Saaremaa valla finantsjuhtimise kord

Saaremaa valla (edaspidi vald) finantsjuhtimise korras reguleeritakse valla eelarve ülesehitus ja liigendus, eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise, täitmise ja aruandluse, reservfondi kasutamise ning majandusaasta aruande koostamise ja esitamise kord.

Määrust kohaldatakse eelarvest raha taotlemisele ning eelarvest raha jaotamisele, kasutamisele, aruandlusele ja kontrollile juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabiga rahastatava projekti kohta kehtivast regulatsioonist ei tulene teisiti.

Eelarve on kassapõhine ja koosneb järgmistest eelarveosadest

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(1) Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused;

4) muud tegevustulud.

(2) Põhitegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud.

(3) Põhitegevuse kulud jaotatakse järgmisteks valdkondadeks

1) üldised valitsussektori teenused;

2) riigikaitse;

3) avalik kord ja julgeolek;

4) majandus;

5) keskkonnakaitse;

6) elamu-ja kommunaalmajandus;

7) tervishoid;

8) vabaaeg, kultuur ja religioon;

9) haridus;

10) sotsiaalne kaitse.

(4) Investeerimistegevus jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude osade ja aktsiate müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(5) Finantseerimistegevus jaotatakse järgmisteks liikideks

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkuleppe alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi-ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuse kontsessioonikokkulepete alusel.

(6) Likviidsete varade muutus jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(7) Kassapõhises eelarves kavandatakse majandustehingud selles perioodis, millal kavandatakse nendega seotud raha laekumine või väljamaksmine.

(8) Rahandusteenistus koostab Saaremaa Vallavolikogus (edaspidi vallavolikogu) kinnitatud eelarve alusel hallatavate asutuste ja tegevusvaldkondade kaupa tegevusalade ning tulude ja kulude lõikes liigendatud alaeelarved ja esitab need Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kinnitamiseks kahe nädala jooksul eelarve kinnitamisest.

(1) Põhitegevuse tulude eelarve kogusumma ja põhitegevuse kulude eelarve kogusumma vahet, millele on liidetud investeerimistegevuse eelarve kogusumma, nimetatakse eelarve tulemiks. Eelarve tulem peab võrduma likviidsete varade muutuse eelarve kogusumma ja finantseerimistegevuse eelarve kogusumma vahega.

(2) Eelarve on tasakaalus, kui eelarve tulem võrdub nulliga. Eelarve on ülejäägis, kui eelarve tulem on positiivne. Eelarve on puudujäägis, kui eelarve tulem on negatiivne.

(1) Eelarve eelnõu (edaspidi eelnõu) ja eelarve eelnõu seletuskirja (edaspidi seletuskiri) koostamist koordineerib rahandusteenistus. Eelnõu ja seletuskiri koostatakse eelarve taotluse (edaspidi taotlus) ja eelarve taotluse seletuskirja (edaspidi taotluse seletuskiri) alusel.

(2) Vallavalitsusel on õigus anda taotluse ja taotluse seletuskirja koostamiseks taotluse esitajatele juhiseid ja kehtestada vorme ning suuniseid põhitegevuse kulude kavandamiseks ja jaotamiseks.

(3) Rahandusteenistus koostab eelnõu ja seletuskirja koostamise ajagraafiku.

(1) Füüsilisel ja juriidilisel isikul on õigus eelarvest vahendeid saada, kui vastav õigus on isikule seadusega, seaduse alusel antud õigusaktiga või valla õigusaktiga antud.

(2) Taotlus tuleb esitada struktuuriüksuse kaudu, kelle tegevusvaldkonnas taotleja tegutseb, kui seaduses või muus õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Kui taotleja ei tegutse ühegi struktuuriüksusega sarnases tegevusvaldkonnas või ta ei oska struktuuriüksust valida, esitatakse taotlus vallavalitsusele.

(3) Taotlus peab sisaldama taotletava summa suurust ja selgitust taotletud raha kasutamise otstarbe kohta.

(1) Hallatava asutuse taotluse ja taotluse seletuskirja koostab käesoleva määruse paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatu alusel hallatava asutuse juht.

(2) Taotluse seletuskiri peab muuhulgas sisaldama

1) selgitust taotletud summa suuruse ja kasutamise otstarbe kohta;

2) taotluse koostamise alusandmeid kavandataval aastal (näiteks laste, klasside, hoolealuste, koosseisuüksuste arv);

3) kulude arvestust, tuues eraldi välja arvestused ja selgitused lisanduvatele kuludele, mis on seotud uute objektide käikuminekuga või muudatustega õigusaktides;

4) ettepanekuid kulude rahastamise allikate kohta ja ülevaadet kavandatavaks eelarveaastaks lõppenud erinevate kulude (projektid, üritused, uute ruumide sisustamised jne) mahu ja sisu kohta.

(3) Hallatava asutuse juht esitab taotluse struktuuriüksuse juhile, kelle haldusalas asutus tegutseb ja rahandusteenistusele.

