Vigala valla põhimäärus

Vigala valla (edaspidi vald) põhimääruses sätestatakse

1) valla sümbolid ja nende kasutamise kord;

2) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord;

3) vallavanema valimise kord, valitsuse moodustamise kord, valitsuse pädevus;

4) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord;

5) valla arengukava, eelarvestrateegia ja eelarve koostamise ja muutmise ning finantsjuhtimise üldised põhimõtted;

6) valla või linna ametiasutuste moodustamise kord;

(1) Vigala vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning oma pädevuse piirides volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad.

(2) Vallal on rahaliste kohustuste täitmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel koostatud eelarve. Eelarve võtab vastu volikogu.

(3) Valla vara kasutamine ja käsutamine toimub volikogu kehtestatud korras.

(1) Volikogu on valla esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel.

(2) Vallavalitsus on vallavolikogu poolt moodustatav täitevorgan.

(1) Valla piir koos selle kirjeldusega määratakse ja muudetakse Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse alusel antud õigusaktidega.

(2) Valla piiri tähistatakse riigi- ja vallateedel nimetahvliga Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras.

(3) Vallamaja asub Kivi-Vigala külas. Vallamaja asukoha muutmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

(1) Vigala vallaelanik on isik, kellel on rahvastikuregistri järgi elukoht Vigala valla territooriumil.

(2) Volikogu korraldab Vigala valla territooriumil olulistes küsimustes elanike küsitlusi. Küsitluse algatamise ja toimumise viisi otsustab volikogu.

(1) Vallal on oma vapp ja lipp.

(2) Vapil on kujutatud hõbedasel (valgel) kilbil must tagajalgadele tõusnud punaste manuskitega koer, kes suundub paremale. Kilbi vasakust servast eenduvad kaks musta rombikujulist uksehinge. Kilbi punane tüvi moodustab vapi kõrgusest ühe kolmandiku. Selle keskel on hõbedane (valge) sõõr.

(3) Valla vappi võib kasutada

1) vallavolikogu ja vallavalitsuse pitsatitel ning dokumendiplankidel;

2) vallaametnike visiitkaartidel;

3) valla piiritähistel;

4) vallavanema ametirahal;

5) külavanema ametirahal.

(4) Peale lõikes 3 sätestatud juhtude võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse korralduse või protokollilise otsuse alusel.

(5) Valla lipp on ristkülikukujuline ja koosneb kahest horisontaallaiust: ülemine – valge ja alumine – punane, mis moodustavad vastavalt 5/7 ja 2/7 lipu laiusest. Valge laiu keskel must tagajalgadele tõusnud punaste manustega koer. Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe 7:11 ühikut.

(6) Vallavanema ametiraha

1) Vigala vallavanema ametitunnuseks on nelinurkne ornamendiga kaunistatud, sepistatud ametiraha, mida kantakse ketiga. Ametiraha peale on kantud “Vigala vallavanem”. Ametiraha keskel asetseb valla vapp.

2) Vallavanema ametiraha kandmise ainuõigus on vallavanemal ametisse kinnitamise momendist kuni vallavanema volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem, tema äraolekul volikogu esimees, ametiraha üle uuele vallavanemale.

3) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel üritustel valla esindusfunktsioonide täitmisel.

4) Ametiraha kandmist edasi volitada ei ole lubatud.

(7) Külavanema ametiraha

1) Vigala valla külavanema tunnusmärgiks on nelinurkne ornamendiga kaunistatud sepistatud ametiraha, mida kantakse ketiga kaelas ja tunnistus.

2) Ametiraha peale on kantud valla nimi, küla nimi ja ametinimi „külavanem”. Ametiraha keskel asetseb valla vapp.

3) Ametiraha antakse külavanemale volikogu poolt kinnitatud ametiajaks.

4) Ametiaja lõppedes tagastab külavanem ametiraha vallavalitsusse.

5) Ametiraha antakse üle koos külavanema ametit tõendava tunnistusega külavanema kinnitamisele järgneval vallavolikogu istungil.

6) Ametiraha ja tunnistus tuleb tagastada, kui külavanem kutsutakse tagasi ametisse mittesobimise tõttu.

7) Juhul, kui külavanem valitakse mitme küla peale saab ta ametiraha, mille peale on kantud tema elukohaks oleva küla nimi. Teiste külade nimed kantakse tunnistusele.

8) Ametiraha kantakse koos piduliku rõivastusega.

9) Ametiraha kantakse pidulikel üritustel ja vastuvõttudel valda või küla esindades.

10) Ametiraha kandmist edasi volitada ei ole lubatud.

(1) Volikogu on kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse salajasel hääletusel kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Hääletamine on salajane.

(2) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast või seoses volikogu tegutsemisvõimetusega kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 52 sätestatud alustel ja korras.

(3) Valimistulemuste väljakuulutamise päev on Vigala valla valimiskomisjoni otsuse, millega valitud volikogu liikmed registreeriti, avalikustamisele järgnev päev.

(1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele.

(2) Volikogu liige juhindub põhiseadusest, seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest.

(3) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijaile teavet oma tegevusest ning volikogu tegevusest tervikuna.

(4) Volikogu liikmel on õigus saada hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest volikogu poolt kehtestatud määras.

(5) Volikogu liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Volikogu liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(6) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastases seaduses sätestatu kohaselt.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik volikogu kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem.

(8) Volikogu liikme volitused lõpevad ennetähtaegselt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 18 sätestatud juhtudel ja korras.

(9) Volikogu liikme volitused peatuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 19 sätestatud juhtudel ja korras.

(10) Volikogu liikme volitused taastuvad kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 201 sätestatud juhtudel ja korras.

(1) Volikogu liikme volituste lõppemisel või peatumisel astub volikogu liikme asemele asendusliige. Asendusliikmel on volikogu liikme kõik õigused ja kohustused.

(2) Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel.

(3) Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad ja lõpevad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest.

