Kiviõli Kunstide Kooli põhimääruse kinnitamine

Kiviõli Kunstide Kooli (edaspidi kool) põhimäärus (edaspidi põhimäärus) sätestab kooli ametliku täieliku nime ja asukoha, kooli liigi vastavalt huviharidusstandardile, kooli tegevuse eesmärgi ja ülesanded, kooli juhtimis- ja õppekorralduse, töötajate ja õppurite õigused ja kohustused, kooli finantseerimise alused, alused kooli ümberkorraldamiseks ja lõpetamiseks ning põhimääruse muutmise korra.

Kooli ametlik ja täielik nimi on Kiviõli Kunstide Kool. Ametlik lühend on Kiviõli KK.

Kool asub Ida-Virumaal Kiviõli linnas Vabaduse puiestee 6.

(1) Kool on Kiviõli Linnavalitsuse (edaspidi linnavalitsus). hallatav asutus, mille asutamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kiviõli Linnavolikogu.

(2) Kool on huvikoolina tegutsev muusika- ja kunstikool.

(3) Kooli kõrgemalseisev asutus on Kiviõli Linnavalitsus.

(4) Kool tegutseb Eesti Hariduse Infosüsteemis registreeritud õppekavade alusel. Õppekavade registreeringu taotleb huvikooli seaduses sätestatud korras linnavalitsus.

(5) Kool juhindub oma tegevuses kehtivatest õigusaktidest, aga eelkõige huvikooli seadusest, huviharidusstandardist, huviala riiklikest raamõppekavadest, Kiviõli Linnavolikogu ja Kiviõli Linnavalitsuse õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Koolil on oma nimega pitsat. Pitsat on ovaalne , kõrgus 20 ja laius 40 millimeetrit. Pitsati ülemisel äärel on kiri „Eesti Vabariik” ja alumisel äärel kiri „Kiviõli Kunstide Kool”. Pitsati keskel on kooli logo.

(2) Koolil on Kiviõli linna eelarves iseseisev alaeelarve.

Kooli õppekeel on eesti ja vene keel.

(1) Asjaajamine koolis toimub lähtuvalt arhiiviseaduses, avaliku teabe seaduses, isikuandmete kaitse seaduses, digitaalallkirja seaduses, märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduses, Vabariigi Valitsuse kehtestatud asjaajamiskorra ühtsetes alustes.

(2) Kooli asjaajamise keel on eesti keel.

(3) Kooli asjaajamise korraldus reguleeritakse asjaajamiskorraga, mille kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

(1) Koolil on oma sümboolika.

(2) Sümboolika kujunduse ja kasutamise korra kehtestab kooli direktor käskkirjaga.

Kooli tegevusega seotud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades huvikooli seaduses ja selle alusel antud õigusaktides märgitud erisusi.

(1) Kooli tegevuse eesmärk on anda riiklikust huvihariduse raamõppekavast lähtuvalt muusikalist ja kunstilist põhiharidust ja valmistada õppureid ette professionaalse muusika- ja kunstihariduse õppeks.

(2) Vastavalt vajadusele ja võimalustele võib kool anda täiskasvanutele vabahariduslikku muusika- ja kunstiharidust, korraldada seminare ja kursusi, arendada kontserdi- ja näitusetegevust, tegeleda õppematerjalide kirjastamise ja õppevahendite valmistamisega, välja üürida muusikainstrumente ja ruume.

(1) Kooli teeninduspiirkond on Kiviõli linn. Kool võimaldab muusika- ja kunstihariduse omandamist eelkõige Eesti rahvastikuregistri andmetel Kiviõli linnas elavatele lastele ja täiskasvanutele.

(2) Väljastpoolt teeninduspiirkonda võetakse õpilasi kooli vastava omavalitsusüksuse garantiikirja alusel.

