Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse arengukava kinnitamine aastateks 2012-2017

(1) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse arengukava on dokument, mis määrab noorsootöö arenduse tegevuskava, põhisuunad, valdkonnad ning arengukava uuendamise korra aastateks 2012-2017. Arengukava kuulub iga-aastaselt ülevaatamisele, mille käigus hinnatakse tulemusi ning täiendatakse aja- ja tegevuskava.

(2) Arengukava annab ülevaate keskuse tegevusest, arengueesmärkidest ning konkreetsed ülesanded eesmärkide täitmiseks. Arengukava koostamisel lähtuti Eestis kehtivatest seadustest ning poliitilistest arengutrendidest.

(3) Arengukava koostamise raames viidi läbi uuring, hetkeolukorra kaardistus ja analüüs.

(1) Kohalik omavalitsus korraldab noorsootööd kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil; sätestab noorsootöö prioriteedid kohaliku omavalitsuse arengukavas ning plaanib nende teostamiseks vajalikud eelarvevahendid oma eelarves; loob tingimused kolmanda sektori kaasamiseks noorsootöö plaanimisse ja korraldusse piirkondlikul tasemel; delegeerib teenust ostes noorsootöö ülesandeid kolmandale sektorile lähtudes valmisolekust; korraldab järelvalvet noorsootööks kohalikust eelarvest eraldatud vahendite kasutamise üle.

(2) Keila Vallavalitsus on noorsootööalaste ülesannete täitmise tagamiseks asutanud Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse, tagamaks üheskoos teenuste kõrge kvaliteet, järjepidevus ning ressursside otstarbekas kasutamine.

(3) Arengukava lähtub Eesti noorsootöö üldeesmärgist, milleks on noore isiksuse mitmekülgse arengu võimaluste tagamine läbi noorsootöö mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi suurendamise.

(1) Arengukavas lähtutakse üldistest noorsootöö ja selle korralduse põhimõtetest

1) noorsootöö on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd;

2) noorsootöö subjektiks on 7-26-aastane ühiskonnaliige;

3) noorsootöö eesmärk on luua eeldusi ja toetada noore toimetulekut ühiskonnaliikmena;

4) noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid noorsootöö otsuste tegemisse;

5) noorsootöös lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest ning eetilistest kaalutlustest ja võrdse kohtlemise printsiibist;

6) noorsootööd teostatakse noortele võimalikult nende elukoha läheda;

7) noorsootöö peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, noorsootööasutused ja noorteühingud;

8) noorsootöö teostus ja keskkond on turvaline, kvaliteetne, mitmekesine, uuenduslik ja uute (lisa)väärtuste loomisele suunatud;

9) noorsootöö teostamise keskkond on noorte poolt aktsepteeritav ja soodustab mitteformaalset ning informaalset õppimist;

10) noorsootööd kavandatakse, koordineeritakse ja tehakse erinevatel haldustasanditel erinevate valdkondade (haridus, sotsiaal-, kultuur, jt) koostöös;

11) kujundada Keila vallas järjekindlat sihiteadlikku tegevust noorsoo valdkonnas (mida viiakse ellu tegevuskavas sisalduvate tegevuste, projektide ja eelarve kaudu);

12) seada eesmärgid soovitud tulevikuseisundi saavutamiseks ning teavitada avalikkust pakutavatest võimalustest;

13) arvestada noorsootöö planeerimisel kohalike noorte soove ja huvisid, pidades silmas riigi ja kohaliku omavalitsuse noorsoo-ja hariduspoliitika ning sotsiaalpoliitika põhimõtteid.

