Harku Vallavolikogu — Harku Vallavolikogu 31. märtsi 2016 määruse nr 11 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“ muutmine — RT IV, 2024, 1

Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 14 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 5 alusel.§ 1.Sotsiaalhoolekandelise abi andmise korra muutmine

Harku Vallavolikogu 31. märtsi 2016 määruses nr 11 "Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord" tehakse järgmised muudatused

1) paragrahvi 1 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses

“(2) Määrust kohaldatakse koos sotsiaalhoolekande seadusega, sotsiaalseadustiku üldosa seadusega, haldusmenetluse seadusega ning määruses viidatud õigusaktidega.”;

2) paragrahvi 2 lõiked 5-7 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 3 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses

“51) Pakutakse esmajärjekorras sellist abi ja tuge, mis võimaldab isikul elada kodus või saada kodusarnast keskkonda ja elukorraldust pakkuvat teenust.”;

4) paragrahvi 10 tekst loetakse lõikeks 1 ja seda täiendatakse pärast sõnu “osutatakse järgmiseid” sõnadega “sotsiaalhoolekande seadusest tulenevaid”;

5) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses

”(2) Lisaks sotsiaalhoolekande seadusest tulenevatele teenustele osutatakse Harku vallas muid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid. Nimetatud teenused on loetletud määruse §-s 35.”;

6) paragrahvi 15 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 21 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul.“;

8) paragrahvi 211 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses

„(3) Hooldus lõpetatakse osakonna otsusega.“;

9) määruse 2. peatüki 6. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“ 6. jagu

Eluruumi tagamine

§ 22. Eluruumi tagamise sisu

Eluruumi tagamine on isiku, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma pere vajadustele vastavat eluruumi tagama, kindlustamine eluruumi kasutamise võimalusega.

§ 221. Eluruumi tagamise viis

(1) Eluruum tagatakse Harku vallale kuuluva eluruumi kasutusse andmisega.

(2) Eluruumi tagamine võib sõltuvalt isiku ja tema pere abivajadusest või Harku vallal vabade eluruumide olemasolust toimuda ka muul viisil, sealhulgas isiku toetamisega tagatisraha ja esimese üüri maksmisel.

§ 23. Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine

(1) Eluruumi tagamise taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.

(2) Taotluse menetlemisel hinnatakse esmalt eluruumi tagamist taotleva isiku ja tema pere abivajadust.

(3) Eluruumi kasutusse andmisel hinnatakse eluruumi vastavust isiku ja tema pere põhjendatud vajadustele ning pere suurusele.

(4) Sama eluruumi kasutamise võimalust võib pakkuda ainult isikutele, kes soovivad ühes eluruumis elada.

(5) Harku vallale kuuluva eluruumi kasutusse andmise menetluses osaleb ka vallavalitsuse haldusosakond.

(6) Eluruumi tagamise otsustab vallavalitsus korraldusega.

§ 24. Üürilepingu sõlmimine

(1) Eluruumi kasutusse andmise korralduse alusel sõlmitakse üürileping.

(2) Üürileping sõlmitakse 30 päeva jooksul eluruumi kasutusse andmise korralduse isikule teatavakstegemisest. Isiku loobumisel üürilepingu sõlmimisest võib vallavalitsus tunnistada eelnimetatud korralduse kehtetuks.

§ 241. Eluruumiga seotud kulude kandmine ja üüri tasumine

(1) Eluruumi kasutaja kannab eluruumiga seotud kõrvalkulud ning tasub eluruumi kasutamise eest üüri.

(2) Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

(3) Üüri suuruse määramisel arvestatakse isiku ja tema pere majandusliku olukorraga.

§ 242. Puudega isiku abistamine eluruumi kohandamisel ja sobivama eluruumi saamisel

(1) Isikut, kellel on puudest tingituna raskusi eluruumis liikumise, endaga toimetuleku või suhtlemisega, abistatakse eluruumi kohandamisel või sobivama eluruumi saamisel lähtudes põhimõttest, et puudega isik saaks võimalikult kaua elada koduses keskkonnas.