Kooli ülesanded on

1) laste ja noorte muusika- ja kunstialase võime avastamine ja kavakindel arendamine ning Kiviõli linna kultuurielu edendamine;

2) muusika- ja kunstialase koostöö arendamine Kiviõli linna asutuste vahel;

3) õppetegevuse korraldamiseks lastevanemate ja ametiasutuse koostöö korraldamine;

4) kooli ja Kiviõli linna muusika- ja kunstielu edendamiseks teiste muusika- ja kunstialaste ühingute, liitude ja asutustega koostöö korraldamine;

5) kooli töötajatele tööalaste koolituste korraldamine ja neile tingimuste loomine oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;

6) täiskasvanute vabaharidusliku koolitusega tegelemisel õppijatele sobivas vormis õppe ning seminaride ja kursuste korraldamine.

Struktuur

Koolis on muusika- ja kunstiosakond. Mõlema osakonna õppevormideks on põhiõpe ja vabaõpe.

(1) Muusikaosakonna põhiõppes on järgmised õppeastmed

1) eelkool 1–2 aastat;

2) põhikooli noorem aste 1.–4. klass;

3) põhikooli vanem aste 5.–7. klass;

4) lisa-aasta(d).

Põhiõpe jaguneb süvaõppeks ja üldkultuuriliseks õppeks.

Põhiõppes toimub õppetöö Kiviõli Kunstide Kooli õppekava aluseks oleva üleriigilise raamõppekava järgi.

Vabaõppes toimub õppetöö individuaalõppekava alusel.

(2) Kooli kunstiosakonnas on järgmised õppeastmed

1) eelkool 7–10aastastele, 1–3 õppeaastat;

2) põhikool 10–16aastastele, 5 õppeaastat;

3) lisa-aasta(d).

(3) Põhiõppes õpib õpilane Kiviõli Kunstide Kooli õppekava aluseks oleva riikliku õppekava järgi.

(4) Vabaõppes ei pea õpilane läbima õppekava täies mahus, vaid koostab endale tasemeõppes õpetatavate ainete hulgast valides sobiva tunniplaani.

(5) Kunstialast huvikoolitust pakutakse ka täiskasvanutele olenemata vanusest.

(1) Muusikaosakond

1) Eelkooli ülesandeks on õpilaste ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks valitud erialal põhikooli astmes;

2) Põhikooli noorema astme ülesandeks on anda esmased teadmised ja oskused instrumendiõppes ja teoreetilistes ainetes. Põhikooli noorema astme edukalt läbinud õpilased jätkavad õppetööd vanemas astmes. Lapsevanema avalduse või õppenõukogu soovituse põhjal võib õpilane jätkata õpinguid üldkultuurilises- või vabaõppes;

3) Põhikooli vanema astme ülesandeks on saavutada instrumendiõppes ja teoreetilistes ainetes tase, mis vastab üleriigilises raamõppekavas kehtestatud nõuetele. Põhikooli astme lõpetamisel antakse õpilasele kooli lõputunnistus;

4) Lisa-aastad on õpilastele, kes on edukalt läbinud põhikooli, omavad eeldusi loominguliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse muusikahariduse omandamisele;

5) Vabaõppe ülesandeks on anda võimalus omandada huviharidus individuaalse õppekava alusel nii lastele kui täiskasvanutele.

(2) Kunstiosakond

1) Eelkooli ülesandeks on õpilaste ettevalmistamine, võimete väljaselgitamine ja sobivus õpinguteks põhikooli astmes;

2) Põhikooli ülesandeks on loomevõimete kavakindel arendamine, tehniliste oskuste ja teoreetiliste ainete õpetamine vastavalt üleriigilises raamõppekavas kehtestatud nõuetele. Põhikooli astme lõpetamisel antakse õpilasele kooli lõputunnistus;

3) Lisa-aastad on õpilastele, kes on edukalt läbinud põhikooli, omavad eeldusi loominguliseks tegevuseks ning on orienteeritud professionaalse kunstihariduse omandamisele.

