Kernu Põhikooli põhimäärus

Kooli nimetus on Kernu Põhikool (edaspidi kool).

(1) Kooli asukoht ja aadress on Harjumaa Kernu vald Kernu küla.

(2) Kooli õppetöö võib toimuda koolimajas, kooli territooriumil, Kernu Valla Rahvamajas ja projektõppena kogu Eesti Vabariigi territooriumil.

(1) Kool on munitsipaalkool, mis koos kooli pidajaga loob tingimused põhihariduse omandamiseks ja koolikohustuse täitmiseks kogu õppeaja vältel. Kooli pidajaks on Kernu vald (edaspidi vald).

(2) Kool on põhikool, kus õpe toimub I, II ja III kooliastmel kõikides klassides.

(3) Põhikooli kooliastmed on

1) I kooliaste – 1. – 3. klass

2) II kooliaste – 4 – 6. klass

3) III kooliaste – 7. – 9. klass.

(4) Koolil on oma nimetusega (väikese riigivapiga) pitsat ning oma sümboolika (lipp, logo ja märk), mille kujunduse ja kasutamise korra kehtestab direktor.

(5) Kool juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi ja valla õigusaktidest, haridus- ja teadusministri määrustest ja käskkirjadest, muudest õigusaktidest ning käesolevast põhimäärusest.

(1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on kooli õpilaste, pedagoogide, kooli pidaja, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppekasvatustöö suunamisel, planeerimisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu täidab talle seadustes ja nende alusel pandud ülesandeid ning teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks. Hoolekogu moodustatakse ja selle töökord kehtestatakse kooli pidaja kehtestatud korras.

(2) Kooli hoolekogu ülesanded

1) osaleb kooli arengukava koostamises;

2) annab arvamuse kooli põhimääruse, kodukorra ja õppekava kohta;

3) annab arvamuse sisehindamise aruande kohta;

4) annab arvamuse õpilasesinduse põhimääruse kohta;

5) annab arvamuse kooli eelarve kava kohta;

6) arutab koos vanemaga õpilase käitumist;

7) kehtestab direktori ettepanekul pedagoogide ametikohtade täitmiseks avaliku konkursi läbiviimise korra;

8) nimetab liikme vanempedagoogi ametijärgu omistamise atesteerimiskomisjoni;

9) kooskõlastab õpilasega läbiviidava arenguvestluse tingimused ja korra;

10) kooskõlastab klassi ja pikapäevarühma õpilaste täituvuse piirnormi suurendamise;

11) nimetab oma esindajad komisjonide ja kogude koosseisu õigusaktides ette nähtud juhtudel;

12) arutab läbi õpilaste turvalisusega seotud riskid õppe- ja kasvatustegevuses ning kavandab meetmed riskide vältimiseks;

13) osaleb vajadusel kooli hädaolukorra lahendamise plaani väljatöötamisel;

14) teeb kooli pidajale ettepanekuid kooliga seotud küsimuste paremaks lahendamiseks

(3) Õpilasel ja vanemal on õigus pöörduda kooli hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral.

(1) Kooli juhib direktor.

Direktor

1) korraldab kooli valdusesse antud vara valitsemist;

2) korraldab kooli finantsmajanduslikku tegevust;

3) kannab vastutust kooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise ning eelarve täitmise eest;

4) esindab kooli ja tegutseb kooli nimel, teeb kooli eelarve piires tehinguid, mis on seotud tema seaduses sätestatud ülesannete täitmisega;

5) teeb vallavalitsusele ettepaneku koolitöötajate koosseisu kinnitamiseks;

6) sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingud koolitöötajatega;

7) vastutab kooli asjaajamise õigsuse ja dokumentide säilitamise eest;

8) annab oma pädevuse piires käskkirju ja kontrollib nende täitmist;

9) täidab muid talle seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi;

10) direktoril on õigus moodustada nõuandvaid komisjone.

