Lõpueksami päev ja sellele eelnenud kaks õppetundidest vaba päeva arvatakse õppepäevade hulka.

(3) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

(4) Õppetund on juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik, mille arvestuslik kestus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga, mille kestus on üldjuhul 10 minutit iga õppetunni kohta. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi järjest võib toimuda ilma vahetunnita.

(5) Koolivaheajad on haridus- ja teadusministri kehtestatud ajal.

(6) Kooli vastuvõtmise eeldus on põhiharidus või sellele vastav haridus.

(7) Direktor kehtestab haridus- ja teadusministri määrusega sätestatud ulatuses õpilaste kooli vastuvõtu tingimused ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra kooli vastuvõtmisel.

(8) Õpilase hindamisel arvestatakse hindamise eesmärke ning teadmisi, oskusi ja vilumusi hinnatakse viiepallisüsteemis.

(9) Klass ja kool lõpetatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud korras.

(10) Õpilane arvatakse koolist välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kooli kodukorra alusel.

(11) Mittestatsionaarse õppe õppetöö kestus on kokku 35 nädalat, mis jaotatakse kaheks semestriks.

(1) Õpingute jooksul tunnustatakse õpilast kiituskirjaga kooli õppenõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

(2) Kuldmedaliga tunnustatakse lõpetajat, kelle kõigi õppeainete kooliastmehinne on „väga hea“.

(3) Hõbemedaliga tunnustatakse lõpetajat, kellel kuni kahes õppeaines on kooliastmehinne vähemalt „hea“ ja ülejäänud õppeainete kooliastmehinne „väga hea“.

(4) Täiendavad motiveerimis- ja tunnustamismeetmed on ette nähtud kooli kodukorras.

(5) Eesmärgiga mõjutada õpilasi kooli kodukorra kohaselt käituma ja teistest lugu pidama ning ennetada turvalisust ohustavate olukordade tekkimist, on koolil õigus rakendada õpilase suhtes põhjendatud, asjakohaseid ja proportsionaalseid tugi- ja mõjutusmeetmeid.

(6) Tugimeetmeteks võivad olla arenguvestlus, individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialisti teenuse osutamine.

(7) Mõjutusmeetmed on

1) õpilase käitumise arutamine vanemaga;

2) õpilasega tema käitumise arutamine direktori või õppealajuhataja juures;

3) õpilasega tema käitumise arutamine õppenõukogus või hoolekogus;

4) õpilasele tugiisiku määramine;

5) kirjalik noomitus;

6) esemete, mida õpilane kasutab viisil, mis ei ole kooskõlas kooli kodukorraga, kooli hoiulevõtmine;

7) õppetunnist eemaldamine koos kohustusega viibida määratud kohas ja saavutada tunni lõpuks nõutavad õpitulemused;

8) konfliktolukorras osalenud poolte lepitamine eesmärgiga saavutada kokkulepe edasiseks tegevuseks;

9) kooli jaoks kasuliku tegevuse elluviimine, mida võib kohaldada vaid õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul;

10) pärast õppetundide lõppemist koolis viibimise kohustus koos määratud tegevusega kuni 1,5 tunni ulatuses ühe õppepäeva jooksul;

11) ajutine keeld võtta osa õppekavavälisest tegevusest koolis, näiteks üritustest ja väljasõitudest;

12) ajutine õppes osalemise keeld koos kohustusega saavutada selle perioodi lõpul nõutavad õpitulemused.

(8) Mõjutusmeetmete rakendamise otsustab direktor või tema volitatud isik. Ajutise õppes osalemise keelu otsustab õppenõukogu.

(1) Koolil on õpilaskodu.

(2) Õpilaskodu on kooli struktuuriüksus, mille ülesandeks on tagada õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused.

(1) Koolil on raamatukogu.

(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada kooli õppekavajärgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õppimise ja teabe hankimise oskust ja lugemishuvi.