(3) Kooli õppeastmete tegevus on organiseeritud huvialaliikide kaupa

1) klahvpillid;

2) keelpillid;

3) puhkpillid;

4) rahvapillid;

5) kunst.

(1) Õpe koolis toimub õppuri alus-, põhi-, üld- või kutsealast koolitust pakkuvate õppeasutuste õppetegevusest vabal ajal.

(2) Kooli õppekorralduse aluseks on huviharidusstandardi ja huviala riikliku raamõppekava alusel koostatud kooli õppekava.

(3) Õpe koolis toimub õpperühmades ja individuaalselt.

(4) Õppe korraldamise aluseks on õppeaasta.

(1) Huviala riiklikust raamõppekavast lähtuvalt koostab kool muusikalise hariduse andmiseks õppekava.

(2) Õppekavaga sätestatakse

1) õppe eesmärk ja kestus;

2) õppeainete loendid;

3) ainekavad.

(3) Õppekava on aluseks igaks õppeperioodiks kehtestatavate tunnijaotuskava ja tööplaanide koostamiseks.

(1) Õppekava kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(2) Enne kinnitamist peavad õppekava eelnõu heaks kiitma kooli hoolekogu ja õppenõukogu.

(1) Kooli õppekava registreeritakse Eesti Hariduse Infosüsteemis.

(2) Õppekava registreerimiseks on kooli direktor pärast õppekava kinnitamist kohustatud õppekava 5 tööpäeva jooksul esitama linnavalitsusele. Linnavalitsus edastab andmed Eesti Hariduse Infosüsteemile.

(3) Ettepanekuid kooli õppekava muutmiseks, uue kehtestamiseks või olemasoleva kehtetuks tunnistamiseks võivad teha linnavalitsus, kooli hoolekogu või õppenõukogu.

(4) Tehtud ettepanekud kinnitab kooli direktor, kuulanud eelnevalt ära õppenõukogu ja hoolekogu arvamuse.

(5) Kooli õppekava võib muuta või kehtetuks tunnistada pärast jooksva õppeperioodi lõppu.

(1) Muusika- ja kunstihariduse õppekava alusel muusika või kunstihariduse omandamiseks on kooli vastuvõtmise aluseks lapse seadusliku esindaja (lapsevanem või eestkostja) avaldus, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märgitud erisusi.

(2) Ettevalmistusklassi võetakse õpilased vastu ilma katseteta.

(3) Põhikooli noorema astme 1. klassi võetakse õpilane vastu sisseastumiskatsete alusel. Sisseastumiskatsete nõuded sätestatakse kooli õppekavas ning katsete hindamine kooli õpilaste hindamise korras. Otsuse õpilase kooli vastuvõtmiseks teeb õppenõukogu.

(4) Muusikaosakonna põhikooli noorema astme 2.–4. klassi ja vanema astme 5.–7. klassi ning kunstiosakonna 1.–4. kursusele ja 5. kursusele võetakse õpilane, kes mõnes muus muusika või kunstikooli riikliku õppekava alusel on läbinud eelnevad klassid. Selleks peab õpilase seaduslik esindaja lisaks avaldusele esitama ka muusikakooli tunnistuse ja eriala individuaalplaani koopia.

(5) Lisa-aasta õppesse võetakse õpilane, kes on muusika või kunstiosakonna põhikooli eelnevalt lõpetanud, kuid õpilane soovib õpet jätkata.

(6) Õpilase kooli vastuvõtmise vormistab direktor käskkirjaga.

(7) Õppevormi vahetamine toimub lapsevanema sooviavalduse alusel või õppenõukogu otsusel.

Õpperühmad moodustatakse klasside kaupa võimalusel lähtuvalt õpilaste vanusest ja tasemest.

Üldjuhul antakse pilliõpet individuaaltundidena. Rühmad moodustakse muusikaosakonnas koosmusitseerimise õppeaines, muusikaloo õppeaines, solfedžos, ja teistes muusikateoreetilistes ainetes. Kunstiosakonnas toimub õpetamine ainult õpperühmadena.