(2) Direktor kehtestab

1) kooli õppekava, esitades selle eelnevalt arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule;

2) kooli päevakava;

3) arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra, esitades selle enne arvamuse andmiseks õppenõukogule ja hoolekogule;

4) pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava;

5) hädaolukorra lahendamise plaani;

6) kooli kodukorra;

7) kooli sisehindamise korra;

8) sisehindamise aruande.

(3) Direktor kinnitab

1) õpilasesinduse põhimääruse,

2) ajalehtede ja ajakirjade tellimuse,

3) õppekirjanduse ja teavikute tellimuse;

4) kustutus- ja inventuuriaktid;

5) raamatukogu kasutamiseeskirja;

6) eriteenuste eest võetava tasu kooliraamatukogus;

7) õppenõukogu töörühmade koosseisu, õppenõukogu määruse.

(4) Direktor otsustab

1) isiku õpilaste nimekirja arvamise;

2) õpilase koolist väljaarvamise;

3) õpilase vastuvõtmise pikapäevarühma;

4) meetmete rakendamise haridusliku erivajadusega õpilasele, mille rakendamise eeldusena ei ole ette nähtud nõustamiskomisjoni soovitust, sealhulgas tugispetsialisti teenus, individuaalse õppekava rakendamine, pikapäevarühma vastuvõtmine, ja vanema nõusolekul õpilase üleviimine;

5) mõjutusmeetmete rakendamise, välja arvatud mõjutusmeetme rakendamise, mida otsustab õppenõukogu.

(5) Direktor korraldab

1) õpilaste ja koolitöötajate vaimse ja füüsilise turvalisuse ja tervise kaitse ning vaimse ja füüsilise vägivalla ennetamise abinõude rakendamise kooli kodukorras sätestatu kohaselt ning kooli pidaja poolt loodud võimalusel;

2) tugispetsialistide teenuse rakendamise vastavalt kooli pidaja võimalustele;

3) korraldab koos kooli pidajaga õpilaste ja koolitöötajate kaitse hädaolukorras;

4) esimese õpilasesinduse valimised kooli põhimääruses sätestatud korras;

5) õppenõukogu tegevust.

(6) Direktor määrab

1) isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilase õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel;

2) individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutavad isikud koolis.

(7) Direktor moodustab komisjoni kooli raamatukogu inventuuri läbiviimiseks.

(8) Kooli direktoriga sõlmib töölepingu Kernu vallavanem või tema volitatud ametiisik.

(1) Koolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.

(2) Peetakse oluliseks väärtusi, mis tulenevad Eesti Vabariigi põhiseaduses, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest.

(3) Kooli põhiväärtused on: positiivsus, koostöö, professionaalsus, avatus.

(1) Kool aitab kaasa õpilase kasvamisele loovaks, mitmekülgseks isiksuseks, kes suudab ennast teostada perekonnas, tööl ja avalikus elus ning valida oma huvide ja võimete kohast õpiteed.

(2) Kooli ülesanne on luua õpilasele eakohane, turvaline, positiivselt mõjuv ja arendav õppekeskkond

1) luua tingimused õpilaste huvide ja annete väljaarenemiseks, edukaks esinemiseks ainealastel konkurssidel;

2) luua tingimused õpilaste kultuuri- ja sporditegevuseks;

3) luua kaasaegse sisustuse ja õpivaraga keskkond, mis toetab õppekava täitmist ning heade õpitulemuste saavutamist;

4) kujundada sotsiaalne keskkond, mis väärtustab inimesi, nendevahelist koostööd ja häid suhteid;

5) väärtustada ja edasi arendada eesti rahvust ja kultuuri;

6) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks;

(3) Teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd lapsevanematega, teiste koolide ja muude organisatsioonidega

(1) Koolis toimub statsionaarne eestikeelne õpe 1. - 9. klassini.

(2) Riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.

Õppekava lähtub õpilaste vajadustest ning huvidest, arvestades võimaluse korral õpilaste ja vanemate ettepanekuid ja piirkonna eripära.

(3) Kooli õppekava kehtestab kooli direktor. Õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

(4) Andmed kooli õppekava kohta kantakse hariduse infosüsteemi õppekavade ja koolituslubade alamregistrisse.