(2) Käesolev arengukava on vahend suhtlemiseks ja läbirääkimisteks partneritega väljaspool keskust, samuti ka eelduseks projektirahade taotlemisele nii Eesti kui ka Euroopa Liidu fondidest ning keskendub kümnele noorsootöö valdkonnale

1) erinoorsootöö – riskioludes elavatele ja/või probleemkäitumisega noortele arengueelduste loomine noorte võimete ja oskuste aktiviseerimise ning motivatsiooni suurendamise kaudu;

2) huviharidus ja huvitegevus – pikaajaline (huviharidus) või lühiajaline (huvitegevus) süsteemne juhendatud tegelemine huvialaga vaba tahte alusel tasemeõppest ja tööst vabal ajal, et omandada süvendatud teadmised ja oskused valitud huvialal;

3) noorte teavitamine – aja- ja asjakohase, kvaliteetse ning kättesaadava informatsiooni ja teavitamise teenuste tagamine noortele;

4) noorte nõustamine – nõustamise tagamine noortele, võimaldamaks neil langetada nende elu puudutavaid otsuseid;

5) noorsoo-uuringud – noortevaldkonna planeerimiseks ja teostamiseks vajalike süstemaatiliste ja võrreldavate uuringute läbiviimine ning uuringu tulemustel põhinev noortele suunatud tegevus;

6) noorsootööalane koolitus – kvaliteetseks noorsootööks vajalike hoiakute, teadmiste ja oskuste omandamise ja arendamise võimaluste olemasolu, kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamine noorsootöö arengu ja tulemuslikkuse soodustamiseks;

7) tervistav ja arendav puhkus – noortele tervistavaks ja arendavaks tegevuseks võimaluste tagamine tervistava puhkuse ja vabaaja veetmise projektide ning laagrite korralduse kaudu;

8) töökasvatus – mitmekesiste meetmete kaudu noorte tööhõivevalmiduse tõstmine ning noorte olukorra parandamine tööturule sisenemisel;

9) rahvusvaheline noorsootöö – noortele ja noorsootöötajatele rahvusvahelise koostöö kogemuste ja kultuuridevahelise õppimise võimaluste loomine;

10) n oorte osalus – noortele osaluseks mitmekesiste osalusmotivatsiooni ja võimaluste loomine.

(3) Arengukava koostamisel on lähtutud järgmistest dokumentidest

1) Eesti Vabariigi Noorsootöö seadus Eesti Noorsootöö Kontseptsioon;

2) Noortepoliitika ja noorsootöö strateegia 2006 – 2013;

3) Keila Valla arengukava aastateks 2011 – 2015;

4) Euroopa noortepoliitika valge raamat (European Comission White Paper: A New Impetus for European Youth);

5) Huvikooli seadus;

6) Euroopa Liidu noorteprogramm „Aktiivsed noored“ (2007-2013).

(4) Mõisted

1) alaealine – 7-18- aasta vanune isik (Alaealiste mõjutusvahendite seadus);

2) avatud noorsootöö meetod – meetod noorsootöös, mis on 1) avatud noorele seadmata tingimusi tema tõekspidamistele, võimetele, oskustele, teadmistele ja majanduslikele eeldustele; 2) kaasab noori tegevuste algatamisse ja arendamisse; 3) võimaldab noorele suhtlemist ja arendavat tegevust talle sobival kodu- ja koolivälisel ajal seades esikohale noore omaalgatuse arendamise; 4) loob tingimused mitte-formaalseks õppimiseks, eelkõige kogemuslikuks õppimiseks läbi tegevuse ja suhtlemise (Noorsootöö strateegia 2006-2013);

3) noor – 7-26-aastane füüsiline isik (Noorsootöö seadus);

4) noorsootöö – noortele tingimuste loomine arendavaks tegevuseks, mis võimaldab neil vaba tahte alusel perekonna-, tasemekoolituse- ja tööväliselt tegutseda (Noorsootöö seadus);

5) noorsootöö asutus – Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt hallatav riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või eraõigusliku juriidilise isiku asutus, mille põhitegevuseks on noorsootöö korraldamine (Noorsootöö seadus);

6) noorsootöötaja – isik, kes tagab professionaalse juhendamise noorsootöös, loob võimalused ja kaasab noori noorsootöösse. Omab noorsootööalast haridust või sotsiaaltööalast või pedagoogilist haridust ja on saanud noorsootööalast täienduskoolitust (Eesti noorsootöö kontseptsioon);

