Kohtla-Järve linna eelarvestrateegia koostamise ning eelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise kord

(1) Kohtla-Järve linna eelarvestrateegia koostamise ning linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise, avalikustamise ja täitmise kord (edaspidi kord) reguleerib linna eelarvestrateegia ja linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise, avalikustamise ja aruandluse koostamise reegleid ning finantsdistsipliini tagamise meetmeid.

(2) Linnaeelarve koostamise eesmärk on kindlaks määrata rahaliste vahendite ressursid, mis koondatakse eelarvesse selleks, et seda suunata linnamajanduse, keskkonna, elamu- ja kommunaalmajanduse, tervishoiu, valitsussektori, sotsiaalsfääri, hariduse, vabaaja, kultuuri- ja muude kulude katteks, et tagada rahaliste vahendite ressursside sihipärasem ja optimaalsem kasutamine. Linnaeelarve koostamise aluseks on linna arengukava ja linna eelarvestrateegia. Linnaeelarve projekti koostamisel juhindutakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusest (edaspidi KOFS) kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, riigi raamatupidamise üldeeskirjadest ning Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) ja Kohtla-Järve Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus) õigusaktidest.

(1) Linnaeelarve aasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Linnaeelarve võetakse vastu üheks eelarveaastaks. Linnaeelarves võib esitada informatsiooni ka eelarveaastast pikema perioodi kohta.

(3) Linnaeelarve on kassapõhine.

Linnaeelarve koosneb ühe eelarveaasta kõigist põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutuse plaanist.

Linnaeelarve põhitegevuse tulud on

1) maksutulud: füüsilise isiku tulumaks, maamaks, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist: riigilõivud, laekumised majandustegevusest, muud laekumised kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused: sihtotstarbelised toetused jooksvateks kuludeks ja mittesihtotstarbelised toetused (tasandusfondi toetused, toetused hariduskuludeks, toetused sotsiaalkuludeks ja muudeks kuludeks);

4) muud tegevustulud.

(1) Linnavolikogu kinnitab linnaeelarve põhitegevuse kulud tegevuste ning majandusliku sisu järgi.

(2) Linnaeelarve põhitegevuse kulud majandusliku sisu järgi on

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud.

(3) Linnaeelarve tegevuskulud tegevuste järgi jagunevad

1) üldised valitsemissektori teenuste kulud;

2) korrakaitse kulud;

3) linnamajanduskulud;

4) keskkonnakaitse kulud;

5) elamu- ja kommunaalmajanduse kulud;

6) tervishoiukulud;

7) vabaaja, kultuuri- ja religiooni kulud, sporditeenuste kulud, kultuuriteenuste kulud;

8) hariduskulud;

9) sotsiaalse kaitse kulud.

(4) Põhjalikuma linna ametiasutuste, linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarve majandusliku sisu ja tegevusliikide kaupa kinnitab linnavalitsus korraldusega. Linnavolikogu kantselei eelarve majandusliku sisu ja tegevusliikide kaupa kinnitab linnavolikogu.

(1) Investeerimistegevus on

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(2) Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimise jaotus peab vastama eelarve kontoplaanile.

(3) Põhjalikuma linna ametiasutuste, ametiasutuste hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade kaupa põhivara soetuseks antava sihtfinantseerimise jaotuse kinnitab linnavalitsus korraldusega.

Finantseerimistegevus on

1) laenude võtmine;

2) võlakirjade emiteerimine;

3) kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine;

4) kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

5) võetud laenude tagasimaksmine;

6) emiteeritud võlakirjade lunastamine;

7) kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine;

8) tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-dest 37¹, 37² ja KOFS-i §-st 20.

(2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta vähemalt käesoleva korra 2. peatüki detailsuses.

(3) Eelarvestrateegias esitatakse

1) linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;

2) informatsioon eelarvestrateegia perioodiks kavandatavatest kohalike maksude ja maamaksu muudatustest;

3) sissetulekute prognoos;

4) strateegiaperioodi olulisemad investeeringuprojektid koos hinnangulise maksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimise allikatega;

5) andmed laenukohustuste ja muude pikaajaliste kohustuste kohta;

6) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks eeldatavad ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud käesoleva korra § 4 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud käesoleva korra § 5 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus;

7) ülevaade linnavalitsuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks;

8) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt KOFS-i §-le 33 iga aasta lõpu seisuga;

9) finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmine, linnavalitsuse ja linnavalitsuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt KOFS-i §-le33 iga aasta lõpu seisuga;

10) linnavalitsuse ja linnavalitsuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt KOFS-i §-le34 iga aasta lõpu seisuga;

11) muu linnavalitsuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon.