(1) Struktuuriüksuse taotluse ja taotluse seletuskirja koostab käesoleva määruse paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatu alusel struktuuriüksuse juht. Kui struktuuriüksuse haldusalas tegutseb hallatav asutus, peab struktuuriüksuse taotluse seletuskirjas sisalduma hinnang vastava hallatava asutuse eelarve taotlusele.

(2) Taotluse seletuskiri peab muuhulgas sisaldama käesoleva määruse paragrahvi 8 lõikes 2 sätestatut.

(1) Eelnõu koostab rahandusteenistus ja esitab vallavalitsusele.

(2) Eelnõu koostamisel hindab rahandusteenistus struktuuriüksuste taotlustes esitatud kulude põhjendatust ning nende vastavust eelarvestrateegiale, valla arengukavale ja muudele õigusaktidele.

(3) Eelnõu koostamisel peab rahandusteenistus läbirääkimisi hallatavate asutuste ja struktuuriüksuste juhtidega.

(4) Vallavalitsus esitab eelnõu ja seletuskirjaga arvamuse andmiseks osavallakogule. Osavallakogu arvamus lisatakse volikogule esitatavale eelnõu seletuskirjale.

(1) Seletuskirja koostab rahandusteenistus, arvestades struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste taotluste seletuskirju.

(2) Seletuskiri peab muuhulgas sisaldama

1) selgitust eelarve tulude, kulude, investeeringute, finantseerimistehingute ja likviidsete varade muutuste kohta vähemalt käesoleva määruse paragrahvis 4 toodud liigenduses;

2) selgitust põhitegevuse kulude jaotuse kohta tegevusalade kaupa. Selgituses esitatakse andmed eelarve koostamise aastale eelnenud aasta eelarve tegeliku täitmise kohta, eelarve koostamise aastaks kinnitatud eelarve kohta ja eelseisvaks aastaks kavandatud eelarve kohta;

3) selgitust eelnõus ja eelarvestrateegias esinevate andmete oluliste erinevuste kohta;

4) ülevaadet eelseisvaks aastaks kavandavatest investeeringutest koos maksumuste ja finantseerimisallikatega;

5) ülevaadet laenukohustustest ja tulevikus planeeritavatest laenumaksetest;

6) muud olulist informatsiooni eelarveaasta kohta.

(1) Eelmise aasta eelarves ettenähtud, kuid tegemata jäänud väljaminekud kavandatakse jooksva aasta eelarves, kui eelarve on aasta alguseks vastu võtmata, või esimeses lisaeelarves.

(2) Eelmise aasta tegemata jäänud väljaminekute üleviimiseks uude eelarveaastasse esitavad hallatavate asutuste ja struktuuriüksuste juhid hiljemalt 15. jaanuariks rahandusteenistusele taotluse, kus näidatakse väljamineku sihtotstarve, finantseerija ja summa.

(3) Uude eelarveaastasse võib üle kanda eelmisel aastal tegemata jäänud väljaminekud, kui need tulenevad

1) sõlmitud tegevuskulude sihtfinantseerimise lepingust;

2) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest.

Lisaeelarve eelnõu ja lisaeelarve eelnõu seletuskirja koostamisele kohaldatakse käesolevas määruses eelarve eelnõu ja seletuskirja koostamisele kohaldatavaid sätteid, lähtudes lisaeelarve olemusest.

(1) Vallavalitsus esitab eelnõu ja seletuskirja vallavolikogule hiljemalt üks kuu enne eelseisva eelarveaasta algust.

(2) Kui riigieelarvelised eraldised saavad vallavalitsusele teatavaks pärast eelnõu esitamist vallavolikogule viiakse vastavad muudatused eelnõusse selle menetlemise käigus.

(3) ) Eelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(1) Kui volikogu ei ole eelarvet eelarveaasta alguseks vastu võtnud, võib vallavalitsus teha kuni eelarve vastuvõtmiseni igas kuus väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses eelmise aasta eelarve vastavatest väljaminekutest, kui need on kavandatud alanud eelarveaasta eelarve eelnõus vähemalt samas mahus.

(2) Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on väljaminekud kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate väljaminekutega, võib vallavalitsus teha neid väljaminekuid ühe kaheteistkümnendiku ulatuses alanud eelarveaasta eelnõus kavandatust.

(3) Vallavalitsus võib teha eelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, kui nende tegemise tähtaeg saabub enne eelarve vastuvõtmist ja need tulenevad

1) ) õigusaktist;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 2 nimetatud kohustuste täitmiseks sõlmitud lepingust;

3) investeeringute elluviimiseks sõlmitud lepingust või väljakuulutatud riigihankest;

4) põhivara soetamiseks sõlmitud sihtfinantseerimise lepingust;

5) sõlmitud lepingu alusel saadud sihtfinantseerimisest;

6) kohtuotsusest.

(1) Eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel võib eelarveaasta jooksul muuta eelarvet lisaeelarvega. Vallavalitsus koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle volikogule.