7) noortekeskus – noorsootöö asutus, mis tegutseb kasutades avatud noorsootöö meetodit, kus vabatahtlikkuse alusel võivad käia kõik noored ja mis on ümbruse noorsootöö korraldamise keskus (Eesti Noorsootöö Kontseptsioon);

8) noorte esinduskogu – noorte osaluskogu (noorteparlament, -volikogu, noortekogu, õpilasesindus), millel puudub juriidiline staatus ning mille koosseisu on valitud või delegeeritud noored. Noortekogu eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis ja kaitsta oma huvisid neid puudutavates valdkondades (Noorsootöö strateegia 2006-2013);

9) noorte osalus – noorte inimeste aktiivne või passiivne sekkumine ühiskonnas toimuvatesse protsessidesse, nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele. Aktiivne osalus – noored ise teevad ja pakuvad otsuseid, passiivne osalus – osaletakse ühiskonna poolt pakutavates tegevustes. Noortega konsulteerimise tagamine ja noorte suurem kaasamine neid ja nende elu puudutavate otsuste langetamise protsessi (Noorsootöö strateegia 2006-2013; Euroopa Komisjoni Valge Raamat „Uus hoog euroopa noortele”);

10) noorteprogramm – noorsootöö valdkonda kuuluv tegevuskava, mille realiseerimiseks koostatakse konkreetsed projektid ning mille kestus on rohkem kui üks aasta. (Alus: Noorsootöö seadus);

11) noorteühing – mittetulundusühing, mille liikmetest vähemalt kaks kolmandikku on noored ja mille eesmärgiks on noorsootöö korraldamine ja läbiviimine ning mis on kantud mittetulundusühingu avalduse alusel Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteühingute registrisse (Noorsootöö seadus);

12) projektlaager – laager, mille ühe vahetuse pikkus on vähemalt kuus ööpäeva ja mis tegutseb aastas mitte üle 60 päeva (Noorsootöö seadus);

13) töölaager (töömalev) – 13-18-aastastele noortele suunatud üksiku rühmana või projektlaagrina tegutsev töökasvatuse vorm, mis võimaldab noortel omandada teadmisi ja kogemusi tööelust ning kujundab sotsiaalset kompetentsust. Töölaagri kestuseks on vähemalt viis tööpäeva. Noored töötavad vastavalt seadusandlusele kokkulepitud tasu eest või vabatahtlikena. Lisaks viiakse töölaagris läbi ka vaba aja tegevusprogramm.

(1) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse üldandmed ja asukoht

1) Organisatsiooni nimi: Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus.

2) Asutamisaeg: 13.10.2005.a.

3) Asutaja: Keila Vallavalitsus

4) Asukoht: keskus paikneb Keila vallas, Klooga alevikus, Harjumaal

5) Kontaktandmed: 6520208, urve.luht@keilavald.ee

6) Filiaal: Laulasmaa Avatud Noortekeskus

(2) Keskuse personalikoosseis

1) juhataja;

2) noorsootöötaja (2,0 kohta Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuses, 0,5 Laulasmaa LANK);

3) huviringide juhendajad (5 täiskohta);

4) projektijuht;

5) puhastusteenindaja;

6) vabatahtlikud.

(3) Keskuse senise tegevuse ülevaade

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus sai loodud 2005. aasta oktoobris, vastavalt Keila Vallavalitsuse ettepanekule ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele ning Keila valla põhimäärusele.

Keila Vallavolikogu otsustas 13. oktoobril 2005. aastal moodustada vallaasutus Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus. Sama otsusega kinnitati ka keskuse põhimäärus ja koosseis.

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse ülesandeks on sisustada piirkonnas elavate inimeste vaba aega ja viia läbi üritusi.

Keskuse külastajatel võimalik kasutada nõupidamiste ruumi (mis mahutab umbes 25 inimest), arvutituba (koolituseks, õppetöö vormistamiseks, abimaterjalide saamiseks, informatsiooni leidmiseks).

Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus avas oma uksed klientidele 06. veebruaril 2006. a. Klooga Kultuuri- ja Noortekeskusel on filiaal MTÜ Laulasmaa Avatud Noortekeskus, mis on avatud kolmel päeval nädalas (kokku 20h).

