Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord

(1) Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord (edaspidi kord) reguleerib isiku ja perekonna toimetuleku soodustamiseks Kambja valla korraldatavate sotsiaalteenuste ja makstavate sotsiaaltoetuste taotlemise tingimusi ja korda.

(2) Korda kohaldatakse kooskõlas sotsiaalseadustiku üldosa seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse, haldusmenetluse seaduse ja muude asjasse puutuvate õigusaktidega.

(3) Sotsiaalosakond avaldab valla veebilehel toetuste ja teenuste detailse kirjelduse, taotluste vormid ja nende täitmise juhendid.

(4) Toimetulekupiir käesoleva korra tähenduses on Riigikogu poolt kehtestatud toimetulekupiir.

(5) Sotsiaalhoolekandelise abi andmisel loetakse perekonnaliikmeteks abielus või abielulistes suhetes olevad samas eluruumis elavad isikud, nende abivajavad lapsed ja vanemad või muud üht või enamat tuluallikat kasutavad või ühise majapidamisega isikud.

(1) Sotsiaalteenust ja -toetust on õigustatud taotlema isik, kelle elukohana on Eesti rahvastikuregistris registreeritud Kambja vald ja kelle tegelik elukoht on Kambja vald või vältimatut sotsiaalabi taotlev inimene, kui käesoleva määrusega ei ole sätestatud teisiti.

(2) Sotsiaalteenust ja -toetust võib taotleda sotsiaalhoolekandelist abi vajava isiku huvides ka temale määratud eestkostja, hooldaja või muu isik, kellel on andmeid abi vajava isiku kohta.

(3) Lapsest lähtuva sotsiaalhoolekandelise abi saamise aluseks on lapse tegelik ja rahvastikuregistrijärgne elukoht Kambja vallas.

(4) Kooskõlastatult isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse kohaliku omavalitsuse üksusega võib sotsiaalhoolekandelist abi osutada isikule, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei ole Kambja vald.

(1) Kambja vald korraldab järgmisi sotsiaalteenuseid, mille täpne kirjeldus, eesmärk ja sisu on antud sotsiaalhoolekande seaduses

1) koduteenus;

2) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

3) tugiisikuteenus;

4) täisealise isiku hooldus;

5) isikliku abistaja teenus;

6) varjupaigateenus;

7) turvakoduteenus;

8) sotsiaaltransporditeenus;

9) eluruumi tagamise teenus;

10) võlanõustamisteenus;

11) lapsehoiuteenus;

12) asendushooldusteenus;

13) järelhooldusteenus.

(2) Vald korraldab võimalusel ja lähtuvalt isiku abivajadusest muid sotsiaalteenuseid, milleks võivad olla (loetelu ei ole ammendav)

1) erialaspetsialisti nõustamisteenus;

2) perenõustamisteenus;

3) perelepitusteenus;

4) rehabilitatsiooniteenus;

5) sõltuvusravi;

6) toiduabi;

7) viipekeeleteenus.

(3) Vald maksab järgmisi sissetulekust sõltuvaid toetusi

1) toimetulekutoetus;

2) ühekordne peretoetus;

3) koolilõunatoetus;

4) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral;

5) transporditoetus;

6) laagritoetus;

7) tervisetoetus;

8) küttetoetus;

9) õppetoetus.

(4) Vald maksab järgmisi sissetulekust mittesõltuvaid toetusi

1) sünnitoetus;

2) teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus;

3) ranitsatoetus;

4) hooldajatoetus;

5) eakate sünnipäevatoetus;

6) matusetoetus.

(1) Valla korraldatavate või osutatavate teenuste rahastamine tagatakse kas osaliselt või täies ulatuses valla eelarvest.

(2) Isiku omaosaluse suurus oleneb teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast. Teenuse eest võetava tasu suurus ei tohi olla teenuse saamise takistuseks.

(3) Vallavalitsusel või sotsiaalosakonna juhatajal on õigus käesolevas korras toodud juhtudel põhjendatud otsusega vabastada isik täielikult või osaliselt teenuse eest tasumisest, arvestades teenust saava isiku ja tema perekonnaliikmete sissetulekuid, varanduslikku seisu, eluaseme kulusid ja muid püsikulusid, seadusjärgsete ülalpidajate olemasolu.

