Puudega lapsele tugiisikuteenuse osutamise kord Lääne-Nigula vallas

Määrus reguleerib tugiisikuteenuse osutamist raske või sügava puudega lapsele, kelle elukohaks rahvastikuregistriandmetel on Lääne-Nigula vald.

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) tugiisikuteenus on sotsiaalteenus, mis seisneb raske või sügava puudega lapse jõustamises ja juhendamises tema kohustuste täitmisel, õiguste teostamisel või toimetulekul raske olukorraga igapäevases elukeskkonnas (edaspidi teenus);

2) tugiisik on tugiisikuteenust vahetult osutav isik, kes töötab lepingu alusel.

(1) Teenusele on õigus rahvastikuregistri andmetel Lääne-Nigula vallas alaliselt elaval raske ja sügava puudega lapsel, kelle kehtivas rehabilitatsiooniplaanis on kirjas tugiisikuteenuse vajadus.

(2) Teenuse saajale osutatakse teenust tema seadusliku esindaja nõusolekul, arvestades vähemalt 10-aastase lapse soovi. Kui lapse arengutase seda võimaldab, arvestatakse ka noorema kui 10-aastase lapse soovi.

(1) Teenuse eesmärk on raske ja sügava puudega lapsele turvalise ja toetava kasvukeskkonna tagamine.

(2) Teenuse sisuks on raske ja sügava puudega lapse

1) igapäevaelus toimetuleku õpetamine nii kodus kui ka väljaspool kodu, sealhulgas iseenda ja oma ümbruse eest hoolitsema õpetamine;

2) toetamine suhtlemisel pereliikmetega ja tugivõrgustikuga, sealhulgas toetamine suhete loomisel ja säilitamisel;

3) abistamine ja juhendamine haridusasutuses arendus- ja õpiprotsessis osalemisel;

4) lapsega koos tema huvitegevuste suunamine, planeerimine ja juhendamine, vajadusel motiveerimine huvitegevuste järjepidevuse tagamiseks;

5) lapse seostamine teiste vajalike toetuste ja teenustega;

6) abistamine asjaajamisel ametiasutustes või muudes institutsioonides;

7) vajadusel lapse saatmine spetsialistide vastuvõttudel või muudel kohtumistel ja üritustel;

8) turvalisuse jälgimine kodus ja haridusasutuses;

9) lapse toetamine muutmist vajavate olukordade lahendamisesl tuginedes lapse sisemiste jõuvarude kasutusele võtmisele;

10) emotsionaalse toe pakkumine, kogemuste või teabe vahendamine;

11) sotsiaalvaldkonna ametniku teavitamine lapsega toimuvatest muudatustest.

(3) Iga konkreetse juhtumi puhul määratletakse teenuse sisu, sagedus ja kestus teenuse osutamise lepingus koostöös lapse, lapse seadusliku esindaja, tugiisiku ja Lääne-Nigula Vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnikuga lähtuvalt teenuse hindamise tulemustest.

(4) Teenuse osutamise koht lepitakse kokku teenuse osapoolte vahel.

(1) Teenuse osutajateks on Lääne-Nigula Vallavalitsusega (edaspidi vallavalitsus) lepingu sõlminud nõuetele vastav füüsiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kellelt tellitakse teenust vastavalt kokkulepitud tingimustele.

(2) Tugiisik vastab soovituslikult järgmistele nõuetele

1) on täisealine isik;

2) on läbinud tugiisiku koolituse ja/või töötanud eelnevalt teenuse sihtgrupiga;

3) sobib teenuse saajaga.

(3) Tugiisik ei või olla

1) piiratud teovõimega isik;

2) isik, kelle hooldusõigust oma laste suhtes on piiratud;

3) isik, kes on süüdi mõistetud tahtlikult toime pandud kuriteo eest, mille karistusandmed ei ole karistusregistrist kustutatud;

4) isik, kellel on teenuse saaja suhtes perekonnaseadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

(1) Teenuse saamiseks esitab raske või sügava puudega lapse seaduslik esindaja vallavalitsusele taotluse.

(2) Teenuse määramise võivad algatada ka vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik või haridusasutuse juht, milles raske või sügava puudega laps õpib.