(5) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema ja direktori kokkuleppel võib kool arvestada kooli õppekava välist õppimist või tegevust, sealhulgas õpinguid mõnes teises üldhariduskoolis koolis õpetatava osana, tingimusel et see võimaldab õpilasel saavutada kooli või individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemusi.

(6) Kool võib teha õpilast õpetades muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas, koostades selleks riiklikes õppekavades sätestatud korras individuaalse õppekava.

(7) Koduõpe on õppe korraldamine õpilase kodus või muus õpilasega või piiratud teovõimega õpilase vanemaga kokkulepitud kohas väljaspool kooli ruume. Haridusliku erivajadusega õpilasele rakendatakse koduõpet tulenevalt tema terviseseisundist.

(8) Õppeaasta kestab 1. septembrist järgmise aasta 31. augustini. Õppeaasta koosneb neljast õppeveerandist ja koolivaheaegadest. Koolivaheajad määrab haridus- ja teadusminister määrusega.

(9) Õppeveerandites on kokku vähemalt 175 õppepäeva. Lõpuklassis on õppeveerandites kokku vähemalt 185 õppepäeva. Lõpueksami toimumise päeval ja vähemalt kahel päeval enne seda õppetunde ei toimu. Lõpueksami toimumise päev ja sellele eelnevad kaks päeva arvatakse õppepäevade hulka.

(10) Kool võib suvevaheajal korraldada täiendava õppega seotud tegevusi, arvestades, et põhiharidust omandavale õpilasele on tagatud vähemalt kümne järjestikuse nädala pikkune puhkus kõigist õppe ja eksamitega seotud tegevustest.

(11) Õppepäev on kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema.

(12) Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva. Õpilaste nädalakoormus õppetundides on määratud kooli õppekavaga ja see ei tohi ületada seadusega ettenähtud suurimat nädalakoormust.

(13) Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe, õppekäik, õuesõppetunnid, uurimusõpe, praktiline töö, laboratoorne töö, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.

(14) Kooli päevakava kajastab õppetegevuste ning kooli õppekava toetavate õppekavaväliste tegevuste järjestust ja ajalist kestust. Kooli päevakava kehtestab direktor.

(15) Õppetunni pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

(16) Klassi täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kui õpe on korraldatud õpperühmadena, kohaldatakse ka õpperühmadele klassi täitumuse ülemist piirnormi. Kooli pidaja võib kehtestada piirnormist väiksema klassi täitumuse ülemise piirnormi.

(17) Pikapäevarühma täitumuse ülemine piirnorm on 24 õpilast. Kooli pidaja võib direktori ettepanekul ning hoolekogu nõusolekul kehtestada suurema rühma täitumuse ülemise piirnormi, kuni 26 õpilast.

(18) Õpilaste õpitulemuste, käitumise ja hoolsuse hindamine toimub kooli hindamisjuhendi alusel.

(19) Põhikooli lõpetamiseks korraldatakse lõpueksamid, mis viiakse läbi haridus- ja teadusministri poolt kehtestatud korras.

(20) Põhikooli lõpetanutele väljastatakse põhikooli lõputunnistus.

(21) Kool loob koos vallavalitsusega õpilastele tingimused koolikohustuse täitmiseks kogu õppeaja vältel.

(1) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks võib kooli pidaja nõusolekul moodustada 1. - 9. klassini

1) õpiraskustega põhiharidust omandavate õpilaste klassi;

2) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks;

3) käitumishäiretega õpilastele;

4) kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole.

(2) Õpilasele, kes terviseseisundist tulenevalt vajab koolis pidevat jälgimist või abistamist, rakendatakse nõustamiskomisjoni soovitusel ning õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema nõusolekul ühe õpilase õpetamisele keskendatud õpet (koduõpe). Ühe õpilase õpetamisele keskendatud õppe rakendamise tingimused ja korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(1) Kooli direktor võib kooli pidaja nõusolekul moodustada koolis pikapäevarühmi põhiharidust omandavatele õpilastele. Pikapäevarühmas korraldatava õppekavavälise tegevusena pakutakse õpilasele järelevalvet ning pedagoogilist juhendamist ja suunamist õppest vaba aja sisustamisel, koduste õpiülesannete täitmisel, huvitegevuses ning huvide arendamisel. Hoolekogu ettepanekul on kool koostöös kooli pidajaga kohustatud korraldama pikapäevarühma moodustamise.