Rühmad moodustatakse arvestusega, et ühes rühmas ei ole rohkem kui 14 õpilast.

(1) Kool loetakse lõpetatuks pärast huviala õppekava täitmist.

(2) Kooli lõpetamist tõendab kooli lõpudokument, milles kajastatakse koolis õppimise aeg ja läbitud õppeainete loend. Vabaõppe õppekestust ei ole ajaliselt piiritletud ja selles õppevormis õppinutele lõputunnistust ei väljastata.

(1) Õpilane arvatakse õppurite nimekirjast välja

1) kooli või õppeetapi lõpetamisel;

2) lapsevanema taotluse alusel.

(2) Õpilase võib koolist välja arvata

1) kui õpilane on õppetööst põhjuseta puudunud õppeveerandi jooksul üle 50% tundidest;

2) õppenõukogu ettepanekul, kui õpitulemused on mitterahuldavad;

3) kui lapsevanema poolt kaetav osalustasu on kahel järjestikusel kuul tasumata;

4) kooli kodukorra ja üldtunnustatud käitumisnormide eiramise või rikkumise tõttu.

(3) Õpilase kooli nimekirjast väljaarvamise vormistab direktor käskkirjaga.

(1) Õppeaasta algab 1. septembril ja kestab järgmise kalendriaasta 31. augustini.

(2) Õppeaasta koosneb õppeperioodidest ja õppevaheaegadest.

(1) Õppeperiood on vähemalt 175 kalendripäeva.

(2) Õppeperioodi arvestusühikud on õppeveerand ja õppetund.

(3) Õppeperiood jaguneb neljaks õppeveerandiks.

(4) Õppeveerandite vahel on õppevaheajad. Õppevaheajad jagunevad

1) sügisvaheaeg;

2) jõuluvaheaeg;

3) kevadvaheaeg;

4) suvevaheaeg.

Õppevaheajad koolis on üldhariduskooli õppeaasta koolivaheaegadega samal ajal ning need on igaks õppeaastaks määratud haridus- ja teadusministri määrusega.

(5) Õppetunni pikkused, õppetundide arv ja nende järjekord õppepäevas määratakse ära kooli sisekorraeeskirjas.

Õpilaste hindamise korra kehtestab õppenõukogu.

(1) Kooli juhib direktor, kes peab tagama kooli tulemusliku toimimise ja töö, vastutab kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite sihipärase ja otstarbeka kasutamise eest.

(2) Direktor peab kooli ja enda tegevusest andma aru linnavalitsusele.

(3) Direktor

1) teeb kooli kasuks kooli pidaja nimel tehinguid ulatuses, mis on vajalikud huvikooli, selle alusel antud õigusaktide või põhimääruses ja direktori töölepingus sätestatud ülesannete täitmiseks;

2) juhatab kooli õppenõukogu;

3) tagab kooli hoolekogu ja õppenõukogu otsuste täitmise;

4) sõlmib, muudab, peatab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

5) kinnitab kooli asjaajamiskorra ja kodukorra ning muud töökorraldusdokumendid;

6) kinnitab kooli õppekava ja selle muudatused või tunnistab õppekava kehtetuks;

7) koostab kooli eelarveprojekti ning esitab selle hoolekogule arvamuse avaldamiseks ja esitab linnavalitsusele sätestatud tähtajaks;

8) esitab vähemalt üks kord aastas aruande kooli tegevusest hoolekogule ja ametiasutusele;

9) tagab seaduste ja muude õigusaktidega sätestatud aruannete koostamise ja esitamise;

10) lahendab muid käesoleva seadusega, kooli põhimäärusega ja töölepinguga tema pädevusse antud küsimusi.

(4) Kooli tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks annab direktor seaduses ja kooli põhimääruses sätestatud pädevuse piires käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi.

