Haapsalu linna jäätmehoolduseeskiri

(1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist.

(2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra kõikidele Haapsalu territooriumil elavatele ja ajutiselt või alaliselt tegutsevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele.

(3) Käesolevas eeskirjas mitte sätestatud jäätmete tekke ning neist tuleneva tervise- ja keskkonnaohu ning jäätmehoolduse korraldamise nõuded tulenevad jäätmeseadusest ja teistest jäätmehooldust reguleerivatest õigusaktidest.

(1) Jäätmehooldust omavalitsuse territooriumil korraldab ja kontrollib omavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ja kohaliku omavalitsuse põhimäärusele.

(2) Omavalitsuse korralduslikud ja kontrollivad tegevused on järgmised

1) nõustada elanikke ja levitada jäätmekäitluse alast teavet;

2) korraldada haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist;

3) korraldada korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemist;

4) kontrollida jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist;

5) valvata omavalitsuse territooriumite prahistamise üle ja korraldada prahistatud alade koristamist;

6) kontrollida jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid ning neid tõendavaid dokumente kõikidel kinnistutel;

7) kontrollida jäätmekäitlustoiminguid turgudel, kioskites, müügipaviljonides ja tänavakaubanduses;

8) teostada järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ja menetleda väärtegusid.

(1) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, paber ja papp, olmereovee puhastussetted, puidutöötlusjäätmed, aia-, pargi- ja kalmistujäätmed jne.

(2) Bioloogiline ringlussevõtt on jäätmete biolagunevate osade lagundamine kontrollitavates tingimustes ning mikroorganismide abil, mille tulemusena saadakse stabiliseeritud orgaanilised jääkmaterjalid ja/või metaan.

(3) Ehitusjäätmed on ehitus-, remondi- ja lammutusjäätmed, mittekasutatav pinnas.

(4) Jäätmed on seaduses loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema.

(5) Jäätmehoidla on ruum või hoone lukustatud uksega, kus hoitakse jäätmeid kuni nende üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele.

(6) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus.

(7) Jäätmejaam on detailplaneeringu ja projekti alusel spetsiaalselt rajatud tehniliselt varustatud jäätmekäitluskoht (detailplaneeringu ja projekti alusel), kuhu on paigutatud taaskasutatavate jäätmete kogumiseks ja esmaseks töötlemiseks kogumiskonteinerid sh ohtlike jäätmete kogumiskonteiner. Jäätmejaamas on ka olmehoone ning toimub kasutuskõlblike ja suuregabariidiliste jäätmete (mööbli, kodumasinate, majatarvete, riietusesemete jms) kogumine ja jaotamine. Samuti on jäätmejaam rajatud perspektiiviga kompostida orgaanilisi jäätmeid (asfalt plats jne). Jäätmejaama on võimalik ehitada ka ümberlaadimis- ja/või sorteerimisjaamana.

(8) Jäätmekogumiskoht (kokkutoomiskoht, keskkonnajaam) on taaskasutatavate ja ohtlike jäätmete (paberi, papi, plasti, klaasi, biolaguneva, metalli, patareide, erinevate pakendite jms) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavate jäätmeliikide kogumiskonteinerid, vajadusel ümbritsetud aiaga. Jäätmekogumiskohas ei toimu jäätmete töötlust, ainult kogumine.

(9) Jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse territooriumil tekkinud jäätmed.

(10) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja tegevus.

(11) Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis oma asutamisdokumentides ja jäätmeloas ettenähtud tingimustel tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega.

(12) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(13) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud või sisustatud rajatis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks, on ka maa-ala, kus jäätmete taaskasutamine võimaldab parendada mullaviljakust, maa-ala keskkonnaseisundit või selle kasutusvõimalusi. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõud, -konteinerit või muud –mahutit, mis on ettenähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks.

(14) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti.

(15) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sealhulgas jäätmete eelsortimine ja ajutine ladustamine ning mehaaniline töötlemine ilma jäätmete koostist ja olemust muutmata, eesmärgiga vedada need edasiseks käitlemiseks jäätmekäitluskohta.

(16) Jäätmete korduskasutus on mis tahes toiming, mille käigus tooteid või tootekomponente, mis ei ole jäätmed, kasutatakse uuesti nende esialgsel otstarbel.

(17) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming. Jäätmete kõrvaldamine on nende ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol.

(18) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.

(19) Jäätmete töötlemine on nende mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

(20) Jäätmetekitaja on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kes sooritab jäätmetega toiminguid, mille tagajärjel jäätmete olemus või koostis muutub, näiteks tegeleb jäätmete eeltöötlusega või segab jäätmeid

(21) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed.

(22) Kaevis on looduslikust olekust eemaldatud mis tahes kivimi või setendi tahke osis.

(23) Kogumismahuti ehk mahuti ehk konteiner on kaanega varustatud nõu jäätmete kogumiseks, ning 30 L või suurema mahuga kilekott, mis on kinnitatud vastavalt käesoleva eeskirja § 7 esitatud nõuetele. Olenemata oma vormist peab kasutatav konteiner, v.a 30 liitrine kilekott, olema mehaaniliselt tühjendatav v.a juhul, kui tegu on tänavakonteineriga.

(24) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.

(25) Lühendi KOV all on mõeldud kohaliku omavalitsuse üksust täidesaatva võimu tähenduses.

(26) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale.

(27) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed.