(1) Volikogu esimene istung kutsutakse kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist.

(2) Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(3) Volikogu esimesel istungil valitakse volikogu esimees ning kuulatakse ära vallavalitsuse lahkumispalve.

(4) Kui volikogu esimesel istungil jääb volikogu esimees valimata, kutsub volikogu esimehe valimiseni istungid kokku valla valimiskomisjoni esimees või juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid täita, aseesimees. Volikogu esimehe valimiseks tuleb uus istung kokku kutsuda vähemalt ühe nädala jooksul eelmise istungi toimumisest arvates.

(5) Volikogu esimehe valimiseni juhatab volikogu istungit valla valimiskomisjoni esimees või esimehe äraolekul aseesimees.

(1) Volikogu esimees

1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist;

2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega ja volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires;

3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele, istungite protokollidele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust;

4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist;

5) annab volikogu sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

6) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust;

7) esitab volikogu istungite päevakorraprojektid;

8) korraldab volikogule saabunud avalduste, ettepanekute ja kaebuste lahendamist;

9) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel ja teistel ametlikel üritustel;

10) täidab muid talle seadusega ning volikogu poolt pandud ülesandeid.

(2) Volikogu esimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega.

(3) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. Aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim volikogu liige.

(1) Volikogu esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega.

(2) Volikogu esimehe valimine toimub järgmise korra kohaselt

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;

4) kandidaadi nimekirja jätmiseks on vajalik kohaloleva kandidaadi suuline nõusolek.

5) kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti soovi korral kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele, kandidaatide esinemise järjekord sõltub esitamise järjekorrast;

6) volikogu esimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon;

7) valla valimiskomisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise;

8) valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega;

9) volikogu esimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse;

10) kui ükski kandidaatidest ei saavutanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse valimise protseduuri uuesti nädala jooksul;

11) kui volikogu esimeheks kandideerib ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, ei või teda enam samal istungil kandidaadiks üles seada.

(3) Volikogu aseesimehe valimine toimub järgmise korra kohaselt

1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale ettepanek;

2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras;

3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu;

4) kandidaadi nimekirja jätmiseks on vajalik kohaloleva kandidaadi suuline nõusolek, teistel juhtudel on vajalik tema kirjalik nõusolek kandideerimiseks.

5) kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti soovi korral kuni 15-minutilises sõnavõtus ning vastavad volikogu liikmete küsimustele, kandidaatide esinemise järjekord sõltub esitamise järjekorrast;

6) volikogu aseesimehe valimise korraldab volikogu poolt moodustatud vastav komisjon;

7) komisjon valmistab ette valimissedelid ja viib läbi salajase hääletamise;

8) valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega;

9) volikogu aseesimeheks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse;

10) kui ükski kandidaatidest ei saavutanud volikogu koosseisu häälteenamust, siis korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui teises hääletusvoorus ei saanud kumbki kandidaatidest volikogu koosseisu häälteenamust, siis alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist samal päeval volikogu koosseisu poolthäälte enamuse otsuse alusel. Volikogu koosseisu poolthäälteenamuse puudumisel alustatakse valimise protseduuri järgmisel volikogu istungil;

11) kui volikogu aseesimeheks kandideerib ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, ei või teda enam samal istungil uuesti kandidaadiks üles seada.

(1) Volikogu võib moodustada alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjonid moodustatakse vallaelu valdkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuseprojektide ettevalmistamiseks ja läbiarutamiseks.

(2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletusel poolthäälteenamusega. Komisjoni esimeeste ja aseesimeeste valimise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse § 12 lõikes 3 sätestatud korras.

(3) Teised komisjoni liikmed kinnitab komisjoni esimehe ettepanekul volikogu. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt 3 liiget, v.a revisjonikomisjonis.

(4) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad vastava otsuse tegemise hetkest. Komisjoni liikme, v.a komisjoni esimehe ja revisjonikomisjoni liikme, tagasikutsumise võib algatada volikogu komisjon, samuti vähemalt kolm volikogu liiget.

(1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni.

(2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast.

(3) Revisjonikomisjonil on õigus

1) kontrollida ja hinnata vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele;

2) valla hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla vara kasutamise sihipärasust;

3) kontrollida ja hinnata vallaeelarve täitmist;

4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist.

(4) Revisjonikomisjon hindab tulemuslikkust järgmiste kriteeriumite kohaselt

1) säästlikkus, mis tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist;

2) tõhusus, mis tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet;

3) mõjusus, mis tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga.

(5) Revisjonikomisjon täidab oma pädevuses olevaid ülesandeid valla põhimääruses sätestatud korras tööplaani alusel või volikogu ülesandel.

(6) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.

(7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

(8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil.

(9) Revisjonikomisjoni aruanne avaldatakse Vigala valla veebilehel.

(1) Volikogu komisjoni töövorm on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab peale komisjoni esimehe osa vähemalt pool komisjoni koosseisust.

(2) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees.

(3) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni liikmeks mitteolev volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumine komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees.

(4) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis peab sisaldama koosoleku päevakorda, toimumise aega, koosolekust osavõtnud isikute nimekirja ja komisjoni otsuseid. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(5) Komisjon on kohustatud temale suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul, muud avaldused ja kirjad hiljemalt ühe kuu jooksul arvates nende registreerimisest vallavalitsuse kantseleis.

(6) Materjalide esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. Juhtiva komisjoni esimees teeb volikogu istungil kaasettekande.

(7) Avalduste ja muu materjali kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees.

(1) Volikogu või vallavalitsus suunab vajadusel komisjoni läbivaatamisele

1) volikogu õigusaktide eelnõud;

2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid;

3) isikute avaldused;

4) muud materjalid vastavalt komisjoni töövaldkonnale.

(2) Komisjonil on õigus

1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid;

2) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate materjalide kohta;

3) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet;

4) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega.