(1) Abi saamiseks esitab abi vajav isik vallavalitsusele sellekohase taotluse. Kui abivajajast saadakse teada muul viisil, selgitab sotsiaalosakond välja isiku tahte ja tema abivajaduse.

(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed

1) taotleja ees- ja perekonnanimi ja isikukood;

2) taotleja kontaktandmed (postiaadress, e-posti aadress, telefoninumber);

3) selgitus abivajaduse kohta, sh vajadusel kulutusi tõendavad dokumendid ja isiku võime sotsiaalteenuste eest ise tasuda;

4) toetuse maksmise viis;

5) taotluse koostamise kuupäev ja taotleja allkiri.

(3) Taotlust menetleval ametnikul on vajaduse korral õigus ja kohustus nõuda isiku enda ja tema ülalpidamiskohustuslaste sissetulekut ja varalist seisu tõendavaid lisadokumente või muid täiendavaid andmeid. Ametnikul on põhjendatud vajaduse korral õigus teha päringuid andmete saamiseks läbi sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri (STAR) ja muude infosüsteemide.

(4) Isiku pöördumisel või abivajadusest teadasaamisel hindab ametnik vajadusel kodukülastuse või vestluse ja majandusliku olukorra analüüsi põhjal toetuse või teenuse saaja abivajadust ning selgitab välja taotleja konkreetsed vajadused.

(5) Abivajaduse hindamisel arvestatakse abivajaja toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist mõjutavaid asjaolusid, sealhulgas isiku personaalse tegevusvõimega ning füüsilise ja sotsiaalse elukeskkonnaga seonduvaid asjaolusid.

(6) Abivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse abivajaduse hindamise instrumenti ja/või juhtumiplaani, mille alusel selgub isiku abivajadus. Abivajaduse muutumisel tuleb läbi viia korduvhindamine.

(7) Isikule, kes iseseisva toimetulekuvõime parandamiseks vajab pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, rakendatakse juhtumikorraldust ning koostatakse juhtumiplaan. Teenuste pakkumisel lähtutakse edaspidi juhtumiplaanist.

(1) Vallavalitsus otsustab järgmiste toetuste maksmise või keeldumise ning teenuste määramise või keeldumise

1) koolilõunatoetus;

2) ühekordne peretoetus;

3) toetus kriisiolukorra või õnnetusjuhtumi korral;

4) transporditoetus liikumispuudega lapsele ja üle 16-aastasele liikumispuudega isikule;

5) tervisetoetus puudega lapsele või puudega täiskasvanule meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks;

6) hooldajatoetus;

7) väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus;

8) tugiisikuteenus;

9) täisealise isiku hooldus;

10) isikliku abistaja teenus;

11) eluruumi tagamise teenus;

12) lapsehoiuteenus;

13) asendushooldusteenus;

14) järelhooldusteenus.

(2) Taotlust menetleval ametnikul on õigus otsustada järgmiste toetuste maksmine ja teenuste osutamine või toetuse maksmisest või teenuse osutamisest keeldumine

1) toimetulekutoetus;

2) sünnitoetus;

3) ranitsatoetus;

4) eakate sünnipäevatoetus;

5) matusetoetus;

6) küttetoetus;

7) teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetus;

8) tervisetoetus retseptiravimite kompenseerimiseks, pikaajalise koduse hapnikravi elektrienergia kulude katmiseks, nägemispuudega isiku juhtkoera ülalpidamiseks ja kuni 18-aastase lapse prillide (või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite) hüvitamiseks;

9) transporditoetus töövõimetoetust või riiklikku pensioni (va toitjakaotuspension) saavale liikumispuudega isikule;

10) laagritoetus;

11) õppetoetus;

12) koduteenus;

13) sotsiaaltransporditeenus;

14) toiduabi.