(4) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus on loodud

1) Keila valla lastele, noortele, peredele samuti ka eakatele;

2) erialainimestele, kes töötavad lastega, noortega, täiskasvanutega ja eakatega;

3) vabatahtlikele, kes tahavad aidata ümbruskonna elanikke.

(5) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus on pakkunud järgmisi tegevusi

1) avatud ringitegevus: joonistamine, maalimine, loovusring, kitarriõpe, aeroobika, muusikastuudio, poksiring, korvpall jt.;

2) õuemängud, jalgpall;

3) interneti kasutamine;

4) lauamängud, piljard, õhuhoki, lauajalgpall;

5) hubases keskkonnas suhtlemine sõpradega;

6) saada abi, nõu ja infot keskuse töötajatelt.

(1) Visioon: aastaks 2017 on Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus noorte vajadusest lähtuv, olemasolevaid ja uuenduslikke võimalusi tõhusalt kasutatav, koostööpõhine professionaalse personaliga, süsteemselt toimiv, innovaatiline, kvaliteetset teenust pakkuv noortekeskus.

(2) Missioon: toetada noorte kujunemist hästi toimetulevaks ühiskonnaliikmeks, luues neile tingimused personaalseks arenguks, kujundades eetilisi tõekspidamisi, kodanikutunnet ja austust teiste kultuuride vastu ning innustada võtma vastutust oma elu, väärtushinnangute ja ühiskonnaelu puudutavates küsimustes ja korraldamisel.

(3) Väärtused

1) noor kui ressurss – iga, noor on väärtus, nendega arvestamine, nende kaasamine ja osalus noorsootöö planeerimisel ning elluviimisel tagavad valdkonna jätkusuutlikkuse, uuenduslikkuse ja positiivse arengu;

2) traditsioonid ja innovatiivsus – piirkondlike ja rahvuslike traditsioonide hindamine ning uuenduslike lähenemiste kasutamine annab noorsootööle mitmekülgse väljundi. Oluline on ka noorte kodanikuteadlikkus ja –kasvatu;

3) koostöö – ühine tegutsemine ühiste eesmärkide nimel säästab ressursse, loob võrgustiku ning viib parima tulemuseni;

4) professionaalsus – noorsootöötajate pidev isiklik ja erialane areng, tänapäevased teadmised ja oskused loovad head eeldused kvaliteedile, arengule ja toimimisele noorsootöö;

5) järjepidevus ja paindlikkus – olemasolevate võimaluste hoidmine ning väärtustamine tagab stabiilse ja jätkusuutliku keskkonna noorsootööks.

6) eetilisus ja sallivus – eetika põhimõtetest lähtudes ning kõigisse võrdselt suhtudes, loob avatud ja väärika aluse noorsootööks;

7) pere ja kogukond – tugev pere ning kogukonna toetus loob soodsa keskkonna noore arenguks ja osaluseks;

8) hea tervis ja keskkonnasäästlikus – iseenda ja teiste hea tervise eest hoolitsemine või heast tervisest hoolimine ning ümbritseva looduskeskkonna hoidmine ja loodusressursside säästlik kasutamine tagavad hindamatu väärtuse säilimise.

(1) Aktiivne algatusvõimeline noor, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning räägib kaasa kohaliku tasandi otsustusprotsessides.

1) Toetada noorte omaalgatust ja osalust ning tugevdada noorte esinduskogude tegevust.

2) Soodustada erinevate noorteühenduste tegevust.

(2) Noorte vajadustest ja huvidest lähtuv kvaliteetne noorsootöö.

1) Viia regulaarselt läbi kohalikke noorsoo-uuringuid, millele tuginedes planeerida ja mitmekesistada noorsootöö teenuseid.

2) Mitmekesistada noorsootöös kasutatavaid meetodeid ja toetada nende rakendamist.

3) Rakendada noorsootöötaja kutsestandardit.

4) Toetada noorsootöötajate enesetäiendamist.

(3) Kohalikus omavalitsuses töötab noorsootöötaja ja igas asumis on toimiv väljund noorsootööle.

