Detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõuded

Määrus reguleerib detailplaneeringu koostamise ja vormistamise nõudeid Rapla vallas, millega tagatakse planeeringute ühetaolisus, terviklikkus ja loetavus.

(1) Määruse nõudeid kohaldatakse Rapla valla haldusterritooriumil algatatavale ja koostatavale detailplaneeringule.

(2) Määruses sätestamata juhul kasutatakse termineid planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud tähenduses. Reguleeritava valdkonna üldtunnustatud termineid kasutatakse valdkonnas üldlevinud tähenduses.

(1) Avalik ruum määruse tähenduses on määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev väljak, plats või tänavaruum, samuti haljas-, pargi-, metsa- ja veeala.

(2) Huvitatud isik määruse tähenduses on detailplaneeringuga antava ehitusõiguse saamise ja selle realiseerimise huvi omav isik.

(1) Dendroloogiline inventeerimine määruse tähenduses on planeeringuala puude ja põõsaste koosseisu, seisukorda ja ruumilist sobivust käsitlev hinnang, millega tehakse ettepanekud haljastuse säilitamiseks, asendamiseks ja hoolduseks.

(2) keskkonnaseisundi ülevaade määruse tähenduses on kirjeldus planeeritava maa-ala keskkonna kvaliteedi ja sellele avalduva surve kohta. Keskkonnaseisundi kirjeldus on aluseks planeeringuga kavandatu elluviimisel võimaliku negatiivse keskkonnamõju leevendavate ja ennetavate meetmete kavandamisele.

Korterelamukrundi koormusindeks määruse tähenduses on korterelamu krundi pindala ja korterite arvu suhe.

(1) Miljööväärtuslik hoonestusala määruse tähenduses on üldplaneeringuga määratletud ala, kus piirkonna ajaloolis-kultuurilisest eripärast ja selle säilitamise vajadusest tulenevalt on kehtestatud spetsiifilised planeeringulised ja ehituslikud nõuded.

(2) Planeeringuala kontaktvöönd määruse tähenduses on detailplaneeringuga kavandatava muudatuse mõjuala.

(1) Detailplaneeringu algatamisettepanek esitatakse Rapla Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) kirjalikult valla veebilehel olevas näidisvormis nõutavate andmetega.

(2) Detailplaneeringu algatamisettepanek esitatakse koos detailplaneeringu eskiisiga.

(1) Detailplaneeringu eskiis (edaspidi eskiis) on detailplaneeringu põhilahenduse koostamisele eelnev planeerimisetapp, millega esitatakse esialgne kavand sellest, kuidas kavatsetakse planeeringuala arendada ja selgitatakse välja võimalused tehnovarustuse lahendamiseks.

(2) Eskiis koostatakse mahus, mis võimaldab hinnata kavandatava mõju ja sobivust.

(3) Eskiis esitatakse vallavalitsusele digitaalselt ning see koosneb vähemalt järgmistest dokumentidest

1) tiitelleht;

2) sisukord;

3) seletuskiri;

4) planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs;

5) detailplaneeringu põhijoonise visand;

6) planeeringulahenduse mahuline illustratsioon.

(4) Eskiisi seletuskiri koosneb olemasoleva olukorra ja kavandatava muudatuse kirjeldusest koos põhjenduste kirjeldusega, mis võimaldavad hinnata lahenduse sobivust.

(5) Detailplaneeringu põhijoonise visand sisaldab vähemalt järgmist

1) planeeringulahenduse graafiline kirjeldus geodeetilisel alusplaanil, aluskaardil või ortofotol;

2) olemasolev ja kavandatav krundijaotus;

3) kavandatav hoonestusala;

4) krundi ehitusõigus;

5) liikluslahenduse põhimõtted;

6) haljastuslahenduse põhimõtted;

7) olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud;

8) kitsenduste andmed;

9) olemasoleva ehitusõiguse kajastus.