(28) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba mahutamiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks või esitlemiseks selle kauba olelusringi vältel toormest kuni valmiskaubani ning tootja käest tarbija kätte jõudmiseni. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrapakendeid.

(29) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.

(30) Probleemtoode on toode, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist.

(31) Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (vana mööbel, WC-potid, vannid, kraanikausid, pliidid jms).

(32) Taaskasutusorganisatsioon on pakendiseaduse § 17 alusel keskkonnaministri poolt akrediteeritud juriidiline isik, mille asutajad ja liikmed on pakendiettevõtjad või nende moodustatud juriidilised isikud, mille liikmed, osanikud või aktsionärid on pakendiettevõtjad.

(33) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka.

(34) Territooriumi valdaja on kinnisasja omanik, hoonestusõigust omav isik, territooriumi kasutusõigust omav isik ning ehitise kui vallasasja omanik või kasutusõigust omav isik.

(35) Tervishoiujäätmed on nii inimese, kui ka loomade tervishoiu, ravimise ning hooldusega seotud asutustes tekkivad jäätmed. Selle all mõeldakse haiglates ja kliinikutes, polikliinikutes, hooldekodudes, perearstikeskustes, hambaraviasutustes ning veterinaarasutustes tekkivaid jäätmeid.

(36) Tiheasustusala on omavalitsuse poolt määratud kompaktse hoonestusega ala. Hajaasustusala on maa-ala mis ei ole omavalitsuse poolt määratud tiheasustusalaks.

(37) Tootja on isik, kes

1) valmistab ja müüb tooteid oma kaubamärgi või -nimetuse all, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük;

2) veab sisse tooteid Eestisse nende turustamise või edasimüümise eesmärgil;

3) tegeleb teiste poolt valmistatud toodete edasimüügiga, sõltumata müügiviisist, kaasa arvatud posti- ja elektrooniline müük.

(38) Vanametall on kasutusest kõrvaldatud metallpakend või muud metallijäätmed.

(39) Vanapaber ja papp on puhas ja kuiv tarbimisest kõrvaldatud paber ja papp.

(40) Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik või mõistlik tulenevalt majanduslikest keskkonnakaitselistest asjaoludest.

(1) Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas, tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas.

(2) Iga jäätmete tekkimisega seotud tegevuse korral tuleb püüda jäätmete teket ja tekkinud jäätmete ohtlikust vältida või minimeerida.

(3) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlemismoodustega võrreldes ülemäära kulukas.

(4) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud.

(5) Liigiti kogutavaid jäätmeid ei tohi nende kogumisel ja vedamisel teiste jäätmeliikidega segada.

(1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja.

(2) Võimaldamaks olmejäätmete taaskasutamist võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti, selleks on jäätmevaldaja kohustatud järgima § 4-s esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse, jäätmete tekkekohas, jäätmekogumiskohtades ja jäätmejaamades.

(3) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Ta peab jäätmeid liigiti koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle vastavat luba omavale ettevõttele eeskirjaga määratud korras.

(4) Liigiti kogumisest ülejäänud segaolmejäätmed tuleb anda vastavat luba või registreerimistõendit omavale jäätmekäitlejale.

(5) Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba või kompleksluba vaja ei ole, peab jäätmeid üleandev isik olema võimaluste piires, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid.

(6) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele.

(7) Jäätmemahutite paigaldamine väljapoole jäätmevaldaja kinnistut tuleb kooskõlastada vastava kinnistu omanikuga.

(8) Jäätmemahutite lukustamisel või nende paigutamisel lukustatud jäätmemajadesse peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise äraveopäeval või varustama jäätmete vedaja, viimase soovi korral, võtmega mahutite või jäätmemajade avamiseks.

(9) Kui jäätmevaldaja on KOV otsusega korraldatud jäätmeveost vabastatud, tuleb jäätmed viia selleks kohaliku omavalitsuse või territooriumi valdaja poolt määratud kogumiskohta. Läänemaal saab jäätmed viia Läänemaa Jäätmejaama, asukohaga Kiltsi küla, Ridala vald.

(10) Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja, kes on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt käesoleva eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule.

(11) Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks määrata või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust siis korraldab jäätmete kogumist ja vedu jäätmete asukohajärgse territooriumi valdaja. Kui territooriumi valdaja ei korralda nimetatud tegevusi on omavalitsusel õigus kohaldada asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatut.

(12) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mistahes ainega.

(13) Jäätmete käitlemine, sh põletamine, väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu, oksi ning kiletamata paberit või pappi.

(14) Territooriumite haldajad, kinnisvarahalduse ja -hoolduse ettevõtted ja juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud teavitama oma hallatavate hoonete elanikke või oma ettevõtete töötajaid vallas toimivast jäätmehooldussüsteemist ning eeskirja nõuetest.

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus korraldab jäätmete sortimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses.

(2) Jäätmete kogumisel tuleb need sorteerida ehk koguda liigiti. Taaskasutatavad jäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse, segaolmejäätmed tuleb koguda selleks ettenähtud mahutitesse.

(3) Paberi ja kartongi eraldi kogumiseks peab omavalitsus ise paigaldama või kohustama korruselamut haldavat organisatsiooni või korraldatud jäätmeveo tingimustes kohustama jäätmevedajat, korrusmajade piirkondadesse paigaldama paberi ja kartongi kogumise mahutid.