1) Hinnata ja väärtustada noorsootöö vajalikkust omavalitsustes ning tunnustada noorsootöötajaid.

2) Tagada tegutsevate noorsootööasutuste järjepidev toimimine materiaal-tehnilise baasi arendamise näol.

3) Toetada noorsootöötajate enesetäiendamist ning võrdsustada puhkus kooliõpetajate puhkusega.

4) Laiendada huvitegevuse võimalusi kõigis asumites.

(4) Toimiv, jätkusuutlik ja koostööl põhinev lõimitud noorsootöö kohalikul tasandil.

1) Arendada kohalikul tasandil noorsootöö võrgustikku nii noorsootöötajate kui sidusgruppide vahel.

2) Väärtustada vabatahtlike osalust ja panust ning kaasata rohkem lapsevanemaid ja erasektorit noorsootöösse.

3) Kasutada noorsootöö elluviimisel erinevaid rahastusvõimalusi ja vajadusel rakendada ühisprojektide esitamist.

(1) Klooga alevik asub Keila vallas. Alevikus on ca 1112 elanikku, nendest 493 on mehed ja 619 naised. Elanike vanuseline struktuur on üldjoontes jäänud stabiilseks, kuid laste ja noorte osakaal on viimasel 5 aastal hakanud tõusma. Lapsi vanuses kuni 18 eluaastat on kokku 1223, sellest Klooga alevikus on 241. Lapsi vanuses 0-14 aastast on 879, sellest Klooga alevikus on 170. Klooga alevikus asub üks kool – Klooga Kool, õpilasi 49. Üks lasteaed - Klooga Lasteaed, kasvandikke on seal 36. Klooga on jätkusuutlik piirkond, kus elanike arv suureneb. Uued külaelanikud on siia elama asunud suurematest linnadest, elanike töötus on suur, piirkonnas elab palju venekeelt kõnelevat kontingenti (Keila Vallavalitsus, Keila valla elanike register 2009).

(2) Haridus

Koolieelsetest lasteasutustest tegutsevad vallas Klooga Lasteaed mis praeguses lasteaiahoones tegutseb alates 1963. aastast. Lasteaias on kaks rühma ja 36 last.

Klooga Kool asustati 1949. a. Kuni 1995. aastani oli Klooga Kool vene õppekeelega. Alates 1995. a. sügisest on koolis kaks õppekeelt: eesti ja vene. Keila vallas on hariduse osas tihe side Keila, Tallinna ja Paldiski linnaga, Harku ning Vasalemma vallaga. Naaberomavalitsuste koolides käib ca 81% valla koolikohustuslikest lastest.

(3) Sport

Kaasaegsed sportimisvõimalused vallas praktiliselt puuduvad või on kodanikele raskesti kättesaadavad. Lähimad spordisaalid paiknevad Keilas, Sauel, Laagris ja Tabasalus. Valla üheks eesmärgiks selles valdkonnas on tagada elanikele tervisespordiga tegelemise võimalused.

(4) Vabaaja veetmise võimalused, seltsid ja klubiline liikumine, kultuuriüritused

Valla vabaõhuüritusi peetakse peamiselt Keila-Joal, Kloogarannas või Lohusalu sadamas. Eesmärkideks on vaba aja veetmise võimaluste loomine, kultuuriürituste ja kultuuri arendamise läbi valla maine kujundamine. Abinõudest on välja toodud: traditsiooniliste kultuuriürituste jätkamine, koduloolise ja kodu- uurimusliku tegevuse tähtsustamine, kultuuriseltside ja ühenduste tekke ja arengu soodustamine, samuti ka kultuuriasutuste renoveerimine.

(5) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse huvigrupid

1) huviringides osalejad;

2) noored, kes seni ei ole noortekeskse tegevuses osalenud;

3) lapsevanemad;

4) õpetajad;

5) Keila valla koolide huvijuhid;

6) Keila valla noorsootöötajad;

7) Keila valla sotsiaaltöötajad;

8) Keila valla kultuuritöötajad;

9) Keila valla lastekaitsetöötaja;

10) noortejuhendajad;

11) vabatahtlikud;

12) valla- ja koolipsühholoogid;

13) noorsoopolitsei;

14) alaealiste komisjoni töötajad;

15) vallavalitsuse esindajad;

16) Keila vallas elavad, õppivad ja töötavad elanikud;

17) kohalikud ettevõtjad;

18) lähinaabruse noortekeskuste esindajad.