(3) Raamatukogu

1) toetab ja rõhutab kooli õppekavas kinnitatud õppe ja kasvatuse eesmärke;

2) soetab õppe- ja erialast kirjandust;

3) organiseerib üritusi;

4) aitab kaasa õpilaste ettevalmistusele aineolümpiaadideks ja konkurssideks;

5) kujundab ja säilitab õpilastes harjumust ning huvi lugemise, õppimise ja raamatukogu kasutamise vastu;

6) võimaldab juurdepääsu erinevatele infoallikatele ja võimalustele, et tutvustada õpilastele erinevaid ideid, kogemusi, arvamusi.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekavaväline tegevus.

(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sh ringid ja stuudiod.

(3) Ringitegevus fikseeritakse ringipäevikus või e-päevikus (edaspidi ringipäevik), kuhu märgitakse õpilase andmed, tunni sisu ja aastaplaan. Ringipäevikut täidab ringijuht.

(4) Ringipäeviku täitmist ning ringitundide toimumist kontrollib huvijuht.

(5) Õpilasel on õigus huvitegevuses tasuta kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras.

(1) Õpilastel on õigus

1) kvaliteetsele üldharidusele;

2) vaimsele ja füüsilisele turvalisusele ning tervise kaitsele;

3) kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid;

4) teha ettepanekuid kooli tegevuse korraldamiseks;

5) õppeaasta jooksul neljale koolivaheajale kogukestusega vähemalt 12 nädalat, millest suvevaheaeg kestab vähemalt kaheksa järjestikust nädalat;

6) ea- ja jõukohasele õppekoormusele, mis võimaldab aega puhkuseks ja huvitegevuseks;

7) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisele;

8) täita õpiülesandeid ja osaleda temale kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes;

9) saada eeldatavate õpitulemuste saavutamisel ajutise mahajäämuse tekkimisel täiendavat pedagoogilist juhendamist väljaspool õppetunde;

10) vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlusele, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengu eesmärkides;

11) kasutada õppekavavälises tegevuses tasuta kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe‑, spordi‑, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kodukorras sätestatud korras;

12) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

13) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja Türi Vallavolikogu kehtestatud tingimustel ja korras;

14) saada vähemalt eripedagoogi, psühholoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust;

15) saada koolitervishoiuteenust;

16) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

17) olla teavitatud hinnetest ja talle kohalduvast osast kooli päevakavas;

18) valida ja olla valitud õpilasesindusse vastavalt õpilasesinduse põhimäärusele;

19) olla õppeveerandi või kursuse algul teavitatud õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;

20) olla ära kuulatud enne tugi- või mõjutusmeetme määramist ning anda arvamus mõjutusmeetme rakendamise kohta;

21) kokkuleppel kooliga läbida osa õpet teistes õppeasutustes.

(2) Mittestatsionaarses õppes õppivale õpilasele ei laiene käesoleva paragrahvi lõike 1 punktid 14, 15, 18.

Õpilane on kohustatud

1) osalema aktiivselt õppetöös ning täitma õpiülesandeid;

2) omandama teadmisi ja oskusi vastavalt oma võimetele;

3) täitma õpetaja antud seaduslikke korraldusi ja ülesandeid;

4) täitma kooli kodukorda;

5) kinni pidama väärika käitumise tavadest ja kaasinimestega lugupidavalt käituma;

6) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

(1) Vanemal on põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest tulenevalt õigus

1) olla kaasatud individuaalse õppekava koostamisse;

2) saada teavet lapse õppest puudumistest vähemalt üks kord õppeveerandi jooksul;

3) saada teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

4) omada juurdepääsu kooli valduses olevale teabele õpilase kohta ning osaleda piiratud teovõimega õpilase arenguvestlusel;

5) olla teavitatud õpilasele kohalduvast osast kooli päevakavas ning õppeveerandi või kursuse jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest;

6) olla teavitatud õpilase hinnetest;

7) vähemalt üks kord aastas osaleda vanemate koosolekul;

8) anda arvamus õpilase käitumise ja mõjutusmeetme rakendamise kohta ajutise õppes osalemise keelu rakendamisel korral;

9) esitada taotlus piiratud teovõimega õpilase eest tasuta õpilaspileti saamiseks;

10) kandideerida vanemate esindajana kooli hoolekogusse;

11) pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(2) Mittestatsionaarses õppes õppiva täisealise õpilase vanematele lõikes 1 toodud õigused ei laiene.