(4) Segaolmejäätmete mahutisse ei tohi panna

1) ehitus- ja lammutusjäätmeid;

2) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid;

3) vedelaid jäätmeid;

4) ohtlikke jäätmeid;

5) käimlajäätmeid;

6) kogumiskaevude setteid;

7) erikäitlust vajavaid jäätmeid;

8) probleemtooteid ja nendest tekkinud jäätmeid;

9) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat;

10) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist;

11) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud.

(5) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada olmejäätmete mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud.

(6) Segaolmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada pakendatult ainult kaanega varustatud mahutitesse tagades, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid.

(7) Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid

1) paber ja kartong;

2) pakendid;

3) ohtlikud jäätmed;

4) biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;

5) biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;

6) probleemtoodete jäätmed, sealhulgas romusõidukid ja nende osad, kaasa arvatud vanarehvid; elektroonikaromud ja nende osad; patareid ja akud;

7) põlevjäätmed, sealhulgas puit ja plastid;

8) suurjäätmed;

9) metallid.

(8) Suurjäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule või ettevõttele. Suurjäätmeid saab üle anda jäätmejaamas.

(9) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (näiteks kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid), saab viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või ära anda ohtlike jäätmete kogumisringide käigus. Ohtlike jäätmete kogumispunktide asukohtadest teavitab KOV oma kodulehel, infoväljaannetes ja teadetega infoviitadel.

(10) Avalikus kasutuses olevate liigiti kogumise jäätmemahutite olemasolu eest vastutab KOV.

(1) Omavalitsustes kasutatavate olmejäätmete konteinerite mahud on 30 liitrisest kilekotist, kuni 32 000 liitrise multilift konteinerini. Jäätmevaldajad kes kasutavad mahutina kilekotti võivad kasutada ainult vedaja poolt antavaid 30 liitriseid kilekotti va juhul, kui vedaja ei paku sellist võimalust.

(2) 30 liitrist kilekotti ei või jäätmemahutina kasutada korrusmajade elanikud ja konteineri ühiskasutuskokkuleppe sõlminud jäätmevaldajad.

(3) Mahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab mahuti omanik, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti.

(4) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas eesti keelne kiri ja märgis, mis vastab mahutisse kogutavale jäätmeliigile.

(5) Olmejäätmete kogumiseks kasutatavate mahutitena võib kasutada 30 liitrist kilekotti või plastikust või metallist, kaanega, mahutit. Kuni 240 liitriseid (k.a) konteinerid peavad olema ratastega ja käsitsi teisaldatavad.

(6) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele.

(7) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast.

(8) Ratastel konteinerid tuleb paigutada neid tühjendava jäätmeveokiga samal tasandil paiknevale kõvale pinnasele või kattega alusele.

(9) Kuni 240 liitrine (k.a) käsitsi teisaldatav ratastel väikekonteiner võib asuda kuni 15 m kaugusel (kaasa arvatud kuni 5 meetrit väravast sissepoole) veoki peatuskohast.

(10) Üle 240 liitrised konteinerid ei tohi olla jäätmeveoki lähimast võimalikust peatumiskohast üldjuhul kaugemal kui 5 m. Konteineri kaugust veokini arvestatakse punktist kuhu vedajal on võimalik sõita. Erandjuhtudel määratakse see vahemaa jäätmeveolepinguga.

(11) Ligipääsuteed mahutitele peavad olema piisava kandevõimega, talvisel ajal lumest puhastatud ja vabad muust transporti takistavatest esemetest.

(12) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi valdaja.

(13) Vedaja on kohustatud koristama mahutite paiknemiskoha, kui see on prahistatud vedaja süül toimumata jäänud tühjenduskorra tõttu.

(14) 30 liitrised jäätmekotid peavad olema kaitstud loomade ja lindude eest.

(15) Üldkasutatavale territooriumile jäätmemahutite paigaldamist korraldab KOV.

(16) Avalikel üritustel vastutab jäätmekäitluse, k.a mahutite paigaldamine eest, ürituse korraldaja.

(17) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigust nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt välja ostetud konteineri vahetamist juhul, kui konteiner on tehniliselt korras ja tema vanus ei ületa kümmet aastat. Üle kümneaastase vanusega konteineri vahetamist ei tohi nõuda, kui vedaja poolt kasutatav tehnika võimaldab sellise konteineri tühjendamist. Väljaostetud konteineri korraldatud jäätmeveoks mittesobimise korral peab uus jäätmevedaja konteineri välja vahetama tasuta.

Jäätmete, millede käitlemise korda ei ole käesoleva eeskirjaga eraldi kindlaks määratud, käitlemisel tuleb lähtuda käesoleva eeskirjaga tava- ja ohtlikele jäätmetele kehtestatud nõuetest ja muudest kehtivatest õigusaktidest.

Surnud lemmiklooma võib üle anda loomsete jäätmete käitlemise ettevõttesse, matta lemmikloomade surnuaeda või oma kinnistule.

(1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi.

(2) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada nii, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist.

(3) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed, välja arvatud kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed, või nende pakendid enne nende üleandmist jäätmekäitlejale vastavalt keskkonnaministri poolt 29.04.2004 vastu võetud määrusele nr 39 „Ohtlike jäätmete ja nende pakendite märgistamise korrale“.

(4) Ohtlikke jäätmeid võib üle anda ainult vastavat käitluslitsentsi ja vastavat luba omavale jäätmekäitlejatele.