(6) Eestisisesed poliitilised arengutrendid ja seadused, mis mõjutavad Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse tegevust

1) Noorsootöö seadus;

2) Noorsootöö strateegia 2006 – 2013;

3) Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

4) Eesti noorsootöö kontseptsioon;

5) Eesti haridusstrateegia;

6) Eesti kultuuripoliitika põhialused;

7) Eesti sotsiaalarengustrateegia;

8) Keila valla avaliku korra eeskiri;

9) Keila valla arengukava aastateks 2004 – 2014;

10) Keila valla heakorra eeskiri;

11) Reklaami paigaldamise kord Keila vallas;

12) Narkomaania ennetamise riiklik strateegia aastani 2012;

13) Riiklik programm “Integratsioon Eesti ühiskonnas 2008-2013”.

(7) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse tegevuse suunad

1) keskuse töös osalemine, sündmustest osavõtmine ja keskuse külastamine on kõigile tasuta.

2) Klooga ja selle ümbruskonna noorte hulgas narkomaania ja kuritegevuse ennetamine ning vaba aja veetmise võimaluste loomine.

3) koostöö korraldamine omavalitsusega, maavalitsusega, noorteühingutega jt. institutsioonidega.

4) raha taotlemine erinevatest fondidest ja programmidest.

(1) Arengukava meeskond tõi välja järgmised riskid ja nende lahendamise võimalused, et ennetada takistusi arengukava elluviimisel. Selleks kasutati SWOT analüüsi, mille hindamine annab ülevaate noortekeskuse töös ettetulevatest tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest. TUGEVUSED NÕRKUSED - Hea sisekliima meeskonna tööks

- Tugev ja positiivne koostöö kohaliku omavalitsusega

- Mitmerahvuseline töötajaskond

- Kogemustega töötajad

- Mitmerahvuseline külastajaskond

- Heade võimalustega ruumid (keskküte, vesi, interneti ühendus, signalisatsioon, nõuete kohane tuletõrjesüsteem)

- Paindlik organisatsioon

- Palju võimalusi huvitegevuseks

- Projektlaagreid on palju

- Toimib ennetustöö

- Noortekeskusele loodud filiaal

- Koostöö politsei ja sotsiaalvaldkonnaga

- Tahe kvaliteeti tõsta

- Kohaliku omavalitsusetoetus huviharidusele - Puudub piisav inimressurss noortega tegelemiseks

- Alaliste sponsorite vähesus

- Ebapiisavad sidemed teiste samalaadsete asutustega

- Puudub kaasaegne välisvalgustus

- Vähene koostöö lapsevanemate, koolide, ettevõtete jt ühingutega

- Osalevad ühed ja samad noored

- Noortel huvi puudus ning motivatsiooni puudus midagi ise teha ja algatada

- Puuduvad tehnikaringid

- 20-26-aastastele vähe tegevusi

- Poistele vähe tegevusi

- Tegeletakse peamiselt koolinoortega

- Transport seab piirangud vaba aja veetmisele

- Maapiirkonna noortel napid võimalused huvitegevuseks ja –hariduseks

- Noorteprogrammid lühiajalised

-Noorsootöötajate tunnustamine puudub

- Huvitegevuse juhendajaid pole piisavalt

- Rahvusvahelisi sidemed noorsootöös puuduvad

- Noorsootöötajatel ülekoormus, personali liiga tihe liikumine

- Kohalikul tasandil ei tehta uuringuid

- Koostöö lastevanematega nõrk

- Huvitegevuses vanusepiirangud VÕIMALUSED (aitavad kaotada nõrkusi) OHUD (võivad takistada eesmärkide saavutamist) - Vabatahtlike, lapsevanemate kaasamine keskuse töösse