(2) Pikapäevarühma töökorralduse ja päevakava kehtestab kooli direktor, määrates seal aja koduste õpiülesannete täitmiseks, puhkuseks vabas õhus ja huvitegevuseks. Pikapäevarühma töö planeerimisel ja korraldamisel lähtutakse hoolekogu ettepanekutest, kooli õppe- ja kasvatustegevuse üldistest eesmärkidest, pikapäevarühma õpilaste vanuselistest ja individuaalsetest iseärasustest, nende kodustest tingimustest ning vanemate ja õpilaste põhjendatud soovidest, samuti transpordivõimalustest.

(3) Õpilane võetakse pikapäevarühma vastu ja arvatakse sealt välja direktori otsusega ja vanema taotluse alusel või alaealise mõjutusvahendite seaduses sätestatud juhul alaealiste komisjoni otsuse alusel.

(1) Vald tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub Kernu valla territooriumil (edaspidi elukohajärgne kool), võimaluse omandada põhihariduse. Kool on kohustatud võtma õpilaseks vastu kõik elukohajärgsed selleks soovi avaldavad koolikohustuslikud isikud. Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba, kui soovitud koolis on vabu õppekohti.

(2) Kooli vastuvõtu korra kehtestab kooli direktor.

(3) Õpilast, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust, ei arvata nominaalse õppeaja jooksul kooli õpilaste nimekirjast välja, kui õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem esitab hiljemalt 30. juuniks kooli direktorile taotluse õpilase kooli õpilaste nimekirja jätmiseks järgmisel õppeaastal. Õpingute jätkamisel Eestis asub õpilane õppima klassis, kus ta välisriigi õppeasutuses õppimise aega arvestades õpiks juhul, kui ta oleks õpinguid jätkanud Eestis ning oleks iga õppeaasta järel viidud üle järgmisse klassi. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel võib õpilane vajaduse korral jätkata õpinguid madalamas klassis.

(4) Õpilase koolist väljaarvamise korra kehtestab haridus- ja teadusminister. Õpilase koolist väljaarvamise otsuse teeb direktor.

(1) Huvitegevus on koolis toimuv või kooli korraldatud õppekava läbimist toetav tegevus või muu õppekavaväline tegevus.

(2) Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod, erinevad projektid, üritused, stiilinädalad ja -päevad, konkursid jms.

(3) Koolil on õigus korraldada õppekavaväliseid tasulisi tegevusi, milleks on teatrietendused, kontserdid, kohtumised huvitavate inimestega, muuseumide, näituste ja võistluste külastused, ekskursioonid, spordibaaside kasutamine, ringitööks vajalike materjalide hankimine, jm.

(1) Koolil on raamatukogu, mille töökorralduse alused kinnitab haridus- ja teadusminister.

(2) Raamatukogu põhiülesanne on toetada trükiste, audiovisuaalsete ja muude infokandjate säilitamise ja kättesaadavaks tegemise kaudu kooli õppekava järgset õpet, arendada õpilaste iseseisva õpitöö ja teabe hankimise oskust ning lugemishuvi.

(1) Kool teavitab õpilasi ja vanemaid koolikorraldusest, kooli päevakavast ja õpilase õigustest ning kohustustest kooli veebilehel, kirjalike teadetega vanematele, teatega õpilaspäevikus, kutsetega jms.

(2) Kool võimaldab õpilase vanemale juurdepääsu kooli valduses olevale teabele selle õpilase kohta.

(3) Kool avalikustab kooli vastuvõtu tingimused ja korra ning kooli üle riiklikku järelevalvet teostavate asutuste kontaktandmed oma veebilehel.

(4) Õpilasele ja õpilase vanemale tehakse teatavaks õpilasele kohalduv osa kooli päevakavast.

