Väike-Maarja valla finantsjuhtimise kord

Väike-Maarja valla finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab tingimused ja korra Väike-Maarja valla (edaspidi vald)

1) eelarve liigendamiseks;

2) eelarve või lisaeelarve eelnõu koostamiseks, menetlemiseks ja vastuvõtmiseks;

3) kaasava eelarve menetlemiseks;

4) majandusaasta aruande menetlemiseks ja kinnitamiseks;

5) vastuvõtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;

6) eelarve täitmiseks;

7) reservfondi vahendite kasutamiseks.

(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;

2) lisaeelarve – valla eelarve muutmiseks koostatud eelarve;

3) alaeelarve – vallavalitsuse struktuuriüksuse või hallatava asutuse eelarve;

4) kaasav eelarve – kogukonna kaasamine eelarve koostamise protsessi, mille käigus otsustatakse kogukonna poolt teatud osa eelarveliste vahendite kasutamine eelarveaastal;

5) eelarve täitmine – sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustistega, samuti nende kohta arvestuse pidamine.

(2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

(1) Eelarves määratakse valla rahaliste vahendite kasutamise plaan eelseisvaks eelarveaastaks lähtudes valla arengukavas ja eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidest ja tegevustest.

(2) Eelarve koostatakse tekkepõhiselt. Tehingud kajastatakse vastavalt nende toimumisele, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

(3) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Eelarves võib esitada informatsiooni ka pikema perioodi kohta.

(4) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad eelarve taotluse ja eelarve taotluse seletuskirja ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.

(1) Eelarve koosneb järgmistest osadest

1) põhitegevuse tulud;

2) põhitegevuse kulud;

3) investeerimistegevus;

4) finantseerimistegevus;

5) likviidsete varade muutus.

(2) Põhitegevuse tulud jaotatakse majandusliku sisu järgi

1) maksutulud, sh füüsilise isiku tulumaks ja maamaks;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist;

3) saadavad toetused, sh tasandusfond, toetusfond ja muud saadud toetused;

4) muud tegevustulud, sh kaevandamisõiguse tasu, laekumine vee erikasutusest, saastetasu ja muud tulud.

(3) Põhitegevuse kulud jaotatakse majandusliku sisu järgi

1) antavad toetused, sh sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele; sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks, mittesihtotstarbelised toetused;

2) muud tegevuskulud, sh personalikulud, majandamiskulud, muud kulud.

(4) Investeerimistegevuse eelarveosa jaotatakse majandusliku sisu järgi

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) muud investeeringud;

6) finantstulud;

7) finantskulud.

(5) Finantseerimistegevuse eelarveosa jaotatakse

1) kohustiste võtmine;

2) kohustiste tasumine.

(6) Likviidsete varade muutuse eelarveosas kajastatakse raha ja pangakontode saldo muutust.

(7) Eelarves kajastatakse võlakohustised eelarveaasta lõpu seisuga.

(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab vallavalitsus.

(2) Rahandusosakond korraldab tulude ja kulude piirsummade ning alaeelarvete vormide edastamise alaeelarvete eest vastutajatele alaeelarvete koostamiseks vähemalt 1. oktoobriks.

(3) Alaeelarvete eest vastutajad esitavad piirsummadest lähtudes eelarveaasta eelarve taotlused koos seletuskirjaga rahandusosakonnale hiljemalt 20. oktoobril.

(4) Rahandusosakond hindab eelarve eelnõu koostamisel taotlustes esitatud tulude ja kulude põhjendatust ning nende vastavust valla eelarvestrateegiale, arengukavale ja teistele õigusaktidele.

(5) Eelarve eelnõu koostamisel peetakse läbirääkimisi struktuuriüksuste juhtide, hallatavate asutuste juhtide, vallavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna vahel.

(6) Vallavalitsus esitab eelarve eelnõu volikogule hiljemalt 1. detsembril. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud informatsioon.

(7) Rahandusosakond korraldab eelarve eelnõu ja seletuskirja avalikustamise seitsme tööpäeva jooksul pärast nende volikogule esitamist valla veebilehel.

(1) Eelarve eelnõu läbib vallavolikogus vähemalt kaks lugemist. Esimesel lugemisel menetlevad eelnõu kõik vallavolikogu komisjonid ning esitavad oma seisukohad ja muudatusettepanekud volikogu juhatusele. Volikogu juhatus võtab vastu otsuse eelarve eelnõu saatmiseks vallavolikogule esimeseks lugemiseks.

(2) Peale esimest lugemist suunatakse eelarve eelnõu avalikustamisele.