- Fondide ja erasektori kaasamine tegevuste ja projektide toetamiseks

- Avalikkuse huvi tegevuse laiendamiseks

- Suurendada noorsootöötajate arvu

- Kaasata koolide huvijuhid keskuse töösse

- Noorte olemasolu piirkonnas

- Käivitada huviring noormeestele

- Koolitused

- Huviringide mitmekesisus ja kaasaegsus

- Kaasata rohkem lapsevanemaid

- Koostada ühine töö- ja sündmusteplaan noorsootöös

- Noorte, vabatahtlike ja noorsootöötajate tunnustamine

- Koostöö omavalitsuse koolidega

- Mitterahaline sponsorlus

- Koostöövõimalused MTÜ-dega

- Noorsootöö populariseerimine - Kultuuritöö vajalikkuse mittemõistmine ja alahindamine

- Vähene publiku arv keskuse poolt korraldatud üritustel

- Kiiresti muutuv seadusandlus

- Noorsoo- ja kultuuritöö vähene teadvustamine ühiskonnas

- Maine halvenemine

- Noorte arvu vähenemine

- Riigipoolne alafinantseering

- Projektipõhisus

- Valdkondlik konkurents

- Inimressursi vähesus

- Kohalikul omavalitsusel pole riikliku rahastamist

- Noorsootöötajate läbipõlemine, kaadri voolavus

(2) Peamised koostööpartnerid

1) Klooga Kool, Klooga Lasteaed, Klooga Raamatukogu, Lehola Kool, Laulasmaa Kool, Keila Vallavalitsus, Laulasmaa Raamatukogu, Lehola Raamatukogu, Keila Noortekeskus, Saue Noortekeskus, Keila Vallavalitsus, Alaealiste Komisjon.

(1) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse üldeesmärgid

1) keskuse eesmärgiks on Keila valla elanike kultuuriline teenindamine;

2) Keila valla kultuuri- ja huvitegevuse edendamisega seotud töö koordineerimine ja korraldamine;

3) Keila valla noorsootöö korraldamine ja arendamine.

(2) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse strateegilised eesmärgid

1) laste, noorte ja eakate inimeste kultuurielu elavdamine;

2) positiivsete väärtushinnangute ja heade harjumuste kujundamine;

3) pakkuda eri vanusegruppides noortele võimalust osaleda erinevates huviringides;

4) luua koostöösidemed teiste kultuuri- ja noortekeskustega Eestis;

5) Klooga piirkonna noorsootöö edendamine ja ajakohase keskuse väljaehitamine;

6) noorte loovuse arendamine ja rakendamine;

7) Eesti- ja venerahvusest elanike ühendamine ja liitmine.

(3) Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse ülesanded eesmärkide saavutamiseks

1) taotleda ja leida raha noortekeskuse ruumide ja välisfassaadi ehitamiseks ja renoveerimiseks;

2) mänguväljaku arendamine;

3) ennetada noorte riskirühma sattumist, pakkudes neile alternatiivseid tegevusi;

4) jätkata pidevat tööd sündmuste, väljasõitude, projektlaagrite korraldamisel;

5) kaasata keskuse töösse vabatahtlikke;

6) huviringide juhtide koolitus, täiendõpe;

7) kujundada elanike seas eluterve ja keskkonnasõbralik elustiil;

8) koostöö tõhustamine lapsevanemate, koolide, noorsoopolitsei ja teiste noorteühendustega.

Keskus avatud

E, T, K, N, R 14.00 – 20.00

L, P võimalik ruume kasutada mittetulundusühingutel või seltsingutel. Nädala sees toimub aktiivne huviringi tegevus.

Igapäevased avatud vestlusringid noortega vabadel teemadel ja/või juhendaja poolt suunatud teemal. Rahvatraditsioone ja folkloori tutvustavad tegevused – rahvakalendritähtpäevade tähistamine ja tutvustamine. Säästlik keskkonnaõpetus, looduses viibimine ennast ja keskkonda kahjustamata. Vähemalt kord kvartalis väljasõit (teater, muuseum, kontsert jpm.). Kord kuus võtab keskuses valla sotsiaaltöö ametnik vastu avaldusi ning nõustab.