(4) Linnavalitsuse arvestusüksused peavad esitama käesoleva korra § 9 lõike 3 punktides 3-6 ja punktis 8 sisalduvad andmed jooksva aasta 01. maiks linnavalitsuse finantsteenistusele (edaspidi finantsteenistus).

(5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja.

(6) Eelarvestrateegia perioodil võib kahel mittejärjestikusel aastal kavandada linnavalitsuse ja tema arvestusüksuse põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või positiivne.

(1) Linnaeelarve eelnõu koostab linnavalitsus vastavalt KOFS-i nõuetele vähemalt käesoleva korra II peatüki detailsuses. Põhjalikuma linnaeelarve tegevuskulude ja investeerimistegevuse jaotuse kinnitab linnavalitsus korraldusega. Linnavolikogu kantselei eelarve kinnitab linnavolikogu.

(2) Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri. Seletuskirjas esitatakse järgmine informatsioon

1) selgitused ja põhjendused eelmise aasta, jooksva aasta ning eelseisva eelarveaasta kohta;

2) selgitused linnaeelarve eelnõus ja eelarvestrateegias erinevate andmete oluliste erinevuste kohta;

3) ülevaade arengukavas ja muudes arengudokumentides kajastatud eesmärkide kavandatavast täitmise plaanist eelseisval eelarveaastal ning nende täitmiseks kavandatavatest tegevustest;

4) linnavalitsuse ja tema arvestusüksuse oodatav põhitegevuse tulemi väärtus ja netovõlakoormus eelseisva eelarve lõpus;

5) ülevaade eelarveaastaks kavandatavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

6) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kavas või raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise menetluse ajal saneerimiskavas eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tegevuste kohta;

7) muu oluline informatsioon eelarveaasta kohta.

(3) Eelarve eelnõu ja seletuskirja esitab linnavalitsus linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende linnavolikogule esitamist linna ametlikul veebilehel. Seletuskiri peab olema linna ametlikul veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1) Linnaeelarve eelnõu koostamist organiseerib linnavalitsus. Linnaeelarve eelnõu koostamiseks esitavad linna ametiasutused, linnavalitsuse teenistused ja linnavalitsuse hallatavad asutused finantsteenistuse poolt määratud tähtajaks eelarvete eelnõud, arvestused ja muud linnaeelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed. Linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarved on põhitegevustulude, põhitegevuskulude ja investeeringute plaan. Linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarved koostatakse eelarveaastaks vastavalt riigi raamatupidamise üldeeskirja kontode, tegevusalade- ja allikate koodidele vastavalt rahandusministri 11. detsembri 2003. a määruse nr 105 „Riigi raamatupidamise üldeeskiri“ §-le 6.

(2) Välisabi projektide eelarved koostavad ja esitavad finantsteenistusele vastavate projektide projektijuhid või projekti eest vastutavad isikud. Välisabi projektide eelarved kinnitab linnavalitsus.

(3) Finantsteenistus arvestab linnaeelarve sissetulekud, viib linnaeelarve väljaminekud vastavusse linnaeelarve sissetulekutega ja teatab linna ametiasutustele ja linnavalitsuse hallatavate asutustele nende eelarvete põhitegevuskulude ja investeeringute piirsummad ning määrab tähtaja eelarvete eelnõude esitamiseks.

(4) Linna ametiasutustel ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvete eelnõude koostamisel peavad koostajad

1) tagama kehtivatest seadustest ning eelseisvaks aastaks eelarvete koostamise juhistest kinnipidamise;

2) lähtuma kokkuhoiu põhimõttest, vältides vajaduseta põhitegevuse ja investeeringute kulude lülitamist eelarvete projektidesse.

(5) Linna ametiasutustel ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvete eelnõude läbivaatamisel ja eelarve eelnõu koostamisel kontrollivad finantsteenistuse teenistujad eelseisvaks eelarveaastaks esitatud eelarve eelnõude arvestamise õigsust, nende vastavust kehtivatele korrale ning hindavad põhitegevuskulude ja investeeringute otstarbekust.