(3) Sotsiaalosakonna juhatajal on õigus otsustada järgmiste teenuste osutamine või teenuste osutamisest keeldumine

1) võlanõustamisteenus;

2) erialaspetsialisti nõustamisteenus;

3) perenõustamisteenus;

4) perelepitusteenus;

5) rehabilitatsiooniteenus;

6) sõltuvusravi;

7) viipekeele tõlketeenus;

8) varjupaigateenus;

9) turvakoduteenus.

(4) Taotluse rahuldamine või rahuldamata jätmine otsustatakse hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõuetekohase taotluse esitamisest või taotlemiseks vajaliku viimase dokumendi saamise päevast. Otsus tehakse taotlejale teatavaks viie tööpäeva jooksul.

(5) Toetuse taotluse rahuldamisel loetakse sellekohane otsus taotlejale teatavaks tehtuks toetuse väljamakse tegemisega.

(6) Toetus kantakse 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest

1) taotleja või taotleja poolt volitatud isiku või taotleja hoolekannet korraldava isiku pangakontole, või;

2) avalduse aluseks olnud arve esitaja arvelduskontole.

(7) Toetuse võib erandkorras sularahas välja maksta vallavalitsuse kassast.

(8) Vallavalitsusel on ametniku või osakonnajuhataja põhjendatud ettepanekul õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse taotlemise, määramise ja maksmise tingimustest.

(9) Sotsiaalhoolekandelise abi osutamise lõpetamisel ja alusetult tehtud kulutuste hüvitamise nõudmisel kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust.

(10) Kui isikule on vaja abi anda viivitamata, võib vallavalitsus tasuda isikule osutatud teenuste eest sõltumata isiku varanduslikult seisust, nõudes vajadusel hiljem abivajajalt või tema ülalpidajatelt tehtud kulutuste hüvitamist.

(1) Sotsiaaltoetuste suuruse kinnitab vallavalitsus.

(2) Teenusesaaja omaosalus sotsiaalteenuste osutamisel oleneb sotsiaalteenuste mahust, teenuse maksumusest ning teenust saava isiku ja tema perekonna majanduslikust olukorrast.

(3) Toimetulekutoetuse arvestamine toimub sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Eluasemekulude piirmäärad toimetulekutoetuse määramiseks kehtestab vallavolikogu määrusega.

Sotsiaalhoolekandelise abi andmisest võib keelduda kui

1) taotleja on esitanud valeandmeid;

2) taotleja ei esita taotlust menetleva ametniku küsitud toetuse ja/või teenuse määramiseks vajalikke lisaandmeid, dokumente või ei kõrvalda muid taotluse puudusi;

3) perekonna sissetulekust sõltuvate toetuste puhul vallavalitsus leiab, et taotleja või tema pereliikmete sissetulek ning kasutuses või omandis olevad vallas- ja kinnisasjad tagavad temale või tema pereliikmetele toimetulekuks piisavad elatusvahendid;

4) perekonna sissetulekust sõltuvate toetuste puhul töövõimeline 18-aastane kuni vanaduspensioniealine isik, kes ei tööta ega õpi, on rohkem kui ühel korral ilma mõjuva põhjuseta keeldunud osalemast tööturuteenuses;

5) taotleja on eelnevalt saadud toetust kasutanud mittesihipäraselt;

6) taotlejal on täitmata rahalisi kohustusi Kambja valla ees;

7) teenuste vajadust on võimalik või otstarbekam katta teiste teenuste või muu abiga;

8) abivajaduse katavad riiklikud teenused.

Sünnitoetust makstakse kahes osas

1) esimene osa makstakse lapsevanema taotluse alusel vanemale, kelle elukoht Eesti rahvastikuregistris enne lapse sündi on Kambja vald ning laps registreeritakse sünnijärgselt Kambja valla elanikuks;

2) teine osa makstakse lapse 2-aastaseks saamisel tingimusel, et on endiselt täidetud punktis 1 sätestatud tingimused ning lapse rahvastikuregistri järgne elukoht on olnud järjepidevalt Kambja vallas.

(1) Ranitsatoetus on ühekordne toetus esimesse klassi minevale lapsele.

(2) Taotluse võib esitada lapse esmakordse koolimineku aastal alates 1. augustist kuni 31. oktoobrini.