Nr. Tegevus Teostamise aeg Teostaja/ Vastutaja Partnerid Eesmärk: 1 Aktiivne algatusvõimeline noor, kes osaleb noorsootöö erinevates valdkondades ning räägib kaasa kohaliku tasandi otsustusprotsessis. 1.1 noorte esinduskogude loomine 2 x aastas KOV koolid/ANK 1.2 õpilasesindus tegevuste toetamine pidev KOV koolid/ANK Eesmärk: 2 Noorte vajadustest ja huvidest lähtuv kvaliteetne noorsootöö 2.1 KOV-is noorteuuringute läbiviimine üle 3 aasta ANK koolid/ANK 2.2 poistele suunatud huvitegevustele täiendavate võimaluste leidmine pidev ANK KOV 2.3 huvitegevus laagrite/projektlaagrite korraldamine pidev ANK KOV/koolid 2.4 rahvusvaheliste projektide võimaluste pidev leidmine ja korraldamine pidev ANK KOV/koolid 2.5 mobiilse noorsootöö korraldamine pidev ANK koolid /KOV 2.6 noorsootöötajate toetamine kutsestandardi taotlemisel pidev ANK Eesmärk: 3 Igas asumis on toimiv väljund noorsootööle 3.1 noorte teavitamis- ja nõustamisteenuse laiem pakkumine pidev KOV koolid/ANK 3.2 olemasolevate noortekeskuste tegevuse toetamine pidev KOV 3.3 töömalevate, huvitegevuse, kasvatuslike, arendavate, tervistavate ja harivate laagrite korraldamine pidev ANK/KOV koolid/ANK 3.4 huvitegevuse võimaluse suurendamine ANK/KOV Eesmärk: 4 Toimiv, jätkusuutlik ning koostööl põhinev lõimitud noorsootöö kohalikul tasandil 4.1 noorsootöötajate ning huvijuhtide info- ja õppepäevade läbiviimine 2 x aastas ANK 4.2 KOV noorsootöö ümarlaua käivitamine 2013. a ANK/KOV koolid/ANK 4.3 noorsootöötajate koolituste läbiviimine pidev ANK ANK 4.4 noorte ja noorsootöötajate tunnustamine kohalikul tasandil KOV 4.5 huvitegevus võimaluste kaardistamine KOV koolid/KOV Lühendid: ANK – Klooga Kultuuri- ja Noortekeskus KOV – kohalik omavalitsus

(1) Käesolev arengukava viiakse ellu Klooga Kultuuri- ja Noortekeskuse koordineerimisel koostöös teiste noorsootööasutuste (sh noortekeskuste, huvikoolide), omavalitsuste, noorteühingute, mittetulundusühingute, haridus-, sotsiaal- ja kultuuriasutuste ning teiste valdkondlike asutuste ja organisatsioonidega.

(2) Tegevuskava rahastatakse riigi toetuste ja investeeringute ning kohalike omavalitsuste eelarveliste vahendite kaudu, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonide abi- ning koostööprogrammide kaudu. Arengukava täitmist analüüsitakse ja tegevuskava täiendatakse igal aastal. Arengukava kinnitamine ja muutmine toimub Keila Vallavalitsuse poolt.

(1) Arengukava täitmist kontrollitakse igal aastal. Arengukavas plaanitud tegevuste toimimise eest vastutavad noortekeskuse töötajad. Tulemuslikkust näitavad ettevõtmistes osalejate arv ja huvi, avalikkuse ja meedia hinnangud.

(2) Ettepanekud parandusteks, muudatusteks teevad töötajad seoses

1) noorsootööd puudutava seadusandluse muudatustega;

2) asutuste struktuuri, töökorralduse muudatustega;

3) vallavolikogu või vallavalitsuse poolt tehtud ettepanekutega;

4) arengukava tähtaja möödumisel.

(3) Arengukava kinnitatakse Keila Vallavolikogu poolt.

Määrus jõustub 25.06.2012.a.