(1) Finantsteenistus esitab linnaeelarve eelnõu ja seletuskirja linnavalitsusele arutamiseks. Linnavalitsuse poolt heakskiidetud linnaeelarve eelnõu koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitatakse linnavalitsuse poolt määruse eelnõuna linnavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(2) Linnavolikogu komisjonid vaatavad linnaeelarve eelnõu läbi ja esitavad hiljemalt viis päeva peale eestseisuse istungit linnavolikogule ning eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud.

(3) Linnaeelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib kas planeeritud põhitegevustulude, põhitegevuskulude, investeeringute või finantseerimistegevuse suurenemise, vähenemise või ümberjaotamise tuleb ettepaneku algatajal lisada arvestused eelarve tasakaalu tagamiseks ja esitada ettepanek koos lisadega linnavalitsusele ja linnavolikogu eelarvekomisjonile.

(1) Linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvete allikad põhitegevuskulude ja investeeringute katmiseks on linnaeelarve, riigieelarve assigneeringud, tulud majandustegevusest ja saadud sihtotstarbelised toetused.

(2) Viie päeva jooksul pärast linnaeelarve jõustumist teatab finantsteenistus linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarve esitajale neile kinnitatud assigneeringute mahu, informeerib linnavalitsuse ja linnavolikogu poolt tagasi lükatud taotlustest või tehtud muudatustest eelarvete projektides.

(3) Kümne päeva jooksul pärast linnaeelarve vastu võtmist, viivad linna ametiasutused ja linnavalitsuse hallatavad asutused oma eelarvete projektide põhitegevuse ja investeeringute kulud vastavusse eelarvete allikatega ja esitavad eelarve projektid linnavalitusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks. Linnavolikogu kantselei esitab eelarve projekti läbivaatamiseks ja kinnitamiseks volikogule kümne päeva jooksul pärast linnaeelarve vastu võtmist.

Linnaeelarvet rakendatakse eelarveaasta algusest.

(1) Kui linnavolikogu ei ole linnaeelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib linnavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta lõpliku linnaeelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta linnaeelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(2) Kui alanud eelarveaasta linnaeelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus eelmise aasta lõpliku linnaeelarve vastavate väljaminekutega võrreldes, võib linnavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta linnaeelarve eelnõus kavandatust.

(3) Linnavalitsus võib teha linnaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne linnaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) õigusaktidest;

2) enne eelarveaasta algust KOFS-i § 34 lõikes 2 punktidest 1–3, 5–52 ja 7 ning lõikes 7 nimetatud kohustuse täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) KOFS-i § 27 lõikest 2;

4) kohtuotsusest.

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekute tegemine jooksval eelarveaastal kavandatakse kas linnaeelarvega, kui linnaeelarve on aasta alguseks vastu võtmata või lisaeelarvega.

(2) Linnaeelarve või lisaeelarvega võib kavandada linnaeelarve osades kogusummana eelmisel eelarveaastal tegemata jäänud väljaminekuid, kui need tulenevad

1) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või välja kuulutatud riigihankest;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud lepingu alusel antud sihtfinantseerimisest;

3) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud väljaminekut kavandatakse kogusummadena. Detailsema jaotuse kinnitab linnavalitsus korraldusega. Ülekantud väljaminekuid võib kasutada eelmise aasta eelarves määratud otstarbeks.

(1) Linnavolikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada linnavalitsusel anda laenu ainult temast sõltuvale üksusele investeeringuteks ning tagada selle poolt võetavaid kohustusi.

(2) Linnavolikogu võib kooskõlas eelarvestrateegiaga lubada enda või sõltuva üksuse koormata kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõigetes1 ja 2 nimetatud ülesannete täitmiseks olulist kinnisasja või lubada vastavat kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamist või kinnisasja koormamist piiratud asjaõigusega selliselt, et kinnisasja või hoonestusõiguse võõrandamisel või koormamisel jätkuks kinnisasja kasutamine endisel otstarbel.

(1) Linnavalitsus võib võtta laenu, emiteerida võlakirju, võtta kapitalirendi- ja faktooringukohustusi ning kohustusi teenuste kontsessioonikokkulepete alusel ainult investeeringuteks, põhivara soetuseks antavaks sihtfinantseerimiseks, osaluste, aktsiate, osade ja muude omakapitaliinstrumentide omandamiseks KOFS-i § 37 lõikes 2 nimetatud laenude andmiseks ning KOFS-i § 34 lõike 2 punktides 1-3 ja 7 nimetatud võlakohustuste tasumiseks linnavolikogu nõusolekul.