(1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest tulnud toime volikogu õigusaktide eelnõude ettevalmistamisega käesolevas põhimääruses sätestatud tähtajal.

(2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees ja uus koosseis.

Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule üks kord aastas.

Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine

1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine;

2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine;

4) koormiste määramine;

5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine;

6) vallavara valitsemise korra kehtestamine;

7) kinnisasja koormamine, kinnisasja koormava hoonestusõiguse võõrandamiseks loa andmine ja kinnisasja koormamine piiratud asjaõigusega kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 37 lõikes 3 nimetatud tingimustel;

8) valla arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmine ning muutmine;

9) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, kohustuste võtmine kontsessioonikokkulepete alusel, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõikes 7 nimetatud rendikohustuste võtmine, muude tulevikus raha väljamaksmist nõudvate pikaajaliste kohustuste võtmine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks võetavale laenule;

10) kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse tähenduses sõltuvale üksusele laenude andmine ja nende võetavate kohustuste tagamine ning piirmäära kehtestamine rahavoogude juhtimiseks antavale laenule;

11) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine;

12) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks;

13) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine;

14) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine;

15) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine;

16) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine;

17) vallavanema valimine;

18) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine;

19) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine;

20) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele;

21) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu, lisatasu, hüvitise, toetuse ja soodustuste määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvitise maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine;

22) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine;

23) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine;

24) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine;

25) valla esindamise korra kehtestamine;

26) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine;

27) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine;

28) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine;

29) rahvakohtunikukandidaatide valimine;

30) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine;

31) nõusoleku andmine siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi kandidaadi ametisse nimetamiseks või ametist vabastamiseks;

32) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamiseks;

33) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine;

34) üldplaneeringu algatamine ja kehtestamine;

35) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine;

36) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ja planeerimisseaduse § 10 lõikes 61 nimetatud detailplaneeringu kehtestamine;

37) valla ametiasutuse ja hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine;

38) vallaametnikele ja töötajatele sotsiaalsete garantiide kehtestamine;

39) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu ning palgajuhendi kehtestamine;

40) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine;

41) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine;

42) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine;

43) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine;

44) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu suuruse määramise korra kehtestamine;

45) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused.

(1) Volikogu töövorm on istung. Volikogu istungi töökeel on eesti keel.

(2) Volikogu istungid on üldjuhul avalikud.

(3) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise järjekorra otsustab istungi juhataja.

(4) Volikogu istungid toimuvad üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti, reeglina kuu viimasel neljapäeval. Juuli ja augusti kuul üldjuhul istungeid ei toimu.

(5) Volikogu istungid toimuvad üldjuhul algusega kell 15.00. Vajadusel võib volikogu esimees muuta istungi toimumise aega.

(6) Filmi- ja videovõtteid ning tele- ja raadioülekandeid istungisaalist võib teha istungi juhataja loal.

(7) Korra pidamise istungisaalis kindlustab istungi juhataja.

(8) Volikogu istungil on üldjuhul iga 1,5-tunnise töö järel vaheaeg 10 minutit.

(1) Volikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või aseesimees, kirjalikud kutsed ühes päevakorraga ja arutlusele tulevate materjalidega saadetakse volikogu liikmetele, vallavalitsusele ja otseselt arutlusele tulevate teemadega seotud isikutele e-posti teel vähemalt 4 päeva enne istungit.

(2) Eelinformatsioon järgmise volikogu istungi aja ja päevakorra kohta teatatakse volikogu istungi lõpus.

(3) Volikogu istungi kokkukutsumiseks võivad teha ettepaneku nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks ka vallavalitsus, vähemalt neljandik volikogu koosseisust, vähemalt üks protsent hääleõiguslikest vallaelanikest ning igaüks, kelle õigusi on seadusevastaselt volikogu või valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktidega kitsendatud. Istungi kokkukutsumiseks ettepaneku tegijad esitavad volikogule või vallavalitsusele õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks kirjaliku põhjenduse, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri.

(1) Volikogu istungi päevakorra koostab volikogu esimees, tema äraolekul aseesimees.

(2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu komisjonide või vallavalitsuse kaudu.

(3) Volikogu päevakorda võtmist taotlevate küsimuste ettevalmistatud materjalid esitatakse vallavalitsuse kantseleile vähemalt 10 päeva enne istungi algust.

(4) Määruste ja otsuste eelnõud peavad koos selgituste ja põhjendustega olema esitatud volikogu esimehele või teda asendavale isikule hiljemalt 10 päeval enne istungi toimumise päeva. Eelnõu või kaaskiri peab sisaldama järgmisi andmeid

1) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus;

2) kulutusi nõudvatele projektidele peab olema lisatud katteallikate loetelu;

3) eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne;

(5) Volikogu esimees suunab esitatud eelnõu vallavalitsusele arvamuse saamiseks.

(6) Volikogu istungile kutsutavate sõnaõigusega isikute ringi määrab volikogu esimees.

(7) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks vähemalt 2/3 volikogu liikmete põhjendatud nõudel. Kinnisel istungil peale volikogu liikmete osalevate isikute ringi otsustab volikogu.

(1) Istungi avab ja istungit juhatab volikogu esimees, tema puudumisel aseesimees või mõlema puudumisel volikogu vanim liige.

(2) Istungi avamine hõlmab

1) volikogu liikmete kohaloleku kontrolli;

2) kutsutud külaliste tutvustamist (v.a vallavalitsuse liikmed ja külavanemad);

3) päevakorraprojekti arutamist ja selle kinnitamist.

(3) Väljaspool päevakorda käsitletakse ainult

1) proteste protseduurireeglite rikkumise kohta;

2) teadete edasiandmist;

3) töökorda käsitlevaid küsimusi volikogu esimehe ettepanekul.

(4) Päevakorrapunktid arutatakse läbi ettekande, kaasettekande ja läbirääkimiste (sõnavõtud, märkused, repliigid) teel.