(5) Õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, kohustuslikust kirjandusest, hindamise korraldusest ja planeeritavatest üritustest teavitatakse õpilast õppeveerandi algul. Kool loob õpilaste vanematele võimalused sellekohase teabega tutvumiseks kooli veebilehel ja paberkandjal.

(6) Kool teavitab õpilast ja vanemat õpilase hinnetest vähemalt neli korda õppeaasta jooksul elektrooniliselt e-koolis ja paberkandjal klassitunnistusena.

(7) Kooli ja vanemate koostöö koordineerimiseks kutsub direktor kokku õpilaste vanemate koosoleku vähemalt üks kord aastas. Vähemalt viiendiku klassi õpilaste vanemate nõudmisel on kooli direktor kohustatud kokku kutsuma selle klassi õpilaste vanemate koosoleku.

(8) Õpilase arengu toetamiseks korraldatakse temaga koolis vähemalt üks kord õppeaastas arenguvestlus, mille põhjal lepitakse kokku edasises õppes ja arengueesmärkides.

(9) Arenguvestlused toimuvad koolis väljatöötaud korra alusel. Kord on avalikustatud kooli veebilehel.

(10) Arenguvestlusel osalevad õpilane, klassijuhataja ja piiratud teovõimega õpilase puhul vanem. Kui kool ei ole saanud koolikohustusliku õpilase vanemaga kontakti, et leppida kokku arenguvestluse aeg või vanem ei ole teistkordselt ilmunud arenguvestlusele kokkulepitud ajal, teavitab kool sellest õpilase elukohajärgset vallavalitsust, kes korraldab vajadusel õpilase õiguste kaitse. Vajadusel kaasatakse teisi koolitöötajaid, tugispetsialiste ning õpilase elukohajärgse vallavalitsuse esindajaid.

(11) Õpilase või piiratud teovõimega õpilase vanema taotlusel väljastatakse õpilasele tasuta kooli õpilaspilet. Õpilaspileti väljaandmise korra ja õpilaspileti vormi kehtestab haridus- ja teadusminister.

Õpilasel on õigus

1) omandada ettenähtud kohustuslik põhiharidus;

2) valida oma huvidele ja võimetele vastavaid õppeaineid koolis õpetatavate valikainete piires või õppida individuaalse õppekava järgi;

3) moodustada koolis õpilasesindus.

4) kooli õpilaskonnal on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja õigusaktidega, õpilaselu küsimusi; moodustada liite ja organisatsioone teiste õpilaskondadega õigusaktides sätestatud alustel ja korras mittetulundusühingute seaduse §-s 5 ja sihtasutuste seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud juriidilise isiku staatust omamata; astuda Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd õpilasesinduse kaudu; otsustada ja korraldada kõiki muid õpilaselu küsimusi, mis kuuluvad õpilaskonna pädevusse ega ole antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

5) osaleda valitud õpilasesindajate kaudu koolielu probleemide lahendamises;

6) asutada ühinguid, klubisid, stuudioid ja ringe, mille sihid ja tegevus ei ole vastuolus kooli ja kodu kasvatustaotlustega ning osaleda nendes;

7) kasutada kooli- ja klassivälises töös kooli ruume, rajatisi ja vahendeid tasuta;

8) vaimsele ja füüsilisele turvalisusele koolis, kooli territooriumil ja mujal toimuvatel kooli poolt korraldatavatel ettevõtmistel;

9) saada ettenähtud korras ainelist abi selleks eraldatud summadest või fondidest;

10) saada sõidu- ja muid soodustusi Vabariigi Valitsuse ja vallavolikogu poolt kehtestatud ulatuses ja korras;

11) saada koolist teavet koolikorralduse ja õpilaste õiguste kohta, samuti esmast teavet õppimisvõimaluste kohta;

12) vaidlustada hindeid ja sõnalisi hinnanguid (selleks tuleb kooli direktorile või õppenõukogu juhataja asetäitjale esitada kirjalikult vastav taotlus koos põhjendustega kümne päeva jooksul pärast hinde või hinnangu teadasaamist);

13) saada psühholoogilist abi;

14) pöörduda oma õiguste kaitseks järelevalvet teostava organi, haridus- ja teadusministeeriumi, Harju maavanema või lastekaitseorganisatsiooni poole.

