Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhend
Table of Provisions (19)
Statutory Text (19 Articles)
(1) Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhendiga (edaspidi palgajuhend) määratakse kindlaks Viru-Nigula valla ametiasutuse (edaspidi vallavalitsus) teenistujate töötasustamise korraldus, tingimused ja tasu maksmise põhimõtted, et tagada õiglane ja arusaadav tasusüsteem, mis arvestab ametikoha väärtust ning tagab palkade sisemise õigluse ja võrdluse palgaturuga.
(2) Tasustamise põhimõtted on avalikud ja kättesaadavad kõikidele teenistujatele.
Viru-Nigula vald soovib palgajuhendis sätestatud põhimõtteid järgides maksta oma teenistujatele konkurentsivõimelist tasu ja soodustada töötajaskonna hoidmist, otsimist ja arendamist ning võimaldada teenistujatele konkurentsivõimelisi teenistustingimusi.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses
1) teenistusgrupp - valdavas osas sarnaste teenistus- või tööülesannetega teenistuskohtade grupp;
2) teenistuskoht - ametiasutuse teenistuskohtade koosseisus ette nähtud ameti- või töökoht;
3) teenistuja - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev ametnik või eraõiguslikus töösuhtes olev töötaja;
4) ametnik - ametiasutusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olev isik, kes teostab avalikku võimu ametikohal ning nimetatakse ametikohale ja vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse alusel;
5) töötaja - ametiasutusega eraõiguslikus töösuhtes olev isik, kes ei teosta avalikku võimu, vaid teeb avaliku võimu teostamist toetavat tööd töökohal ning töötab töölepinguseaduse alusel;
6) palk - ametniku põhipalk ja töötaja töötasu koos muutuvpalgaga;
7) palgaaste - näitarv, mis seostab teenistuskohta sellele vastava põhipalgaga;
8) põhipalga vahemik - teenistuskoha põhipalga alam- ja ülemmäära vahemik;
9) põhipalk - teenistuja palga või töötaja töötasu fikseeritud osa, mis on määratud teenistuskoha ülesannete ning teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal;
10) muutuvpalk - teenistuja palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest või lisatasuna ülesannete eest, mis ületavad kokkulepitud töömahtu, ei tulene töö sisust või ei ole seotud ametikoha eesmärgiga;
11) tulemuspalk - muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel;
12) lisatasu - põhi- ja muutuvpalgale lisaks makstav täiendav tasu puuduva teenistuja ülesannete täitmise, ületunnitöö, valveaja, öötöö ja riigipühadel töötamise eest;
13) preemia - kauaaegse laitmatu töö- või teenistuskohustuste silmapaistvalt hea täitmise eest kohaldatav ergutus;
14) toetus - tasu, mida makstakse töösoorituse tulemuslikkusest mittesõltuvatel asjaoludel.
(1) Teenistujate palkade määramisel ja töötajatega töötasude kokku leppimisel ning maksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest, käesolevast palgajuhendist ja eelarvest.
(2) Ametnikele makstakse palka ja töötajatele töötasu sarnastel alustel.
(3) Palga arvestusperiood on kalendrikuu. Palka arvestatakse ajavahemiku eest, mil teenistuja täitis talle pandud ülesandeid. Kui teenistujale on kehtestatud täistööajast lühem tööaeg, arvestatakse palka proportsionaalselt tööl oldud aja eest. Palgast arvestab tööandja maha seadusega ette nähtud maksud ja maksed.
(4) Tööaja arvestus toimub tööaja arvestuse tabeli alusel.
Teenistujatele tasu maksmisel kasutatakse järgmisi tasukomponente
1) põhipalk;
2) tulemuspalk;
3) lisatasu;
4) preemia;
5) toetused;
6) hüvitised.
(1) Teenistuskohad jagunevad teenistusgruppidesse ja igale teenistusgrupile vastab palgaaste.
(2) Palgaastme põhipalga vahemiku arvutamise aluseks on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalk.