(3) Eelarve eelnõu koos seletuskirjaga avalikustatakse valla veebilehel www.v-maarja.ee vähemalt kaheks nädalaks seitsme tööpäeva jooksul pärast esimese lugemise lõpetamist vallavolikogus. Ettepanekud esitatakse volikogu poolt määratud tähtajaks kirjalikult vallakantseleisse või vallavalitsuse e-posti aadressile valitsus@v-maarja.ee.

(4) Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise, kulude ümberjaotamise või finantseerimistehingute muutmise, tuleb algatajal lisada põhjendused ja rahalised arvestused, mis näitavad kulude katteks vajalikud tuluallikad

(5) Vallavalitsus analüüsib peale esimest lugemist laekunud ettepanekuid ja selleks hetkeks saabunud täiendavat informatsiooni ning esitab eelarve eelnõu koos oma arvamusega vallavolikogule teiseks lugemiseks.

(6) Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid.

(7) Eelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(8) Eelarve vastuvõtmisega samal ajal võib volikogu otsustada kohustiste võtmiseks loa andmise, määrates ära kohustiste piirmäärad.

(9) Volikogu kinnitab järgmise aasta eelarve tulud ja kulud käesoleva korra § 4 sätestatud detailsuses ning kulud tegevusvaldkondade lõikes üldsummadena.

(10) Vastuvõetud eelarve koos seletuskirjaga avalikustatakse Väike-Maarja valla veebilehel www.v-maarja.ee seitsme tööpäeva jooksul.

(11) Vallavalitsus kinnitab tegevusalade eelarved üldsummadena 2-kohaliste tulu- ja kuluartiklite lõikes ning määrab tegevusalade eelarvete täitmise eest vastutavad isikud hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eelarve vastuvõtmist vallavolikogus.

(12) Eelarve jõustub eelarveaasta algusest.

Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral lähtub valitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse §-st 24.

(1) Eelarveaasta jooksul võib eelarvet muuta lisaeelarvega. Lisaeelarve koostamist korraldab vallavalitsus.

(2) Rahandusosakond koostab lisaeelarve eelnõu ja esitab selle valitsusele menetlemiseks. Lisaeelarve eelnõule lisatakse seletuskiri põhjendustega lisaeelarve vajaduse kohta.

(3) Valitsus esitab lisaeelarve eelnõu volikogule.

(4) Lisaeelarvet ei koostata, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(5) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 4 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.

(6) Kui eelarveaasta jooksul lisaeelarvet enam ei koostata, esitatakse ülevaade käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite ja annetuste kasutusse võtmise kohta volikogule.

(1) Volikogu võib lisaeelarve vastu võtta esimesel lugemisel.

(2) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

Vallaelanike esitatava ettepaneku tulemusena realiseeritav objekt peab olema seotud Väike-Maarja vallaga, vallaeelarve mõistes liigituma investeerimistegevuseks, pakkuma avalikku hüve ja olema avalikult kasutatav, elluviidav ühe kalendriaasta jooksul ning objektist ei tohi tekkida ebamõistlikke kulusid valla järgnevate aastate eelarvetele.

Kaasava eelarve osa suurus on 15 000 eurot.

(1) Kaasava eelarve menetluse läbiviimise tähtajad kehtestab vallavalitsus.

(2) Vallavalitsus tagab avalikkuse õigeaegse teavitamise kaasava eelarve eesmärkidest, ettepanekute esitamise võimalustest, hääletamisele minevatest ettepanekutest, hääletamise võimalustest ja tulemustest, elluviidavatest ettepanekutest. Kogu sellekohane informatsioon avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Ettepaneku esitamise vormi kinnitab vallavalitsus.

(2) Ettepanekuid kaasava eelarve osa summa kasutamiseks võivad esitada kõik füüsilised või juriidilised isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri või juriidiline aadress äriregistri andmetel on Väike-Maarja vallas.

(3) Asulasse, kuhu on teostatud kaasava eelarve abil investeering, ei saa uut kaasava eelarve ettepanekut esitada järgnevas kahes taotlusvoorus.

(4) Ettepanekud esitatakse elektrooniliselt e-posti aadressile valitsus@v-maarja.ee või paberkandjal vallavalitsuse kantseleisse või vastavas veebikeskkonnas.

(1) Esitatud ettepanekuid analüüsib vallavalitsuse moodustatud komisjon.

(2) Komisjon analüüsib esitatud ettepanekuid järgmiste kriteeriumite alusel

1) vajalikkus ja olulisus Väike-Maarja vallale;

2) mõju avalikule ruumile;

3) ettepaneku teostatavus ühe eelarveaasta jooksul;

4) ettepaneku teostamisel kasusaajate arv;

5) ettepaneku originaalsus;

6) kogukonna koostöö ja aktiivsete eluviiside soodustamine.