(1) Kooli direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutatakse välja avalik konkurss. Konkursi direktori vaba ametikoha täitmiseks kuulutab välja ja korraldab linnavalitsus.

(2) Direktori vaba ametikoha täitmiseks korraldatava konkursi tingimused ja korra, direktorile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, sealhulgas ka vajalike erialateadmiste taseme kehtestab linnavalitsus.

(3) Direktor kinnitatakse konkursi tulemuste alusel ametisse konkursil väljakuulutatud ajaks.

(4) Kooli direktoriga sõlmib, muudab, peatab ning lõpetab töölepingu Kiviõli linnapea.

Direktorit asendab tema puhkusel, töölähetuses või töövõimetuslehel viibimise ajal õppealajuhataja. Tema äraolekul isik, kes on direktori käskkirjaga nimetatud direktori ülesannetesse.

(1) Kooli õppenõukogu liikmed on õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajad.

(2) Õppenõukogu tööd juhib direktor.

(1) Kooli õppenõukogu ülesanne on õppetegevuse analüüsimine ja hindamine ning selle juhtimiseks vajalike otsuste tegemine.

(2) Õppenõukogu võtab oma pädevuse piires üksikküsimuste lahendamiseks vastu otsuseid.

(1) Õppenõukogu töövorm on koosolek.

(2) Õppenõukogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord õppeveerandis.

(3) Õppenõukogu kutsub kokku direktor. Õppenõukogu toimumisest teavitatakse kõiki liikmeid vähemal viis päeva enne koosoleku toimumist.

(4) Õppenõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole õppenõukogu liikmetest.

(5) Õppenõukogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi. Päevakorras märgitud otsuseid võtab õppenõukogu vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu.

(6) Õppenõukogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kättesaadav hiljemalt kolmandal päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Kooli hoolekogu on kooli juures tegutsev organ, kelle ülesanne on suunata kooli tegevust ning teha ettepanekuid kooli direktorile ja ametiasutusele kooli arengu, vara ja eelarvega seotud küsimustes.

(1) Hoolekogul on viis kuni üheksa liiget.

(2) Hoolekogusse peavad kuuluma Kiviõli Linnavolikogu esindaja, vastavalt õppenõukogu otsusele vähemalt 2 õppe- ja kasvatustegevusega seotud koolitöötajate esindajat (v.a kooli direktor), lastevanemate üldkoosoleku otsusel vähemalt 2 lastevanemate esindajat, õpilaste üldkoosoleku otsusel õppurite esindaja ning kooli toetavate organisatsioonide esindajad. Hoolekogu koosseisu kuuluvate lastevanemate ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad ei tohi kuuluda koolitöötajate hulka.

(3) Hoolekogu koosseisu kinnitab kooli direktori ettepanekul linnavalitsus.

(4) Hoolekogu esimese koosoleku pärast hoolekogu kinnitamist kutsub hiljemalt I veerandi lõpus kokku direktor. Hoolekogu esimesel koosolekul valitakse hoolekogu töö korraldamiseks hoolekogu esimees.

(5) Hoolekogu esimees valitakse salajasel hääletamisel poolthäälte enamusega. Esimehe kanditaadi võib üles seada iga hoolekogu liige. Esimehe kandidaadiks seadmiseks peab kandidaat andma suulise nõusoleku.

(6) Hoolekogu esimehe valimised korraldab esimesel koosolekul kooli direktor.

Hoolekogu

1) teeb vajadusel ametiasutusele ettepaneku järelevalve teostamiseks kooli tegevuse üle;

2) kuulab ära kooli direktori aruande kooli tegevuse ja eelarve täitmise kohta ning annab omapoolseid soovitusi;

3) kuulab ära direktori koostatud eelarveprojekti, teeb ettepanekuid eelarveprojekti muutmiseks või täiendamiseks;

4) teeb ettepanekuid kooli õppekava või õppekorralduse muutmiseks;

5) teeb ettepanekuid kooli põhimääruse muutmiseks;

6) teeb ettepanekuid kooli tasuliste teenuste ja huvihariduse andmisel lastevanemate poolt kaevate osalustasu kehtestamise ja selle suuruse kohta;

7) teeb ettepanekuid Kiviõli Kunstide Kooli sisulise tegevuse arendamiseks ja majandusliku olukorra parandamiseks.

