Narva-Jõesuu linna finantsjuhtimise kord

(1) Narva-Jõesuu finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab Narva-Jõesuu linnas kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse (edaspidi KOFS) täitmise korraldamise tingimused ja korra.

(2) Narva-Jõesuu linna finantsjuhtimise kord (edaspidi kord) sätestab nõuded

1) eelarve ülesehituseks ja liigendamiseks;

2) eelarve ja lisaeelarve menetlemiseks ja vastuvõtmiseks;

3) vastu võtmata eelarve korral väljaminekute tegemiseks;

4) majandusaasta aruande koostamiseks, volikogus menetlemiseks ja kinnitamiseks;

5) finantsdistsipliini tagamiseks ja kohustuste võtmiseks.

(1) Narva-Jõesuu linna finantsjuhtimise üldised nõuded tulenevad KOFSist ja teistest kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimist reguleerivatest riiklikest õigusaktidest. Määrust kohaldatakse linna eelarvest raha taotlemisele ning linna eelarvest raha jaotamisele, linna eelarve kasutamisele ja kontrollimisele juhul, kui seadusest või muust õigusaktist või välisabist rahastatava projekti kohta kehtivatest reeglitest ei tulene teistsugust regulatsiooni.

(2) Korda kohaldatakse ametiasutustele, ametiasutuse struktuuriüksustele, ametiasutuse hallatavatele asutustele.

(1) Käesolevas korras kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) eelarve – eelarveaasta põhitegevuse tulude, põhitegevuse kulude, investeerimistegevuse, finantseerimistegevuse ja likviidsete varade muutuse plaan koos täiendavate nõuete, volituste ja informatsiooniga, mis on aluseks vastava aasta tegevuste finantseerimisele;

2) lisaeelarve – linna eelarve muutmiseks koostatud eelarve;

3) Narva-Jõesuu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus) – Narva-Jõesuu linna kui omavalitsusüksuse täitevorgan, mis moodustatakse volikogu poolt.

(2) Käesolevas korras täpsustamata mõisteid kasutatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja raamatupidamise seaduse tähenduses.

(1) Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

(2) Linna eelarve kinnitatakse üheks eelarveaastaks.

(3) Eelarve koostatakse euro täpsusega.

Linna eelarve koostatakse tekkepõhiselt. Tekkepõhises eelarves kajastatakse tehingud vastavalt nende toimumise ajale, sõltumata sellest, millal nende eest raha laekub või välja makstakse.

Eelarve osad on põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, põhitegevuse tulem, investeerimistegevus, finantseerimistegevus ja likviidsete varade muutus.

(1) Põhitegevuse tulude liigid majandusliku sisu järgi

1) maksud liikide lõikes;

2) tulud kaupade ja teenuste müügist ametiasutuste ja ametiasutuse hallatavate asutuste lõikes;

3) saadavad toetused liikide lõikes;

4) muud tegevustulud liikide lõikes.

(2) Põhitegevuse kulude liigid majandusliku sisu järgi

1) antavad toetused;

2) muud tegevuskulud (s.h. reservfond).

(3) Investeerimistegevuse liigid on

1) põhivara soetus;

2) põhivara müük;

3) põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine;

4) põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine;

5) osaluste soetus;

6) osaluste müük;

7) muude aktsiate ja osade soetus;

8) muude aktsiate ja osade müük;

9) antavad laenud;

10) tagasilaekuvad laenud;

11) finantstulud ja finantskulud.

(4) Finantseerimistegevuse liigid on

1) laenude võtmine, võlakirjade emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste võtmine ning kohustuste võtmine teenuste kontsessioonikokkulepete alusel;

2) võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja faktooringukohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste kontsessioonikokkulepete alusel.

(5) Likviidsete varade muutuse eelarveosa jaotatakse

1) raha- ja pangakontode saldo muutus;

2) rahaturu- ja intressifondide aktsiate või osakute saldo muutus;

3) soetatud võlakirjade saldo muutus.