(5) Ettekandeks antakse aega üldjuhul kuni 15 minutit, kaasettekandeks kuni 10 minutit. Kokkuleppel ettekandjaga võib istungi juhataja teha volikogule põhjendatud ettepaneku pikendada ettekandeks ettenähtud aega.

(6) Iga päevakorraküsimuse arutamisel avatakse läbirääkimised. Ettepanekut nende mitteavamiseks saab panna hääletusele ainult siis, kui selle vastu ei ole ükski komisjon.

(7) Sõnavõtt on volikogu liikme esitus oma seisukoha väljendamiseks. Igas päevakorrapunktis on igal volikogu liikmel õigus ühekordseks sõnavõtuks kestvusega viis minutit.

(8) Märkus on esitatav selgitus, repliik on vastus oponendile.

(9) Eespool loetletud piirangud ei kehti kirjalike ettepanekute kohta.

(10) Arvamuse avaldamise järjekord on järgmine

1) sõnavõtt asja edasise arutamise korra kohta;

2) küsimused ettekandjale ja kaasettekandjale;

3) sõnavõtt;

4) repliik, märkused.

(11) Istungi juhataja annab sõna vastavalt registreeritud järjekorrale. Sõna istungi läbiviimise korra kohta antakse soovijale märguande peale väljaspool järjekorda.

(12) Küsimused ettekandjale peavad olema arusaadavalt formuleeritud.

(13) Istungi juhataja taandab asjasse mittepuutuvad küsimused ning lõpetab sõnavõtu, kui see ei puuduta arutatavat teemat.

(14) Läbirääkimiste lõpetamise ettepaneku teeb istungi juhataja. Enne läbirääkimiste lõpetamist registreerunud sõnasoovijatel on õigus esineda. Läbirääkimiste lõpetamise järel võivad ettekandjad ja kaasettekandjad esineda kuni 5 minutilise lõppsõnaga.

(15) Volikogu võib küsimuse arutamise katkestada igas staadiumis. Sellega peab kaasnema otsus arutelu jätkamise aja ning muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta.

(16) Eelnõude või muudatusettepanekute algatajal on õigus igas menetluse faasis oma algatus tagasi võtta, mille järel selle projekti arutelu langeb päevakorrast ja volikogu menetlusest välja. Umbusalduse avaldamise eelnõu, samuti eelnõu, mille valitsus või alatine komisjon on sidunud umbusaldusküsimusega, menetlusest tagasi võtta ei saa.

(17) Kui arutelu katkestamise ettepaneku teeb eelnõu algataja, katkestatakse arutelu hääletamata, kui volikogu või vallavalitsuse liige, pannakse see hääletamisele.

(18) Kui arutelu jätkamisel on aluseks oleva projekti tekst muutunud, on istungi juhataja kohustatud avama uued läbirääkimised.

(19) Enne muudatusettepaneku hääletamisele panemist on ettepaneku tegijal, eelnõu algatajal ja istungi juhatajal õigus ettepanekut kommenteerida.

(20) Juhataja taotlusel võib ettepanekuid hääletamisele panna muudetud sõnastuses, kui sellega nõustuvad eelnõu algataja ja ettepaneku tegija.

(21) Eelnõu loetakse muutunuks, kui muudatusettepanek saab poolthäälteenamuse.

(22) Kui kaks või enam muudatusettepanekut üksteist välistavad, siis pannakse need koos põhitekstiga konkureerivale hääletamisele. Konkursi igas voorus langeb välja kõige vähem hääli saanud ettepanek. Võrdse häälte arvu korral on määrav juhataja seisukoht.

(23) Ettepanekut eelnõu mitte vastu võtta ei käsitleta iseseisva otsusena ega eelnõu muudatusena.

(24) Pärast muudatusettepanekute hääletamist paneb juhataja projekti hääletamisele parandatud kujul.

(25) Istungi juhatajal on õigus edasi anda teadaandeid ning arutusele panna töökorda käsitlevaid küsimusi. Istungi juhataja annab selgelt märku, kui päevakorras oleva küsimuse käsitlemine katkestatakse ning kui selle juurde tagasi pöördutakse.

(26) Volikogu töökorras reguleerimata protseduuriküsimused otsustab istungi juhataja.

(1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on üldjuhul avalik.

(2) Volikogu istungi kinniseks kuulutamisel on vajalik kohal olevate volikogu liikmete 2/3 häälteenamus.

(3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel.

(4) Volikogu liige hääletab isiklikult.

(5) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälteenamusega, st poolt hääletab istungil osalevatest volikogu liikmetest rohkem kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälteenamus.

(6) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälteenamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

(7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enam hääli saanud kandidaat. Juhul kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati.Enne hääletamisele asumist kordab istungi juhataja kõiki esitatud ettepanekuid. Hääletamisele pandud küsimus peab olema formuleeritud nii, et see sisaldab ainult ühte ettepanekut, millele on võimalik vastata «jah» või «ei».

(8) Pärast hääletamisele asumist ei anta kellelegi sõna enne hääletamise lõppu. Muudatusettepanekud hääletatakse enne kui projekti osad, mille kohta muudatusettepanekud on tehtud. Kui muudatusettepanekuid on mitu, siis hääletatakse kõigepealt need, mille vastuvõtmine teeb tarbetuks teise hääletamise, ja seejärel need, mis erinevad eelnõust kõige rohkem. Kui sellist vahet ei ole, hääletatakse muudatusettepanekud läbi nende esitamise järjekorras.

(9) Volikogu liikmel ei ole õigust pärast hääletamistulemuste teatamist taotleda oma hääle lisamist hääletusprotokolli.

Umbusaldusmenetlus volikogus toimub vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 46-ele.

(1) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või vallavalitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat.

(2) Avalduse esitanu peab esimesel võimalusel üle andma asjaajamisega ja ametiülesannete täitmisega seoses talle usaldatud vara.