(2) Puudega isiku abistamise otsustab osakond.

(3) Teenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida teenuse saajaga lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.

(4) Teenuse kulude katmine toimub määruse §-s 8 sätestatud viisil. Teenuse osutamisel osakonna ametniku poolt on teenus tasuta.”;

10) paragrahv 345 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“ § 345. Puudega lapse lapsehoiuteenus

(1) Puudega lapse lapsehoiuteenuse eesmärk on toetada puudega last kasvatava isiku toimetulekut või töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust.

(2) Õigus lapsehoiuteenusele on raske või sügava puudega lapsel kuni 18-aastaseks saamise kalendriaasta lõpuni.

(3) Lapsehoiuteenust osutatakse teenuse kulude katmisega.“;

11) määruse 2. peatüki 102. jagu täiendatakse paragrahviga 346 järgmises sõnastuses

㤠346. Puudega lapse lapsehoiuteenuse menetlemine ja rahastamine

(1) Teenuse taotlemine, taotluse menetlemine ja teenuse määramine toimub määruse §-s 5 sätestatud viisil.

(2) Teenuse osutamise otsustab osakond.

(3) Teenust rahastatakse täielikult Harku valla eelarvest. Võimalusel kasutakse teenuse kulude katmiseks riigieelarvest eraldatavat suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetust.“;

12) määruse 2. peatüki jaod 103 ja104 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

“ 103. jagu

Asendushooldusteenus

§ 347. Asendushooldusteenuse eesmärk ja sisu

( 1) Asendushooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

(2) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu. Asendushooldusteenust vahetult osutav isik on hoolduspere vanem, perevanem ja kasvataja.

§ 348. Asendushooldusteenuse saaja

(1) Asendushooldusteenus tagatakse lapsele kuni 18-aastaseks saamiseni, kui

1) lapse vanem on surnud;

2) lapse vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, seda on piiratud või see on täielikult ära võetud;

4) laps on vanemast eraldatud.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagatakse asendushooldusteenus

1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni, või

3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(3) Asendushooldusteenuse võib tagada abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

§ 349. Asendushooldusteenuse määramine ja toetamine

(1) Asendushooldusteenust osutatakse laste heaolu spetsialisti ettepanekul või isiku taotluse alusel.

(2) Teenuse osutamise korraldamisel teeb laste heaolu spetsialist järgmisi toiminguid või otsuseid

1) hindab lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutamise vajadust;

2) teeb otsuse paigutada laps hooldusperre või perekodusse või asenduskodusse;

3) määrab valla eelarvest kaetavate lapse ülalpidamisega seotud kulude ja teenuse osutajale makstava tasu suuruse kui neid ei määrata käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt sõlmitava lepinguga;

4) koostab juhtumiplaani;

5) külastab asendushooldusel olevat last tema õiguste tagamise ja lapse heaolu hindamise eesmärgil vähemalt kaks korda aastas;

6) kogub ja säilitab asendushooldusel oleva lapse dokumente ning annab hooldusele suunatud lapse asendushooldusteenuse osutamiseks vajalikud dokumendid üle teenuseosutajale;

7) tagab lapse sidemete säilimise vanemate ja kodukohaga ning loob lapsele tingimused sinna tagasitulekuks.

(3) Teenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.

§ 3410. Kulude katmine

(1) Asendushooldusteenust rahastatakse Harku valla eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest.

(2) Lapse isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

(3) Määruse § 348 lõikes 3 nimetatud lapsele rahastatakse asendushooldusteenust Harku valla eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

104. jagu

Järelhooldusteenus

§ 3411. Järelhooldusteenuse eesmärk ja sisu

(1) Järelhooldusteenus on Harku valla korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

2) Järelhooldusteenust osutatakse lähtuvalt juhtumiplaanist, mille alusel Harku vald tagab isikule eluaseme ning vajaduspõhised tugiteenused ja toetused.