Vanema kohustused on

1) arvestada hariduse andmise asjades ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi, vajadusel küsida nõu õpetajalt või muult asjatundlikult isikult;

2) luua õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused;

3) esitada koolile oma kontaktandmed ja teavitada nende muutustest;

4) tutvuda koolielu reguleerivate aktidega;

5) teha lapse õpetamisel ja kasvatamisel kooliga koostööd;

6) tagada piiratud teovõimega õpilase järelevalve ajutise õppes osalemise keelu korral.

(1) Kooli õpilastest moodustuval õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

(2) Õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires, lähtudes oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

(1) Õpilasesinduse põhimääruse koostab õpilaskond, tehes selleks vajaduse korral koostööd direktori või direktori määratud koolitöötajatega.

(2) Õpilasesinduse põhimääruse eelnõu avalikustatakse internetis kooli veebilehel ning pannakse koolis välja. Kõigil õpilastel on võimalus avalikustamisest kahe nädala jooksul teha kirjalikke parandusettepanekuid. Parandusettepanekuid arutab õpilasesindus ühe nädala jooksul avalikustamise lõppemisest.

(3) Põhimäärus võetakse vastu hääletanute lihthäälteenamusega. Hääletuse korraldamise päevast teavitatakse õpilaskonda põhimääruse eelnõu avalikustamisel. Hääletamist võib korraldada igas klassis eraldi ning klassi esindaja edastab tulemused õpilasesindusele.

(4) Õpilasesindus esitab põhimääruse kinnitamiseks direktorile. Kolmekümnepäeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor õpilasesinduse põhimääruse, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada

(1) Koolis on pedagoogid ja teised töötajad.

(2) Pedagoogid on direktor, õppealajuhataja, õpetaja ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad

isikud.

(3) Koolitöötajatega sõlmib töölepingud direktor.

(1) Pedagoogil peab olema vähemalt kõrgharidus ning ta peab vastama haridus- ja teadusministri kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele.

(2) Pedagoogide kutseoskuste ja kutsemeisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme hindamiseks korraldatakse vastavalt haridus- ja teadusministri kehtestatud korrale atesteerimine.

(3) Pedagoogide, välja arvatud direktori, ametikohtade täitmiseks korraldab direktor avaliku konkursi.

(4) Kui õpetaja vaba ametikoha täitmiseks korraldatud konkursil ei leita kvalifikatsiooninõuetele vastavat töötajat, võib direktor sõlmida tähtajalise töölepingu tähtajaga kuni üks aasta isikuga, kellel on vähemalt keskharidus. Sellisel juhul korraldab direktor aasta jooksul uue avaliku konkursi.

(1) Koolitöötajate koosseisu igaks õppeaastaks kinnitab Türi Vallavalitsus direktori ettepanekul.

(2) Direktor teeb Türi Vallavalitsusele iga kalendriaasta 25. maiks kirjaliku ettepaneku õppeasutuse järgmise õppeaasta koosseisu kinnitamise kohta.

(3) Direktor lähtub koolitöötajate koosseisu kinnitamise ettepaneku tegemisel haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisust ning kooli efektiivse toimimise tagamise põhimõttest.

(4) Türi Vallavalitsus kinnitab koolitöötajate koosseisu üldjuhul kahe nädala jooksul alates direktori ettepaneku saabumisest ja registreerimist ametiasutuse dokumendiregistris.

(1) Pedagoogide ülesanne on õpilaste õpetamine ja kasvatamine, mis põhineb vastastikusel lugupidamisel, teineteisemõistmisel ning koostöös õpilaste vanematega.

(2) Ülesande täitmiseks pedagoog

1) on eeskujuks õpilastele;

2) tegeleb väärtuskasvatuse ja -arendusega;

3) teeb koostööd teiste pedagoogidega;

4) toetab iga õpilase eneseusku ja õpimotivatsiooni ning aitab kaasa õpilase iseseisvumisele;

5) hindab õpilasi objektiivselt ning on hinnangute andmisel erapooletu;

6) arvestab õpilaste isikupära ning kohtleb õpilasi taktitundeliselt;

7) teeb koostööd laste vanematega;

8) valmistub kõigiks õppetegevusteks;

9) tagab tunnis õppetööks sobiva keskkonna;

10) lahendab õpilastega õppetunnis tekkinud probleemid;