(1) Õpilasesinduse ülesanded ja valimise korra sätestab õpilasesinduse põhimäärus, mille koostab õpilaskond, tehes vajadusel koostööd direktori või direktori poolt määratud koolitöötajatega. Õpilaskond kiidab õpilasesinduse põhimääruse heaks üldkoosolekul lihthäälteenamusega. Õpilasesindus esitab põhimääruse direktorile kinnitamiseks. 30 päeva jooksul põhimääruse kättesaamisest arvates kinnitab direktor selle, kui see vastab seadustele ja nende õigusaktidele ning rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele, või esitab kirjalikud põhjendused, miks põhimäärust ei ole võimalik kinnitada.

(2) Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle 2/3 õpilaskonnast.

(3) Põhimäärus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle 1/2 koosolekul osalejatest.

(4) Võimaluse korral võib kooli eelarves näha ette vahendid õpilasesinduse tegevuse rahastamiseks, arvestades õpilasesinduse ja õpilaste vajadusi.

(1) Kooli õpilastel on õigus valida salajasel hääletamisel esindaja kooli õpilasesindusse. Esimest õpilasesinduse valimist korraldab kooli direktor või direktori poolt määratud isik.

(2) 7. – 9. klass esitavad kandidaadid kooli õpilasesindusse. Klassi esindajate valimist viib läbi klassijuhataja.

(3) Klasside esindajad kutsub kokku direktor või tema poolt määratud koolitöötaja ja selgitab õpilaskonna õigusi.

(4) Õpilasesinduse kandidaat tutvustab õpilaskonnale oma nägemust õpilasesinduse töös.

(5) Õpilasesindusse valitakse klasside poolt esitatud kandidaatide hulgast 3 õpilast igast 7.-9. klassist. Kui klassis on kuni 6 õpilast, siis võib esindajate arv olla väiksem. Valimisõigus on kõikidel kooli õpilastel. Valimisi viib läbi huvijuht.

(1) Õpilased on kohustatud

1) osalema õppetöös vastavalt oma võimetele, arendama pidevalt oma teadmisi ja oskusi;

2) täitma koolikohustust – osalema kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täitma õpiülesandeid;

3) kasutama mitterahuldava õppeedukuse korral talle määratud tugimeetmeid;

4) osalema vastavalt eakohastele võimetele kooli heaks tehtavas töös;

5) suhtuma lugupidavalt kaasinimestesse, ilmutama kodanikutunnet, hoidma ühisvara ja ümbritsevat loodust;

6) täitma kooli kodukorda ja üldkehtivaid käitumisreegleid;

7) oma käitumisega kaasa aitama kaasõpilaste ja koolitöötajate vaimse ning füüsilise turvalisuse kindlustamise;

8) hüvitama koolile tekitatud ainelise kahju enda või tema vanemate (eestkostjate) poolt seadustega kehtestatud alustel ja korras;

9) täitma muid õigusaktidega õpilasele pandud kohustusi.

10) täitma Kernu Põhikooli õpilase õpilaspäevikut ja kandma seda igal õppepäeval kaasas ning esitama õpetajale esimesel nõudmisel;

(2) Õpilasele avaldatakse tunnustust või laitust haridus- ja teadusministri määruses ja kooli kodukorras ettenähtud korras.

Vanemal on õigus

1) olla valitud kooli hoolekogusse;

2) saada koolilt teavet ja selgitusi koolikorralduse ning õpilase õiguste ja kohustuste kohta;

3) saada teavet õppeveerandi jooksul läbitavatest peamistest teemadest, vajalikest õppevahenditest, planeeritavatest üritustest ja hindamise korraldusest koolis;

4) saada teavet õpilasele kohalduva päevakava kohta;

5) seaduslikule juurdepääsule kooli valduses olevale teabele tema lapse kohta.