(3) Teenistusgrupi palgaaste ja palgaastme põhipalga vahemik teenistusgrupile kinnitatakse käesoleva määruse lisas.
(4) Kord aastas viiakse läbi palkade sisemise õigluse ja palkade konkurentsivõime analüüs.
(5) Kui palkade konkurentsivõime analüüsi põhjal on enamike (80%) teenistuskohtade võrdlusgrupi põhipalkade suurus jõudnud vastava palgaastme ülemmäärani, teeb vallavalitsus ettepaneku palgavahemike muutmiseks. Sellekohane eelnõu esitatakse vallavolikogule hiljemalt koos järgmise aasta eelarve eelnõu volikogu menetlusse esitamisega.
(6) Kui teenistujate palgad jäävad palkade konkurentsivõime analüüsi põhjal olulisel määral allapoole võrdlusgruppi, esitab vallavalitsus volikogule ettepaneku teenistujate palgavahemike korrigeerimiseks ja planeerib järgmise aasta eelarvesse võimaluste piires vahendid palgaerinevuste likvideerimiseks.
(1) Teenistuja põhipalga määramise aluseks on teenistuskoha kuuluvus vastava teenistusgrupi palgaastmele.
(2) Ametiasutuse tegevuse ja eesmärkide saavutamise mõttes eriti oluliste teenistuskohtade puhul võib teenistujale määrata kehtestatud palgavahemikust kõrgema põhipalga, kui vastavate töötajate palk tööturul ületab teenistuskoha palgaklassi palgataset.
(3) Teenistujale võib katseajal määrata kuni 20% madalama põhipalga. Sama põhimõtet võib rakendada ka määratud ajaks teenistusse võetud ajutiselt äraoleva teenistuja asendajale ja teisele teenistuskohale üleviidud teenistujale, kuid mitte kauem kui kuus kuud.
(4) Puhkuse, sealhulgas õppepuhkuse ajaks säilitatakse teenistujale põhipalk. Päevatasu alusel arvutatakse teenistujale puhkusetasu üksnes juhul, kui selle alusel arvutatav puhkusetasu on teenistuja jaoks soodsam.
(1) Tulemuspalk on muutuvpalga üks komponent, mida võib teenistujale maksta silmapaistvate tulemuste eest seatud eesmärkide saavutamisel.
(2) Tulemuspalka võib maksta üks kord aastas, teenistuja töötulemuste perioodilise hindamise tulemusel, tingimusel, et eelmiseks perioodiks püstitatud eesmärgid on saavutatud. Kui teenistuja lahkub töölt enne hindamisperioodi lõppu, otsustatakse tulemuspalga määramine individuaalsete töötulemuste põhjal hiljemalt nädal enne vabastamise kuupäeva.
(3) Tulemuspalga maksmise ja selle suuruse määramisel arvestatakse iga ametniku individuaalset panust eesmärkide saavutamisel (töö intensiivsus, töö kvaliteet, tähtaegadest kinnipidamine, töö efektiivsus, operatiivne tegutsemine ootamatutes situatsioonides jms). Tulemustasu määraja põhjendab teenistujale tulemustasu suurust.
(4) Kui tulemuspalga maksmise aluseks on asutuse või struktuuriüksuse kollektiivsed tulemused, makstakse tulemuspalka kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(5) Tulemuspalga määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistujate põhipalgast.
(1) Teenistujale võib maksta järgmisi lisatasusid
1) ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest;
2) puuduva teenistuja asendamise eest;
3) ületunnitöö, valveaja, öötöö või riigipühal töötamise eest.
(2) Ametijuhendiväliste ülesannete täitmise eest võib lisatasu maksta vaid juhul, kui lisatasu maksmises on kokku lepitud enne lisaülesande täitmist, mille kohta on andnud lisatasu maksmise õigust omav isik käskkirja.