(5) Ohtlikud jäätmed tuleb viia jäätmejaama või omavalitsuse territooriumil asuvatesse ohtlike jäätmete jäätmekogumiskohtadesse.

(6) Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete (kasutuskõlbmatud patareid, õlid, õlifiltrid, värvid, lakid, lahustid jms) kogumispunktid asuvad Haapsalu linna territooriumil. Asukohad on toodud Haapsalu linna kodulehel.

(7) Juriidilised isikud korraldavad ohtlike jäätmete kogumiseks mõeldud kogumismahutite paigaldamise ise. Juriidiline isik peab oma ohtlikud jäätmed üle andma ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat luba omavale ettevõtjale või ettevõttele ja veenduma jäätmete vastuvõtja tegevuslitsentsi olemasolus.

(8) Ohtlikke jäätmeid tuleb säilitada nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale, põhjavette või kanalisatsiooni.

(9) Avalikus kasutuses või ettevõtja territooriumil asuv ohtlike jäätmete ajutine säilituspaik peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega.

(10) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu üleandmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlejale. Valdaja peab tõkestama kõrvalistel isikute ligipääsu nendele jäätmetele.

(11) Kinnistu valdaja peab paigutama ohtlike jäätmete kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord.

(1) Käesolev paragrahv reguleerib probleemtoodete käitlemist niivõrd, kuivõrd seda ei tee käesoleva jäätmehoolduseeskirja teised punktid ja muud õigusaktid.

(2) Elektri- ja elektroonikaseadmed sh külmkapid, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, patareid, akud või neist tekkinud jäätmed, tuleb üle anda jäätmejaama või spetsialiseerunud kogumispunktidesse või uue toote ostmisel kauplusse, kust uus toode ostetakse.

(3) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadme müüja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulises vastavuses ostetava kogusega müüdava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab müüja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma müügil oleva seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab müüjalt samalaadse seadme.

(4) Mootorsõidukite, nende osade või rehvide tootja, korraldab vastavalt jäätmeseaduse § 26 lõikele 1 romusõidukite, mootorsõidukite hooldamisel tekkinud kasutatud osade või vanarehvide kogumise ja edasise käitlemise oma toodetest tekkinud jäätmete osas.

(5) Romusõidukite, kasutatud osade või vanarehvide kogumine ja tootjale tagastamine tuleb tootjal korraldada selliselt, et romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide omanikule oleks sõidukist, kasutatud osadest või vanarehvidest loobumine võimalikult mugav ja romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide kogumiskohta üleandmine võimalik vähemalt selle omaniku elukohajärgse maakonna piires või 50 km raadiuses.

(6) Tootja või tema volitatud isik on kohustatud vastu võtma Liiklusregistris arvel olevad mootorsõidukid, millel on registreerimistunnistus.

(7) Romusõiduki, kasutatud osad või vanarehvid annab kogumiskohta või lammutuskotta selle omanik või tema volitatud isik, nende isikute puudumisel KOV.

(8) Romusõiduki vastuvõtmisel on vastuvõtja kohustatud vastu võtma kuni viis (5) vanarehvi.

(9) Romusõidukite või kasutatud osade toimetamisel kogumiskohta või lammutuskotta tuleb vältida nende purunemist, mis takistaks hilisemat osade korduskasutamist ja materjalide taaskasutamist või tekitaks ohtu keskkonnale.

(1) Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine peab olema kirjeldatud iga ehitusprojekti või lammutusprojekti seletuskirjas, mis tugineb majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 vastu võetud määrusele nr 67 "Nõuded ehitusprojektile" ning Eesti Standardikeskuse poolt kinnitatud "Hoone ehitusprojekti kirjelduse" ja "Hoone ehitusprojekti" standardile ja on kooskõlastatud omavalitsusega ning tuleb läbi viia vastavalt projektis kirjeldatule ning käesoleva jäätmehoolduseeskirjas kirjeldatule. Ehitusprojektides peab olema näidatud

1) jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus vastavalt kehtivale jäätmeloendile;

2) pinnasetööde mahtude bilanss;

3) selgitused jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil;

4) jäätmete edasine suunamine.

(2) Ehitusjäätmeid tuleb sortida nende tekkekohal.

(3) Sorteeritud keskkonnaohutuid ehitusjäätmeid võib kasutada järgmiselt

1) mittepõlevaid keskkonnaohutuid jäätmeid võib kasutada pinnasetöödel või ümberöödelda teiseseks toormeks. Telliste, betooni, krohvi, kivide, kipsi või liiva kasutamisel teede täiteks tuleb tegevus kooskõlastada tee omanikuga;

2) põlevaid keskkonnaohutuid jäätmeid nagu töötlemata puit, paber, papp jms võib kasutada kütteks.

(4) Jäätmevaldaja peab vajadusel suutma sorteeritud ehitusjäätmete kasutamist tõestada.

(5) Juhul, kui jäätmevaldajal puudub sorteeritud ja sorteerimata keskkonnaohutute ehitusjäätmete taaskasutamist võimaldav luba, tuleb need üle anda vastavat jäätmeluba või registreerimistõendit omavale isikule.

(6) Keskkonnaohtlikud ehitusjäätmed tuleb üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja vastavat luba omavale ettevõtjale või ettevõttele. Jäätmevaldaja peab veenduma jäätmete vastuvõtja tegevuslitsentsi olemasolus.

