Sotsiaalteenuste kord

(1) Käesolev kord sätestab Rõuge Vallavalitsuse (edaspidi: ametiasutus) poolt osutatavate ja korraldatavate sotsiaalteenuste kirjelduse, taotlemise ja osutamise tingimused ning korra.

(2) Sotsiaalteenuste taotlemise ja osutamisega seonduvate dokumentide vormid ja teenuste eest võetavate tasude määrad kehtestab Rõuge Vallavalitsus kollegiaalse täitevorganina (edaspidi: vallavalitsus).

(3) Sotsiaalteenuseid määratakse isikutele, kelle igapäevane toimetulekuvõime on häiritud ja kes vajab toimetulemiseks kõrvalist abi ning kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Rõuge vallas, samuti sotsiaalhoolekande seaduses § 5 lõigetes 2-5 nimetatud isikutele.

(4) Erandjuhtudel võib vallavalitsuse korralduse alusel sotsiaalteenuseid määrata käesolevast korrast erinevalt.

(5) Käesolevas korras kirjeldatud sotsiaalteenuste loetelu ei ole ammendav ning taotluste menetlemise ja teenuste määramise kord laieneb üldiselt kõigile sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud või teistele ametiasutuse poolt osutatavatele sotsiaalteenustele, mille taotlemise ja osutamisega seonduv ei ole reguleeritud eraldi õigusaktidega.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses

1) toimetulekuvõime – isiku või perekonna füüsiline või psühhosotsiaalne võime igapäevases elus toime tulla;

2) sotsiaalteenus – isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline hüvitis;

3) rehabilitatsiooniplaan – rehabilitatsiooniasutuses isiku või tema seadusliku esindaja aktiivsel osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tegevusvõimele, kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajadusele ning tuuakse ära isiku iseseisvaks toimetulekuks ja sotsiaalseks integreerumiseks vajalikud tegevused;

4) hooldusplaan – isiku või tema seadusliku esindaja osalemisel koostatud kirjalik dokument, milles antakse hinnang isiku tervislikule seisundile ja kõrvalabi vajadusele ning määratakse kindlaks toimingud isiku toimetulekuvõime toetamiseks ja säilitamiseks;

5) sotsiaaltöötaja – vastava erialase ettevalmistusega sotsiaaltööd tegev ametiasutuse teenistuja või töölepinguline töötaja;

6) vallavalitsus – Rõuge Vallavolikogu (edaspidi: volikogu) poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan Rõuge Vallavalitsus;

7) ametiasutus – Rõuge valla ametiasutus Rõuge Vallavalitsus.

Rõuge vallas osutatakse või korraldatakse järgmiste sotsiaalteenuste osutamist

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus (edaspidi: üldhooldusteenus);

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamine;

10) võlanõustamisteenus;

11) asendus- ja järelhooldusteenus;

12) lapsehoiuteenus;

13) muud täiendavad sotsiaalteenused.

(1) Koduteenuse eesmärgiks on täisealise isiku iseseisva ja turvalise toimetuleku tagamine kodustes tingimustes, säilitades või parandades tema elukvaliteeti.

(2) Koduteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Üldhooldusteenuse eesmärgiks on turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist, tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt või püsivalt iseseisvalt toime tulla.

(2) Üldhooldusteenusele suunamise ja teenuse eest tasumise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Tugiisikuteenuse eesmärgiks on iseseisva toimetuleku toetamine olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste teostamisel olulisel määral kõrvalabi. Kõrvalabi seisneb juhendamises, motiveerimises ning isiku suurema iseseisvuse ja omavastutuse võime arendamises.

(2) Tugiisikuteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Täisealise isiku hooldust osutatakse isikule, kes vaimse või kehalise puude tõttu vajab abi oma õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks.

(2) Täisealise isiku hooldajaks määramise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Asendushooldusteenuse eesmärgiks on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Järelhooldusteenuse eesmärgiks on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(3) Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra kehtestab vallavolikogu eraldi määrusega.

(1) Isikliku abistaja teenuse eesmärk on suurendada puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust.

(2) Teenuse osutamisel abistatakse teenuse saajat tegevustes, mille sooritamiseks vajab isik puude tõttu füüsilist kõrvalabi. Isiklik abistaja aitab isikut tema igapäevaelu tegevustes, nagu liikumisel, söömisel, toidu valmistamisel, riietumisel, hügieenitoimingutes, majapidamistöödes ja muudes toimingutes, milles isik vajab juhendamist või kõrvalabi.