(6) Lisaks lõigetes 1-5 sätestatule liigendab linnavolikogu eelarve põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse tegevusalade lõikes.

(7) Lähtudes volikogus vastuvõetud eelarvest või lisaeelarvest kinnitab linnavalitsus korraldusega alaeelarved rahandusministeeriumi eelarveklassifikaatoris toodud neljakohaliste kululiikidena ning vastutavad isikud alaeelarvete lõikes ühe kuu jooksul eelarve vastuvõtmisest arvates.

(1) Eelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus.

(2) Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu ja seletuskirja volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. Eelarve eelnõule lisatakse seletuskiri, milles esitatakse vähemalt kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud informatsioon.

(3) Eelarve vastuvõtmiseks korraldatakse volikogu istungitel vähemalt kaks lugemist. Lugemise katkestamise, jätkamise ja lõpetamise otsustab volikogu.

(4) Volikogu esimees edastab eelarve eelnõu tutvumiseks kõikidele volikogu alatistele komisjonidele. Eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud eelarve eelnõu edastatakse volikogu päevakorda esimesele lugemisele.

(5) Eelarve eelnõu esimesel lugemisel lepitakse kokku tähtaeg eelarve eelnõule muudatusettepanekute esitamiseks.

(6) Muudatusettepanekuid eelarve eelnõu kohta võib esitada volikogu liige, volikogu alatised komisjonid või linnavalitsus. Linna eelarve eelnõu muutmise ettepanekutele, mis tingib ettenähtud tulude või kulude vähendamise, suurendamise või ümberpaigutamise, lisatakse algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta. Eelarve menetlemise käigus ei pea arvestama neid ettepanekuid, mis suurendavad eelarve kulude kogusummat ja millele ei ole lisatud katteallikaid või katteallikad ei ole reaalsed.

(7) Ettepanekud eelnõu kohta esitatakse eelarvekomisjonile.

(8) Rahandusosakond koostab eelarvekomisjoni poolt aktsepteeritud muudatusettepanekute alusel koondi ning esitab selle linnavalitsusele seisukoha võtmiseks.

(9) Muudatusettepanekute koond koos linnavalitsuse seisukohaga esitatakse eelarvekomisjonile.

(10) Linnavalitsus võib teha eelarvekomisjonile ettepaneku muudatusettepaneku tagasilükkamiseks juhul, kui see on vormistatud puudulikult, selle mõjusid või katteallikaid ei ole piisavalt selgitatud või see ei ole kooskõlas linna kehtiva arengukava ja eelarvestrateegiaga. Samuti juhul, kui muudatusettepanekud suurendavad kulude kogusummat, kuid katteallikaid ei ole lisatud või katteallikad ei ole reaalsed.

(11) Volikogule esitatakse teiseks lugemiseks muudatusettepanekute koond, kus kajastuvad muudatusettepanekud koos linnavalitsuse ja eelarvekomisjoni seisukohtadega.

(12) Volikogu hääletab teisel lugemisel linna eelarvesse muudatuste tegemise. Hääletamisele võib panna muudatusettepanekute koondi tervikuna, kui volikogu sellega nõustub.

(13) Pärast muudatusettepanekute hääletamist volikogu otsustab, kas suunata eelarve vastuvõtmisele või anda täiendav tähtaeg muudatusettepanekute tegemiseks.

(14) Kui volikogu otsustab suunata eelarve vastuvõtmisele, siis ei saa pärast seda uusi muudatusettepanekuid teha.

(15) Eelarve lugemiste vahel võib linnavalitsus täiendada eelarve eelnõud selleks ajaks teatavaks saadud sihtotstarbeliste tuludega, sihtotstarbeliste tulude saamiseks vajalike projektide omafinantseerimiskuludega ning teha tehnilisi muudatusi ja täpsustusi.

(16) Rahandusosakond koostab peale eelarve vastuvõtmiseks suunamist eelarve eelnõu uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi.