§ 3412. Järelhooldusteenuse saaja

(1) Järelhooldusteenus tagatakse määruse § 348 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes

1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni, või

3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(2) Järelhooldusteenus tagatakse määruse § 348 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes järelhooldusele suunamise ajal jätkab määruse § 348 lõikes 2 nimetatud õppevormis õppimist.

(3) Isikule, kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel, võib tagada järelhooldusteenuse kuni isiku 25-aastaseks saamiseni.

§ 3413. Järelhooldusteenuse määramine

(1) Järelhooldusteenust osutatakse laste heaolu spetsialisti ettepanekul või isiku taotluse alusel.

(2) Teenuse osutamise korraldamisel teeb laste heaolu spetsialist järgmisi toiminguid või otsuseid

1) otsustab järelhooldusteenuse osutamise;

2) koostab juhtumiplaani;

3) määrab valla eelarvest kaetavate teenuse saaja ülalpidamisega seotud kulude suuruse, kui neid ei määrata käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt sõlmitava lepinguga.

(3) Teenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.

§ 3414. Kulude katmine

(1) Järelhooldusteenust rahastatakse Harku valla eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(2) Teenuse saaja isiklike kulude katteks peab iga kuu tegema kulutusi keskmiselt 240 euro ulatuses ja vähemalt 2880 eurot aastas.

(3) Kokkuleppel teenuse saajaga võib osutada teenust teenuse saajale tehtavate maksetega suuruses vähemalt 500 eurot igas kuus.“;

13) paragrahvi 35 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“(1) Abivajavale isikule osutatakse võimalusel muid täiendavaid sotsiaalteenuseid, mis tulenevad isiku tegelikust vajadusest või kui üldine abi andmise kohustus tuleneb seadusest.”;

14) paragrahvi 35 lõike 4 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“Teenuse osutamise otsustab osakond või osakonna ametnik haldusakti või toiminguga.”;

15) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses

“(41) Teenuse osutamisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida teenuseosutajaga lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.”;

16) paragrahv 46 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

Ҥ 46. Puudega lapse hooldaja toetus

(1) Puudega lapse hooldaja toetust antakse taotluse alusel igakuiselt puudega last hooldavale järgmisele isikule, kes ei tööta täistööajaga puudega lapse hooldamise tõttu

1) vanem;

2) vanemaga abielus olev isik;

3) lapse eestkostja.

(2) Keskmise puudega lapse hooldamisel antakse toetust alates lapse kolmandast eluaastast kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. Raske või sügava puudega lapse hooldamisel antakse toetust alates lapse kolmandast eluaastast kuni lapse 18-aastaseks saamiseni.

(3) Puudega laste hooldamisel on õigustaotleda toetust iga lapse eest.

(4) Toetus määratakse kuni lapse puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõppemiseni, kuid kõige rohkem

1) keskmise puudega lapse 16-aastaseks saamiseni;

2) raske või sügava puudega lapse 18-aastaseks saamiseni;

3) eestkoste või elamisloa kehtivuse lõppemiseni.

(5) Toetus määratakse alates taotluse esitamise kalendrikuule järgnevast kalendrikuust.

(6) Toetuse andmise otsustab osakond.

(7) Toetuse määrad eelarveaastaks kehtestatakse vallavalitsuse korraldusega.“;

17) paragrahvi 47 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses

„(21) Toetust ei anta kui lapse transportimise vajadus on rahuldatav sotsiaaltransporditeenuse osutamisega.“;

18) paragrahvi 47 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab osakond.“;

19) paragrahvi 471 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses

„(3) Toetuse andmise otsustab osakond.“;

20) paragrahvi 48 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(1) Puudega või erivajadusega isiku õppekulude toetust antakse isiku enda, tema seadusjärgse esindaja või ülalpidaja taotluse alusel isiku õppekulude ja õppe ajal majutuskulude hüvitamiseks kuni täies ulatuses.“;

21) paragrahvi 48 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab osakond.“;

22) paragrahvi 48 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses

“(4) Toetuse andmisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.”;

23) paragrahvi 51 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

24) paragrahvi 51 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt

„(3) Toetuse andmise otsustab ning toetuse suuruse ja andmise tingimused määrab osakond.

