Riigieelarvest rahastatava lapsehoiuteenuse rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise tingimused ja kord

(1) Käesolev kord sätestab riigieelarvest lapsehoiuteenuse rahastamiseks linnaeelarvele eraldatud rahaliste vahendite ülejäägi kasutamise tingimused ja korra Keila linnas.

(2) Käesoleva korra kohaselt kasutatakse riigieelarvest linnaeelarvele eraldatud vahendite rahalist ülejääki raske ja sügava puudega laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste (edaspidi «teenus») osutamiseks ning arendamiseks.

(1) Isiklik abistaja on lepinguline töötaja, kes vastavalt lepingule abistab last füüsiliselt igapäevastes tegevustes, millega laps puude tõttu iseseisvalt toime ei tule.

1) Isikliku abistaja põhiülesanneteks on lapse abistamine liikumisel, eneseteenindamisel ja spetsiifilistes toimingutes (lugemine, kirjutamine, kõnelemine, vm.);

2) Isiklik abistaja ei või olla abistatava lapse leibkonna- või pereliige.

(2) Tugiisik on lepinguline töötaja, kes abistab last kodus ja väljaspool eesmärgiga võimaldada lapsel osaleda õppe- ja arendustegevustes ning sotsialiseerumisprotsessis. Tugiisik ei või olla abistatava lapse leibkonna- või pereliige.

(3) Pereabiline on lepinguline töötaja, kes abistab raske või sügava puudega lapse peret igapäevaelu– ja olmetoimingutes. Pereabiline ei või olla abistava pere leibkonna- või pereliige.

Teenusele omab õigust raske või sügava puudega laps, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel on Keila linn, ja/või tema seaduslik esindaja või perekonnas hooldaja, kelle elukoht rahvastikuregistri andmetel on Keila linn.

Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on suurendada raske või sügava puudega lapse osalemist kõikides eluvaldkondades, mis tähendab tema aitamist neis igapäevatoimingutes, mida ta ei ole ise võimeline ilma teise inimese abita sooritama. Isikliku abistaja teenuse eesmärgiks on samuti pereliikmete hoolduskoormuse vähendamine. Teenust osutatakse lähtuvalt lapse personaalsetest vajadustest.

Tugiisiku teenuse eesmärgiks on raske või sügava puudega lapse abistamine vähemisiklikes toimingutes, mis aitavad lapsel osaleda õppe- ja arendustegevuses väljaspool kodu (kool, lasteasutus, päevakeskus, jms.) Tugiisiku teenusega võimaldatakse raske või sügava puudega lapse perekonnale nõustamist ja asendusteenust lapse hooldamisel, et pereliikmed saaksid ajutist puhkust.

Pereabilise teenuse eesmärgiks on raske või sügava puudega lapse pere abistamine igapäeva- või olmetoimingutes: ajatoimetused väljaspool kodu (ametiasutustes vajalike toimingute tegemine, poes, apteegis käimine, jms. tegevus vastavalt pere vajadustele), abi koduste majapidamistööde sooritamisel, abi lapsehoidmisel, jm. pere toimetulekuks ning jõustamiseks vajalikud tegevused.

Lapse päevahoiuteenuse eesmärgiks on raske või sügava puudega lapse pere abistamine lapsehoidmisel, võimaldades kasutada ajutist päevahoiuteenust osutavate asutuste või eraisikute teenust vastavalt pere vajadustele. Päevahoiuteenuse kaudu püütakse vanematele või hooldajatele anda võimalus töötamiseks, võimaldada aega puhkamiseks või muudeks vajalikeks asjatoimetusteks.

Raske ja sügava puudega lapse laagriteenuse (koolivaheaja laager, päevalaager, ööpäevalaager, suvelaager, jms.) eesmärk on võimaldada raske ja sügava puudega lapsel osaleda sotsialiseerumisprotsessis ning ea- ja arengukaaslastega ühistegevuses erinevates laagrites vähendamaks pereliikmete hoolduskoormust ning võimaldamaks neile lühiajalist puhkust ja enesetaastamist.

Raske ja sügava puudega lapse arengut toetavate teenuste (ujumine, erinevad teraapiad, jms.) eesmärk on raske või sügava puudega lapse igapäevaeluga toimetulekuks ja sotsiaalseks kohanemiseks lapse individuaalseid vajadusi arvestavalt lisateenuste kasutamise võimaldamine.

Nõustamis- ja koolitusteenused lapsevanemale (eestkostjale, hooldajale), tugiisikule, isiklikule abistajale, pereabilisele on teenused, mille eesmärk on abistada raske ja sügava puudega last ja tema tugivõrgustikku parema toimetuleku ja võimetekohase arengu nimel.

Transporditeenuse eesmärk on raske või sügava puudega lapsele transpordi kasutamise võimaldamine sõiduks rehabilitatsiooniteenusele, arsti külastamiseks, laagrisse või hoiuteenusele sõitmiseks, jms. eesmärgiga tegevuseks.

Kodu (eluruumi) kohandamise teenuse eesmärk on aidata kaasa raske ja sügava puudega lapsele, kellel on raskusi oma kodus (eluruumis) liikumise ja endaga toimetulemisega, võimalikult iseseisva või võimalikult vähest kõrvalabi vajava toimetuleku tagamisele oma eluruumi piires ja sellesse sisenemisel ning väljumisel, samuti turvasüsteemide või elementide paigutamisele.

Raske või sügava puudega laste ja nende peredega seotud muude sotsiaalteenuste osutamise ja arendamise eesmärk on lapse ja pere vajadustekesksete erinevate (k.a. ühekordsete) teenuste võimaldamine, mille abil areneb ja suureneb lapse ning pere toimetulekuvõime ja on võimalik kriisisituatsioonide lahendamine.

(1) Käesoleva määruse paragrahvides 4-13 kirjeldatud teenuseid osutatakse lepinguliselt ja tasutakse teenuse osutaja poolt esitatud arve alusel.

(2) Teenuste osutamise otsuse teeb ja teenuste osutamise üle peab arvestust Keila Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiunõunik.

(1) Teenuse saamiseks esitab taotleja Keila Linnavalitsusele kirjaliku avalduse, milles on märgitud

1) taotleja nimi, isikukood, elukoha aadress;

2) teenuse liik ja taotlemise põhjendus;

3) erisoovid teenuse osutaja või osutamise tingimuste kohta.

(2) Vajadusel lisatakse avaldusele raviarsti või -asutuse õiend isiku tervisliku seisundi kohta.

(1) Teenust rahastatakse riigieelarvest lapsehoiuteenuse rahastamiseks linnaeelarvesse kantud rahaliste vahendite ülejäägist teenuseosutaja poolt esitatud arve alusel.

(2) Eelarveaasta lõpuks kasutamata rahaliste vahendite ülejääk kantakse järgmise eelarveaasta linnaeelarvesse raske ja sügava puude laste ja nende peredega seotud sotsiaalteenuste osutamiseks ja arendamiseks.

Määrus jõustub 03. detsembril 2007.