Legislator Case Law & Legislation
407032025009 EE

Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määruse nr 64 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend“ muutmine

2 Articles / Provisions · Estonia
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Statutory Text (2 Articles)

Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määruse nr 64 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend“ muutmine — RT IV, 2025, 9

Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määruses nr 64 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend“ tehakse järgmised muudatused

1) määruse preambul muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 19, 35 ja 36 ning avaliku teenistuse seaduse § 63 lõike 2 alusel.“;

2) paragrahvi 2 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „on“ sõnadega „linnapea, abilinnapea,“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses

„21) linnavalitsuse liige – on linnapea ja abilinnapead;“;

4) paragrahvi 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„3) teenistuja – on ametnik või töötaja;“;

5) paragrahvi 2 punktides 4 ja 5 asendatakse sõna „ametiasutusega“ sõnadega „Kohtla-Järve linnaga ametiasutuse kaudu“;

6) paragrahvi 3 lõike 4 teist lauset täiendatakse pärast sõna „finantsteenistust“ sõnadega „(edaspidi finantsteenistus)“;

7) paragrahvi 3 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses

„Finantsteenistus väljastab teenistujale ja linnavalitsuse liikmetele igakuiselt enne palga või töötasu maksmist teatise arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, samuti arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.“;

8) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses

„(8) Teenistuja ja linnavalitsuse liikme palgalt peetakse kinni maksud ja maksed vastavalt käesoleva palgajuhendi lisale.“;

9) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 4 lõike 1 punktis 6 asendatakse arv „VI“ arvuga „V“;

11) paragrahvi 4 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „pea- ja vanem-“ tekstiosaga „pea-, vanem- ja juhtiv-“;

12) paragrahvi 4 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „raamatupidamissüsteemide koordinaator,“;

13) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „projektijuht,“ sõnaga „ehitusprojektijuht,“;

14) paragrahvi 4 lõike 3 punkti 4 täiendatakse pärast tekstiosa „linnavolikogu kommunikatsioonijuht,“ sõnaga „sisekontrolör“;

15) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 asendatakse arv „1200“ arvuga „1300“;

16) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 2 asendatakse tekstiosa „1100 kuni 1800“ tekstiosaga „1200 kuni 2000“;

17) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „2200“ arvuga „2400“;

18) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 4 asendatakse arv „2700“ arvuga „3000“;

19) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

20) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „VI“ arvuga „V“;

21) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 6 asendatakse arv „3700“ arvuga „4200“;

22) paragrahvi 7 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

23) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses

„(11) Kauaaegse laitmatu teenistuse eest määratakse preemia järgmiselt

1) 10-aastase teenistuse eest 300 eurot;

2) 15-aastase teenistuse eest 450 eurot;

3) 20-aastase teenistuse eest 600 eurot;

4) 25-aastase teenistuse eest 750 eurot;

5) 30-aastase teenistuse eest 900 eurot;

6) 35-aastase teenistuse eest 1050 eurot;

7) 40-aastase teenistuse eest 1200 eurot;

8) 45-aastase ja pikema teenistuse eest (iga viie aasta järel) 1500 eurot.“;

24) paragrahvi 12 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „või kodanikukohuse“;

25) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses

„(41) Preemiat võib maksta järgmiste teenistusalaste saavutuste eest

1) linna strateegiate elluviimist tagavate tegevuste või ametiasutuse tegevusvaldkonnas kitsamate prioriteetsete ülesannete silmapaistev ja väga hea täitmine;

2) eriti heade ideede või lahenduste leidmine linna ees seisvate väljakutsete lahendamisel;

3) pikaajaline silmapaistev panus linna strateegiate elluviimisse või ametiasutuse tegevusvaldkonna või teenistuskoha töövaldkonna arendamisse;

4)muu märkimisväärne tööalane saavutus.“;

26) paragrahv 14 tunnistatakse kehtetuks;

27) määruse 3. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Hüvitised, soodustused ja puhkus“;

28) paragrahvi 15 lõikes 2 asendatakse arv „0,3“ arvuga „0,4“;

29) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „eurot“ sõnadega „, kuid mitte rohkem kui 450 eurot kalendrikuus,“;

30) määrust täiendatakse paragrahviga 151 järgmises sõnastuses

„§ 151. Puhkusetasu ja muude eemalolekute tasude arvestamise ja maksmise kord

(1) Teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni ning linnavalitsuse liikmetele töölepingu seaduse §-des 54 ja 59–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni.