6) saada nõustamist õpilase erivajadustest tulenevalt;

7) pöörduda hoolekogu poole õpetamist ja kasvatamist puudutavate vaidlusküsimuste korral;

8) taotleda sätestatud korras õpilasele rakendatavaid tugimeetmeid;

9) taotleda õpilase õpingute jätkamist madalamas klassis, kui õpilane on eelnevalt õppinud välisriigis;

10) taotleda oma lapsele koduõpet seaduses ettenähtud korras.

(1) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama koolikohustuse täitmist, sealhulgas

1) looma koolikohustuslikule õpilasele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused, kindlustama lapsele ülalpidamise ja eale vastava puhkeaja;

2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama nende muutustest;

3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega;

4) tegema koostööd kooliga põhikooli- ja gümnaasiumi seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras;

5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool või elukohajärgne valla- või linnavalitsus;

6) pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole;

7) taotlema vajaduse korral koolilt ja õpilase elukohajärgselt vallavalitsuselt õigusaktides sätestatud koolikohustuse täitmise tagamise meetmete rakendamist.

(2) Kui vanem ei täida Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses § 11 lõikes 1 sätestatud kohustusi, on vallavalitsus kohustatud kasutusele võtma vajalikud meetmed lapse õiguste kaitsmiseks.

(1) Koolitöötajad on pedagoogid ning teised töötajad.

(2) Koolitöötajate ülesandeks on õpilaste õpetamine ja kasvatamine. Õppe ja kasvatustöö tugineb õpilaste ja koolitöötajate vastastikusel austusel ja teineteisemõistmisel ning koostööl õpilaste kodudega.

(3) Koolitöötajate koosseisu kinnitab vallavalitsus direktori ettepanekul, arvestades haridus- ja teadusministri kehtestatud koolitöötajate miinimumkoosseisu.

(4) Direktoril on õigustaotleda vallavalitsuselt lisaks miinimumkoosseisudele ametikohti, mis osutuvad vajalikeks õpitingimuste ja -tulemuste parendamisel.

(5) Koolitöötajate õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks kooli põhimääruse, tööandja poolt kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.

(1) Pedagoogid on direktor, õpetaja ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud.

(2) Pedagoogide kvalifikatsiooninõuded kehtestab haridus- ja teadusminister.

(3) Pedagoogide kutseoskuste ja meisterlikkuse ning nende kvalifikatsioonitaseme üle otsustamiseks korraldatakse atesteerimine, mille korra ja tingimused kehtestab haridus- ja teadusminister.

(4) Pedagoogil on õigus

1) kuuluda oma ainevaldkonna töögruppidesse;

2) kuuluda ametiühingusse;

3) osaleda kooli arendustegevuses;

4) osaleda tööalasel täiendkoolitusel;

5) saada tööandjalt õppekirjandust ja muid tööks vajalikke õppevahendeid;

6) läbi vaadata õpilasele kuuluvaid isiklikke asju kui on kahtlus, et nende hulgas võib olla õpilase või kaasõpilaste tervisele ohtlikke esemeid ja need hoiule võtta ning tagastada vastavalt kehtestatud korrale;

7) nõuda õpilaselt kirjalikku seletust väärkäitumise kohta ja menetleda seda kooli kodukorras ettenähtud kujul.

(5) Pedagoogil on kohustus

1) teha tulemuslikku õppe- ja kasvatustööd, lähtudes kooli õppekavast, kohusetundest ja südametunnistusest;

2) tagada õppetundides rahulik töömeeleolu, luua õppimisvõimalused kõikidele õpilastele õppetunni jooksul;

3) mitte avalikustada õpilaselt saadud teavet tema perekonna kohta;

4) anda teavet sotsiaalabi asutusele, kui on selgunud, et lapse kodune kasvukeskkond on ebarahuldav või kui laps on kehalise, emotsionaalse või seksuaalse väärkohtlemise ohver;

5) korraldada õppekavavälist tegevust;

6) tegeleda enesetäiendusega;

7) kaasa aidata õpilaste ja kolleegide vaimse ning füüsilise turvalisuse tagamisel;

8) pidada vahetunnis korda vastavalt kehtestatud korrapidamise graafikule;

9) kasutada säästlikult kooli vara, hüvitada koolile tema süül tekitatud kahju.