(3) Komisjon annab ettepaneku esitajale võimaluse ettepaneku täpsustamiseks ja parandamiseks. Komisjonil on õigus esitatud ettepanekut edasi arendada või pakkuda sellele välja alternatiivset asukohta.

(4) Komisjon võib edaspidisest menetlusest kõrvaldada ideed, mille eeldatav maksumus ületab määruse §-s 11 sätestatud maksumust või ei ole realiseeritavad ühe eelarveaasta jooksul või ei vasta esitatud nõuetele või ei ole realiseeritavad muudel asjaoludel.

(5) Hindamise tulemusena sobivaks tunnistatud ettepanekute järjekorra väljaselgitamiseks korraldatakse vallaelanike hääletus.

(6) Kõik ettepanekud koos komisjoni seisukohaga avalikustatakse valla veebilehel.

(1) Hääletamisel võivad osaleda kõik vähemalt 14-aastased isikud, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistri andmetel on hääletuse väljakuulutamise kuupäeva seisuga Väike-Maarja vald. Hääletamisel ei saa osaleda isikud, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud või kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannavad karistust kinnipidamiskohas.

(2) Iga hääletamisel osalev vallaelanik saab hääletada ühe ettepaneku poolt.

(3) Hääletamine toimub ainult elektrooniliselt. Hääletamisel osaleja identifitseerib ennast elektroonilises hääletuskeskkonnas isikutunnistuse, mobiil ID või muu sarnasega.

(4) Hääletamine on salajane. Häälte jaotust ettepanekute vahel enne hääletamise lõppu ei avalikustata.

(5) Hääletamise tulemusena reastatakse ettepanekud vastavalt saadud häälte arvule, alustades enim hääli saanud ettepanekust. Hääletamise tulemusena selgunud paremusjärjestuse kinnitab vallavalitsus korraldusega.

(1) Elluviimisele kuulub üks või mitu enim hääli saanud ettepanekut, mis lähtuvalt ettepaneku eeldatavast maksumusest mahuvad kaasavale eelarvele eraldatud summa piiridesse.

(2) Rahvahääletusel toetust leidnud idee realiseerimise korraldab vallavalitsus. Realiseeritav investeeringuobjekt peab olema peale valmimist Väike-Maarja valla omandis.

(3) Vallavalitsusel on põhjendatud juhtudel õigus, kui on selgunud, et teostatava ettepaneku maksumus ületab §-s 12 nimetatud summat, anda võimalus ettepaneku esitajale kaasrahastada objekti puudujäävas osas. Juhul kui ettepaneku esitaja ei soovi objekti kaasrahastada, on vallavalitsusel õigus teostada hääletustulemusel selgunud paremusjärjestuses järgmisel kohal olev ettepanek.

(1) Eelarve täitmist ja raamatupidamist korraldab vallavalitsus. Eelarve täitmine on sissetulekute kogumine, väljaminekute tegemine ning tehingud varade ja kohustistega, samuti nende kohta arvestuse pidamine vastavuses eelarve koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtetega.

(2) Eelarve kassalist teenindamist (sh rahavoogude planeerimist, jälgimist ja reguleerimist) korraldab rahandusosakond.

(3) Eelarveliste vahendite kasutaja peab eelarvelisi vahendeid kasutama eesmärgipäraselt ja säästlikult.

(4) Struktuuriüksuse juht ja hallatava asutuse juht peab eelarve täitmisel kinni pidama volikogu poolt vastu võetud eelarvest ja vallavalitsuse poolt kinnitatud vastavate tegevusalade piirsummadest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses nimetatud piiranguid, sealhulgas tuleb tagada eelarves kavandatud tulu laekumine.

(5) Valitsus võib anda juhiseid eelarve täitmiseks ja kehtestada eelarveaasta sees eelarve jaotuse muutmisele piiranguid.

(1) Kui volikogu on kehtestanud sõltuvale üksusele rahavoogude juhtimise eesmärgil laenu andmiseks piirmäära, otsustab laenu andmise sõltuvale üksusele vallavalitsus korraldusega.

(2) Laenulepingu olulised tingimused, mida ei ole määranud volikogu, määrab vallavalitsus.

(1) Eelarve täitmise käigustulude kavandatust väiksema laekumise korral on valitsusel õigus ajutiselt piirata eelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, teavitades sellest volikogu.

(2) Väljaminekute tegemise piiramise otsustab valitsus määrusega, sätestades ajutise piiramise tingimused, ulatuse ja ajalise kestuse.