(1) Isikliku abistaja teenust on õigustatud taotlema raske ja sügava liikumis- või nägemispuudega inimesed, kes vajavad kõrvalist abi igapäevastes toimingutes.

(2) Isikliku abistaja teenust ei osutata

1) raske ja sügava puudega isikule, kellele on määratud hooldaja ja hooldajale makstakse hooldajatoetust;

2) sõltuvusprobleemiga isikule;

3) voodihaigele isikule.

(1) Isikliku abistaja määramiseks hindab sotsiaaltöötaja puudega isiku kõrvalabi vajadust.

(2) Isikliku abistaja määramise või määramata jätmise otsustab sotsiaaltöötaja ettepaneku alusel sotsiaalosakonna juhataja 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse ja muude vajalike dokumentide laekumisest.

(3) Isiklikuks abistajaks määratav isik peab isiklikuks abistajaks määramise kohta andma kirjaliku nõusoleku.

(1) Isiklikuks abistajaks saab olla täisealine, täieliku teovõimega füüsiline isik.

(2) Isiklikuks abistajaks ei määrata isikut

1) kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara;

2) kes on teenuse saaja perekonnaliige, esimese või teise astme üleneja või alaneja sugulane;

3) kes elab alaliselt või püsivalt samas eluruumis teenuse saajaga.

(1) Varjupaigateenuse eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond.

(2) Ajutiseks ööbimiskohaks võib lugeda vallale kuuluva eluruumi ajutist kasutamist vallavalitsuse kehtestatud tingimustel.

(3) Varjupaigateenust võib ametiasutus osutada ise või halduslepinguga volitada varjupaigateenuse osutamise eraõiguslikule juriidilisele või füüsilisele isikule, ametiasutuse hallatavale asutusele või teise kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusele või hallatavale asutusele.

(1) Turvakoduteenuse eesmärk on tagada ajutine eluase, turvaline keskkond ja esmane abi lapsele, kes vajab abi tema hooldamises esinevate puuduste tõttu, mis ohustavad tema elu, tervist või arengut või täisealisele isikule, kes vajab turvalist keskkonda.

(2) Esmase abi raames tuleb isikule vajaduse korral tagada kriisiabi, mis taastab isiku psüühilise tasakaalu ja tegevusvõime igapäevaelus, ning teavitada isikut teistest abi saamise võimalustest. Tulenevalt isiku east ja vajadusest tagatakse ka tema hooldamine ja arendamine.

(3) Turvakoduteenus on tasuta (ametiasutuse poolt finantseeritav) hädaohus või abivajavale lapsele

1) kes ei saa hooletusse jätmise või hüljatuse tõttu kodus olla;

2) keda on väärkoheldud;

3) kelle tegelik elukoht ja vanemad on väljaselgitamisel;

4) kes on perekonnast ja kodust eraldatud;

5) kes vajab abi muul põhjusel.

(1) Sotsiaaltransporditeenuse eesmärk on võimaldada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puudega isikul, kellel puue takistab isikliku või ühissõiduki kasutamist, kasutada tema vajadustele vastavat transpordivahendit tööle või õppeasutusse sõitmiseks või avalike teenuste kasutamiseks.

(2) Sotsiaaltransporditeenust võib ametiasutus osutada ametiasutusele kuuluva transpordivahendiga või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt teenuse sisu ja hinna osas kokkulepitud tingimustele.

Sotsiaaltransporditeenust osutatakse isikutele, kellel ei ole puudest või muudest asjaoludest tulenevalt võimalik

1) kasutada ühistransporti;

2) kasutada isiklikku sõiduautot;

3) transporti iseseisvalt või ülalpidamiskohustusega isikute abil korraldada.

Sotsiaaltransporditeenust vajav isik või muu isik (perearst, hooldaja, naaber jms) esitab mõistlikul ajal enne teenuse vajamist sotsiaaltöötajale kirjaliku või suulise taotluse teenuse vajalikkuse põhjendusega ning märgib ära sõidu kuupäeva, otstarbe ja marsruudi.

Sotsiaaltransporditeenuse osutamine otsustatakse toiminguga ning haldusakti vastu ei võeta.