(7) Ehitus- ja lammutusjäätmed saab sorteeritult üle anda jäätmejaama.

Ehitise püstitamisel, maaparandusel või põllumajandustöödel ülejääva kaevise kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse ja kohaliku omavalitsuse heakorraeeskirja või kaevetööde eeskirja nõuetele.

(1) Tuleb vältida või vähendada biolagunevate jäätmete tekkimist ning vältida ohtlike ning bioloogiliselt mittelagunevate jäätmete sattumist biolagunevate jäätmete hulka.

(2) Omavalitsus aitab tagada biolagunevate jäätmete bioloogilise ringlussevõtu järgmistes ulatustes

1) kuni 70 massiprotsendi ulatuses alates 16.08.2013;

2) kuni 80 massiprotsendi ulatuses alates 16.08.2020.

(3) Prügilasse ladestamist ei loeta bioloogilise ringlussevõtu vormiks.

(4) Biolagunevate jäätmete kompostimisel ei tohi tekitada inimese tervisele ja ümbruskonnale kahju ega põhjustada kahjurite ja haisu levikut.

(5) Kompostida ei tohi jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks.

(6) Kui korrusmajade kompostrite käitlemist ei ole üle antud jäätmekäitlusettevõttele, siis vastutab kompostrite sisude segamise ja tühjendamise eest elamu valdaja või tema poolt volitatud juriidiline või füüsiline isik.

(7) Biolagunevate kalmistu-, aia- ja pargijäätmete kompostimiseks rajab omavalitsus kompostimisplatsid, kuhu eraisikud võivad oma vastavad jäätmed ära anda tasuta. Kompostimisplatsi käitamiseks peab omavalitsusel olema jäätmeluba.

(8) Juriidilised isikud peavad oma biolagunevad jäätmed kompostima oma territooriumil või lepingu alusel üle andma võimalusel kompostimisega tegelevale ettevõttele.

(9) Tiheasustusaladel võivad eramajade elanikud biolagunevaid jäätmeid kompostida tööstuslikult või ise valmistatud kompostrites. Kompostri kaugus aiast (kinnistu piirist) peab olema vähemalt 1,5 m v.a juhul, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti.

(10) Tiheasustusaladel võivad eramajade elanikud aia- ja haljastusjäätmeid kompostida lahtistes aunades oma kinnistu piirides.

(11) Haapsalus on lubatud biolagunevaid toidujäätmeid kompostida kinnistes kompostrites või mahutites.

(12) Biolagunevate kogumismahutite tühjendussagedus ei tohi olla harvem kui üks (1) kord nädalas.

(13) Kalmistu-, aia- ja pargijäätmed saab üle anda jäätmejaama kompostimisplatsile.

(14) Biolagunevatele jäätmetele mõeldud konteineritesse tuleb jäätmed panna pakendatult kas paberisse või muust biolagunevast materjalist kotti.

(1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse, panna pakendikonteineritesse, viia jäätmejaama või lepingu alusel üle anda jäätmekäitlejale. Üleantud pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni poolt kehtestatud nõuetele.

(2) Pakendijäätmed kogutakse vastavalt tähistatud konteineritesse.

(3) Tootjaorganisatsioonide poolt paigaldatud pakendikonteinerite tühjendamise sagedus tiheasustusaladelt on vastavalt sõlmitud lepingutele, kuid mitte harvemini kui kord kuus.

(4) Haapsalu linna eramajade omanikel on võimalik kasutada pakendikoti teenust. Pakendikottide tühjendamise sagedus tiheasustusaladelt on vastavalt sõlmitud lepingutele, kuid mitte harvemini kui kord kuus.

(5) Korterelamutes, kus on rohkem kui 10 korterit peab olema tagatud pakendijäätmete ning paberi ja kartongi eraldi kogumine.

(6) Avalike pakendite, paberi kogumiskonteinerite asukohad on toodud Haapsalu linna kodulehel.

(7) Omavalitsuse territooriumil kogutakse liigiti järgmisi pakendite ja pakendijäätmete materjalide

1) klaas, plastik, metall ja kartong, k.a kihiline kartong – võib koguda segapakendikonteineritesse;

2) puit;

3) paber ja papp;

4) muu pakendimaterjal.

(8) Pakendiettevõtja on kohustatud korraldama oma kauba pakendijäätmete lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi kogumise igas oma kauba müügikohas või korraldama selle lepingu alusel pakendi taaskasutusorganisatsiooni kaudu. Pakendid peab vastu võtma müügikohas või müügikoha vahetus läheduses asuvas selleks otstarbeks kohandatud punktis. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega.

(9) Omavalitsuse piirkonnas tegutsev taaskasutusorganisatsioon peab tagatisrahata pakendi jäätmete kogumisel tagama, et kogumiskohtade tihedus vastaks järgmistele miinimumnõuetele

1) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 1000 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 500 meetri raadiuses;

2) kui tiheasustusega alal on asustustihedus rohkem kui 500 elanikku ühel ruutkilomeetril – vähemalt üks kogumiskoht jäätmevaldajast 1000 meetri raadiuses.

(10) Omavalitsus peab võimaldama taaskasutusorganisatsioonile seaduses esitatud tingimuste täitmist parimal võimalikul moel.

(11) Taaskasutusorganisatsioon või pakendiettevõtja peab ise või koostöös teiste sama tegevuse teostajatega tagama, et pakendite kogumiskohas oleks tagatud kõikide pakendimaterjali liikide kogumine.