(1) Hoolekogu töövorm on koosolek.

(2) Hoolekogu koosolekud peavad toimuma vähemalt üks kord poolaastas. Hoolekogu koosoleku kutsub kokku hoolekogu esimees.

(3) Hoolekogu kokkukutsumisest tuleb hoolekogu liikmeid teavitada vähemalt päeva enne koosoleku toimumist. Koos kutsega edastatakse hoolekogu liikmetele ka koosoleku päevakord.

(4) Hoolekogu on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtavad osa vähemalt pooled hoolekogu liikmetest. Kui koosolekule kogunenud liikmete arv on alla poole liikmetest, kutsutakse hoolekogu koosolek 7 tööpäeva jooksul uuesti kokku.

(5) Hoolekogu koosolekut juhatab hoolekogu esimees.

(6) Hoolekogu koosolek algab päevakorra kinnitamisega. Koosolekul arutatakse päevakorras märgitud küsimusi.

(7) Hoolekogu võtab otsuseid vastu hääletamise teel. Otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab rohkem koosolekul viibivatest liikmetest kui vastu. Hoolekogu vastuvõetud otsused märgitakse hoolekogu protokollis. Hoolekogu otsused on kooli juhtkonnale täitmiseks.

(8) Hoolekogu koosolekud protokollitakse. Protokolli koostamiseks nimetatakse koosoleku algul protokollija. Protokoll peab vastama asjaajamise korraldamist reguleerivatele õigusaktidele ning olema kätte saadav hiljemalt päeval koosoleku toimumise päevast arvates. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija.

(9) Hoolekogu koosolekutest võtab hoolekogu esimehe kutsel osa kooli direktor, kes on hoolekogu ees aruandkohustuslik. Teised isikud võivad hoolekogu koosolekust osa võtta hoolekogu esimehe loal või kutsel.

(1) Kooli töötajad on pedagoogid (direktor, õppealajuhataja, direktori asetäitja, õpetaja) ja kooli teenindav personal.

(2) Kooli töötajate koosseisu kinnitab direktor käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt linnavalitsusega.

(3) Kooli töötajate konkreetsed tööülesanded, õigused, kohustused ja vastutus määratakse iga töötaja töölepingus või ametijuhendis.

(4) Töökorralduslikud kohustused, õigused ja vastutus sätestatakse kooli töösisekorraeeskirjaga. Töösisekorraeeskirja kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

(5) Kooli töötajatele antakse puhkust suvevaheajal seadusega ette nähtud tingimusel kas kollektiivpuhkusena või puhkuste ajakava alusel.

(1) Õppuril on õigus

1) tutvuda enne kooli õppima asumist ja õppimise ajal kooli õppekava, põhimääruse ning kodukorraga;

2) nõuda huviala õppekavale vastavat tegevust ning soovi ja võimaluse korral õppida lisaaineid;

3) osaleda valitud esindaja kaudu kooli hoolekogu tegevuses.

(2) Õppur on kohustatud

1) järgima kooli kodukorda;

2) hoidma kooli kasutuses olevat vara.

(3) Kool tagab õppuri koolis viibimise ajal tema tervise kaitse.

(1) Kooli kasutuses oleva vara moodustavad talle linnavara valitsejalt või teistelt isikutelt ja asutustelt koolile sihtotstarbeliseks valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(2) Kooli valduses olev vara on Kiviõli linna omand.

(3) Kooli vara valdamine, kasutamine ja käsutamine ning varaliste kohustuste võtmine toimub vastavalt Kiviõli Linnavolikogu ja –valitsuse õigusaktidele.