Vallavalitsusel on õigus keelduda sotsiaaltransporditeenuse osutamisest kui

1) isik ei ole õigustatud teenust saama;

2) tegu on korduva taotlejaga, kellel on ametiasutuse ees võlgnevusi.

(1) Sotsiaaltransporditeenus on teenuse saajale tasuline.

(2) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub teenuse eest vastavalt sõidu marsruudi pikkusele kilomeetrites vallavalitsuse poolt kehtestatud hinna alusel.

(3) Sotsiaaltransporditeenuse eest tasumisel arvestatakse marsruudi pikkuseks vahemaad kilomeetrites teenuse saaja elu- või asukohast soovitud sihtkohta ja sealt tagasi.

(4) Kui sotsiaaltransporditeenust osutatakse mitmele isikule üheaegselt, jagatakse teenuse hind teenuse saajate vahel.

(5) Sotsiaaltransporditeenuse taotleja õigustatud saatjalt ei võeta tasu teenuse eest. Saatjal on kohustus abistada teenuse saajat kogu teenuse osutamise vältel ning aidata teenuse saajat liikumisel hoonesisesest asukohast (kodust, haiglast vm) teenust osutava sõidukini.

(6) Juhul kui sotsiaaltransporditeenust osutatakse üheaegselt isikutele, kes elavad ühes leibkonnas ja kes sõidavad samasse sihtkohta, esitatakse teenuse arve ainult ühe isiku kohta.

(7) Sotsiaaltransporditeenuse osutamisel läbitud kilomeetrite kohta peab arvestust teenuse osutaja, kes esitab ametiasutusele teenuse osutamise kohta sõidulehe ja vastava aruande.

(8) Sotsiaaltransporditeenuse kasutaja tasub teenuse eest arve alusel ülekandega ametiasutuse arvelduskontole või sularahas ametiasutuse kassasse.

(1) Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama ning kes ebapiisavate füüsiliste võimete või psüühiliste erivajaduste tõttu ei ole võimeline tagama endale või oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust.

(2) Eluruumi tagamise teenuse korraldab sotsiaalosakond vallale kuuluvate sotsiaaleluruumide kasutusele andmisega.

Eluruumi tagamise teenuse taotlemiseks tuleb esitada ametiasutusele põhjendatud taotlus.

(1) Sotsiaaltöötaja hindab eluruumi tagamise teenuse vajadust.

(2) Sotsiaaleluruum antakse isikule kasutusele või keeldutakse selle andmisest haldusaktiga.

(3) Sotsiaaleluruumi kasutamiseks ei sõlmita eraldi kirjalikku üürilepingut, vaid sotsiaaleluruumi kasutaja peab eluruumi tagamise teenuse kasutamisel lähtuma haldusakti kõrvaltingimustest, millega sätestatakse sotsiaaleluruumi kasutamise nõuded.

(1) Sotsiaaleluruumi või selle osa kasutama õigustatud isik on kohustatud

1) kasutama sotsiaaleluruumi enda alalise elukohana;

2) kasutama abiruume ning kinnistut vastavalt nende otstarbele ning arvestama teiste elanike ja naabrite huvidega;

3) pidama sotsiaaleluruumis, hoone üldkasutatavates ruumides ning kinnistul kinni jäätmete käitlemise, tervisekaitse-, tuleohutus- ning sanitaarnõuetest ja hoone ekspluateerimise eeskirjadest;

4) hoidma sotsiaaleluruumis ja üldkasutatavates ruumides ja kinnistul puhtust ja korda;

5) hüvitama enda süü läbi sotsiaaleluruumis, hoone üldkasutatavates ruumides või nendes asuvate seadmete ja kinnistu rikkumisega tekitatud kahjud;

6) teatama sotsiaaleluruumis või hoone üldkasutatavates ruumides asuvate süsteemide riketest viivitamatult ametiasutusele;

7) andma eluruumi tagamise teenuse vajaduse lõppemisel sotsiaaleluruumi üle mitte halvemas seisukorras kui see oli sotsiaaleluruumi tema kasutusse andmisel (v.a arvestades normaalset kulumist);

8) vabastama sotsiaaleluruumi eluruumi tagamise teenuse õiguse lõppemisel või lõpetamisel.