(3) Teenuse taotlusele tuleb lisada koopia Sotsiaalkindlustusameti otsusest puude raskusastme kohta ja koopia lapse rehabilitatsiooniplaanist.

(4) Vajadusel on vallavalitsusel õigus nõuda täiendavaid dokumente.

(1) Teenuse vajaduse hindamise viib läbi vallavalitsuse sotsiaalvaldkonna ametnik.

(2) Hindamiseks kasutab sotsiaalvaldkonna ametnik klienditöö käigus kogunenud teavet (kodukülastused, iseloomustused erinevatelt ametkondadelt jmt).

(3) Hindamisel võib tugineda ka haridus- ja meditsiinivaldkonna spetsialistide soovitustele ning kehtivale rehabilitatsiooniplaanile.

(1) Sotsiaalvaldkonna ametnik esitab teenuse taotluse koos hindamise tulemustega ja täiendavate dokumentidega ning oma ettepanekuga vallavalitsusele.

(2) Vallavalitsus otsustab teenuse määramise ja selle osutamise tingimused.

(3) Teenuse avaldust ei rahuldata, kui hindamise tulemusena ei ole teenuse osutamine põhjendatud. Võimalusel soovitab sotsiaalvaldkonna ametnik lapse toetamiseks teisi meetmeid, sotsiaalteenuseid.

(4) Vallavalitsus teeb otsuse teenuse määramise või keeldumise kohta 30 päeva jooksul teenuse taotlemise päevast.

(5) Juhul, kui nimetatud otsuse tegemiseks on vajalik pikem tähtaeg, informeerib vallavalitsus sellest taotlejat kirjalikult.

(6) Otsus teenuse määramisest keeldumise kohta tehakse teenuse taotlejale ja tugiisikule, teenuse osutajale teatavaks kirjalikus vormis isikule arusaadaval viisil viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

(7) Kui raske ja sügava puudega lapsel on õigusteenust saada, soovitab või aitab sotsiaalvaldkonna ametnik leida teenuse saajale sobiva teenuse osutaja.

(8) Teenuse saajal on õigus enne teenuse saamist kohtuda omavahelise sobivuse hindamiseks tugiisikuga, kes teenust osutama hakkab.

(1) Teenuse saajale on osutatav teenus tasuta.

(2) Teenust rahastatakse riigi rahastatava lapsehoiuteenuse vahendite ülejäägist, riikliku toimetulekutoetuse vahendite ülejäägist või valla eelarvest.

(3) Tugiisikuteenuse tasu suuruse kehtestab vallavalitsus.

(1) Teenuse osutamise aluseks on vallavalitsuse, teenuse saaja seadusliku esindaja ja teenuse osutaja vahel sõlmitud kolmepoolne leping, millesse märgitakse teenuse osutamise periood, maht, teenuse sisu, teenuse osutamise koht ning teenuse eest tasumise kord.

(2) Leping lõpetatakse teenuse vajaduse lõppemisel, teenuse saaja või tema seadusliku esindaja soovil või tugiisiku ettepanekul kooskõlastatult sotsiaalvaldkonna ametnikuga.

(1) Tugiisik on kohustatud esitama sotsiaalvaldkonna ametnikule igakuiselt töötundide arvestuse ja sisulise aruande hiljemalt teenuse osutamisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. Kui teenuse osutamise koht on haridusasutus, kus teenuse saaja õpib, on tugiisik kohustatud igakuiselt esitama ainult töötundide arvestamise aruande.

(2) Tugiisik on vajadusel kohustatud esitama sotsiaalvaldkonna ametnikule kirjaliku ülevaate teenuse saaja olukorrast ning teenuse osutamise tulemustest.

(3) Arvestust teenuse osutamise üle peab sotsiaalvaldkonna ametnik.

Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele teostab maavanem või tema volitatud isik järelevalvet maakonnas osutatavate sotsiaalteenuste ja muu abi kvaliteedi ning riigi poolt sotsiaalhoolekandeks eraldatud sihtotstarbeliste rahaliste vahendite kasutamise üle.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist Riigi Teatajas.