11) teatab õpilastele kursuse alguses nõutavad õpitulemused ning hindamise vormi ja põhimõtted;

12) organiseerib üritusi ning osaleb neil;

13) korraldab koolisiseseid aineolümpiaade, võistlusi, näitusi, konkursse;

14) tegeleb pidevalt enesetäiendamisega ning kasutab koolitusvõimalusi;

15) tagab tunnis ja õpilasüritustel tervishoiu- ja ohutusnõuetest kinnipidamise;

16) osaleb aktiivselt õppenõukogus;

17) hoiab oma käitumise ja tegevusega kooli ja pedagoogilise kollektiivi mainet.

(3) Pedagoogide õigused ja vastutus on sätestatud koolis kehtestatud töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

(1) Kooli teenindava personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majandamine ning vara säilimine ja korrasolek.

(2) Ülesande täitmiseks teised koolitöötajad

1) on eeskujuks õpilastele;

2) täidavad täpselt ja õigeaegselt töölepingust tulenevaid ülesandeid;

3) arvestavad oma tööülesannete täitmisel õppe- ja kasvatustöö korraldamise ja elluviimisega.

(3) Teiste koolitöötajate õigused ja vastutus on sätestatud koolis kehtestatud töökorralduse reeglites ja töötaja töölepingus.

(1) Kooli struktuuriüksused on õppeosakond, majandusosakond ja õpilaskodu.

(2) Struktuuriüksuste juhid ja kvaliteedijuht alluvad direktorile.

(3) Õppeosakonna moodustavad õpetajad, õppealajuhataja, õppesuundade juhtivõpetajad, mittestatsionaarse õppe juhtivõpetaja, õpinõustaja, raamatukoguhoidja, haridustehnoloog, huvijuht ja ringijuhid.

(4) Õppeosakonna peamisteks ülesanneteks on kooli õppe- kasvatustöö ning õpilaste arengu toetamine õppe- kasvatustööd täiendavate tegevuste kaudu.

(5) Majandusosakonna moodustavad majandusjuhataja ning kooli majandus- ning haldustegevusega seotud personal.

(6) Majandusosakonna peamisteks ülesanneteks on õppe- ja kasvatustööks vajalike tingimuste tagamine, kooli asjaajamine ning majandusasjade korraldamine.

(7) Kvaliteedijuhi peamisteks ülesanneteks on kooli konkurentsivõime suurendamine, kooli kui organisatsiooni tõhususe tagamine, projektipõhine tegevus kooli eesmärkide saavutamiseks, arengukava täitmise seire, sisehindamine, kooli õpilaste vastuvõtu sisuline korraldamine ning koostöö vilistlaste ja huvigruppidega.

(1) Kooli juhib direktor.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldab Türi Vallavalitsus avaliku konkursi. Direktoriga sõlmib töölepingu Türi vallavanem või tema volitatud isik.

(3) Direktorit asendab puhkusel või töölähetuses olemise ajal ning haigestumise korral direktori määratud ulatuses üks juhtkonna liige.

(4) Direktori töölepingu lõpetamise korral määrab direktor isiku, kes täidab direktori ülesandeid kuni 30 päeva pärast direktori töölepingu lõppemist.

(1) Direktor vastutab oma pädevuse piires õppe- ja kasvatustegevuse ja muude koolis korraldatavate tegevuste, kooli üldseisundi ja arengu eest, samuti kooli eelarve ja kooli valdusse antud vara õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Ülesannete täitmiseks direktor

1) esindab Türi valda tsiviilõiguslikes suhetes tehingute tegemisel, mis on vajalikud koolile seadustes sätestatud ülesannete täitmiseks seaduses sätestatud ulatuses ja kehtivate õigusaktide alusel;

2) esindab Türi valda kui avalik-õiguslikku juriidilist isikut tööandjana ning sõlmib koolitöötajatega töölepingud;

3) teeb Türi Vallavalitsusele ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;

4) annab oma pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi;

5) kehtestab kooli õppekava, kodukorra, päevakava ja töökorralduse reeglid;

6) kinnitab juhtkonna koosseisu ning korraldab juhtkonna tööd;

7) korraldab kooli asjaajamist;