(2) Sotsiaaleluruumi kasutama õigustatud isikul on keelatud

1) majutada sotsiaaleluruumi isikuid, kellel ei ole antud eluruumi kasutamise õigust;

2) anda sotsiaaleluruumi kasutamise õigust edasi kolmandatele isikutele;

3) teha sotsiaaleluruumi või selle seadmete ümberehitust või -paigutust ilma ametiasutuse nõusolekuta.

(1) Eluruumi tagamise teenus on teenuse saajale tasuline.

(2) Eluruumi tagamise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus.

(3) Eluruumi tagamise teenuse eest tasutakse kliendi poolt vallavalitsuse väljastatud arve alusel.

(1) Võlanõustamisteenuse eesmärk on abistada isikut tema varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel ja nõuete rahuldamisel, vältida uute võlgnevuste tekkimist toimetulekuvõime parandamise kaudu ning lahendada muid võlgnevusega seotud probleeme.

(2) Võlanõustamisteenuse raames loetakse võlgnevuseks olukorda, kus isikule on esitatud nõue täita võlaõiguslikust suhtest või seadusest tulenev sissenõutavaks muutunud rahaline kohustus, mida isik ei ole võimeline iseseisvalt täitma.

(3) Võlanõustamisteenus hõlmab isiku nõustamist, juhendamist ja edasiste võlgade tekkimise ennetamist.

(4) Piiratud teovõimega isiku puhul osutatakse teenust tema seaduslikule esindajale seadusliku esindaja taotluse alusel.

(5) Teenust vahetult osutav isik peab vastama ühele järgmistest ettevalmistusnõuetest

1) isikul on kutseseaduse alusel antud võlanõustaja kutse;

2) isikul on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja läbitud võlanõustaja täienduskoolitus.

(6) Võlanõustamisteenust võib ametiasutus osutada ise või osutab teenust teenusepakkuja vastavalt kokkulepitud tingimustele teenuse sisu ja hinna osas.

(1) Ametiasutus osutab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid toetavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad seadusest või isiku tegelikust vajadusest. Teenuste pakkumisel lähtutakse esmajärjekorras isiku vajadusest.

(2) Muudeks täiendavateks vajaduspõhisteks sotsiaalteenusteks võivad olla

1) psühholoogi nõustamisteenus;

2) eripedagoogi nõustamisteenus;

3) logopeedi teenus;

4) perelepitusteenus;

5) kriisiabi sh laste leinalaagris osalemine;

6) tugirühmades ja tugiprogrammides osalemine;

7) rehabilitatsiooniteenusel osalemine;

8) sõltuvusravi;

9) erihoolekandeteenus;

10) toiduabi;

11) viipekeele teenus;

12) pesupesemisteenus (pesumasina kasutamine);

13) duširuumi kasutamise teenus;

14) muud toetavad teenused.

(1) Sotsiaalteenuste võimaldamisel võetakse aluseks isiku tegelik toimetulekuvõime ning sellest tulenev kõrvalise abi vajaduse ulatus. Rehabilitatsiooniplaani või hooldusplaani olemasolu korral lähtutakse teenuste osutamisel rehabilitatsiooniplaanist või hooldusplaanist.

(2) Isiku toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse hindamisel kasutatakse selleks üldtunnustatud hindamismeetodeid ning kaasatakse vajadusel perearst, eriarst või mõni teine spetsialist. Vajadusel suunatakse isik pädevama ametiasutuse või spetsialisti poole ja tehakse isiku nõusolekul koostööd vajadustele vastava teenuse väljaselgitamiseks ja võimaldamiseks.

(3) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste võimaldamisel lähtutakse edaspidi kehtivast juhtumiplaanist.

(4) Sotsiaalteenuseid osutatakse abivajavale isikule järjestatud teenuste süsteemi põhimõttel, mille kohaselt iga järgmist teenust osutatakse isikule vaid juhul, kui eelmise teenusega ei saa isiku vajadusi enam rahuldada või kui isik ei ole suuteline seda teenust kasutama.

(5) Sotsiaalteenust osutatakse abivajava isiku nõusolekul.

(1) Teenuse taotlemiseks tuleb ametiasutusele esitada üldjuhul taotlus. Teenust võib taotleda teenust vajava isiku asemel temaga kooskõlastatult ka muu isik.

