Asendus- ja järelhooldusteenuse osutamise tingimused ja kord

Määrusega kehtestatakse asendus- ja järelhooldusteenuse korraldamise ja rahastamise tingimused ja kord (edaspidi: kord).

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses

1) asendushooldusteenus - kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena;

2) järelhooldusteenus - kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine;

3) perepõhine asendushooldus – lühi- või pikaajaline hoolduse korraldus, mille puhul laps on paigutatud perre, mille vanem(ad) on valitud ja ette valmistatud asjakohast hooldust pakkuma. Perepõhise asendushoolduse vormid on hoolduspere, eestkoste määramine ja lapsendamine.;

4) perekonnas hooldamine – isiku hooldamine perekonnas, mille liikmete hulka ta ei kuulu ning mis toimub vallavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel enne 1.01.2018 sõlmitud kirjaliku lepingu alusel;

5) asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes – lapse hooldamine sobivas peres, kelle liikmete hulka ta ei kuulu;

6) hoolduspere – sotsiaalhoolekande seaduses (edaspidi SHS-s) sätestatud nõuetele vastav pere, kes on SKA poolt hinnatud ning kantud sotsiaalteenuste- ja toetuste registrisse (edaspidi STAR);

7) hoolduspere vanem - asendushooldusteenust vahetult osutav isik (last vahetult kasvatav isik), kellega on sõlmitud asendushooldusteenuse leping;

8) asendushooldusteenuse osutamine perekodus - teenuse osutamine kuni kolme perevanemaga peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni 2020 aastani võib peres olla 8 last);

9) asendushooldusteenuse osutamine asenduskodus - teenuse osutamine kasvatajatega peres, kus on samal ajal kuni kuus last (kuni 2020 aastani võib peres olla 8 last);

10) lapse seadusik esindaja – hooldusõiguslik vanem või kohtu poolt määratud lapse esindaja, nende puudumise korral eestkostja ülesandeid täitev valla- või linnavalitsus;

11) STAR – sotsiaalteenuste ja –toetuste andmeregister.

Asendushooldusteenuse eesmärk on pika- või lühiajaliselt lapse heaolu ja õiguste tagamine, lapsele tema põhivajaduste rahuldamiseks peresarnaste elutingimuste võimaldamine, lapsele turvalise ja arenguks soodsa elukeskkonna loomine ning lapse ettevalmistamine võimetekohaseks toimetulekuks täisealisena.

Järelhooldusteenus on kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on asendushoolduselt ja eestkostelt lahkuva isiku iseseisva toimetuleku ja õpingute jätkamise toetamine.

(1) Asendushooldusteenuse osutaja on hoolduspere, perekodu ja asenduskodu (edaspidi teenuseosutaja).

(2) Järelhooldusteenuse osutaja on Rõuge Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus).

(1) Asendushooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt kuni 18-aastasele lapsele

1) kelle vanem on surnud;

2) kelle vanemale on tema piiratud teovõime tõttu määratud eestkostja;

3) kelle vanema hooldusõigus lapse suhtes on peatatud, piiratud või täielikult ära võetud;

4) kui laps on vanematest eraldatud.

(2) Kui lõikes 1 nimetatud laps on enne 18-aastaseks saamist asunud õppima ja jätkab õppimist statsionaarses õppes või tervislikel näidustustel muus õppevormis põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes, siis tagab kohaliku omavalitsuse üksus lapsele asendushooldusteenuse

1) hariduse omandamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni, kuid mitte kauem kui järgmise õppeaasta alguseni sel aastal, kui laps sai 19-aastaseks;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui lapse 19-aastaseks saamiseni;

3) lapse 19-aastaseks saamise korral kuni järgmise õppeaasta alguseni.

(3) Lisaks võib vallavalitsuse otsusel tagada asendushooldusteenuse abivajavale lapsele, kelle hooldusõiguslik vanem või füüsilisest isikust eestkostja on andnud nõusoleku, et asendushooldusteenust osutatakse kuni 90 päeva või periooditi.

(4) Järelhooldusteenus tagatakse vallavalitsuse poolt SHS § 459 lõike 1 alusel asendushooldusel viibivale täisealisele isikule, kes pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkab järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes

1) esmase õppekavajärgse nominaalse õppeaja lõpuni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

2) õpingute katkestamiseni, kuid mitte kauem kui isiku 25-aastaseks saamiseni;

3) isiku 25-aastaseks saamiseni.

(5) Lisaks võib vallavalitsuse otsusel tagada järelhooldusteenuse isikule, kes

1) on kuni 21-aastane ega õpi ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis asendushooldusel või eestkostel;

2) on kuni 25-aastane ja õpib ning kes kuni täisealiseks saamiseni viibis eestkostel ja pärast põhi-, kesk-, kutse- või kõrghariduse omandamist jätkas järgmisel õppeaastal õppimist kutseõppe tasemeõppes, rakenduskõrgharidusõppes, ülikooli bakalaureuse- või magistriõppes või bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppes.

(1) Käesoleva korra § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsuse lastekaitsespetsialist lapse heaolust lähtuvalt asendushooldusteenuse osutaja valikut (hoolduspere, perekodu või asenduskodu) ja põhjendab oma valikut.