(17) Linna eelarve vastuvõtmisega samal ajal volikogu

1) otsustab loa andmise kohustuste võtmiseks, määrates ära kohustuste piirmäärad;

2) määrab reservfondi ja kaasava eelarve osa suurused.

(18) Eelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist Narva-Jõesuu linna veebilehel.

(19) Eelarve kinnitatakse volikogu poolt määrusena.

Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve korral lähtub linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 24 sätestatust.

(1) Lisaeelarve eelnõu koostamist korraldab linnavalitsus.

(2) Linnavalitsus esitab lisaeelarve eelnõu volikogule.

(3) Volikogu esimees edastab lisaeelarve eelnõu menetlemiseks volikogu eelarvekomisjonile. Eelarvekomisjoni poolt heaks kiidetud lisaeelarve eelnõu edastatakse volikogu päevakorda.

(4) Lisaeelarve vastuvõtmise võib volikogu otsustada esimesel lugemisel.

(5) Lisaeelarve eelnõu muutmise ettepanekutele lisab selle algataja põhjendused ja arvutused kavandatavate muudatustega kaasnevate väljaminekute ja nende katteallikate kohta.

(6) Lisaeelarve menetlemisel kuulatakse ära eelarvekomisjoni ja linnavalitsuse arvamused.

(7) Lisaeelarvet ei pea koostama, kui

1) sissetulekud suurenevad ja väljaminekuid ei suurendata;

2) väljaminekud vähenevad ja see ei ole tingitud sissetulekute vähenemisest;

3) sissetulekud suurenevad sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite või annetuste võrra ning väljaminekud suurenevad nende arvel tehtavate kulutuste võrra.

(8) Kui eelarveaasta jooksul koostatakse lisaeelarve, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 7 punktis 3 nimetatud sihtotstarbeliselt eraldatud vahendid või annetused kavandada lisaeelarves.

(9) Raske finantsolukorra ohu puhul võtab linnavolikogu vastu saneerimiskavast tulenevad muudatused lisaeelarvega ühe kuu jooksul kava kinnitamisest arvates.

(10) Linnavalitsus võib teha enne lisaeelarve vastuvõtmist lisaeelarve eelnõus kavandatud väljaminekuid, lähtudes kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 26 lg 6 ja 61 sätestatust.

(11) Lisaeelarve võtab volikogu vastu määrusega.

(12) Vastuvõetud lisaeelarve avaldatakse seitsme tööpäeva jooksul pärast selle vastuvõtmist linna veebilehel.

(1) Eelarve täitmist korraldab linnavalitsus.

(2) Linnaeelarve tulude alalaekumise korral on linnavalitsusel õigus ajutiselt piirata linnaeelarves ettenähtud väljaminekute tegemist, määrates ära, millises mahus ja milliseid väljaminekuid võib teha.

(3) Väljaminekute tegemist võib piirata kuni lisaeelarve vastuvõtmiseni või ajani, mil selgub tulude laekumise taastumine eelarves kavandatud mahus.

(4) Linnavalitsus teavitab väljaminekute piiramisest linnavolikogu.

Tegemata jäänud väljaminekute kavandamise korral järgmisse eelarveaastasse lähtub linnavalitsus kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 27 sätestatust.

(1) Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest, arvestades kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses sätestatud erisusi.

(2) Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest ja raamatupidamise aruandest. Raamatupidamise aruande juurde kuulub eelarve täitmise aruanne.

(3) Tegevusaruanded koostavad ametiasutuste ja hallatavate asutuste juhid ning valdkondade eest vastutavad struktuuriüksuste juhid. Tegevusaruanded esitatakse rahandusosakonnale hiljemalt järgneva aasta 1. aprilliks.

(4) Raamatupidamisaruannet koostab rahandusosakond, kes koordineerib majandusaasta aruande koostamist. Majandusaasta aruande ja majandusaasta aruande kinnitamise otsuse eelnõu koostab rahandusosakond ja esitab linnavalitsusele.