8) tagab kooli eelarve täitmise;

9) tagab õigusaktidega ettenähtud aruannete koostamise ja esitamise;

10) tagab kooli õppenõukogu ja hoolekogu seaduslike otsuste täitmise;

11) kehtestab arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra;

12) kehtestab kooli sisehindamise korra ning kinnitab sisehindamise aruande;

13) kehtestab õpilaskodu kodukorra;

14) arvab isiku õpilaste nimekirja ning koolist välja;

15) koordineerib tugispetsialistide teenuse osutamist koolis;

16) korraldab pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi;

17) korraldab õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise;

18) korraldab õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;

19) korraldab kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamise ning kehtestab selle;

20) määrab haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija;

21) kutsub kokku kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks vähemalt üks kord aastas õpilaste vanemate koosoleku ning vähemalt ühe viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel selle klassi õpilaste vanemate koosoleku;

22) otsustab tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise;

23) korraldab esimesed õpilasesinduse valimised;

24) annab aru hoolekogule;

25) juhatab õppenõukogu koosolekut ja korraldab õppenõukogu tegevust;

26) tegeleb enesetäiendamisega ning osaleb oma ülesannete täitmiseks koolitustel;

27) tagab koolis toimiva meeskonna;

28) koordineerib arengukava ja üldtööplaani koostamist.

(1) Koolis on õppealajuhataja ametikoht.

(2) Õppealajuhataja määrab ametisse kooli direktor ning ta allub direktorile.

(3) Õppealajuhataja

1) korraldab kooli õppetööd koostöös kooli juhtkonna ja õppenõukoguga;

2) koostab ja kooskõlastab tunniplaanid ning ruumide jaotuse;

3) koostab koostöös õpetajatega kooli õppekava ja tunnijaotusplaani ning valmistab ette õppekorraldust puudutavad dokumendid;

4) algatab õppetegevuse uuendusi;

5) tegeleb süsteemselt õpetajate töö hindamisega;

6) koostab kooli üldtööplaani õppetööd puudutava osa;

7) tagab kooli arengukava õppetööd puudutava osa täitmise;

8) planeerib õppetööks vajalikke ressursse;

9) korraldab kooli metoodilist tööd;

10) planeerib õpetajate täienduskoolitust;

11) tegeleb sisekontrolliga õppe- ja kasvatustegevuse üle;

12) koordineerib olümpiaadidel, konkurssidel ja võistlustel osalemist;

13) valmistab ette õppe- ja kasvatustööd puudutavaid õppenõukogu otsuseid;

14) analüüsib eksami- ja tasemetööde tulemusi ning teeb kokkuvõtteid kooli õpilaste õpitulemustest;

15) juhendab õpetajaid tööülesannete täitmisel, korraldab puuduvate õpetajate asendamist;

16) tagab kooli igapäevase õppetöö toimimise.

(1) Kooli juhtkonna moodustavad direktor, õppealajuhataja, majandusjuhataja, kvaliteedijuht, huvijuht ja õpilaskodu juhataja.

(2) Juhtkonna peamisteks ülesanneteks on kooli igapäevategevuse, arendamise ja majandamise planeerimine, kooli struktuuriüksuste töö juhtimine, kooli regulatsioonide ja strateegiate väljatöötamise korraldamine ning sisekontroll.

(3) Juhtkonna otsused on kooli töötajatele täitmiseks kohustuslikud.

(1) Koolil on õppenõukogu. Õppenõukogu liikmeteks on õpetajad ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

(2) Õppenõukogu peamiseks ülesandeks on kooli õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine, hindamine ja juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(3) Õppenõukogu pädevus ja tegutsemise kord on määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

(4) Koolil on õigus, lähtudes asutuse õppekorraldusest ja spetsiifikast, laiendada haridus- ja teadusministri määrusega õppenõukogu pädevusse antud ülesannete ringi. Õppenõukogu koosseisu konkreetsel aastal, täpsema õppenõukogu pädevuse ja töökorra kehtestab direktor.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kuhu kuuluvad Türi valla (Türi Vallavolikogu), kooli õppenõukogu, vanemate, vilistlaste, õpilasesinduse ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad.

(2) Hoolekogu moodustatakse ja see töötab Türi Vallavalitsuse kehtestatud korras.