(1) Iga istungi viimase päevakorrapunktina nähakse ette informatsioonide ärakuulamine. Istungi juhatajal on õigus anda sõna informatsioonideks registreeritud järjekorras. Informatsioonide mittelaekumisel võib volikogu esimees selle punkti päevakorrast välja jätta.

(2) Selle päevakorrapunkti eesmärk on anda võimalus volikogu liikmete ühendustel, volikogu ja vallavalitsuse liikmetel esineda vallaelu üldistes ja päevapoliitilistes küsimustes, mis ei ole kinnitatud päevakorda. Selle päevakorrapunkti all läbirääkimisi ei avata.

(3) Informatsioonide all tutvustab volikogu esimees volikogu liikmete poolt esitatud arupärimistes tõstatatud küsimusi. Volikogu ja vallavalitsuse liikmed võivad avaldada oma arvamust kuuldu kohta. Sõnavõtud ei tohi ületada kolme minutit. Ettekandja võib lõppsõnas esineda kuni viieminutilise selgituse ja kommentaaridega tõstatatud probleemide kohta.

(4) Esinemistes tehtud ettepanekud ja põhiseisukohad protokollitakse.

(1) Volikogu istungi käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja, kes vastutab protokollis sisalduvate andmete õigsuse ja vastavuse eest istungi tegelikule käigule.

(2) Protokollijal on protokollimise objektiivsuse huvides õigus istungit salvestada.

(3) Protokollid vormistatakse eesti keeles ja peavad vastama haldusdokumentidele esitatavatele nõuetele.

(4) Protokolli kantakse

1) istungi koht, aasta, kuu, kuupäev ja kellaaeg;

2) istungi päevakord;

3) istungi juhataja ja protokollija nimed;

4) istungist osavõtnud ja istungilt puudunud volikogu liikmete nimed;

5) istungile kutsutud isikute nimed, nende ametid;

6) volikogu liikme hilinemise või varem lahkumise korral kantakse protokolli, milliste päevakorrapunktide arutelust ja hääletamisest osa võttis;

7) tehtud ettepanekud, vastuvõetud otsused;

8) millisel hääletamisviisil ja millise häälteenamusega otsus tehtud;

9) volikogu liikmete eriarvamused;

(5) Protokollijal on õigus esitada täpsustavaid küsimusi ja paluda täiendavaid selgitusi, tagamaks protokolli täpset koostamist.

(6) Volikogu käigus antud informatsiooni ja sõnavõtte ei protokollita.

(7) Volikogu liikmeil on õigus lisada protokollile oma kirjalik eriarvamus.

(1) Vallavanema valimine viiakse läbi kahe kuu jooksul volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast.

(2) Volikogu valib vallavanema kuni neljaks aastaks . Vallavanema valimise viib läbi volikogu poolt moodustatud häältelugemiskomisjon käesoleva põhimääruse § 12 lõikes 3 sätestatud korras.

(1) Vallavanem

1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist;

2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele;

3) annab vallavalitsuse liikmete ja muude talle vahetult alluvate isikute kohta ning vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju;

4) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele;

5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu;

6) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks;

7) nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras siseaudiitori kutsetegevuse alaste ülesannete täitmiseks ametniku või vastava struktuuriüksuse juhi;

8) esitab vallavalitsusele ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb vallavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või vallavalitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti;

9) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid.

(2) Vallavanem ei tohi olla väljaspool ametikohustusi ühelgi muul valitaval või nimetataval riigi või sama kohaliku omavalitsuse ametikohal. Vallavanem peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või teise kohaliku omavalitsuse ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena. Ametikohustusi mõistetakse käesolevas seaduses korruptsioonivastases seaduses antud tähenduses.

(1) Vallavanemal on õigus puhkusele vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatule.

(2) Vallavanema puhkusele lubamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga. Enne puhkusele minekut informeerib vallavanem sellest volikogu esimeest.

(3) Vallavanema välislähetusse suunamise otsustab vallavalitsus ning lähetus vormistatakse vallavanema käskkirjaga, lähtudes teenistuslähetusse suunamiseks Vabariigi Valitsuse kehtestatud korrast.

(1) Vallavalitsuse, kui kollegiaalorgani juhtimisel asendab vallavanemat tema äraolekul (puhkusel, teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal jne.) vallavanema käskkirjaga määratud vallavalitsuse liige.

(2) Vallavalitsuse, kui ametiasutuse juhtimisel asendab vallavanemat tema äraolekul (puhkusel, teenistuslähetuses olemise ajal, töövõimetuslehel viibimise ajal jne) abivallavanem. Abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat käskkirjaga määratud vallavalitsuse ametnik.

(1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus.

(2) Vallavalitsus on seitsmeliikmeline.

(1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast.

(2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil.

(3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni.

(1) Vallavalitsus

1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;

2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu õigusaktidega on pandud täitmiseks vallavalitsusele;

3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse;

4) korraldab ja kontrollib valla asutuste tööd

(2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist.

(3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut.

(4) Täidab ülesandeid, mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja vallavalitsuse vahelisest lepingust.

(1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust.

(2) Vallavalitsuse koosseisu kuuluvad vallavanem ja vallavalitsuse liikmed.

(3) Vallavalitsuse liikmed koordineerivad vallavanema üleantud volituse piires vallavalitsuse tegevusvaldkondi, korraldavad struktuuriüksuste valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidavad muid vallavanema antud ülesandeid.

(4) Vallavalitsuse liikme ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. Vallavanemale ja vallavalitsuse liikmele ei või maksta sellist lisatasu, hüvitist või toetust ega rakendada tema suhtes selliseid soodustusi, mida volikogu ei ole otsustanud.

(5) Vallavanema ja vallavalitsuse palgalise liikme põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.

(6) Vallavanema ja vallavalitsuse liikme võib saata teenistuslähetusse volikogu kehtestatud korras. Vallavanema ja vallavalitsuse liikme lähetuskulud hüvitatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.