(5) Konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ja sihtasutused esitavad oma auditeeritud majandusaasta aruanded valitsusele auditeeritavale majandusaastale hiljemalt järgneva aasta 30. aprilliks.

(6) Enne majandusaasta aruande kinnitamist vaatab revisjonikomisjon volikogule esitatud aruande läbi ja koostab selle kohta kirjaliku aruande, mille esitab volikogule. Aruandes avaldab revisjonikomisjon, kas ta toetab majandusaasta aruande kinnitamist. Lisaks annab revisjonikomisjon aruandes ülevaate oma tegevuse kohta.

(7) Linnavalitsus esitab heakskiidetud ja allkirjastatud majandusaasta aruande volikogule kinnitamiseks hiljemalt 31. mail. Aruandele lisatakse vandeaudiitori aruanne. Volikogu kinnitab majandusaasta aruande otsusega hiljemalt 30. juunil.

(8) Majandusaasta aruanne, vandeaudiitori aruanne ning volikogu otsus aruande kinnitamise kohta avaldatakse pärast nende kinnitamist seitsme tööpäeva jooksul linna veebilehel.

(1) Linna eelarve põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe (tulem) aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne.

(2) Netovõlakoormus võib ulatuda seaduses sätestatud määrani aruandeaasta põhitegevuse tuludest.

(3) Netovõlakoormus võib ületada kehtestatud netovõlakoormuse mahu ülemmäära välisabi

sildfinantseerimiseks võetud võlakohustuste kogusumma võrra.

(4) Projekti omafinantseeringu tasumiseks võetava võlakohustusega ei tohi ületada kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 34 lõigetes 3–5 sätestatud netovõlakoormuse ülemmäära.

(5) Kui linn kavandab omafinantseeringu tasuda võetava võlakohustusega, peab põhitegevuse tulemi suurus katma olemasolevate võlakohustuste ja võetava võlakohustuse igal aastal kavandatavad finantskulud ja tagasimaksmise kulud.

(6) Finantsdistsipliini tagamise meetmeid rakendatakse eelarvestrateegia- ja eelarve koostamisel ning eelarve täitmisel ja kohustuste võtmisel.

(7) Likviidseid varasid tohib paigutada kuni üheaastase tähtajaga hoiustesse krediidiasutustes, vahendeid ei tohi paigutada fondidesse.

(8) Omada võib ainult kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses sätestatud kohustuslike ülesannete täitmisega seotud ettevõtetes enamusosalust või enamusaktsiaid.

(9) Börsiettevõtte aktsiaid ei tohi soetada.

(10) Võlakohustusi võib võtta ainult investeeringuteks või võlakohustuste refinantseerimiseks.

(11) Arvelduskrediiti või lühiajalist laenu käibevahendite juhtimiseks võib võtta ainult tingimusel, et see makstakse aasta lõpu seisuga tagasi.

(12) Kooskõlas eelarvestrateegiaga võib laenu anda sõltuvale üksusele investeeringuteks.

(13) Sõltuvad üksused võivad võtta laenu, kapitalrendi ja järelmaksu kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat, ainult volikogu loa alusel.

(14) Sõltuvad üksused on kohustatud teavitama linnavalitsust, kui planeerivad võtta kapitalirendi ja järelmaksu kohustusi ning muid kohustusi, mille tagasimakse tähtaeg ületab ühte aastat.

(1) Määrust rakendatakse 2019. aasta ja sellele järgnevate aastate eelarve koostamise suhtes.

(2) 2018. aasta eelarve koostatakse, seda menetletakse, see võetakse vastu ja avalikustatakse ning seda täidetakse ja muudetakse, väljaminekud kantakse üle järgmisesse eelarveaastasse, eelarve täitmisest antakse aru ning majandusaasta aruanne koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse ja sellest lähtuvalt kehtestatud õigusaktide alusel.

Narva-Jõesuu Linnavolikogu 28.09.2011 määrus nr 59 „Narva-Jõesuu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja aruandluse kord“ tunnistatakse kehtetuks alates 2019. aasta 1. jaanuarist.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.