(1) Kooli finantseeritakse Kiviõli linna eelarvest ja muudest allikatest saadud vahenditest.

(2) Muudest allikatest saadud vahenditeks on

1) eraldised riigieelarvest;

2) õppekulude osaliseks katmiseks lapsevanemalt või õppurilt võetav õppetasu;

3) laekumised sihtfondidest;

4) lepingute alusel teistelt omavalitsustele laekuvad rahalised vahendid;

5) asutuste, äriühingute ja üksikisikute annetused.

(3) Õppekulude osaliseks katmiseks on koolil õigus võtta õppetasu. Õppetasu suuruse kinnitab hoolekogu ettepanekul Kiviõli Linnavolikogu.

(4) Kooli finantstegevust juhib koostöös kooli hoolekoguga kooli direktor.

Õppetasust vabastamise ja soodustuste andmise otsustab linnavalitsuse sotsiaalkomisjon Kiviõli Linnavolikogu kehtestatud korras.

Kool esitab oma tegevuse kohta statistilisi aruandeid haridus- ja teadusministri ning Kiviõli Linnavolikogu ja Kiviõli Linnavalitsuse õigusaktidega kehtestatud tähtaegadel ja korras.

(1) Riiklikku järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri volitusel Ida-Viru maavanem.

(2) Teenistuslikku järelevalvet kooli ja kooli direktori tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostab linnavalitsus.

(3) Kooli finantsmajanduslikku tegevust ja vara kasutamise sihipärasust kontrollib Kiviõli Linnavolikogu revisjonikomisjon, riigieelarveliste vahendite kasutamist Riigikontroll.

(4) Järelevalve käigus avastatud puudused on direktor kohustatud kõrvaldama järelevalve organi määratud tähtpäevaks.

(1) Kooli ümberkorraldamise, ümberkujundamise ja tegevuse lõpetamise otsustab Kiviõli Linnavolikogu ja korraldab linnavalitsus.

(2) Kooli ümberkorraldamine põhimääruse tähenduses seisneb kooli ühinemises või jagunemises. Kool ühineb või jaguneb järgmiselt

1) kool ühendatakse teise huvikooliga, kusjuures ühendatavad asutused lõpetavad tegevuse ja nende baasil moodustatakse uus huvikool;

2) kool liidetakse teise huvikooliga ja liidetav asutus lõpetab tegevuse;

3) kool jaotatakse vähemalt kaheks huvikooliks ja jagunev asutus lõpetab tegevuse.

(3) Kooli ümberkujundamine põhimääruse tähenduses on asutuse muutmine teist liiki asutuseks.

(4) Kooli tegevus lõpetatakse

1) kui riikliku järelevalveorgani hinnangul ei vasta asutus õigusaktidega kehtestatud nõuetele;

2) kui kooli ei ole võimalik või otstarbekas finantseerida;

3) kui kooli järele puudub vajadus;

4) teistel seadusega ettenähtud juhtudel.

(5) Kooli ümberkorraldamine, ümberkujundamine ja tema tegevuse lõpetamine võib toimuda ainult pärast õppeperioodi lõppu.

(6) Kooli ümberkorraldamise ja ümberkujundamise ning tegevuse lõpetamise otsusest teatakse kirjalikult lapsevanematele, pedagoogidele ja teistele töötajatele ning Haridus- ja Teadusministeeriumile vähemalt neli kuud enne ümberkorraldamise ja ümberkujundamise või tegevuse lõpetamise tähtaega.

(1) Kooli põhimääruse kinnitab, muudab ja tunnistab kehtetuks Kiviõli Linnavolikogu.

(2) Põhimääruse või selle muutmise eelnõu töötab välja kooli direktor või linnavalitsus. Eelnõu peab enne kinnitamist heaks kiitma Kiviõli Linnavolikogu hariduse-, kultuuri- ja sotsiaalkomisjon.

Määrus jõustub 30. aprillil 2008. a.