(1) Toetust makstakse alates 80. eluaastast igal aastal isiku sünnikuul.

(2) Esmakordse toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus.

(3) Järgnevatel aastatel teeb taotlust menetlev ametnik eakate sünnipäevatoetuse saajad kindlaks rahvastikuregistri andmete alusel, teeb otsuse toetuse maksmise kohta ning korraldab toetuse väljamaksmise.

(4) Sünnipäevatoetust ei maksta neile hoolekandeasutuses viibivatele eakatele, kelle hooldusteenuse eest maksab vallavalitsus.

(1) Matusetoetus on toetus, mida makstakse isiku surma korral, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht oli Kambja vald.

(2) Matusetoetust makstakse kirjaliku avalduse alusel matuse korraldajale olenemata korraldaja elukohast ja sugulusastmest.

(1) Teise omavalitsuse munitsipaallasteaia koha kasutamise toetust makstakse igakuiselt, va juulikuu eest lapsevanema ühekordse taotluse alusel Tartumaa teiste omavalitsuste munitsipaallasteaedades lasteaiakohta kasutava lapse vanemale juhul, kui teise omavalitsuse kohamaksumus on suurem kui Kambja valla kehtestatud kohamaksumus. Toetust makstakse kohamaksumuste vahe ulatuses.

(2) Toetust makstakse pooleteise- kuni seitsmeaastase lapse vanemale, kui terve kalendrikuu jooksul on samaaegselt täidetud kõik alljärgnevad tingimused

1) lapse ja vähemalt ühe vanema tegelik ja registrijärgne elukoht on Kambja vald;

2) vanem on esitanud Kambja valla munitsipaallasteaia kohataotluse ja eelistatud munitsipaallasteaedades puudub vaba lasteaiakoht;

3) laps on teise omavalitsuse munitsipaallasteaia nimekirjas.

(3) Toetuse maksmine otsustatakse ja väljamaksed toimuvad kalendrikuu jooksul eelmise kuu eest. Juunis ja juulis esitatud taotluste kohta teeb taotlust menetlev ametnik otsused septembris.

(4) Toetuse maksmine lõpetatakse, kui pooleteise- kuni seitsmeaastasele lapsele on pakutud vanema poolt munitsipaallasteaia kohataotluses eelistatud lasteaedades kohta ning vanem on kirjalikult teatanud kohast loobumisest või vanem ei ole pakkumisest alates kahe kalendrikuu jooksul sõlminud munitsipaallasteaia kohakasutuse lepingut.

(1) Koolilõunatoetust makstakse juhtumipõhiselt peredele laste koolilõuna kulude katmiseks.

(2) Toetus määratakse kas osaliselt või kogu ulatuses koolilõuna maksumusest.

(3) Vallavalitsuse korralduse alusel kantakse toetus üle koolides toitlustamist korraldavale ettevõttele.

(1) Õppetoetus on üks kord aastas makstav toetus, mida makstakse perekondadele laste õppevahendite, töövihikute ning muude kooliskäimisega või kooli lõpetamisega seotud kulutuste osaliseks või täielikuks tasumiseks.

(2) Õppetoetusele on õigus peredel, kui perekonna sissetulek pereliikme kohta jääb alla 1,5-kordset toimetulekupiiri.

(1) Laagritoetus on üks kord aastas makstav toetus laagris osaleva 7 - 19-aastase lapse, kes õpib üldhariduskooli päevases õppevormis, osalemistasu osaliseks katmiseks.

(2) Laagritoetusele on õigus peredel, kui perekonna sissetulek pereliikme kohta jääb alla 2- kordset toimetulekupiiri.

(3) Taotlusele tuleb lisada laagris osalemise tasu maksmise aluseks olev dokument või maksmist tõendav dokument.

(1) Küttetoetus on üks kord aastas makstav toetus ahiküttega eluruumi küttekulude kompenseerimiseks.

(2) Küttetoetusele on õigus üksi elaval töövõimetoetust või riiklikku pensioni (v.a toitjakaotuspension) saaval isikul, kes ei tööta ja kelle kuu sissetulek on väiksem kui 570 eurot.