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib linnavalitsus võtta rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu tingimusel, et laen on tagasi makstud eelarveaasta lõpuks.

(1) Eelarveaasta jooksul võib linnaeelarvet muuta lisaeelarvega. Linnavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle linnavolikogule. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(2) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast tema linnavolikogule esitamist linna ametlikul veebilehel.

(3) Lisaeelarve võtab linnavolikogu vastu määrusega. Lisaeelarvet menetletakse linnavolikogus ja vastuvõetud lisaeelarve avalikustatakse analoogselt linnaeelarve koostamise ja vastuvõtmise korrale. Lisaeelarve võib linnavolikogu vastu võtta ühe lugemisega.

(4) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad;

3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb selles kavandada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 nimetatud sihtotstarbelised vahendid või annetused ja nende arvel tehtavad väljaminekud.

(6) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne lisaeelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) seadusest, seaduse alusel antud õigusaktidest või linnavolikogu õigusaktist;

2) enne eelarveaasta algust KOFS-i § 34 lõikes 2 punktides 1-3, 5-5² ja lõikes 7 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) kohtuotsusest.

(7) Saneerimiskavast tulenevad muudatused võtab linnavolikogu vastu lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates. Kui kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvet ei ole veel vastu võetud, kajastatakse need muudatused kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve eelnõus.

(1) Linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste eelarvete muutmise taotluse esitab linnavalitsuse vastava asutuse juht linnavalitsusele läbivaatamiseks ja kinnitamiseks.

(2) Linnaeelarve assigneeringute ümberpaigutused linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste vahel ning põhitegevustulude, põhitegevuskulude ja investeeringute muudatused majandusliku sisu ja kululiigi järgi kinnitab linnavalitsus korraldusega. Linnavolikogu kantselei eelarve muudatused kinnitab linnavolikogu.

(3) Linnavalitsuse poolt kinnitatud linnavalitsuse ja linnavalitsuse hallatava asutuse eelarve muudatused põhitegevuskulude majandusliku sisu ja kululiikide lõikes lubab linnapea või aselinnapea finantsküsimustes.

(1) Linnaeelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab linnavalitsus. Linnaeelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega. Linnaeelarve täitmise aruande koostamise aluseks on linna ametiasutuste ja linnavalitsuse hallatavate asutuste raamatupidamisandmed, eelarve ja selle täitmise kohta.

(2) Linna ametiasutusel ning linnavalitsuse hallataval asutusel on keelatud teha tehinguid, mis ei ole eelarves ette nähtud, välja arvatud KOFS-i § 24 ning § 26 lõike 4 punktis 4 ja lõigetes 6 ja 6¹ nimetatud juhul.

(3) Linna ametiasutused ning linnavalitsuse hallatavad asutused võivad sõlmida lepinguid, millega kaasneb väljaminek tulevastel eelarveaastatel juhul kui sellega on arvestatud eelarvestrateegias. Kui väljaminekuga ei ole eelarvestrateegias arvestatud võib lepingu, sõlmida ainult linnavolikogu loal.

(4) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarveosade täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine eelarveosa jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise järel selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisiti, kui eelarves oli ette nähtud.

(5) Väljaminekute finantseerimine toimub vastavalt taotlustele. Korralduse linnaeelarvest rahaliste vahendite ülekandmiseks annab linnapea või aselinnapea finantsküsimustes, kontrollides eelnevalt esitatud taotluste põhjendatust.

(6) Reservfondi käsutab linnavalitsus ettenägemata kulude katmiseks vastavalt linnavolikogu poolt kehtestatud korrale.

(7) Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute edasise kasutamise otsustab linnavolikogu.

(1) Linnaeelarve täitmise aruanne kuulub raamatupidamise aastaaruande koosseisu, mille koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades KOFS-i erisusi. Linnaeelarve täitmise aruande koostab linnavalitsus vastavalt kinnitatud eelarve struktuurile.