(3) Lisatasu puuduva teenistuja asendamise eest võib maksta mitte enam kui 20% puuduva teenistuja põhipalgast. Puuduva ametniku asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti 20% muutuvpalga osakaalu ülempiir.
(4) Lisatasu puuduva ametniku asendamise eest võib maksta vaid teenistujale, kelle ametijuhendijärgne kohustus ei ole asendada puuduvat teenistujat või kui asendamine tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu suurus ei või olla enam kui 20% puuduva teenistuja ametipalgast asendamise perioodil. Kui asendatava teenistuja põhipalk on kõrgem asendava teenistuja põhipalgast, siis võib asendava teenistuja määrata asendatava teenistuja ülesannetesse ja maksta talle teenistuja põhipalka.
(5) Ületunnitöö eest makstakse teenistujale 1,5 kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ületunnitööga võrdses ulatuses. Kui ületunnitöö hüvitatakse rahas, peavad ületunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(6) Valveaja eest makstakse teenistujale lisatasu 10% teenistuja palgast või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega 25% valveaja kestusest. Kui valveaeg hüvitatakse rahas, peab valveaeg kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(7) Ööajal töötamise eest makstakse teenistujale 1,25 kordset palka, kui nimetatud kohustus ei sisaldu tema ametijuhendis ja seda ei ole arvestatud tema palga määramisel, või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega ööajal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Kui ööajal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(8) Riigipühal töötamise eest makstakse teenistujale 2- kordset palka või võimaldatakse teenistuja taotlusel talle täiendavat vaba aega riigipühal töötatud ajaga võrdses ulatuses. Kui riigipühal töötamine hüvitatakse rahas, peavad töötatud tunnid kajastuma arvestusperioodi kohta peetavas tööajatabelis ning lisatasu tuleb maksta välja sama arvestusperioodi lõpus.
(9) Lisaülesannete täitmise eest tasu maksmiseks võlaõiguslikke lepinguid teenistujatega ei sõlmita.
(10) Lisatasu määramisel peab arvestama, et kogu muutuvpalga osakaal ei tohi ületada 20% teenistuja aastasest põhipalgast.
(1) Teenistujatele võib maksta preemiat kauaaegse laitmatu töö või teenistus- või töökohustuste hea täitmise eest.
(2) Otsus preemia maksmiseks teenistuskohustuste või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest või erakordse saavutuse või projekti lõpetamise eest peab olema motiveeritud.
(3) Ametiasutuse heade tulemuste korral makstakse preemiat kõikidele teenistujatele võrdsetel alustel.
(4) Katseajal ja distsiplinaarkaristuse kehtivuse ajal preemiat ei maksta.
(5) Samade ülesannete täitmisega seoses teenistujale lisatasu ja preemiat samaaegselt ei maksta.
(1) Teenistujale võib maksta toetust.
(2) Toetuse maksmise juhud ja suuruse määrab kindlaks vallavanem.
(3) Toetusi rakendatakse kõikidele teenistujatele võrdselt.
Teenistujatele võib hüvitada mobiiltelefoni kulud ja isikliku sõiduauto ameti- või töösõitudeks kasutamise kulud või vajadusel võimaldada kasutada ametiautot. Kulude hüvitamise ja ametiauto kasutamise vajadus määratakse vallavalitsuse korralduse või vallavanem käskkirjaga.
(1) Teenistujatele makstakse palka üks kord kuus, hiljemalt jooksva kuu viimaseks kuupäevaks. Kui palga ja töötasu maksmise päev on puhkepäev, makstakse palk või töötasu sellele eelneval tööpäeval. Kui puhkusele minekul ei ühti puhkusetasu väljamaksmise päev töötasu väljamaksmise päevaga, makstakse puhkusele minekule eelnev töötasu välja tavalises korras.
(2) Palk kantakse ametiasutuse kulul töötaja poolt vastavas avalduses näidatud pangakontole. Pangakonto muutmisest teavitab teenistuja tööandjat esimesel võimalusel kirjalikult.