Transporditoetust makstakse alljärgnevate kulude osaliseks või täielikuks tasumiseks

1) töövõimetoetust või riiklikku pensioni (va toitjakaotuspension) saavale liikumispuudega isikule üks kord aastas transpordikulude kompenseerimiseks tingimusel, et isik ei teeni sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;

2) liikumispuudega lapse ja üle 16-aastase liikumispuudega isiku transpordikulude kompenseerimiseks. Toetuse suurus ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist ning isiku olukorrast.

(1) Tervisetoetust makstakse alljärgnevate kulude osaliseks või täielikuks katmiseks

1) töövõimetoetust või riiklikku pensioni (va toitjakaotuspension) saavale isikule üks kord aastas retseptiravimite kompenseerimiseks tingimusel, et isik ei teeni sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu;

2) puudega lapsele ja puudega täiskasvanule meditsiiniliselt põhjendatud abivahendi ostmiseks või laenutamiseks;

3) kuni 18-aastase (k.a) lapse prillide (või nägemisteravust korrigeerivate abivahendite) hüvitamiseks;

4) nägemispuudega isiku juhtkoera ülalpidamiseks üks kord kvartalis;

5) pikaajalise koduse hapnikravi saaja elektrienergia kulude katteks üks kord kuus meditsiiniasutuse tõendi alusel;

6) muudel tervisest tulenevad põhjendatud juhtudel (voodipäev, transport jms).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 ja punktis 6 sätestatud toetuse taotlusele tuleb lisada kulusid tõendavad dokumendid.

(1) Toetust makstakse isikule või perekonnale, kes on sattunud kriisiolukorda tulekahju, üleujutuse või muu õnnetuse tagajärjel.

(2) Toetuse määr ja abi osutamine sõltub konkreetsest juhtumist ning isiku olukorrast.

(3) Toetuse taotleja esitab vajadusel vallavalitsusele koos kirjaliku avaldusega päästeteenistuse või politsei kirjaliku tõendi.

(1) Ühekordset peretoetust makstakse vahendite olemasolu korral perekonnale hädavajalike kulutuste osaliseks katmiseks põhjendatud taotluse alusel.

(2) Ühekordset peretoetust makstakse perekondadele, kelle sissetulekud pärast eluasemekulude ja eluks hädavajalike kulutuste tasumist ületavad toimetulekupiiri, kuid toetus on vajalik perekonna iseseisva toimetuleku säilitamiseks ja hoidmaks ära abituse süvenemist.

(1) Hoolduse seadmist ja hooldajatoetust saab taotleda isik, kes hooldab suure abivajadusega isikut.

(2) Hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise eelduseks on hooldatava abivajaduse hindamine.

(3) Hooldajatoetust makstakse igakuiselt alates hoolduse seadmise ja hooldajatoetuse määramise kalendrikuust hiljemalt kuu viimasel kuupäeval hooldaja arvelduskontole. Kui toetuse saamise õigus lõpeb kuu keskel, makstakse toetus selle kuu eest välja täies ulatuses.

(4) Hooldajatoetuse maksmine peatatakse kui hooldaja või hooldatav viibib järjest üle kahe kuu haiglaravil.

(5) Hooldus lõpetatakse hooldatava taotluse alusel või järgmistel juhtudel

1) hooldatava elukoha vahetus teise omavalitsusse;

2) hooldatava hoolduse korraldamine ööpäevaringses hoolekandeasutuses;

3) hooldusvajaduse vähenemine;

4) hooldatava või hooldaja surm;

5) hooldaja suutmatus hooldust korraldada;

6) hooldaja avalduse alusel.

(6) Hooldajatoetuse saaja on kohustatud teatama hiljemalt 10 päeva jooksul vallavalitsusele kirjalikult asjaoludest, mis toovad kaasa

1) hoolduse lõpetamise;

2) määratud hooldajatoetuse maksmise lõpetamise;

3) hooldaja eest sotsiaalmaksu tasumise kohustuse tekkimise või äralangemise.