(4) Toetuse andmisega seotud küsimustes kokkuleppimiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu allkirjastab osakonna juhataja.”;

25) paragrahvi 53 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „vanaduspensionärile või“ sõnadega „töövõimetoetust saavale isikule“;

26) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses

„(4) Toetuse andmise otsustab osakond.“;

27) paragrahvi 582 lõike 1 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„Toetust antakse taotluse alusel raske või sügava puudega täisealise isiku hooldajaks määratud isikule.“;

28) paragrahvi 582 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

„(4) Toetuse andmise ja selle lõpetamise otsustab osakond.“;

29) paragrahv 59 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“ § 59. Toetuse andmise üldised alused

(1) Pere tulust sõltuvat toetust antakse

1) isikule, kelle sissetulek ühes kuus on väiksem kui määruse lisas kehtestatud toimetuleku piirmäär;

2) perele, kelle sissetulek ühes kuus ühe pereliikme kohta on väiksem kui määruse lisas kehtestatud toimetuleku piirmäär.

(2) Isiku või pere sissetulek ühes kuus leitakse taotluse esitamisele eelnenud kolmel kuul pangakontole laekunud sissetulekute põhjal. Isiku või pere ühe kuu sissetuleku leidmisel ei võeta arvesse sotsiaalhoolekande seaduse § 133 lõikes 2 loetletud sissetulekuid.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule hinnatakse toetuse andmise otsustamisel, kas toetuse taotleja toimetulek on parandatav ainult toetuse taotleja vahenditest, mille suurus nähtub taotleja pangakonto väljavõtte algsaldost. Hinnates toetuse taotleja vahendid tema toimetuleku parandamiseks piisavaks, võib jätta toetuse andmata.”;

30) määrust täiendatakse paragrahviga 591 järgmises sõnastuses

„ § 591. Ühe kuu sissetuleku arvutamine

(1) Isiku ühe kuu sissetuleku arvutamiseks liidetakse isiku sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud kolmes kuus ning jagatakse kolmega.

(2) Pere ühe kuu sissetuleku ühe pereliikme kohta arvutamiseks liidetakse pereliikmete sissetulekud taotluse esitamisele eelnenud kolmes kuus ning jagatakse kolmega. Saadud tulemus jagatakse pereliikmete arvuga.“;

31) paragrahvi 62 lõiked 1-4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt

“(1) Koolitoetust antakse perele

1) koolitarvete ja kooliriiete muretsemiseks, kui üldhariduskoolis või kutseõppeasutuse tasemeõppes õpib vähemalt üks laps;

2) lapse põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisel;

3) lapse kultuuri- ja spordiüritustest osavõtuks;

4) lapse üldhariduskooli või kutseõppeasutuse tasemeõppe õppekulude ja õppe ajal majutuse kulude hüvitamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud toetuse määrab osakond üks kord aastas määruse lisas kehtestatud määras.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud toetuse määrab osakond, arvestades ka valla eelarveliste võimalustega.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud toetuse taotlust võib esitada alates 15. augustist kuni 30. novembrini.”;

32) määruse lisa „Harku valla eelarvest makstavate sotsiaaltoetuste määrad ja piirmäärad“ asendatakse käesoleva määruse lisaga.

§ 2. Määruste kehtetuks tunnistamine

Kehtetuks tunnistatakse järgmised määrused

1) Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 määrus nr 9 „Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord“;

2) Harku Vallavolikogu 23. veebruari 2017 määrus nr 6 „Riigieelarve toetusfondist raske ja sügava puudega lastele lapsehoiuteenuse ja toetavate sotsiaalteenuste toetamise kord”.

§ 3.Määruse jõustumine

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.