(7) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole vallavalitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär ja abivallavanem.

(8) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälteenamusega.

(9) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti.

(10) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid.

(11) Vallavalitsuse määrusele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär.

(12) Vallavanem või vallavalitsuse liige ei tohi osa võtta vallavalitsuse sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes talle laieneb toimingupiirang korruptsioonivastase seaduse kohaselt.

(13) Käesoleva paragrahvi 12 lõikes sätestatud juhul on vallavanem või valitsuse liige kohustatud enne küsimuse arutelu tegema avalduse enda mitteosalemise kohta kõnealuse päevakorrapunkti arutamisel ja otsustamisel. Sellekohane märge tehakse valitsuse istungi protokolli. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle võrra väiksem.

(1) Vallavalitsuse liige peab viivitamata teavitama volikogu kirjalikult, kui ta tegeleb või kavatseb tegeleda väljaspool ametikohustusi töölepingu või teenuste osutamise lepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmena.

(2) Volikogu keelab vallavalitsuse liikmel haldusaktiga täielikult või osaliselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrvaltegevuse, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise.

(1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste lahendamiseks komisjone.

(2) Komisjoni tegevuse eesmärgid sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses.

(3) Komisjoni koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut.

(4) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus.

(1) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse.

(2) Protokolli kantakse

1) istungi koht, aasta, kuu, kuupäev ja kellaaeg;

2) istungi päevakord;

3) istungi juhataja ja protokollija nimed;

4) istungist osavõtnud ja istungilt puudunud vallavalitsuse liikmete nimed;

5) vallavalitsuse liikme hilinemise või varem lahkumise korral kantakse protokolli, milliste päevakorrapunktide arutelust ja hääletamisest osa võttis;

6) tehtud ettepanekud, vastuvõetud otsused;

7) millise häälteenamusega otsus tehtud;

8) vallavalitsuse liikmete eriarvamused;

(3) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija.

(4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest.

(5) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla või linna ametiasutuste siseseks kasutamiseks.

(6) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele.

Oma pädevuse alusel ja volituste piires

1) annab volikogu üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu otsuseid;

2) annab vallavalitsus üldaktidena määrusi ja võtab üksikaktidena vastu korraldusi.

(1) Õigusaktide algatamise õigus on

1) volikogu liikmel;

2) volikogu komisjonil ja komisjoni liikmel;

3) vallavalitsuse liikmel;

4) vallavanemal;

5) vallasekretäril;

6) vallavalitsuse komisjonil ja komisjoni liikmel;

7) ametiasutuse ametnikul talle ametijuhendiga antud ülesannete täitmiseks;

8) vallaelanikel kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-s 32 ettenähtud korras;

9) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks.

(2) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mõnele vallavalitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele.

(3) Õigusakti, mille andmise kohustus tuleneb seadustest ning Vabariigi Valitsuse õigusaktidest, algatamise kohustus on ametiasutuse ametnikul või vallavalitsuse liikmel, kelle teenistusülesandeid vastav õigusnorm puudutab.

(1) Õigusakti eelnõu töötab välja selle algataja.

(2) Volikogu võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks volikogu komisjonile või vallavalitsusele. Vallavalitsus võib õigusakti eelnõu koostamise teha ülesandeks vallavalitsuse liikmele või ametiasutusele.

(3) Volikogu või vallavalitsuse alalise komisjoni ettepanekul algatatud eelnõu töötab välja komisjoni määratud liige.

(4) Volikogu ja vallavalitsuse määruse eelnõule kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika eeskirja ning haldusmenetluse seadusega määruse eelnõule sätestatud nõudeid.

(5) Õigusakt haldusaktina peab vastama haldusemenetluse seaduses sätestatud nõuetele.

(6) Enne volikogu õigusakti eelnõu volikogule esitamist peab sellele andma seisukoha vallavalitsus. Juhul, kui vallavalitsus eelnõu heaks ei kiida, teavitab vallavalitsus sellest eelnõu koostajat, märkides ära ka põhjused, miks vallavalitsus eelnõu ei toeta.

(7) Eelnõu algatajal on õigus tema poolt algatatud või esitatud eelnõu mis tahes ajal tagasi võtta.

(1) Eelnõu loetakse õigusaktina vastuvõetuks, kui volikogu või vallavalitsus on seda põhimääruses sätestatud korras menetlenud.

(2) Õigusakt loetakse vastuvõetuks, kui see on saanud nõutud häälteenamuse.

(3) Volikogu õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks volikogu.

(4) Vallavalitsuse õigusakte muudab, tühistab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus.

(1) Volikogu õigusaktidele kirjutab alla istungi juhataja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt seitsmendal tööpäeval volikogu istungi toimumisest arvates.

(2) Vallavalitsuse õigusaktidele kirjutavad alla istungi juhataja ja vallasekretär või tema asendaja. Õigusaktid allkirjastatakse hiljemalt kolmandal tööpäeval vallavalitsuse istungi toimumisest arvates.

(1) Volikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse ärakiri saadetakse asjasse puutuvale isikule või asutusele ja need on jõus isikule või asutusele teatavakstegemisest.

(2) Volikogu ja vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui määruses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid on kõigile kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis ning avalikustatud ametiasutuse dokumendiregistri kaudu. Dokumendiregistrile juurdepääs on tagatud Vigala valla veebilehelt www.vigala.ee. Kättesaadavaks ei tehta ja dokumendiregistri kaudu ei avalikustata õigusaktis sisalduvat teavet, millele on seaduse alusel kehtestatud juurdepääsupiirang ja mille väljastamine on seadusega keelatud.

(1) Kontrolli volikogu õigusaktide täitmise üle teostavad volikogu esimees ja revisjonikomisjon.

(2) Kontrolli vallavalitsuse õigusaktide täitmise üle teostavad vallavanem ja volikogu revisjonikomisjon.