(3) Teenistujal on õigus saada selgitusi töötasu kohta ning teenistujale väljastatakse tema nõudmisel teatis arvestatud palga või töötasu, puhkusetasu ja neist tehtud kinnipidamiste, teenistuja eest arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakse kohta.
(4) Teenistuja kirjalikul nõusolekul võib ametiasutus tema palgast või töötasust kinni pidada ametiasutuse arvel tehtavate kulude kehtestatud limiiti ületava summa.
(1) Puhkusetasu arvutamise algdokument on vallavanema kinnitatud puhkuste ajakava.
(2) Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel. Olenemata puhkusetasu väljamakse hetkest, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks puhkuse algusele eelnevale eelviimasele tööpäevale eelneval kuuel kalendrikuul teenistuja poolt teenitud palk või töötaja töötasu. Eelneval kuuel kuul muutumatu suurusega palka või töötasu saanule, keskmist töötasu ei arvutata ja maksatakse muutumatu suurusega töötasu. Keskmise töötasu arvutamiseks õppepuhkuse, isapuhkuse ja töövõimetuspensionäri puhkuse korral võetakse aluseks puhkuse alguse päevale eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud palk või töötasu.
(3) Puhkusetasu (v.a õppepuhkus, isapuhkus ja lapsepuhkus) arvutatakse teenistujale soodsamatel alustel.
(4) Puhkusetasu makstakse teenistuja pangakontole eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti.
Haigushüvitis makstakse vastavalt ravikindlustuse seadusele ja arvutatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud keskmise töötasu maksmise tingimuste ja korra alusel.
Tasemekoolituse ja tööalase koolitusega seotud õppepuhkuste tasustamine toimub vastavalt täiskasvanute koolituse seadusele.
(1) Ametiasutuse eelarveväliselt rahastatava projekti rahastamise taotlusest peab nähtuma, kas ja millises mahus on kavas projekti eelarvest maksta projekti täitmisega seotud teenistujale palka (lisatasu).
(2) Põhikohal täistööajaga töötaval teenistujal, kes teeb projekti raames lisatööd, on välisprojekti raames töötamise ajal lubatud kas
1) suurendada põhipalka;
2) saada lisatasu projekti heaks töötatud tundide eest;
3) saada töötasu töö- või võlaõigusliku lepingu alusel.
(3) Projekti meeskonna koosseis (projekti eest vastutava isiku ja meeskonnaliikmete nimed), projektijärgsed ülesanded, projektis töötamise periood ja projekti töö tasustamine vormistatakse vallavanema käskkirjaga ja töötajatel ka töölepinguga.
(4) Põhipalga suurendamisel arvutatakse projekti raames tehtud töö eest makstav tasu kuu töötundide ja projekti tööajatabelis kajastatud töötundide alusel.
(5) Lisatasu projekti heaks töötatud lisatundide eest arvutatakse projekti tööajatabelis kajastatud töötundide ning projektis lubatud abikõlbliku tunnitasu alusel.
(6) Töö- või võlaõigusliku lepingu alusel saadud tasu arvutatakse projekti töös osaletud päevade või tundide ning lepingus kokkulepitud töötasu ja projektis lubatud abikõlblike kulude alusel.
(1) Tunnistada kehtetuks Aseri Vallavolikogu 23.03.2015 määrus nr 10 „Aseri Vallavalitsuse palgajuhend“.
(2) Tunnistada kehtetuks Kunda Linnavolikogu 24.03.2009 määrus nr 6 „Kunda linna omavalitsusteenistuse ja linnavalitsuse hallatavate asutuste töötajate töö tasustamine“ II osa „Kunda linna omavalitsusteenistujate töö tasustamine“.
(3) Tunnistada kehtetuks Viru-Nigula Vallavolikogu 28.02.2013 määrus nr 1 „Viru-Nigula valla ametiasutuse palgajuhend“.
Määrus jõustub 01.01.2018.