(12) Tagatisrahaga pakendit lõppkasutajale või tarbijale müüv pakendiettevõtja ei saa tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise kohustust taaskasutusorganisatsioonile üle anda.

(13) Tagatisrahaga pakendit ei pea tagasi võtma tagatisrahaga pakendisse pakendatud kaupa müüv isik, kui müügikoha suurus on alla 20 m2ja see paikneb tiheasustusalal.

(14) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on 200 m2 või üle selle, peab tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldama müügikohas või selle teenindusmaal müügikoha kauplemisajal.

(15) Pakendatud kauba müüja, kelle müügikoha suurus on alla 200 m2, võib tagatisrahaga pakendi tagasivõtmise korraldada väljaspool oma müügikoha teenindusmaa piire, kuid müügikoha kauplemisajal ja ainult kohaliku omavalitsuse organi nõusolekul.

(16) Pakendijäätmete veo vastuvõtu ja kogumispunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon.

(1) Metallijäätmeid tohib üle anda vaid vastavat jäätmeluba omavale isikule.

(2) Metallijäätmete valdaja peab suutma jäätmete vastuvõtjale, viimase soovi korral, tõestada oma omandiõigust üleantavatele jäätmetele.

(1) Käesolev paragrahv reguleerib tervishoiuasutuste jäätmete käitlust niivõrd, kuivõrd seda ei reguleeri tervishoiuasutuste eneste jäätmekavad ja jäätmehoolduseeskirjad.

(2) Tavalised tervishoiu olme- ja muud jäätmed, mida tuleb käsitleda nagu kõiki teisi vastava liigi jäätmeid on järgmised

1) köögi- ja toidujäätmed;

2) jäätmed kontoritest ja palatitest;

3) elektroonika;

4) paber, papp, klaas jne;

5) infusioonikotid, stoomikotid, mähkmed, tühjendatud uriinikotid jne;

6) puuvillatampoonid, muud liiki tampoonid, salvrätid, plastiktopsid jne hambaarstidelt;

7) pargi- ja aiajäätmed;

8) ehitus- ja lammutusjäätmed.

(3) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida või põletada. Teravad esemed tuleb autoklaavida torkekindlas nõus. Pärast autoklaavimist käideldakse jäätmeid olmejäätmetena. Põletada tohib nakkusohtlike jäätmeid selleks luba omav ettevõtja.

(4) Teravad-torkivad jäätmed tuleb koguda jäikadesse pakenditesse, mis peavad olema kuivad, torkimiskindlad ja varustatud tihedalt sulguva kaanega. Pakendile märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga „Teravad-torkivad jäätmed“.

(5) Ravimijäätmeid ei eemaldata originaalpakenditest, need pakitakse plastikkottidesse või –nõudesse, mis omakorda kogutakse lukustatavatesse kastidesse. Kastile märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga „Ravimijäätmed“.

(6) Tervishoiuasutustes tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada kindlalt suletavasse torkimis- ja purunemiskindlasse pakendisse, mis vastab jäätmete iseloomule. Pakendile tuleb märkida jäätmete liik, pakendamise kuupäev ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutuse nimi.

(7) Radioaktiivsed jäätmed, nagu kasutusest kõrvaldatud ravi ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt) tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida haigla ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimise kuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda haigla jäätmehoidlas, omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need edasi radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusnõudeid, viiakse peale kontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusnõudeid, valatakse pärast kontrolli kanalisatsiooni. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete hulka muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kontrolli ohtlike jäätmetena.

(8) Bioloogilised jäätmed tuleb koguda eraldi pakenditesse, pakend tuleb hermeetiliselt sulgeda, varustada tervishoiuasutuse nimega, pakendamise kuupäevaga ja märgistusega “Bioloogilised jäätmed”.

(9) Tervishoiujäätmeid tohib üle anda ainult inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale või vastavat käitluslitsentsi omavat kohta omavale isikule.

(10) Haiglate ja hooldushaiglate tervishoiujäätmete käitlemine peab toimuma vastavuses nende endi jäätmekavadega ja käesoleva eeskirja nõuetega.

(1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmete kogumine ja vedamine kindlaks määratud piirkonnas.

(2) Kui jäätmevaldaja ei vea ise jäätmeid selleks ettenähtud jäätmekäitluskohta, vaid kasutab selleks veoteenust, peab valdaja jäätmete üleandmisel jäätmevedajale veenduma, et vedajal on olemas vastav jäätmeluba, kompleksluba tõend või ohtlike jäätmete puhul vastav litsents.

(3) Biolagunevate jäätmete ja liigiti kogutavate taaskasutatavate jäätmete mahutite tühjendamise määrab KOV arvestades, et konteinereid peab tühjendama sagedusega mis väldib nende ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust.

(4) Olmejäätmete regulaarne äravedu tiheasustusaladelt peab toimuma minimaalse sagedusega üks kord nelja nädala jooksul.

(5) Olmejäätmete regulaarse äraveo maksimaalne sagedus tiheasustusaladelt on kolm korda nädalas.

(6) Ohtlike jäätmete vedu, omavalitsuse territooriumil, toimub vastavalt KOV poolt kehtestatule.

(7) Jäätmevedaja tohib jäätmed üle anda käitlemiseks selleks vastavat luba omavale isikule.

(8) Jäätmed, mille säilitamine jäätmevaldaja territooriumil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt.