(6) Eskiisi avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamise korral esitatakse eskiis ühes eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt enamlevinud failiformaatides.

(1) Detailplaneeringu koostamisel lähtutakse seadusest, üldplaneeringust, planeerimise heast tavast, planeeringualale kohalduvast arengudokumendist, ehitusprojektist, mõjuhinnangust, uuringust, tehnilistest tingimustest, dendroloogilisest inventeerimisest, keskkonnaseisundi ülevaatest ja muudest asjassepuutuvatest dokumentidest.

(2) Detailplaneeringu koostamisel võetakse arvesse planeeringuala kontaktvööndi ja piirkonna kestliku arengu vajadused ning arvestatakse avalike huvide ja avaliku ruumi väärtustega, et luua tasakaalustatud arengu võimalused ning uusarenduste harmoonilise sulandumise eeldused.

(3) Olulise linnaehitusliku muudatuse kavandamisel või uushoonestuse miljööväärtuslikule hoonestusalale sobitamiseks võib kavandatava(te) hoone(te) parima lahenduse leidmiseks põhjendatud vajadusel korraldada arhitektuurivõistluse vastavalt Eesti arhitektuurivõistluste juhendile.

(4) Ruumiliselt keeruka situatsiooni lahendamiseks võib põhjendatud vajadusel korraldada linnaruumi kujundus- või ideekonkursi.

(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud võistluse või konkursi korraldamise korral koostatakse planeeringulahendus võistluse või konkursi võidutöö alusel.

(6) Võistluse või konkursi korraldamist rahastab huvitatud isik.

(7) Korterelamu kavandamisel juhindutakse järgmistest põhimõtetest

1) korterelamukrundi koormusindeks peab olema vähemalt 150;

2) krundi pinnast peab haljastusele jääma vähemalt 20%, millest pool peab olema kõrghaljastusega;

3) detailplaneeringuga lahendatakse liikluskorraldus ja kavandatakse vajalik hulk parkimiskohti planeeringuala piires arvestusega vähemalt 1,5 parkimiskohta korterile, välja arvatud juhul, kui parkimiskohtade arvu vähendamises on eraldi kokku lepitud.

(8) Krundi pinna ülemäärast tõstmist välditakse. Kavandatakse planeeringualalt sademevee ärajuhtimise, immutamise või taaskasutamise meetmed ja käsitletakse sademevee liikumist eesvoolu olemasolul kuni eesvooluni. Võimalusel kavandatakse looduslikke ökosüsteeme jäljendav sademevee käitlus.

(9) Kui planeeringuga kavandatakse tegevust, millega kaasneb planeeringualalt väljuv häiring, kavandatakse planeeringualal ka häiringu mõju leevendavad meetmed.

(10) Olemasoleva häiringu piirkonda häiringule tundliku tegevuse kavandamisel kavandatakse planeeringuala piires ka soovitavaid keskkonnatingimusi tagavad meetmed.

(11) Üldplaneeringu muutmise korral lisatakse detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu muutmise ulatuse kirjeldus ning üldplaneeringu muutmisvajaduse põhjendused.

(12) Kui planeeringu koostamise käigus ilmneb planeeringuala ruumilise ulatuse muutmise vajadus ja vallavalitsus on selle heaks kiitnud, esitatakse seletuskirjas muutmise põhjendused.

(1) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamiseks esitatakse detailplaneering ühes eksemplaris paberkandjal ning digitaalselt enamlevinud failiformaatides. Planeeringuala ruumilist ulatust arvestades võib vallavalitsus nõuda enam kui ühe eksemplari paberkandjal kausta esitamist.

(2) Kui avaliku väljapaneku tulemusena või muudel põhjustel planeeringulahendust muudetakse, esitatakse korrigeeritud detailplaneering käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut järgides.

(3) Detailplaneeringu dokumentides isikuandmeid ei avaldata. Erandjuhul võib isikuandmeid avaldada vaid andmesubjekti nõusolekul.