(2) Majandusaasta konsolideeritud aruande koostab ja kiidab heaks linnavalitsus. Linnapea kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamatult pärast seda, kui linnavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(3) Lisaks raamatupidamise seaduse §-s 24 või 31 sätestatule esitatakse tegevusaruandes

1) ülevaade linna arengukavas või muudes arengudokumentides ettenähtud eesmärkide täitmisest aruandeaastal. Indikaatorite rakendamisel tuleb ülevaates esitada indikaatorite kavandatud ja tegelikud andmed;

2) viimase viie aruandeaasta põhitegevuse tulemi väärtus vastavalt KOFS-i § 33 lõikele 1;

3) viimase viie aruandeaasta netovõlakoormus vastavalt KOFS-i § 34 lõikele 1;

4) põhjendused KOFS-i § 33 lõikes 2 esitatud põhitegevuse tulemi lubatavast väärtusest või KOFS-i § 34 lõigetes 3-5 esitatud netovõlakoormuse ülemmäärast mittekinnipidamise kohta, kui neist ei ole kinni peetud;

5) ülevaade finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava või saneerimiskava täitmise kohta vastava menetluse ajal.

(4) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse vähemalt käesoleva korra 3. peatüki detailsuses aruandeaasta

1) esialgne linnaeelarve;

2) lõplik linnaeelarve;

3) linnaeelarve täitmise andmed.

(5) Esialgne linnaeelarve on vastuvõetud aruandeaasta linnaeelarve.

(6) Lõplik linnaeelarve on esialgne linnaeelarve koos lisaeelarvetest ja reservfondi kasutuselevõtmise otsustest tulenevate muudatustega.

(7) Linnaeelarve täitmise aruandes ei ole kohustuslik esitada võrreldavaid arvnäitajaid aruandeaastale eelnenud majandusaasta kohta.

(8) Linnaeelarve täitmise aruande kohta koostatakse raamatupidamise aastaaruande lisa, milles esitatakse

1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku linnaeelarve oluliste vahede kohta;

2) selgitused ja põhjendused lõpliku linnaeelarve ja linnaeelarve täitmise oluliste vahede kohta.

(9) Raamatupidamise seaduse ja selle alusel antud õigusaktide tähenduses linnavalitsuse valitseva ja olulise mõju all olev äriühing, sihtasutus ja mittetulundusühing esitavad nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates linnavalitsusele kinnitatud majandusaasta aruande ja vandeaudiitori aruande, kui raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll on audiitortegevuse seaduse alusel kohustuslik.

(10) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab linnavolikogu revisjonikomisjon linnavolikogule esitatud majandusaasta aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse linnavolikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon oma arvamuse, kas ta toetab linnavalitsuse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(11) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande linnavolikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Linnavolikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks otsusega.

(12) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, linnavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning linnavolikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna ametlikul veebilehel.

(13) Linnavalitsuse raamatupidamise aastaaruande audiitorkontroll toimub vastavalt audiitortegevuse seadusele.

(1) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile eelarvestrateegia tegevusvaldkondade kaupa, linnaeelarve ja lisaeelarve ning andmed linnaeelarve täitmise kohta vastavalt rahandusministri määrusele.

(2) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed eelarvestrateegia kohta eelarveaastale eelneva aasta 30. oktoobriks.

(3) Linnavalitsus esitab Rahandusministeeriumile andmed linnaeelarve, lisaeelarve ja linnaeelarve täitmise kohta igale kvartalile järgneva kuu 25-ks kuupäevaks.

(1) Linnavalitsus on kohustatud esitama Rahandusministeeriumi nõudel põhjendatud juhtudel ühekordselt majandusaasta aruandega, linnaeelarvega ja eelarvestrateegiaga ning raamatupidamise seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud aruannetega hõlmamata andmeid ning muud informatsiooni, sealhulgas KOFS-i § 34 lõikes 2 nimetatud võlakohustuste võtmiseks sõlmitud lepingute ärakirju.

(2) Linnavalitsus teavitab teenuste kontsessioonikokkulepete sõlmimisest Rahandusministeeriumi, esitades informatsiooni projekti sisu, kestuse, finantseerimistingimuste ja rahalise mahu kohta. Informatsioon esitatakse 30 päeva jooksul lepingu sõlmimisest arvates. Rahandusministeeriumil on õigus nõuda nimetatud projekte puudutavate lepingute ja nendega seotud muude dokumentide esitamist.

[Käesolevast tekstist välja jäetud.]