(3) Volikogu ja vallavalitsuse üksikaktide (haldusaktide) seaduslikkuse üle teostab järelevalvet Rapla maavanem.

(4) Volikogu ja vallavalitsuse õigustloovate aktide (määruste) põhiseaduslikkuse ja seadusele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

(1) Arengukava koostatakse valla kohta ja selles esitatakse vähemalt

1) majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalised suundumused ja vajadused;

2) probleemide ja võimaluste hetkeolukorra analüüs tegevusvaldkondade lõikes;

3) tegevusvaldkondade strateegilised eesmärgid koos taotletava mõjuga arengukava perioodi lõpuni;

4) strateegiliste eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused arengukava perioodi lõpuni.

(2) Vald võib koostada täiendava arengukava

1) mõne valla territooriumi osa kohta;

2) mõne tegevusvaldkonna arendamiseks;

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud täiendavad arengukavad peavad olema kooskõlas valla arengukavaga. Arengukava peab arvestama valla üldplaneeringut.

(4) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamisse.

(5) Eelarvestrateegia on arengukavast tulenev selgitustega finantsplaan, mis on arengukavaga seotud iseseisev dokument.

(6) Arengukava ja eelarvestrateegia on aluseks valla eelarve koostamisel, kohustuste võtmisel, varaga tehingute tegemisel, investeeringute kavandamisel ning investeeringuteks toetuse taotlemisel.

(7) Kui arengukava muudetakse ja sellega kaasneb mõju eelarvele, tuleb eelarvestrateegia viia arengukavaga kooskõlla.

(8) Arengukava ja eelarvestrateegia peavad hõlmama iga aasta 15. oktoobri seisuga vähemalt nelja eelseisvat eelarveaastat.

(9) Arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu koostab vallavalitsus ning esitab vastuvõtmiseks volikogule.

(10) Vallavalitsus avalikustab arengukava ja eelarvestrateegia eelnõu Vigala valla veebilehel www.vigala.ee vähemalt kaheks nädalaks.

(11) Volikogu kinnitab arengukava ja eelarvestrateegia määrusega hiljemalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tähtpäevaks. Arengukava ja eelarvestrateegia peavad olema vastu võetud enne eelseisva aasta eelarve vastuvõtmist.

(12) Arengukava ja eelarvestrateegia ning volikogu ja volikogu komisjonide istungite protokollid arengukava ja eelarvestrateegia menetlemise kohta avaldatakse valla veebilehel www.vigala.ee seitsme tööpäeva jooksul arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmisest arvates.

(1) Valla finantsjuhtimisena käsitletakse valla, kui omavalitsusüksuse rahandusasjade korraldamist, integreerides eelarvestamise, finantsriskide juhtimise ja raamatupidamise ühtseks finantsjuhtimise instrumendiks.

(2) Finantsjuhtimine toimub järgmiste põhimõtete alusel

1) kaasaegne eelarvekorraldus;

2) kassapõhine eelarvestamine;

3) rakendatakse keskpika eelarvestamise põhimõtteid koos tulemuspõhise eelarvestamise aspektidega;

4) arengukava koostamine ja eelarveprotsess on läbipaistvad ning avalikkusele on tagatud pidev informatsiooni edastamine;

5) finantsdistsipliin on tagatud;

6) valla ja tema valitseva mõju all olevate üksuste finantstegevust käsitletakse ühtse tervikuna;

7) toimiv finantsdistsipliini tagamise meetmete rakendamise kava;

8) raske finantsolukorra ohu kõrvaldamise operatiivne menetlus.

(1) Vallaeelarve koostatakse Vigala valla arengukava ja eelarvestrateegiat arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest.

(2) Eelarve eelnõu või eelarve menetlemise kava ja seletuskirja esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust.

(3) Eelarve esitatakse ja kinnitatakse volikogu poolt käesoleva põhimääruse § 50 toodud detailsuses.

(4) Eelarve eelnõu ja seletuskiri esitatakse volikogu komisjonidele seisukohtade ja ettepanekute esitamiseks. Muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult volikogu kehtestatud tähtajaks enne eelarve teist lugemist. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule lisab selle algataja põhjendused ja arvestused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Ettepaneku läbivaatamisel kuulatakse ära vallavalitsuse arvamus. Vallavalitsus ei pea arvestama neid muudatusettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele pole näidatud katteallikaid.

(5) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil, kahel lugemisel. Lisaeelarve eelnõu arutatakse vähemalt ühel volikogu istungil, ühel lugemisel.

(6) Vallavalitsus esitab vähemalt kord kvartalis volikogule ülevaate vallaeelarve jooksvast täitmisest.

(7) Eelarve eelnõu koos seletuskirja ja menetlust käsitlevate protokollidega ning vastuvõetud eelarve avalikustamise korraldab vallakantselei seaduses sätestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Vallaeelarve koosneb osadest ning koostatakse kassapõhiselt.

(2) Eelarveosad on

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(3) Põhitegevuse tulude eelarveosas jaotatakse tulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) maksutulud;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused tegevuskuludeks;

4) muud tegevustulud.

(4) Põhitegevuse kulude eelarveosas jaotatakse kulud järgmisteks valdkondadeks

1) üldised valitsussektori teenused;

2) riigikaitse;

3) avalik kord ja julgeolek;

4) majandus;

5) keskkonnakaitse;

6) elamu- ja kommunaalmajandus;

7) tervishoid;

8) vabaaeg, kultuur ja religioon;

9) haridus;

10) sotsiaalne kaitse.

(5) Valdkonnad esitatakse tegevusalade kaupa.

(6) Põhitegevuse eelarveosas jaotatakse lõikes 4 toodud valdkondade kulud majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) antavad toetused tegevuskuludeks;

2) muud tegevuskulud;

3) personalikulud.