(1) Mittepedagoogilise personali ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine.

(2) Mittepedagoogiliste töötajate kohustused

1) täita kooli kodukorda;

2) täita töölepingu ja ametijuhendiga määratud tööülesandeid;

3) kaasa aidata õpilaste ja kolleegide vaimse ning füüsilise turvalisuse tagamisel;

4) kasutada säästlikult kooli vara, hüvitada koolile tema süül tekitatud kahju;

5) täita muid direktori poolt määratud seaduslikke ülesandeid, mis tagavad kooli häireteta töö eriolukordades.

(3) Mittepedagoogilisel personalil on õigus

1) saada teavet kooli põhimääruse ja töökorralduse reeglite kohta;

2) saada erialast täiendusõpet täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt;

3) töötada töötervishoiu ja tööohutuse seaduses ning selle alusel vastuvõetud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates töötingimustes;

4) kasutada õppeväliseks tegevuseks tasuta kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli kehtestatud korras;

5) esitada direktorile ettepanekuid töökorralduse parendamiseks;

6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi.

(1) Koolil on oma eelarve, mis on vallaeelarve osaks. Kooli eelarve kava kiidavad heaks hoolekogu ja vallavalitsus ning kinnitab vallavolikogu.

(2) Direktor peab teavitama vallavalitsust kõigist kooli tuludest peale riigi- ja vallaeelarve eraldiste, sh laekumistest eraõiguslikelt juriidilistelt isikutelt, annetustest ning kooli õppekavavälisest tegevusest saadud tuludest, ning tagama nimetatud vahendite arvestuse raamatupidamises.

(3) Kooli vara moodustavad Kernu Vallavalitsuse poolt sihtotstarbeliseks kasutamiseks ja valdamiseks antud maa, hooned, rajatised, seadmed, inventar ja muu vara.

(4) Kooli asutamisel antakse vallavalitsuse poolt tasuta kooli bilanssi vara vastavalt üleandmis – vastuvõtuaktile.

(5) Kool teostab oma vara valdamise, käsutamise ja kasutamise õigust, lähtudes vallavolikogu poolt kehtestatud korrast. Koolil on riigi ja valla õigusaktidega ettenähtud korras õigusteha kõrgemalseisvale organile ettepanekuid

1) oma bilansis oleva vara müümiseks, üleandmiseks, mahakandmiseks;

2) finantsmajanduslike tehingute teostamiseks, koostöölepingute sõlmimiseks Eesti Vabariigi ja välismaa juriidiliste või üksikisikutega;

3) teenuste osutamiseks juriidilistele ja üksikisikutele vastavalt tellijaga sõlmitud lepingule;

4) kooli remondiks, renoveerimiseks ja ümberehitamiseks ning uusehitusteks.

(6) Kool hoiab vastavalt eelarveliste ja eelarveväliste vahenditega määratud võimalustele korras ruumid, territooriumi, inventari ja õppevahendid.

(7) Kooli raha ja vahendite kasutamist kontrollib Kernu Vallavalitsus.

(1) Koolis peetavate kohustuslike dokumentide loetelu ja vormid ja nende täitmise korra kehtestab haridus- ja teadusminister.

(2) Asjaajamine koolis toimub kooli direktori poolt kinnitatud asjaajamiskorra alusel.

(3) Kooli raamatupidamisarvestust peetakse vallavalitsuses.

(4) Kool esitab oma tegevuse kohta aruandeid EHIS-esse vastavalt kindlaksmääratud korrale ja tähtaegadele.

Põhimäärus ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse andmiseks kooli hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

Kooli korraldab ümber ja kooli tegevuse lõpetab Kernu Vallavalitsus.

(1) Kernu Vallavolikogu 30.11.2000 määrus nr 17 „Kernu Põhikooli põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks.

(2) Määrus jõustub 1. veebruaril 2011. a.