(2) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekud ei suurene;

2) väljaminekud vähenevad;

3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud toetuste või annetuste võrra ja väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(3) Lisaeelarve eelnõu ja seletuskiri avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel. Seletuskiri peab olema veebilehel kättesaadav kuni eelarveaasta lõpuni.

(4) Riigieelarvest ja muudest allikatest eelarveaasta jooksul saadud sihtotstarbelised eraldised ja nendele vastavad kulud võib vallavalitsus lisada eelarvesse, informeerides sellest koheselt kirjalikult volikogu.

(1) Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustustega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõttega. Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus.

(2) Vallavalitsus, vallavalitsuse struktuuriüksus ja hallatav asutus võivad teha tehinguid ainult eelarves kinnitatud väljaminekute summa piires, välja arvatud käesoleva määruse paragrahvi 15 lõikes 3 nimetatud juhul.

(3) Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse eelarve täitmisel võib üht täita samas mahus rohkem, kui teine jääb täitmata, kui see on põhjustatud hangete korraldamise tulemusena selgunud tingimustest, mille tõttu planeeritud tehing klassifitseeritakse eelarve täitmisel tulenevalt põhivara arvelevõtmise reeglitest teisti, kui eelarves oli ette nähtud.

(4) Eelarve kassalist teenindamist teostab rahandusteenistus.

(5) Vallavalitsus võib tulude kavandatust väiksema laekumise korral ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist. Ajutiselt piiratakse struktuuriüksuste ja hallatavate asutuste väljaminekuid võrdsetel põhimõtetel nii, et ei oleks takistatud nende tegevuse eesmärkide täitmine. Ajutine piirang vormistatakse vallavalitsuse korraldusega. Vallavalitsuse korraldusega saab väljaminekuid piirata kuni kaheks kuuks, pärast mida koostatakse ja esitatakse kulude vähendamiseks lisaeelarve eelnõu. Vallavalitsus peab väljaminekute piiramisest viivitamata vallavolikogu teavitama.

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses ja avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(2) Majandusaasta aruande koostamist koordineerib rahandusteenistus.

(3) Volikogule esitatud majandusaasta aruande vaatab läbi revisjonikomisjon. Revisjonikomisjon esitab volikogule seisukoha majandusaasta aruande kohta.

(4) Vallavalitsus esitab majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. maiks. Majandusaasta aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne ja vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande hiljemalt 30. juuniks.

(5) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne, vallavalitsuse protokolliline otsus aruande heakskiitmise kohta ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Eelarve reservfond moodustatakse iga-aastaselt eelarve kulude koosseisus.

(2) Reservfondi kasutab vallavalitsus üldreeglina ühekordsete ettenägemata kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse kavandada. Reservfondist tehtavad eraldised on sihtotstarbelised.

(1) Taotlus reservfondist raha eraldamiseks esitatakse kirjalikult vallavalitsusele koos seletuskirjaga vahendite kasutusotstarbe ja üksikasjaliku arvetusega taotletava summa kohta.

(2) Vallavalitsusel on õigus

1) tagastada taotlus ja nõuda taotlejalt täiendavaid põhjendusi;

2) jätta taotlus rahuldamata ühes põhjuse äranäitamisega;

3) rahuldada taotlus täielikult või osaliselt.

(3) Vallavalitsuse korralduses reservfondist raha eraldamiseks sisaldub

1) eraldise summa;

2) eraldise sihttegevusala või hallatav asutus;

3) eraldise arvelt tehtava kulutuse sihtotstarbe kirjeldus.

(4) Eraldise saaja on kohustatud pidama saadud summade üle arvestust ja tagastama kasutamata jäägi. Tagastatud summa suunatakse reservfondi.

(1) Valla eelarve reservfondi kasutamise arvestust korraldab rahandusteenistus.

(2) Vallavalitsus esitab vallavolikogule aruande reservfondi kasutamise kohta koos eelarve täitmise aruandega.

Määrusega tunnistatakse kehtetuks järgmised määrused

1) Kuressaare Linnavolikogu 22. mai 2014. a määrus nr 11 „Kuressaare linna finantsjuhtimise kord“;

2) Lääne-Saare Vallavolikogu 14. jaanuar 2015. a määrus nr 8 „Lääne-Saare valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise kord“;

3) Leisi Vallavolikogu 18. juuni 2012. a määrus nr 7 „Leisi valla finantsjuhtimise kord“;

4) Orissaare Vallavolikogu 28. juuni 2012. a määrus nr 87 „Orissaare valla eelarvekorralduse kord“;

5) Pöide Vallavolikogu 27. september 2012. a määrus nr 10 „Pöide valla finantsjuhtimise kord“;

6) Valjala Vallavolikogu 4. september 2012. a määrus nr 8 „Valjala valla finantsjuhtimise kord“;

7) Pihtla Vallavolikogu 26. mai 2016. a määrus nr 9 „Pihtla valla eelarve reservfondi kasutamise kord“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.