(2) Käesoleva korra § 6 lõikes 3 nimetatud lapse asendushooldusteenusele suunamisel hindab vallavalitsuse lastekaitsespetsialist lapse abivajadusest ja lapse heaolust lähtuvalt teenuse osutamise vajadust ja sobivust ning suunab lapse teenusele hooldusõigusliku vanema või füüsilisest isikust eestkostja nõusolekul.

(3) Käesoleva korra § 6 lõigetes 4 ja 5 nimetatud täisealise isiku järelhooldusteenusele suunamisel osutab vallavalitsus teenuseid lähtuvalt isiku juhtumiplaanis hinnatud vajadustele.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud isikute puhul teeb vallavalitsuse lastekaitsespetsialist otsuse teenusele suunamise kohta ning kannab isikule teenuse osutamise andmed sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistrisse STAR sotsiaalhoolekande seaduse § 144 lõike 1 punkt 5 alusel.

(5) Teenuse saaja ja võimalusel tema vanem või füüsilisest isikust eestkostja peab olema kaasatud teenuse vajaduse hindamise ja teenusele suunamise protsessi.

(1) Asendushooldusteenust käesoleva korra § 6 lõigetes 1 ja 2 nimetatud lapsele rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekutest.

(2) Asendushooldusteenust käesoleva korra § 6 lõikes 3 nimetatud lapsele võib rahastada vallavalitsuse eelarvest ja lapse ülalpidamiskohustusliku isiku vahenditest.

(3) Järelhooldusteenust rahastatakse vallavalitsuse eelarvest ning järelhooldusteenusel oleva täisealise isiku sissetulekutest.

(4) Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist peab eraldi arvestust vallavalitsuse eelarvest teenuse saajale isiklikeks kuludeks eraldatud toetuse kasutamise kohta.

(5) Teenuse saaja isiklike kulude katteks saadav toetussumma fikseeritakse teenuse osutamise lepingus ning kantakse lepingus kokkulepitud arvelduskontole, erandina võib järelhooldusel viibiva isiku puhul kokku leppida summa kandmise teenuse saaja arvelduskontole ja teha sellekohane märge teenusele suunamise otsuses.

(6) Vallavalitsus toetab hoolduspere vanemat, kes on kantud STAR-i ja kes hooldab üht last, vähemalt ühe neljandiku ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alammäärast.

(7) Vallavalitsus võib STAR-i kantud hoolduspere vanemale maksta tasu, mis ei tohi ühe lapse hooldamise korral olla väiksem kui üks neljandik töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud töötasu alamäärast. Tasu maksmise korral ei maksta hoolduspere vanemale käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud toetust.

(8) Lapse ülalpidamisest ja erivajadustest tulenevaid lisavajadusi rahastab vallavalitsus lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks ette nähtud sissetulekutest.

(9) Asendushooldusteenuse osutaja muud kulutused ja nende hüvitamise kord lepitakse kokku vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel.

(10) Teenuse osutaja muude kulude kokkuleppimisel tuleb arvestada teenuse saaja teenusel viibimise kestvust, õppimist väljaspool teenuse osutamise asukohta, teenuse saaja spetsiifilisi vajadusi vms ning ülalpidamist riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest.

(1) Toetuse taotlemise õigus on hoolduspere vanemal, kes on kantud hooldusperena STAR-i ja kellega vallavalitsus on sõlminud hoolduspere vanema lepingu.

(2) Käesoleva määruse § 8 lg 6 toetuse saamiseks esitab hoolduspere vanem taotluse vallavalitsusele.

(3) Taotleja esitab taotluse ja kinnitab andmete õigsust allkirjaga. Taotluses tuleb märkida vähemalt järgmised andmed

1) ees- ja perekonnanimi, isikukood;

2) elukoht – maakond, linn või vald, tänav või küla, maja ja korteri number, sihtnumber;

3) arvelduskonto number.

(1) Vallavalitsus sõlmib asendushooldusteenuse teenuseosutajaga lepingu enne teenuse saajale teenuse osutamise alustamist.

(2) Järelhooldusteenuse osutamiseks võib sõlmida lepingu. Lepingu sõlmimisel peab teenuse saaja olema lepingupooleks.

(3) Asendushooldusteenuse osutamiseks sõlmitava lepinguga sätestatakse vähemalt lapsele osutatava teenuse sisu, maht, kestvus, rahastamine ning osapoolte õigused ja kohustused.

(4) Asendushooldusele suunatud lapsele koostatud juhtumiplaan on asendushooldusteenuse osutamise lepingu lisa.

(1) Leping lõpetatakse

1) teenuse vajaduse äralangemisel;

2) lepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmisel;

3) lepingus sätestatud kohustuste mittenõuetekohase täitmise korral;

4) lepingupoolte vastastikusel kokkuleppel;

5) muudel seadusest tulenevatel alustel.

(2) Leping lõppeb

1) tähtaja saabumise korral;

2) lepingupoole surma korral;

3) teenuse saaja surma korral.

(1) Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud asenduskoduteenuse osutamise lepingud kehtivad edasi, need loetakse sõlmituks vallavalitsuse ja asendushooldusteenuse osutaja vahel ning nende sisu tuleb viia vastavusse sotsiaalhoolekande seaduse ja käesoleva määruse nõuetega 2018. aasta 31. detsembriks.

(2) Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2018. a.

Määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.