(3) Hoolekogu põhiülesanneteks on kooli õpilaste, pedagoogide, Türi valla, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine.

(4) Hoolekogu oma ülesannete täitmiseks

1) koostab koostöös kooliga arengukava ning annab arvamuse arengukava ja selle muudatuste kohta;

2) annab arvamuse arenguvestluse korraldamise tingimuste ja korra kohta;

3) annab arvamuse kooli põhimääruse, õppekava, kodukorra ja nende muudatuste kohta;

4) annab arvamuse sisehindamise aruande kohta;

5) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi korra;

6) annab arvamuse kooli eelarve kavale;

7) annab arvamuse kooli vastuvõtu tingimustele ja korrale.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle Türi vallavara valitsemise korra alusel sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli kasutuses olev vara on Türi valla omand.

(4) Kooli vara vallatakse, kasutatakse ja käsutatakse ning varalisi kohustusi võetakse Türi Vallavolikogu kehtestatud vallavara valitsemise korra järgi.

(1) Kooli eelarve tulu moodustavad eraldised riigieelarvest, Türi valla eelarvest ja teiste omavalitsuste eelarvetest, laekumised sihtasutustelt, eraldised ja annetused äriühingutelt, organisatsioonidelt ning füüsilistelt isikutelt, kooli õppekava välistest tegevustest saadud tulu ning projektitoetused.

(2) Koolil on õigus osutada tema kasutuses ja valduses oleva varaga tasulisi teenuseid.

(3) Tasuliste teenuste loetelu ja hinnakirja kehtestab Türi Vallavalitsus direktori ettepanekul.

(4) Kooli finantstegevust juhib direktor koostöös kooli hoolekoguga. Kooli raamatupidamist peetakse tsentraalselt Türi valla ametiasutuse kaudu.

(1) Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi ja eelarve täitmise aruandeid rahandusministri, haridus- ja teadusministri ning Türi Vallavolikogu ja Türi Vallavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(2) Kool esitab iga aasta 1. märtsiks Türi Vallavalitsusele tegevusaruande eelmise kalendriaasta kohta.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teeb Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel Järva maavanem.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teeb Türi Vallavalitsus.

(1) Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab Türi Vallavolikogu, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

(2) Kool korraldatakse ümber või kooli tegevus lõpetatakse 1. juulist sama aasta 31. augustini.

(3) Õpilastele, kellel seoses ümberkorraldamise või kooli tegevuse lõpetamisega ei ole enam võimalik jätkata hariduse omandamist samas koolis, loob Türi vald võimalused õpingute jätkamiseks teises koolis.

(1) Türi vallal on õigus anda kooli pidamine üle riigile või teisele vallale või linnale.

(2) Kooli pidamine antakse üle Türi valla ja uue pidaja kokkuleppel, arvestades põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud tingimusi ja tähtaegu.

(3) Kooli pidamise üleandmine toimub pärast viimase õppeveerandi lõppu.

(4) Kooli pidamise üleandmisel tagab uus kooli pidaja õpilastele võimaluse jätkata üldhariduse omandamist koolis.

(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks Türi Vallavolikogu.

(2) Kooli põhimääruse muutmise eelnõu koostab kooli direktor või ametiasutuse haridus- ja kultuuriosakond.

(3) Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Põhimääruse muutmise eelnõu kohta peab enne vallavolikogule esitamist arvamuse andma Türi Vallavalitsus ja Türi Vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjon.

(1) Määruse § 17 rakendub õpilaskodu loomisel ning õpilaskodu juhataja ametikoht täidetakse ja selle ametikoha funktsioone ja õigusi rakendatakse õpilaskodu töö käivitumisel.

(2) Kuni õpilaskodu juhataja ja kvaliteedijuhi ametikoha täitmiseni on kooli juhtkonna (§ 35 lõige 1) koosseis nende ametikohtade töötajate võrra väiksem.

Türi Vallavolikogu 25. augusti 2010 määrus nr 37 „Türi Ühisgümnaasiumi põhimäärus“ tunnistatakse kehtetuks.

Määrus avalikustada Internetis Türi valla ja kooli veebilehtedel.

Määrus on jõus 1. jaanuarist 2013.