(7) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi järgmisteks liikideks

1) põhivara soetus (-);

2) põhivara müük (+);

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine (+);

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-);

5) osaluste soetus (-);

6) osaluste müük (+);

7) muude aktsiate ja osade soetus (-);

8) muude aktsiate ja osade müük (+);

9) antavad laenud (-);

10) tagasilaekuvad laenud (+);

11) finantstulud ja finantskulud.

(8) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse vähemalt järgmisteks liikideks

1) laenude võtmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine, võlakirjade emiteerimine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (+);

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel (-).

(9) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse järgmisteks liikideks

1) raha ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(10) Eelarves planeeritakse eraldi põhitegevuse kuluna reservfond ettenägematute väljaminekute tegemiseks. Vallavalitsus eraldab reservfondist vahendeid sihtotstarbeliselt kooskõlas volikogu kehtestatud reservfondi kasutamise korraga.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega.

(2) Lisaeelarve menetletakse ja avalikustamine toimub käesoleva põhimääruse §-s 49 ettenähtud korras.

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seaduse erisusi.

(2) Majandusaasta aruande koostab ametiasutus ja kiidab heaks vallavalitsus. Vallavanem kirjutab majandusaasta aruandele koos kuupäeva märkimisega alla viivitamata pärast seda, kui vallavalitsus on aruande heaks kiitnud.

(3) Raamatupidamise aastaaruande koosseisus esitatakse eelarve täitmise aruanne, arvestades volikogu kehtestatud eelarve detailsust. Eelarve täitmise aruandes esitatakse

1) esialgne vallaeelarve;

2) lõplik vallaeelarve;

3) vallaeelarve täitmise andmed.

(4) Majandusaasta aruande jaoks vajaliku informatsiooni saamiseks on vallavalitsusel õigus vajadusel kehtestada majandusaasta aruandluse täpsem kord.

(5) Volikogule kinnitamiseks esitatavale majandusaasta aruandele peab olema lisatud volikogu määratud audiitori arvamus ja revisjonikomisjoni aruanne.

(1) Vigala valla asutused on valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatavad asutused.

(2) Vigala valla asutuse nimetus, asutuse tegevuse eesmärgid ja ülesanded, asutuse moodustamine, tegevuse ümberkorraldamine ja lõpetamine sätestatakse vastava asutuse põhimäärusega. Asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, kui seaduse või õigusaktiga ei ole sätestatud teisiti.

(3) Vigala valla asutused registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris.

(4) Vigala valla asutusel on Vigala valla eelarves alaeelarvena oma iseseisev eelarve.

(5) Ametiasutuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab kontrolli (teenistuslik järelevalve) vallavalitsus.

(6) Vigala valla asutuste osutatavate tasuliste teenuste hinnad kehtestab vallavalitsus.

(1) Ametiasutus on valla asutus, mida finantseeritakse Vigala valla eelarvest ja mille ülesandeks on avaliku võimu teostamine.

(2) Ametiasutus esindab oma tegevuses Vigala valda ning täidab õigusaktidega ametiasutuse pädevusse antud ülesandeid.

(3) Ametiasutus teenindab asjaajamise korraldamisel vallavalitsust ja volikogu.

(4) Ametiasutuse teenistuskohtade koosseisu ja liigituse ning palgajuhendi kehtestab volikogu.

(1) Ametiasutuse hallatav asutus (edaspidi hallatav asutus) on asutus teenuste osutamiseks, millega ei teostata avalikku võimu. Hallatavat asutust finantseeritakse Vigala valla eelarvest ja õigusaktidega sätestatud alustel muudest allikatest.

(2) Hallatava asutuse asutamise, selle tegevuse lõpetamise, ümberkorraldamise või ümberkujundamise otsustab volikogu vallavalitsuse ettepanekul vastavalt volikogu kehtestatud korrale.

(3) Hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus. Töölepingu hallatava asutuse juhiga sõlmib vallavanem.

(4) Hallatav asutus tegutseb asutuse põhimääruse alusel. Põhimääruse kinnitab ning otsustab selle muutmise või kehtetuks tunnistamise volikogu. Hallatava asutuse asutamisel koostab asutuse põhimääruse eelnõu vallavalitus, kehtestatud põhimääruse muutmise eelnõu koostab vastava asutuse juht. Põhimääruse või selle muutmise eelnõu peab enne volikogule esitamist heaks kiitma vallavalitsus ja volikogu vastav alaline komisjon.

(5) Hallatava asutuse töötajate koosseisud kinnitab asutuse juht käskkirjaga või õigusaktidest tulenevalt vallavalitsus korraldusega. Töötajate koosseisude kinnitamisel tuleb lähtuda vastava asutuse tegevust reguleerivatest riiklikest õigusaktidest.

(6) Kui õigusaktidest tulenevalt kinnitab asutuse töötajate koosseisu asutuse juht käskkirjaga, tuleb käskkirja eelnõu enne selle kinnitamist kooskõlastada vallavalitsusega. Kooskõlastuse andmine märgitakse vallavalitsuse protokollis.

(7) Hallatav asutus esindab oma tegevusega Vigala valda ning täidab asutusele õigusaktidega antud ülesandeid.

(1) Valla omavalitsusorganite suhted riigiorganitega põhinevad põhiseadusel, seadustel ja lepingutel.

(2) Valla omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigiasutustele.

(3) Valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad võrdõiguslikkuse põhimõtetel.

(4) Valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksustega, samuti moodustada omavalitsuste liite ja ühisasutusi.

(5) Valla tegevuse üle teostab järelevalvet seadustega sätestatud korras maavanem.

(6) Valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll vastavalt oma pädevusele.

(7) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler.

(1) Põhimääruse kinnitamise, täiendamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise otsustab volikogu koosseisu häälteenamusega üldises korras.

(2) Tunnistada kehtetuks Vigala Vallavolikogu määrus 27.06.2003 nr 6 “Vigala valla põhimäärus”

(3) Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval peale Riigi Teatajas avaldamist.