(2) Teenistuja ja linnavalitsuse liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(3) Puhkuse, staažipuhkuse, tervisepäevade, õppepuhkuse, tööalasel koolitusel osalemise, lähetuse, tööülesannete lühiajalise mittetäitmise korral isikliku või perekondliku takistuse tõttu kestvusega kuni kolm tööpäeva kalendriaastas ühe sündmuse kohta ning reservväelasena Kaitseväe õppekogunemiste osalemise ajaks kaitseväeteenistuse seaduse tähenduses pikkusega kuni üks kuu säilitatakse teenistujale ja linnavalitsuse liikmele põhipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale ja linnavalitsuse liikmele puhkusetasu üksnes juhul, kui sel alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja või linnavalitsuse liikme jaoks soodsam.

(4) Puhkusetasu kantakse teenistuja või linnavalitsuse liikme isiklikule arvelduskontole hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust või teenistuja või linnavalitsuse liikme soovi korral järgmisel palgapäeval.

(5) Juhul, kui teenistuja või linnavalitsuse liikme puhkus poolte kokkuleppel katkestatakse või katkeb teenistuja või linnavalitsuse liikme puhkus teenistuja ajutise töövõimetuse tõttu ravikindlustuse seaduse tähenduses ning teenistujale või linnavalitsuse liikmele on puhkusetasu üle kantud, arvestatakse puhkusetasu ümber ja enammakstud summa peetakse kinni järgmise kuu või järgmiste kuude palgast või töötasust.

(6) Teenistujale ja linnavalitsuse liikmele makstakse ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse tähenduses alates teisest päevast kuni Tervisekassa poolt hüvitatava päevani teenistuja keskmise töötasu või palga 70 protsendi ulatuses.“;

31) paragrahvi 17 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„§ 17. Sotsiaalsed garantiid“

32) paragrahvi 17 lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „järgmisi toetusi“ sõnadega „linnapea käskkirja alusel hüvitisi järgmistel juhtudel“;

33) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „toetus“ sõnadega „või kooselu registreerimise puhul“;

34) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „abielutunnistuse“ sõnadega „või kooselu registreerimise tunnistuse“; paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „abielutunnistuse“ sõnadega „või kooselu registreerimise tunnistuse“;

35) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõna „sünnitoetus“ sõnadega „sünni või lapsendamise puhul“;

36) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „sünnitunnistuse“ sõnadega „või lapsendamise tunnistuse“;

37) paragrahvi 17 lõike 1 punktist 3 jäetakse välja sõna „toetus“;

38) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „(50, 60 ,65, 75)“ tekstiosaga „alates 50-aastaseks saamisest iga viie aasta tagant“;

39) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses

„31) sünnipäeva puhul 100 eurot;“;

40) paragrahvi 17 lõike 1 punktidest 4 ja 5 jäetakse välja sõna „matusetoetus“;

41) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „vanemate, abikaasa või laste“ tekstiosaga „abikaasa, registreeritud elukaaslase, otsejoones ülenejate, alanejate sugulaste ning külgjoone sugulaste“;

42) paragrahvi 17 lõike 1 punktis 5 asendatakse arv „500“ arvuga „1000“;

43) paragrahvi 17 lõikes 2 asendatakse sõna „toetuste“ sõnaga „hüvitiste“;

44) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses

„(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud hüvitist makstakse kuni üks kord kalendriaastas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 31 sätestatud hüvitisi ei maksta korraga samal aastal.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sündmuse saabumisel katseajal on katseajal oleval teenistujal õigus samas lõikes sätestatud hüvitisi saada peale katseaja edukat läbimist.“;

45) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses

„§ 171. Tervisepäevad

(1) Teenistujal, kelle katseaeg on möödunud, on vahetu juhi nõusolekul õigus kasutada kalendriaasta jooksul kuni kolm tervisepäeva. Tervisepäevade nõue aegub samal kalendriaastal, mille eest tervisepäevi arvestatakse.

(2) Tervisepäeva kasutamisest tuleb vahetu juhile teada anda hiljemalt kaks tööpäeva enne tervisepäeva kasutamist.

(3) Tervisepäeva kasutamist ei ole vaja põhjendada, kuid teenistuja peab tagama, et tervisepäeva kasutamisel tema teenistusülesanded ei kannata. Vahetul juhil on õigus keelduda tervisepäeva andmisest, kui see oluliselt takistaks teenistuse, linnakantselei või ametiasutuse tööd.