Toimetulekutoetust määratakse ja makstakse sotsiaalhoolekande seadusega kehtestatud ulatuses, tingimustel ja korras.

(1) Üldhooldusteenust on õigus saada isikul, kellel on ajutine või püsiv ööpäevaringse hooldamise vajadus ning kelle hoolduse korraldamine teiste sotsiaalteenuste või muu abi osutamisega kodustes tingimustes ei ole võimalik. Abivajaduse, selle ulatuse ning õigustatuse teenuse saamiseks selgitab välja taotlust menetlev ametnik.

(2) Üldhooldusteenust ja teenuse rahastamist on võimalik taotleda ka lühiajaliselt, alates ühest kuust eesmärgiga ajutiselt vähendada lähedaste hoolduskoormust.

(3) Üldhooldusteenus ja teenuse rahastus määratakse vallavalitsuse korraldusega ja teenuse osutajaga sõlmitakse koostööleping. Teenuse osutajale tasutakse teenuse eest arve alusel. Tasu maksmine võib ületada eelarveaastat.

(4) Üldhooldusteenuse eest tasuvad üldhooldusteenuse saaja, vallavalitsus ja vajadusel ülalpidamiskohustusega isikud.

(5) Kambja valla eelarvest rahastatakse hooldusteenust vahetult osutavate hooldustöötajate ja abihooldustöötajate järgmisi kulusid

1) hoolduspersonali tööjõukulud;

2) tööriietuse ja isikukaitsevahendite kulud;

3) tervisekontrolli ja vaktsineerimise kulud;

4) koolituse ja supervisiooni kulud.

(6) Lõikes 5 nimetatud kulude tasumise piirmäära kehtestab vallavalitsus.

(7) Üldhooldusteenuse saaja tasub teenuskoha maksumusest majutus- ja toitlustuskulud ning muud teenuse osutamisega seotud kulud.

(8) Üldhooldusteenuse saajale jääb pärast lõikes 7 nimetatud kulude tasumist isiklikuks kasutamiseks kuni 15 % igakuisest sissetulekust kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel.

(9) Kui teenuse saaja sissetulek on madalam kui Statistikaameti avaldatud eelneva aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suurus, kaetakse valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe, kuid mitte rohkem kui eelmise aasta teise kvartali keskmise vanaduspensioni suuruse ja teenuse saaja sissetuleku vahe. Sissetulekuna arvestatakse teenuse saaja riiklik pension, kogumispension kogumispensionide seaduse tähenduses, töövõimetoetus töövõimetoetuse seaduse tähenduses ja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu sotsiaalmaksuseaduse tähenduses.

(10) Kui vallavalitsuse kehtestatud piirmäära ulatuses tasutud kulud, teenuse saaja lõikes 9 teises lauses nimetatud igakuised sissetulekud ja valla eelarvest teenuse saaja tasutavate kulude ja teenuse saaja sissetuleku vahe ei kata teenuse maksumust, siis tasuvad teenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud puuduoleva osa.

(11) Kui üldhooldusteenuse saaja või tema suhtes ülalpidamist andma kohustatud isikud ei ole objektiivsetest asjaoludest lähtuvalt võimelised üldhooldusteenuse eest puudujäävas osas tasuma, makstakse üldhooldusteenuse eest puudu jääv summa valla eelarvest.

(1) Sotsiaalteenuse nõuetele vastavust jälgib ja sotsiaalteenuseid saavate isikute kaebusi lahendab vallavalitsus.

(2) Kui sotsiaalhoolekandelise abi määramisel on rikutud kellegi õigusi, võib ta esitada vaide Kambja Vallavalitsusele või kaebuse Tartu Halduskohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama.

Isikutele, kes viibivad 30.06.2023 seisuga väljaspool kodu osutataval üldhooldusteenusel ning teenuse vajadus ei ole ära langenud, võimaldatakse teenuse jätkamist sama teenusepakkuja juures.

(1) Määrus jõustub 1. juulil 2023. a.

(2) Tunnistatakse kehtetuks Kambja Vallavolikogu 18.12.2020 määrus nr 93 „Sotsiaalhoolekandelise abi andmise kord“.