(3) Väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.

Rahandusosakond esitab andmed eelarve täitmise kohta vallavalitsusele üks kord kuus ning volikogu komisjonidele I poolaasta kohta augustikuu lõpuks.

(1) Majandusaasta aruande koostamist korraldab rahandusosakond. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab vallavalitsusele.

(2) Rahandusosakonna juhatajal on õigus anda majandusaasta aruande koostamiseks struktuuriüksustele ja hallatavatele asutustele kohustuslikke juhiseid ja kehtestada vorme, mis tagavad majandusaasta aruande ühetaolisuse, kõikehõlmava ja võrreldava koostamise.

(3) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(4) Raamatupidamise aastaaruande tegevusaruandes esitatakse ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava tegevuskava täitmisest aruandeaastal.

(5) Raamatupidamise aastaaruande koosseisu kuuluvas eelarve täitmise aruandes esitatakse käesoleva määruse § 4 lõigetes 1-6 sätestatud detailsuses aruandeaasta

1) esialgne eelarve;

2) lõplik eelarve;

3) eelarve täitmise andmed.

(6) Eelarve täitmise aruande kohta esitatakse majandusaasta aruande tegevusaruandes

1) selgitused ja põhjendused esialgse eelarve ja lõpliku eelarve oluliste vahede kohta;

2) selgitused ja põhjendused lõpliku eelarve ja eelarve täitmise oluliste vahede kohta.

(7) Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded valitsusele auditeeritavale majandusaastale hiljemalt järgneva aasta 15. aprillil.

(8) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mille esitab volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(9) Valitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. mail. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.

(10) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul valla veebilehel.

(1) Valla eelarve reservfond moodustatakse vähemalt 0,5 protsendi ulatuses põhitegevuse eelarve kuludest. Reservfond on valla eelarve osa ja selle täpse suuruse otsustab volikogu eelarve vastuvõtmise käigus.

(2) Reservfondist võib teha eraldisi üldjuhul ettenägematute põhitegevuse kulude katmiseks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha ja eelarvesse planeerida, sealhulgas

1) suurema kahju vältimise eesmärgil avariiliste olukordade kõrvaldamiseks;

2) arvestuslike kulude katmiseks summas, mis ületab eelarves planeeritud kulusid ja mille tegemise kohustus tuleneb otseselt riigi ja valla õigusaktidest;

3) eelarve koostamisel mittearvestatud välisabist või laenulepingust vallale tulenevate kohustistega seotud kulude katmiseks;

4) hüvitiste maksmiseks teenistusest vabastamisel juhul, kui eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha asutuse likvideerimist või töötajate koosseisu muutmist ja kui asutuse eelarves ei olnud selleks piisavalt vahendeid;

5) eelarveaasta kestel volikogu otsusega moodustatavate asutuste või nende struktuuriüksuste finantseerimiseks;

6) eriliste saavutuste eest premeerimiseks;

7) rahaliste garantii- ja kinnituskirjade tagatiseks;

8) esitatud projektide rahastamistaotluste rahuldamisel valla oma- ja kaasfinantseerimise kohustise täitmiseks;

9) muude kulude katmiseks.

(1) Reservfondist vahendite eraldamiseks esitatakse vallavalitsusele kirjalik taotlus, milles märgitakse taotleja nimi ja kontaktandmed, taotletavate vahendite suurus, vahendite kasutamise eesmärk ja põhjendus.

(2) Vallavalitsusel on õigus nõuda taotlejalt täiendavaid andmeid ja selgitusi.

(3) Kui taotluses on nõutud andmed jäetud esitamata, nendes on muid puudusi või vahendite eraldamise otsustamiseks on vaja esitada lisadokumente, määrab vallavalitsus puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib jätta taotluse läbi vaatamata.

(1) Vahendid eraldatakse sihtotstarbeliselt.

(2) Otsuse reservfondist vahendite eraldamise või eraldamata jätmise kohta teeb vallavalitsus korraldusega.

(3) Reservfondist struktuuriüksusele või hallatavale asutusele vahendite eraldamisel suurendatakse vastava struktuuriüksuse või hallatava asutuse eelarvet eraldise summa ulatuses.

(1) Reservfondi kasutamise üle peab arvestust rahandusosakond.

(2) Valitsus esitab volikogule informatsiooni reservfondi vahendite kasutamise kohta majandusaasta aruande koosseisus.

Tunnistada kehtetuks Väike-Maarja Vallavolikogu 15.10.2018 määrus nr 29 „Väike-Maarja valla finantsjuhtimise kord“.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.