(4) Tervisepäeva on lubatud võtta ainult tööpäeval.

(5) Tervisepäevade tasustamisel lähtutakse palgajuhendi § 151 lõikest 3.

(6) Ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse tähenduses ei ole teenistujal õigus tervisepäevi kasutada ega saada nende eest hüvitist.

(7) Linnapea võib käskkirjaga kehtestada tervisepäevade kasutamise ja hüvitamise täpsema korra.(8) Linnavalitsuse liikmetel on õigus kasutada tervisepäevi teenistujatega samadel alustel. Linnapea tervisepäevade kasutamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.“;

46) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 172 järgmises sõnastuses

„§ 172. Staažipuhkus

(1) Teenistujal, kes on ametiasutuses töötanud katkematult vähemalt kolm aastat, tekib õigus kasutada staažipuhkust alljärgnevalt

1) kolmanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni üks staažipuhkuse päev aastas;

2) neljanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kaks staažipuhkuse päeva aastas;

3) viienda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kolm staažipuhkuse päeva aastas;

4) kuuenda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni neli staažipuhkuse päeva aastas;

5) seitsmenda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni viis staažipuhkuse päeva aastas;

6) kaheksanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal kuni kuus staažipuhkuse päeva aastas;

7) üheksanda töötamise aasta täitumisele järgneval kalendriaastal ja igal järgmisel kalendriaastal kuni seitse staažipuhkuse päeva aastas.

(2) Staažipuhkuse kasutamisest tuleb vahetule juhile teada anda samadel alustel nagu põhipuhkuse kasutamisest.

(3) Staažipuhkuse nõue aegub samal kalendriaastal, mille eest puhkust arvestatakse. Töölepingu lõppemise või teenistuse või ametist vabastamise korral ei hüvitata väljateenitud staažipuhkust.

(4) Staažipuhkust on lubatud võtta ainult tööpäevadel.

(5) Staažipuhkuse tasustamisel lähtutakse palgajuhendi § 151 lõikest 3.

(6) Ajutise töövõimetuse korral ravikindlustuse seaduse tähenduses ei ole teenistujal õigus staažipuhkust kasutada ega saada selle eest hüvitist.

(7) Linnapea võib käskkirjaga kehtestada staažipuhkuse kasutamise ja hüvitamise täpsema korra.

(8) Linnavalitsuse liikmetel on õigus kasutada staažipuhkust teenistujatega samadel alustel. Linnapea staažipuhkuse kasutamine vormistatakse linnavalitsuse korraldusega.“;

47) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 173 järgmises sõnastuses

„§ 173. Prillide maksumuse hüvitamine

(1) Teenistujale hüvitatakse prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumus vastavalt Vabariigi Valitsuse 15. novembri 2000. a määrusele nr 362„Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“.

(2) Täpsema korra prillide või muude nägemisteravust korrigeerivate abivahendite maksumuse hüvitamiseks kehtestab linnapea käskkirjaga.“;

48) määruse 3. peatükki täiendatakse §-ga 174 järgmises sõnastuses

„§ 174. Tervise- ja spordikulude hüvitamine

Teenistujale ja linnavalitsuse liikmetele hüvitatakse tervise edendamiseks tehtud tervise- ja spordikulud 400 eurot kalendriaastas. Hüvitatavate kulude loetelu, kvartaalse piirmäära ning kulude hüvitamise täpsema korra kehtestab linnapea käskkirjaga.“;

49) paragrahvi 18 pealkirjast ja lõikest 1 jäetakse välja sõnad „Linnapea ja“;

50) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.

Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve Linnavolikogu 19. detsembri 2019. a määruse nr 64 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse palgajuhend“ muutmine — RT IV, 2025, 9

(1) Määruse § 1 punkte 1, 3 ja 48 rakendatakse tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist.

(2) Määruse § 1 punkte 38–39 rakendatakse tagasiulatuvalt 2025. aasta 1. jaanuarist.

(3) Määruse § 1 punkte 11–14 rakendatakse tagasiulatuvalt 2025. aasta 30. jaanuarist.

(4) Määruse § 1 punkte 2, 4–10, 15–37, 40–47 ja 49–50 rakendatakse tagasiulatuvalt 2025. aasta 1. veebruarist.

Need to analyze how this provision applies to your matter?

Cross-reference this statute against case law, commentaries, and related legislative provisions inside Legislator AI.

Open in Legislator →