(2) Ametiasutusel on õigus nõuda taotlejalt või tema esindajalt dokumente ning täiendavaid andmeid teenuse vajalikkuse hindamiseks (sotsiaalkindlustusameti otsus puude raskusastme tuvastamise kohta, isiklik rehabilitatsiooniplaan, geriaatrilise hindamise tulemus, sotsiaalkindlustusameti või töötukassa hindamise tulemus, andmed isiku või tema ülalpidamiskohustusega pereliikmete sissetulekute kohta jms).

(1) Sotsiaalosakond selgitab välja teenuse taotleja abivajaduse ja sellele vastava abi. Vajadusel külastab sotsiaaltöötaja sotsiaalteenuse taotlejat tema kodus või viibimiskohas toimetulekuvõime ning abi- või hooldusvajaduse ulatuse täiendavaks hindamiseks ning sobivaima teenuse väljaselgitamiseks. Teenuse taotleja olukorra hindamisele võib kaasata ka teisi erialaspetsialiste.

(2) Taotleja abivajaduse väljaselgitamisel lähtutakse isiku abivajadusele terviklikust lähenemisest. Arvesse võetakse tema toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega seonduvaid asjaolusid ning isiku füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(3) Teenuse vajaduse ja vajaliku teenuse ulatuse ning teenuse osutamise sageduse üle otsustamisel võib kaasata teisi erialaspetsialiste või küsida neilt eksperthinnanguid ja arvamusi, samuti võib teenuse vajaduse täpsustamiseks kaasata ka teenuse osutaja juhul, kui teenust ei osuta sotsiaaltöötaja ise.

(1) Tulenevalt esitatud taotlusest, taotletava sotsiaalteenuse liigist ja taotleja abivajaduse hindamise tulemustest otsustab sotsiaalosakond teenuse määramise või määramisest keeldumise kümne tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse või vajalike lisadokumentide esitamisest.

(2) Sotsiaalteenuse määramine või sellest keeldumine otsustatakse sotsiaalosakonna poolt haldusaktiga või toiminguga.

(3) Sotsiaalteenuse määramisel lähtutakse haldusmenetluse seaduse paragrahvides 4 ja 6 sätestatud kaalutlus- ja uurimisõiguse põhimõtetest.

(4) Vältimatut abi vajavale isikule, kes ei ole Rõuge valla elanik, toimub teenuse osutamine kokkuleppel isiku rahvastikuregistrijärgse kohaliku omavalitsusega.

(5) Erandkorras ja juhtumiga seotud asjaoludest tulenevalt võib sotsiaalosakond osutada või korraldada isikule talle hädavajalikku sotsiaalteenust ilma vajaliku haldusakti või halduslepinguta.

(6) Vajadusel viib sotsiaalosakonna teenistuja läbi korduvhindamise teenuse sisu ja mahu muutmise vajaduse kindlakstegemiseks. Korduvhindamise tulemustele tuginedes koostatakse vajadusel uus haldusakt. Korduvhindamise tulemusel võib sotsiaalosakonna teenistuja teha sotsiaalosakonna juhatajale ettepaneku teenuse osutamise lõpetamiseks või teenuse osutamise jätkamiseks.

(1) Sotsiaalteenuse osutamine peatub ning teenust ei osutata ja tasu ei küsita, kui teenuse vajadus on ajutiselt ära langenud (klient viibib haiglaravil, viibib ajutiselt omaste juures või muud ajutised põhjused).

(2) Sotsiaalteenuse osutamise tingimuste muutmise korral vormistatakse muudatused sotsiaalosakonna juhataja otsusega kliendi avalduse või korduvhindamise tulemuste alusel.

(3) Sotsiaalteenuse andmisest keeldutakse, kui

1) taotluses on andmeid varjatud või on esitatud ebaõigeid andmeid;

2) taotleja ei võimalda taotluse asjaolusid kontrollida;

3) taotleja või tema perekonna omandis või kasutuses olevate vahendite abil on võimalik tagada abivajava isiku toimetulek, vajalik teenus ning abi;

4) abivajaduse hindamise tulemusel ei selgunud sotsiaalteenuse vajadus;

5) abivajadust on võimalik või otstarbekas katta muu teenuste andmise või abiga;

6) isikul puudub õigus teenusele muudel seadustest tulenevatel juhtudel.