(9) Jäätmeid tuleb vedada kas kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nii, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ning nõrgvesi, ei satuks laadimise ja transpordi ajal keskkonda.

(10) Jäätmevedaja on kohustatud ära koristama jäätmete laadimisel ja vedamisel maha kukkunud jäätmed.

(11) Jäätmete vedu on keelatud kella 22.00-st kuni 08.00-ni.

(1) Omavalitsused võivad moodustada ühtseid korraldatud jäätmeveo piirkondi.

(2) Iga omavalitsus, kellele laieneb korraldatud jäätmeveo kohustus või kes vabatahtlikult osaleb korraldatud jäätmeveos, kehtestab vajadusel, jäätmeveoeeskirja lisas oma territooriumil piirkonnad, kus vastavalt jäätmeseaduse § 66-le jäätmevedu ei korraldata.

(3) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkonnad, vedamise sagedus ja aeg ning jäätmeveo teenustasu suuruse määramise kord kehtestatakse ühtse veopiirkonna iga omavalitsuse poolt selle omavalitsuse volikogu määrusega.

(4) Korraldatud jäätmeveo tingimustes loetakse veopiirkonnas elav või tegutsev jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud.

(5) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmed tuleb jäätmevedajal viia jäätmeloas määratud jäätmekäitluskohta.

(6) Jäätmeloas määratud jäätmekäitluskoht peab olema valitud nii, et see vastaks jäätmeseaduse kolmandas jaos esitatud nõuetele.

(7) KOV võib erandkorras, kui ta on eelnevalt veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, teatud tähtajaks jäätmevaldaja vabastada, tema taotluse alusel, korraldatud jäätmeveoga liitumisest.

(8) Korraldatud jäätmeveoga liitumise kohustusest on vabastatud isikud, kellel on jäätmeluba või kompleksluba.

(9) Korraldatud jäätmeveo tingimustes peab vedaja võimaldama sobiliku tugevuse ja konstruktsiooniga 30 liitriste jäätmekottide jagamist jäätmeveoringi ajal ja kohalikus esinduses.

(10) Tagamaks 30 liitriste jäätmekottide tõrgeteta käitlemist on jäätmevaldaja, kes kasutab jäätmekonteinerina kilekotte, kohustatud kasutama vedaja poolt jagatavaid jäätmekotte.

(11) Kilekotist jäätmemahuti kõrvale ei ole jäätmevaldajal lubatud paigutada nn konteineriväliseid lisajäätmeid.

(12) Konteineriväliste jäätmete puhul lõigud 10 ja 11 ei kohaldu.

(13) Konteineriväliste jäätmetena käsitletakse kõiki segaolmejäätmete alla kuuluvaid jäätmeid.

(14) Erandkorraliste konteineriväliste jäätmete tekke korral peavad need olema paigutatud konteineri vahetusse lähedusse või suletud konteineri kaane peale ning olema pakendatud teisaldamist võimaldavasse ilmastikukindlasse pakendisse v.a juhul, kui tegemist on üksiku pakendamist mitte vajava esemega.

(15) Lahtiselt konteineri peal või kõrval vedelevat prügi ei loeta konteinerivälisteks jäätmeteks ning vedaja võib sellised jäätmed jätta koristamata või rakendada nende koristamisel oma hinnakirja.

(16) Kui jäätmevaldaja kasutab konteinerina 30 liitrist kilekotti, ei ole Vedajal konteineriväliste jäätmete äraveo kohustust.

(17) Kui tegu on pakendi, vanapaberi või muu kindla jäätmeliigi konteineriga, siis käsitletakse konteineriväliste jäätmetena vaid sama jäätmeliigi konteineriväliseid jäätmeid.

(1) Jäätmevaldajate vahelisi jäätmekonteinerite ühiskasutuskokkuleppeid võivad sõlmida kõik omavalitsuse territooriumil alaliselt ja/või ajutiselt asuvad jäätmevaldajad.

(2) Korraldatud jäätmeveo tingimustes võivad ühiskasutuskokkuleppeid sõlmida ainult samas veopiirkonnas asuvad jäätmevaldajad.

(3) Ühtse veopiirkonna eri osades (omavalitsustes) asuvad jäätmevaldajad võivad ühiskasutuskokkuleppeid sõlmida vaid siis, kui kõikide leppes olevate osapoolte puhul toimub jäätmevedu sama vedaja poolt sama hankelepingu raames.

(4) Ühiskasutuskokkuleppeid ei saa sõlmida jäätmevaldajad, kes kasutavad mahutitena 30 liitriseid jäätmekotte.

(5) Jäätmevaldaja poolt oluliselt väiksema konteinerimahu kasutuselevõtu korral on omavalitsus kohustatud kontrollima põhjenduse õigsust.

(6) Kui jäätmevaldajad soovivad ühiskonteineri paigaldada väljapoole ühele jäätmevaldajatest kuuluvat kinnistut, tuleb neil nõusoleku saamiseks KOV-le esitada jäätmevaldajate esindaja ja maavaldaja, kelle territooriumile konteiner paigaldatakse, vaheline kirjalik kokkulepe.

(7) Ühiskasutuskokkuleppe rikkumisest või ühe osapoole kokkuleppest lahkumisest peab Vedajaga lepingu sõlminud osapool teavitama omavalitsust, kirjalikult, viie tööpäeva jooksul alates rikkumisest või kokkuleppest lahkumisest.

(8) Jäätmekonteinerite ühiskasutusse võtmise kokkulepped vaatab üle ja annab nõusoleku kohalik omavalitsus.

(9) Omavalitsus edastab jäätmevaldajate kokkulepete info vedajale.

(1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle teostavad Keskkonnainspektsioon ja kohalik omavalitsusorgan või –asutus keskkonnajärelevalve seaduses sätestatud korras.

(2) Kohaliku omavalitsusüksuse volikogu kehtestatud keskkonnakaitse ja -kasutusalaste otsuste järgimist kontrollivad volikogu poolt selleks volitatud isikud või asutused, juhul kui neid ei ole määratud, valla- või linnavalitsus.

(3) Kohalik omavalitsusüksus

1) rakendab seaduses sätestatud abinõusid ebaseadusliku tegevuse tõkestamiseks ja kohustuslike keskkonnakaitseabinõude elluviimiseks;

2) teavitab Keskkonnainspektsiooni keskkonda kahjustavast või ohustavast õigusvastasest tegevusest või loodusressursi kasutamisega seotud õiguspärasest tegevusest, kui selline tegevus seab ohtu inimeste elu, tervise või vara, ning Maa-ametit maakasutuse, maakorralduse ja maa-arvestuse nõuete rikkumise juhtumitest.

(4) Haapsalu linna jäätmehoolduseeskirjas sätestatud jäätmehooldusnõuete rikkumise eest – karistatakse vastavalt jäätmeseaduse, karistusseadustiku ja väärteomenetluse seadustiku nõuetele.

(5) Jäätmete keskkonda viimisega ja jäätmetest põhjustatud reostusega seonduva kahju, sealhulgas jäätmete käitlemisega ja jäätmetest põhjustatud reostuse likvideerimisega seotud kulud hüvitab jäätmete keskkonda viinud isik ehk saastaja.

(6) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmeid käitleb ja nendest põhjustatud reostuse likvideerimise korraldab saastaja oma kulul.

(7) Vajaduse korral teeb lõikes 6 sätestatud kohustuse täitmiseks ettekirjutuse keskkonnajärelevalve asutus või KOV. Kui saastaja ettekirjutust ei täida, võib ettekirjutuse teinud keskkonnajärelevalve asutus või KOV ettekirjutuse täitmise tagamiseks rakendada sunnivahendeid asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(8) Kui saastajat ei ole kindlaks tehtud ühe aasta jooksul jäätmete keskkonda viimise asjas süüteomenetluse alustamisest arvates, samuti juhul, kui jäätmete ja reostuse likvideerimisega ei ole võimalik keskkonnakaitselistest kaalutlustest lähtuvalt viivitada, korraldab jäätmete käitlemise ja reostuse likvideerimise keskkonnajärelevalve asutuse või KOV ettekirjutuse alusel maa omanik, kellele kuuluval maal jäätmed või reostus asub. Ettekirjutuse täitmise tagamiseks võib ettekirjutuse teinud isik rakendada sunnivahendeid Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(9) Kui kohaliku omavalitsuse üksus ei ole oma haldusterritooriumil sisse seadnud korraldatud jäätmevedu, kuigi tal oli see kohustus, või jäätmevaldajate registri andmetel on üle kahe (2) protsendi jäätmevaldajatest väljaspool olmejäätmete kogumissüsteemi, kannab see kohaliku omavalitsuse üksus tavajäätmete ning nendest põhjustatud reostuse likvideerimise kulud.

(10) Kui kohustatud isik jätab keskkonnaohutuse seisukohalt muu olulise teo tegemata, võib keskkonnajärelevalve asutus või KOV teha sellekohase ettekirjutuse ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

(11) Suletud jäätmekäitluskoha keskkonnajärelevalvet teostatakse seaduses ettenähtud korras.

(12) Suletud jäätmekäitluskoha seire kohustus on territooriumi valdajal.

(1) Käesolev paragrahv reguleerib jäätmekäitluskohtade järelhoolduse konkreetseid nõudeid niivõrd, kuivõrd seda ei reguleerita jäätmekäitluskohale jäätme- või kompleksloas.

(2) Jäätmekäitluskoha järelhooldus on suletud jäätmekäitluskoha keskkonnaseire ning võimaliku negatiivse keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnahäiringu tõrje.

(3) Tegevuse lõpetanud jäätmekäitluskoht ja selle vahetu ümbrus tuleb korrastada, puhastada seal leiduvatest jäätmetest ning taastada jäätmekäitluse eelne olukord.

(4) Järelhoolduse kulud kannab suletud jäätmekäitluskoha endine käitaja või selle puudumisel jäätmekäitluskoha maaomanik.

(5) Jäätmekäitluskoha järelhooldus, mis hõlmab võimaliku negatiivse keskkonnamõju ja keskkonnahäiringu tõrjet, on territooriumi valdaja kohustus. Korraldatud jäätmeveo tingimustes on jäätmevedaja ülesanne korraldada lepingus määratud jäätmekäitluskoha järelhooldus.

(6) Järelhoolduse kulud kannab territooriumi valdaja, korraldatud jäätmeveo tingimustes määratud jäätmekäitluskoha puhul jäätmeveo korraldaja.

(1) Tunnistada kehtetuks Haapsalu Linnavolikogu 27.05.2011 määrus nr 30 „Lääne maakonna omavalitsuste jäätmehoolduseeskiri“.

(2) Määrus jõustub 01.06.2013.