(4) Teenuse osutamine lõpetatakse sotsiaalosakonna haldusaktiga järgmistel juhtudel

1) teenuse vajaduse ära langemisel;

2) teenuse saaja või tema seadusliku esindaja avalduse alusel;

3) teenuse osutaja ettepanekul kooskõlastatult sotsiaaltöötajaga;

4) teenuse saaja surma korral;

5) juhul kui teenuse saaja asub elama teise omavalitsusse;

6) kui teenuse saaja on esitanud teenuse saamiseks teadlikult valeandmeid;

7) muudel asjaoludel, mis takistavad teenuse osutamist.

(1) Sotsiaalteenuseid võib isikule osutada ametiasutus või ametiasutuse hallatav asutus, mittetulundusühing, sihtasutus, juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja vm.

(2) Korraldatava sotsiaalteenuse osutamise aluseks on üldjuhul haldusakt ja/või vallavalitsuse, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping.

(3) Halduslepingus või haldusaktis sätestatakse isikule osutatava teenuse sisu, teenuse toimingute ulatus ja osutamise sagedus, teenuse osutamise koht (kohad), teenuse eest tasumise kord ja poolte õigused ning kohustused.

(1) Ametiasutusel on õigus küsida teenust saavalt isikult teenuste eest tasu. Isikult võetava tasu suurus oleneb sotsiaalteenuse mahust, vallavalitsuse kehtestatud teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(2) Sotsiaalosakonna juhatajal on õigus põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku sissetulekuid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu ja nende sissetulekuid, teenuse kasutamise põhjust ning muid juhtumiga seotud asjaolusid.

(3) Sotsiaalteenuste finantseerimiseks võidakse kasutada lisaks ametiasutuse eelarvest sotsiaaltoetusteks ja sotsiaalteenusteks ettenähtud vahenditele või valla eelarvesse laekuvatele sihtotstarbelistele vahenditele ka fondide, sihtkapitalide, samuti mittetulunduslike tegevustest, annetustest ja sponsorlusest laekunud vahendeid.

(4) Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(1) Järelevalvet sotsiaalteenuste osutamise üle teostab ning sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab sotsiaalosakonna juhataja.

(2) Järelevalvet sotsiaalteenuse määramise osas teostavad vallavalitsus ja vallavolikogu revisjonikomisjon.

(3) Sotsiaalkindlustusamet teostab haldusjärelevalvet osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

(4) Osutatavate teenuste kvaliteedis ilmnevate puuduste korral võib sotsiaalosakonna juhataja teenuse osutajaga lepingu lõpetada.

(1) Haanja Vallavolikogu 17.03.2016.a. määrus nr 5 „Haanja valla poolt korraldatavate sotsiaalteenuste kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Haanja Vallavolikogu 19.04.2012.a. määrus nr 7 „Isikliku abistaja teenuse osutamise kord Haanja vallas projekti „Lapsehoiu, tugiisiku ja isikliku abistaja teenuse pakkumise abil Rõuge, Haanja ja Sõmerpalu vallas teenuse vajajate tööturule sisenemise või seal püsimise toetamine“ raames“ tunnistatakse kehtetuks.

(3) Rõuge Vallavolikogu 23.03.2016.a. määrus nr 6 „Rõuge valla poolt korraldatavate sotsiaalteenuste kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(4) Mõniste Vallavolikogu 28.04.2016.a. määrus nr 9 „Sotsiaalteenuste kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(5) Misso Vallavolikogu 24.03.2016.a. määrus nr 10 „Sotsiaaltransporditeenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(6) Misso Vallavolikogu 24.03.2016.a. määrus nr 9 „Eluruumi tagamise teenuse osutamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

(7) Varstu Vallavolikogu 16.03.2010 määrus nr 4 "Sotsiaaleluruumide üürile andmise ja kasutamise kord" tunnistatakse kehtetuks.

Enne käesoleva määruse kehtima hakkamist sotsiaalteenuste andmise kohta vastu võetud vallavalitsuse korraldused ja sõlmitud lepingud jäävad kehtima kuni korralduses või lepingus märgitud tähtaja lõpptähtajani või teenuse saamise õiguse lõpetamist tingiva juriidilise asjaolu saabumiseni või kuni korralduse kehtetuks tunnistamiseni.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.